Taimeriigi

Geopeitus.ee sõbrad

	WGS84 dd mm ss.s: 59° 30' 0,00" 24° 09' 60,00"
	WGS84 dd mm.mmm: 59° 30,0000' 24° 10,0000'
	dd.dddd: 59,500000 24,166666   L-Est: 509440 6595826
	Kaardid: Regio: GIF Flash | Maaamet | Google
	Tüüp: Asukohata (tagurpidi) aare   Maakond / linn: Harjumaa
	Raskusaste: peidukoht 1.0, maastik 1.0 Suurus: teadmata

Kirjeldus:
Väike pühendus Eestimaa ilusatele ja vähemilusatele kohanimedele. Selle aarde oled leidnud siis kui leiad Eestist (või ka mujalt suurest laiast maailmast) mõne taimeliigi teadusliku nimega või rahvapärase nimetusega (sh murded) seotud koha ja jäädvustanud selle kohanime pildile. Nt: Harilik kadakas (teaduslik nimi) = elupuu (rahvapärane nimetus) = kattai (lõunaeesti murretes). Hendrik Relve “Puude juurde” 1998
Taimeliigi nimi võib-olla käändes.
Liiginimi võib olla murdes.
Teaduslikest nimedest võib ära jätta eesliited nt. aafrika aaloe = aaloe, aaskannike = kannike, harilik sibul = sibul, sanglepp = lepp jne.

Logisse peab olema märgitud ka taimeliigi ladinakeelne nimetus. Kui ladinakeelseid nimetusi (st maailmas leiduvaid teisi sama taime liike) on mitu ja õiget leida raske, siis võib panna ka ainult taimeliigi perekonna nime. Muudel juhtudel soovitan võtta kohalikus looduses leiduva taime nime. Nt. lepp saab olla nii hall lepp (Alnus incana) kui sanglepp (Alnus glutinosa). Seega piisab vaid perekonna nimest, mis on antud juhul Alnus.

Kohalik loodus – leitud kohas ka reaalselt kasvada võiv taimeliik. Nt: Lõuna-Eestis ei saa panna ladinakeelseks taimenimeks põhiliselt Aasias kasvava taime nime. Nt: kannikesed - põldkannike (Eestis tavaline) ja kaljukannike (Eestis väga haruldane).
Koht – küla ja külast suuremad haldusüksused. Asula nime kandev bussipeatuse silt kui asula nime mujal kirjas ei ole. Arvesse EI lähe tänavanimed, talunimed jne kohad, mis on väiksemad kui küla.
Arvesse ei lähe taimeosade nimed ega viljapuude ning –põõsaste sordinimed nt: lehe, marja, õie, Suislepa, Pepi, Tellissaare jne.

IGA KOHANIME SAAB LEIDA AINULT ÜHE KORRA, korduvad kohad arvesse ei lähe. Kui on leitud Haava küla Harjumaal, siis Põlvamaalt leitud Haava linn ja Läänemaalt leitud Haava vald aardeleiuna kirja ei lähe. Samas võib leida Haabsaare ja Haavakannu.

A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4

N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9

Vihje: pole

Lingid: http://bio.edu.ee/taimed/general/indextaim.html

Aarde sildid:

Geocaching.com kood: pole

Logiteadete statistika:   56 (88,9%)   7   2   1   1   0

Lähimad aarded: Loomariigi - 9,44km Joonelt - 9,96km

Viimati muutis: [mart] 13.01.2008 14:42:33

näide

30 november 2009 leidis Sille [silletom]
Tilia cordata PÄRNjõe küla- leidsin kordinaatidelt 58 37,839 24 56,952 Külmetuse,nohu,kurguvalu,köha jne puhul juua pärnaõie teed.....

17 oktoober 2009 leidis Margo Elli [hiiumees]
leidsime hiiumaalt sellise kohanime nagu PUTKaste mis asub kordinaatidel 58° 50' 6,14" 22° 48' 4,81" antud koha nimega kirjeldame siis karuputke. (Heracleum sosnowskyi) Karuputk on levinud kõikjal Eestis, vähem saartel ja rohkem Lõuna- ning Lääne-Eestis. Taim kasvab tihedate, kohati kuni viie meetri kõrguste kogumikena peamiselt jõgede ja ojade kallastel, maantee- ja raudteeservades ning prügipaikades ja söötis põllumaadel. Taimede lehelabad on kuni meeter pikad ja pea sama laiad. Õitsevate taimede varre läbimõõt võib maapinna lähedal suve lõpus ületada 10 cm.
http://www.looduskalender.ee/node/4826

17 oktoober 2009 leidis marge [renee49]
hiiumaal asub küla tammela eestis kasvab puu tamm (quercus)

29 august 2009 leidis Allan ja Leelo [iksid]
Hall lepp (Almus incana) on kaseliste sugukonda kuuluv puuliik, Eestis pärismaine. Hall lepp kasvab kiiresti, seega sobib ta kütteks, teeb toa kenasti soojaks. Sobib ka suitsuahjus kasutada, annab lihale hea maitse. Rahvapäraselt nimetatakse valgeks lepaks, isalepaks, emalepaks, p..klepaks. Suure Neljapäeva hommikul peab lepa luuaga enne päeva tuba pühitama ja pühkmed põllule rattarööpasse visatama, siis ei sigine kirbud (Ctenocephalides felis). Meie leidsime ollepa koordinaatidel N 58 39,36 E 25 33,13.

Aardeleiu koordinaatidel

Kirp Ollepal

Külaplats endise algkooli ees

4 august 2009 leidis Liia [groll]
Saaremaal, Sõrve poolsaarel on küla nimega Imara. Eestis kasvab sõnajalgtaim kivi-imar ld. Polypodium vulgare. Nagu nimigi ütleb, kasvab kivi-imar kivistel kohtadel: kiviaedadel, müüridel, rändrahnudel ja ka kivipaljanditel. Kasvukohal leidub imarat hõredate kogumikena. Kuulub sugukonda imaralised, mitmeaastane. Kivi-imarat on Saaremaal Jaani k. kutsutud ka lagritsiks. Imara küla naaberküla on ka taimenimega.

Bussi aknast küll, aga täitsa loetav

2 august 2009 leidis Triin [linnapreili]
Aare, mille "leidmist" olen pingsalt edasi lükkand. Täna nähes vahvat nime PAJUALUSE, sai otsus tehtud - vähemalt katsetan, kas mu logi aktsepteeritakse või mitte. Pajualuse küla asub Ida-Virumaal, Jõhvi vallas. Guugel annab küla kohta kõige olulisemaks infoks, et 46 elanikku oli 2006ndal aastal ning mõningad kinnisvara kuulutused. PAJU on jätkuvalt on ladina keeles Salix.

30 juuli 2009 leidis Tauno, Airi, Laura-Liisa [tralls]
Harjumaal koordinaatidel 59°24΄2˝, 24°57΄6˝ leidsime Kadaka küla sildi. Harilik kadakas (Juniperus communis L.) on ainus Eestis looduslikult kasvav kadakaliik. Täpsemalt võib hariliku kadaka kohta lugeda lisatud aadressilt.
http://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_kadakas

Kadaka

Kadaka

25 juuli 2009 leidis Aivar [aizar]
Avastasin koha, mis kõlbab kohe mitmeks aardeleiuks. Koht siis Salatse, koordinaadid kagupoolse asulasildi juures 59°28΄32.7˝, 26°9΄43.11˝.
Käesoleva aarde jaoks siis SALATse, ladina keeles Lactuca sativa. Kategooriline imperatiiv on mul juba leitud :P

6 juuli 2009 leidis Kristi ja Lauren [excelsior]
Tori valla üks väikseimaid, veidi alla saja elanikuga MURAKA küla lookleb kaheksa kilomeetrit piki Pärnu jõe maalilist kallast. Mõõdetud punkt külast asub koordinaatidel: 58° 30,30 24° 50,37. Eestis kohati massiliselt esinev rabamurakas (Rubus chamaemorus L.) on mitmeaastane kahekojaline rohttaim roosõieliste sugukonnast.

Seljast Murakale

Lauren Murakal

28 juuni 2009 leidis Raina, Ivo [voks]
Saaremaal Pihtla vallas koordinaatidel N 58° 14' 43,3" E 22° 41' 26,0" on küla nimega KAILuka. Kail - igihaljaste lehtpõõsaste perekond kanarbikuliste sugukonnast ladinakeelse nimetusega Ledum.

KAILuka

27 juuni 2009 leidis Sirje, Andrea ja Andreas [gpsitu]
Teel Geojaanipäevale jäi tee peale Suislepa küla Tarvastu vallas Viljandimaal.

Kuna aarde peitja on sõnaselgelt keelanud viljapuude sordinimed, aga samas leidmisteks lugenud igasugu imelikud tuletised (ROOSna Alliku, RIISa jmt, mis tegelikult miskitpidi murdes või käändes pole), siis tuletan minagi: SuisLEPA. Ja et vähegi sarnasem oleks, siis ladinakeelse vaste jaoks võtsin Sanglepa - Alnus glutinosa.

Mis veel? Seda, et Suislepa külas on ka samanimeline aare, mis paraku jäi meil küll sel korral otsimata.
http://www.geopeitus.ee/aare/704

Sanglepa

25 juuni 2009 leidis L@SSIE [lassie]
Tartust 15 kilomeetri kaugusel asub selline küla, nagu SOJAmaa. Küla bussipeatus asub koordinaatidel 58°28' 33,1" 26°27'40,05". SOJAuba ehk põld-sojauba ehk karvane sojauba ehk kultuur-sojauba ehk soja; ladinakeelne teaduslik nimi Glycine max ehk Glycine hispida või Glycine soja) on üheaastane kultuurtaim liblikõieliste sugukonnast. Sojauba pärineb Ida - aasiast, tänapäeval kasvatatakse seda ka mujal. Eestis on sojauba kasvatatud juba kuus hooaega Jõgeva Sordiaretuse Instituudi katsepõldudel. http://www.emu.ee/326933, mis asuvad Sojamaalt paarikümne kilomeetri kaugusel. Sojamaal sai ära käidud koos Rommi ja kahe jalgrattaga.Jalgrattad oli kõige suurem takistus Sojamaa külastamisel. Ilma nendeta oleksime tõenäoliselt kohe kohale jõudnud.

Sa ei taha seda pilti näha

Natuke parem pilt

23 juuni 2009 leidis Kätu [keity001]
Harilik pärn (Tilia cordata)Aare asub siis Põlva turuplatsi kõrval. Tegemist siis minu töökohaga :P kuid liigist siis rohkem lingil http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/parn.htm

7 juuni 2009 leidis Jaanika ,Eneli,Jaanus,Elvis [ullunt]
RIISa küla Pärnumaal Tori vallas. Ladinakeelne nimetus Oryza sativa. Kohast pikemalt lingil.
http://maastikud.soomaa.ee/kohaparimus/tori_vald/riisa_kla

Sõidame Riisale.

6 juuni 2009 leidis Karin, Küllo ja Pille [pillekene]
Leidsime HAABSAARE. Harilik haab, ladina keeles Populus tremula, rahvasuus kutsutud ka - haav, mädapuu, aab, hundipuu. Harilik saar, ladina keeles Fraxinus excelsior, rahvapäraselt ka saarepuu, saarn, saarnas, suar. Küla Antsla vallas Võrumaal, Karula rahvuspargis. Külas elab 50 inimese ringis. Koordinaadid infotahvli juures 57° 45' 43,3" 26° 30' 42,5".

Infotahvel Haabsaares

Tekst infotahvlilt

Meierei

11 aprill 2009 leidis Priit & Maarja [bonzo]
TõnisSAARe asub Viljandimaal koordinaatidel 58°28'04,7" 025°44'10,6". Külas on päris mitmed vanad lagunenud paneelelamud, kus nõuka ajal elasid enamasti ainult vene keelt kõnelevad inimesed. Umbes 10 aastat tagasi käis läbi plaan arendada Tõnissaarde populaarne elamurajoon, kuna tegemist üsna privaatse asukohaga, kuid samas on olemas väga hea ühendus Viljandiga, kus siis kohalik elanikkond tööl käia saaks. Kahjuks see plaaniks ainult jäigi.
Saar on õlipuuliste sugukonda kuuluv lehtpuu, tuntud ka kui Fraxinus.

15 märts 2009 leidis Kristo, Ingrit [kristof]
Leidsime enda maakoha lähedalt KASEKÜLA (varasemates logides on leitud kohad: Kasepere ja Kasemetsa), peaks leiuna kirja minema küll, vist. :) KASEKÜLA ise asub Läänemaal Hanila vallas, koordinaatidel 58° 37' 21,38" 23° 34' 55,92". Kask (Betula) on puude perekond ning üldnimetus iga kaskede perekonda kuuluva puu jaoks. Kased on lehtpuud, neid on maailmas vähemalt 30 liiki. Eestis kasvab neli pärismaist kaseliiki: · arukask · sookask · madal kask · vaevakask. Arukase loodusliku vormina kasvab Eestis ka karjala kask.

Kaseküla muistised

Kaseküla talud

12 märts 2009 leidis Jaanus [jmets]
TamMURU. aruhein (Festuca rubra).

12 märts 2009 hooldas . [nelladella]
Näri muru terviseks! Muru sobib rahvapärase nimetuse alla küll. Ja lepime siinkohal kokku, et kui sama kohanime sees on kahe taime nimed, siis seda kohanime saab 2x leida. Seda muidugi siis kui eelmine leidja pole mõlemaid taimi ära maininud.

11 märts 2009 soovis hooldamist Jaanus [jmets]
Tere. Närige muru! Selline küsimus tekkis üles, et kui sama kohanime teistkorda leida ei tohi, kas sama kohanime tohib leida, kui selles sisaldub teine taim??? Kohanimi TAMMuru on leitud ja seostatud sõnaga tamm, kas võin vormistada aardeleiu sõnaga tamMURU??? Veendusin, et muru olemasolu selles asumis on täiesti olemas ja kust mujalt see kaunis asulanimi pärit, kui ikka sõnast MURU. Muru on ka täiesti aktsepteeritav rahvapärane taimenimetus sellistele monstrumitele nagu punane aruhein (Festuca rubra), aasnurmikas (poa pratensis), raihein (Lolium perenne)...

1 märts 2009 leidis Hannes [jussike]
Kui pool jussikese tiimi tegeles koorilauluga, otsis teine pool asukohata aardeid kodukandist. Suvel käidud kohas – üks aaregi asus seal lähedal – leidsin ilusa koha (N 59 33 58,5 E 026 06 05,6) nimega Oandu (OAndu – nimetav uba, aeduba - Phaseolus L.) Kellel aare leidmata, neil soovitan lisaks matkarajale käia ka Koprarajal.

Bussipeatus

Telkimisplats

Koprarada

1 märts 2009 leidis priit ja helinor [armastan]
Harjumaal Nissi vallas asub kiviTAMMI küla. 59° 6' 1,26" 24° 15' 7,93". Ladina keeles kannab nime Quercus.

31 jaanuar 2009 leidis Laurikas, Pillekas, Reno, Sänts [laurikas]
Saaremaal Pihtla vallas on küla nimega Kuusiku. Harilik kuusk - Picea abies. Sildi läheduses kuuski näha ei olnud, küll aga on pisut eemal kuusemets olemas :) Asub täpsemalt: N 58°17.580 E 22°40.101.

1 jaanuar 2009 leidis Lauri & Rita [algaja]
Selline alevik nagu KAERepere on Raplast umbes 5 km eemal. Pilt on tehtud aadressil N 58:57,933 E 24:50,875 Lähedal on ka sama nimega küla. Kaer on vana kultuurtaim, kasvatatakse laialt põldudel, mullastiku suhtes vähenõudlik. Kõrreliste sugukonnast, üheaastane. Kaer valmib meie kliimas umbes 100 päeva peale külvi. Kõrgus 60 kuni 100 cm. Kaeraorase lehte tunneb ära sellest, et see pöördub vasakule, mitte paremale nagu teistel teraviljadel. Pähikutelg, välissõkal ja alumised lehetuped on kaeral paljad. Lehelaba on kuni 15 mm lai, kare. Keeleke 2–3 mm pikk, tipus kolmnurksete hammastega. Pähikud 2 (3) õiega. Pööris 15–25 cm pikk, hõre ja laiuv. Suure toiteväärtusega kaer on kasulik nii inimestele kui ka hobustele, kes seda samuti meelsasti söövad. Ladina keeles on harilik kaer Avena Sativa.

KAERepere

30 november 2008 leidis paljasjalgne [paljasjalgne]
Mündi, Järvamaa. Teaduslik nimetus: Mentha piperita L. Mentha arvensis L. (e.a.) Süstemaatika: perek. münt - Méntha; suguk. huulõielised - LABIATAE

22 september 2008 leidis Lembit ja Ave [polekala]
Üsna elukoha lähedalt Harjumaalt Tallinna külje alt leidsin Pärnamäe. Harilik pärn (Tilia cordata). Pärnamäe asula nimesildi leiate koordinaatidelt N 59 30 31,6 ja E 024 51 24,7. Pärnasi jääb küll aina vähemaks ja maju tuleb juurde, kuid kohanimi säilib.

Pärna leidja

30 august 2008 leidis Mauri, Märt ja Ef [nodsutours]
Kaunite õite ja paljude erinevate sortidega taim - roos (ld.k. rosa) - asub koordinaatidel N59 02.024 E25 42.399, mida kinnitab ka samas tehtud ROOSna-Alliku nimeline aleviku silt. Paik on oma nime saanud, nagu valdav kohti Eestimaal, kunagiste mõisnike järgi. Mõis kuulus Rosenite valdusse 1617-1725 ning mõisakooli ees õitseb suviti roosipõõsas, kuna roos oli von Rosenite vapilill. Roos on tihedas seoses ka sellise toreda mänguga nagu geopeitus, nimelt on Roosna-Alliku alevikus suisa selle nimeline aare - Valge roos :)
Lisaks on selle aleviku nime teine pool - Alliku - juba ka ette tulevase Loodusväärtuste aarde leidmiseks sobiv, nimelt asub seal allikas, millest saab alguse Eesti üks suurematest jõgedest - Pärnu jõgi :P.

30 august 2008 leidis Mauri, Ef ja Märt [mart]
Beta vulgaris ssp.esculenta Sal. ehk teadusliku nimega Peet jäi meie teele koordinaatidel N58 56.645 E25 50.071 . Tegemist on Kareda valla keskusega, kus muuhulgas võite leida kiriku, laululava, põhikooli ja palju muudki veel. Ja mis põhiline, selles külas ja ümbruskonnas võib kasvamas näha nii punapeeti kui ka loomadele kasvatatud peedilisi. Kindlasti ei tule puudust ka kohalikest "peedivendadest", eriti poe vahetus läheduses.

20 juuli 2008 ei leidnud Aivar [aizar]
Sookaer on rahvuslik nimi kõigile tuntud sookailule (Ledum palustre). Sookaera küla asub koordinaatidel N 59 16.105 ja E 024 47.323.
http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/sookail2.htm

Sookaeras pöörame paremale

23 juuni 2008 ei leidnud Sirje, Andrea ja Andreas [gpsitu]
Jaanilaupäeval Põlvamaal ringi sõites jäi ette Porgandi bussipeatuse silt (N58 06'56" E27 05'12"). Ei tea, kas tegemist on külaga või mitte. Ühe "Postimehe" kommentaatori arvates igatahes on (vt link). Eks peitja otsustab, kas läheb leiuna kirja või ei.
Porgand on ladina keeles Daucus carota ja tundus, et lähedaloleva maja aias need ka kasvasid. :)
Ilus koht oli.
http://ooper.postimees.ee/160608/kommentaarikeskus.php?ARTIKKEL_ID=284521&TASK=KOMMENTAARID

11 mai 2008 leidis Triin [trine]
Koos samanimelise aardega sai koordinaatidelt N 59°11'3" E 23°30'21" leitud haruldast nime kandev Rooslepa küla, mis koosneb küll märksa vähem haruldastest taimedest ja võiks ladina keeles kanda nime Alnus rosa (või oleks see siis rosarius? ... oh mu vaene ladina keel).

1 mai 2008 ei leidnud Lauri & Rita [algaja]
Selline koht on ka olemas nagu ROOSimäe. Ladina keeli on ta ROSA. Ilmselt on sellest taimest kõige rohkem laule ja sorte aja jooksul tehtud. Sestap ei tea ma isegi seda, palju erinevad sorte tast hetkeks olemas on. Värvidest ei hakka üldse rääkimagi. Asukoht on tal N58° 31.480' E26° 47,234'

23 aprill 2008 leidis Rain [taiks]
Pärnumaal Tahkuranna vallas asub Lepaküla. Küllap on tegemis t halli lepaga Alnus incana!? Koordinaadid on N58 15 40 ja E24 34 38

16 veebruar 2008 ei leidnud Sille ja Toomas [silletom]
Leidsime sellise seene Pärnust...Raekülast N 58` 21,045 E24` 34,469

3 veebruar 2008 ei leidnud kaido(2) [kaits747]
Teistel muudetakse leiud mitteleidmisteks aga ma kirjutan kohe ise mitteleidmise. Saaks selle a koordinaadid ka kuidagi automaatselt kustutatuks igakord gepsust oleks veel uhkem.
http://www.waymarking.com/

2 veebruar 2008 leidis Ove [ove]
Harjumaal Saku vallas asub MÄNNIku küla. Taimeriigis on mänd okaspuude perekond männiliste sugukonnast. Ladina keeles kannab nime PINUS.

Männiku küla

Männiku bussipeatus Männiku külas

29 jaanuar 2008 leidis Gerto & Kristo [gernel]
Pärnu maakonnas siis mõni kilomeeter peale Seljametsa't on selline küla nagu Tammuru mille võib leida koordinaatidelt N58° 20,794' E24° 42,428' Tamme ladina keelne nimetus on Quercus robur, kuulub pöögilisete sugukonda ja kasvab kuni 30m pikkuseks. Paikuse vallas paiknevas külas oli 2005 aasta andmete järgi 156 elanikku

võetud koordinaatidel...

TAMMuru küla :)

27 jaanuar 2008 leidis Jan & Janne [muhujan]
Muhu põhjarannikul asub selline tore küla nagu Vahtraste. Koordinaadid N58 39 5,6 E23 17 16,6. Looduslikult kasvab meil harilik vaher mis ladina keeli peaks kõlama kui Acer platanoides. Ei ütleks et selliseid isendeid meie metsades palju leiduks, pigem ikkagi tegemist pargis või hoovides kasvavate eksemplaridega.

Vaher

tutikas bussijaam

27 jaanuar 2008 leidis Max [max]
Leidsin Anija vallast KUUSEMÄE küla, väike küla u. 17 elanikku. Kuusk, mille järgi küla nime saanud, on meie metsades üks tähtsamaid puuliike (koos arukase, haava ja männiga). Harilik kuusk Ld k. Picea Abies. Kuuse vanus võib ulatuda 300 (harva 400-500) aastani ja kõrgus üle 60 m. Vahel tuleb ka geopeituritel kuusepuu pikkust üle mõõta.

27 jaanuar 2008 leidis Mooritz [mooritz]
Täna Kehrasse sõites jäi Anija vallas silma küla nimega Partsaare. Saari kasvab Eestis omajagu. Kuulub saar õlipuuliste sugukonda, saare perekonda. Ladina keelne nimetus on Fraxinus . Rahvapärased nimed on veel saarepuu, saam, saarnas ja suar. Saar võib kasvada 35 m kõrguseks ja erinevatel andmetel 150-200 aastat vanaks.

21 jaanuar 2008 leidis Raivo [raivo]
Neeruti mägede jalamil asub PaRIISi küla. Käidud seal korduvalt, seekord siis aardeleiu vormistamiseks. Ilm märg ja udune, sobiv riisi kasvatamiseks, kui vaid soojem oleks olnud. Nagu juba ühes eelnevas logis märgitud on riis ladina keeles Oryza sativa.

Vaade Pariisile ja...

... Pariisist

20 jaanuar 2008 leidis Maria, Mark [mark]
Kui asi juba pajude peale läks siis leidsime meiegi oma paju (lad. Salix) - Pajumõisa, Saaremaal. Pildid tehtud koordinaatidel: 58° 23.036'N, 022° 06,528'E.

torkisin näpuga augud sisse, ausõna

tegelikult on kahju, et inimesed teevad märkide peal laskeharjutusi

20 jaanuar 2008 leidis Aare [karuonu]
Erinevaid paju vorme on siin juba leitud. Mulle jäi tee peale Paju küla Valgamaal. Paju - (lad) Salix. Koordinaatidel N57 49,622' E26 06,775 asub Vabadussõja Paju lahingu mälestusmärk. Paju lahingus hukkus meie tuntuim Vabadussõja kangelane Julius Kuperjanov.
http://www.hot.ee/vabadussoda/kuper.htm

Paju küla

Paju lahingu mälestusmärk kuuvalgel

20 jaanuar 2008 leidis Anti & Kertu [duke]
Keilast Haapsalu poole suundudes viib tee läbi Kasepere nimelisest asulast, asub teine koordinaatidel 59 13 37.6 ja 24 09 45.6 kohe Padise külje all.

Ühtegi Kaskede ega Betula (lad.) perekonda me seal küll ümbruses nägema ei juhtunud, kuigi kindlasti neid seal kusagil kasvab. Usutavasti on igaüks meist joonud kevadeti värsket kasemahla, aga kui paljud teist teadsid, et kask võib elada kuni 100-120a vanuseks ja tema tüve paksus võib olla kuni 60cm :)
http://www.folklore.ee/herba/?menu=taime&botid=32

19 jaanuar 2008 ei leidnud Laululind ja Telc [laululind]
Leidsin Taimeriigi asuka nulu (Abies alba) koos Telciga, nagu logi [ID:22268] juures oleval pildilgi näha. Nulg "kasvab" koordinaatidel N58 05' 52,0" ja E27 23´44,8"

19 jaanuar 2008 kommenteeris telc [telc]
Nulga koordinaadid on 58 05´52,0" ja 27 23´44,8"

19 jaanuar 2008 leidis telc ja Laululind [telc]
Kagutuuril jäi meile üks puu ette. Õnneks siiski mitte füüsilises mõttes, autoga on kõik korras. Kohapeal pimedas ühtegi samaliigilist puud silma ei jäänud, kuid, kes nulgu tahab näha, siis Eesti kõrgeim euroopa nulg (Abies alba), mille kõrguseks mõõdeti 2000. aastal 36 meetrit, asub Suuremõisa pargis. Kohalikus keeles muuseas sattusime hoopis nurka.

Kvaliteet nuidugi jube, sest välguga ei saanud sildist kuidagi loetavat võtet...

19 jaanuar 2008 leidis Martin ja Toits [toits]
Harilik sarapuu (Corylus avellana) pähklipuu, pähkmepuu, sarap, sarakas. Lõuna-Eestis Valgamaal asuvad mõnekümne kilomeetri kaugusel üksteisest kaks Sarapuu küla. Üks Hummuli ja teine Sangaste vallas. Suuremat neist saigi kohapeal kaemas käidud, mis asub Sangaste vallas koordinaatidel N57.91165° E026.40829°. Sarapuu on omale nime saanud Põhja-Eestist, kus oli rohkesti aedasid, sarasid, milles kasvasid need pähkleid kandvad puud. Sealt ongi Põhja-Eestis levinud sarapuu, seevastu Lõuna-Eestis aga pähklipuu. Huvitav asjaolu on see et kohanimedena Sarapuu on levinud ainult Lõuna-Eestis. Ei tea miks?

Kohalik turismiinfo

Vaade Sarapuu külale

19 jaanuar 2008 leidis Imre ja Airi [triick]
Et kõik ausalt ära rääkida, peame tunnistama, et läksime tegelikult Kurksesse kurki otsima. Viidad suunasid imetargalt metsavahele. Kuid seal me rõõm ka kustus. Kurksesse viiv tee oli auklik kui Hollandi juust ja ähvardasid auto täielikult ära uputada. Lõplikult rikkus meeleolu Kurkse, kus puudus vähimgi sildistatud koht. Tagasiteel meenus aga RIISipere. Nii võib taimeotsinguid siiski edukaks pidada. Harilik riis, ladinakeelse nimega Oryza sativa, aitab täita nii mitmegi rahva igapäevase toidulaua.

Pettumuste algus - olematu Kurkse

Riisipere ehk lihtsalt riis

Harilik riis (allikas Wikipedia)

18 jaanuar 2008 leidis j444 [joonas444]
üllataval kombel on tallinnale lähim "taimeriigi aare" leidmata. tegu on haabneemega, mis saab alguse paarsada meetrit peale tallinna linna piiri. haab e. lad. k. (harilik haab) populus tremula kannab veel selliseid vahvaid nimesid nagu hundipuu ja huvitaval kombel ka mädapuu... nimelt ei meeldinud haab vanarahvale: enamus haavikutest on otsast lõpuni mädad, mis on haavataeliku (seen) süü. pluss, kui maha raiuda üks haab, kasvab 10 tükki asemele. samas on kopra lemmikuks just haab ning kuna haava puidul kõrvalmaitset pole, tehti temast ka nõusid. mina sain küll üht-teist uut teada.

ööelu haabneeme moodi

17 jaanuar 2008 leidis Mari ja Siim [marx303]
Ida-Virust sai leitud küla nimega Änniksaare. Saar on ladina keeles Fraxinus. Peamiselt kasvab Eestis harilik saar (Fraxinus excelsior), aga siia on toodud ka kümmekond võõrliiki. Änniksaare koordinaadid on 59 01'01,7 026 56'54,9

16 jaanuar 2008 leidis Pille- Riin ja Ermo ja keegi veel [pioneer]
Koordinaatidel N 59° 32´ 52´´ E 24° 52´31´´ dislotseerub mingi punase raudkolaka kõrval Leppneeme küla bussijaam. Leppneeme küla asub Viimsi vallas ja valla koduka andmeil elab seal ca. 379 elanikku. Lepast on aarde peitja juba piisavalt kirjutanud, aga kordan veel üle, et lepa perekonna nimi on Alnus. Tänud peitjale vahva aarde eest! Ega neid taimekohti väga palju tegelikult ei olegi.

Alnusneeme

15 jaanuar 2008 leidis andres [andres]
Kuigi tamm on juba esindatud, siis vastavalt aardekirjeldusele võib sama taime erinevate kohanimedena leida Seega - Ida-Virumaal Jõhvist veidi lõunas asub Tammiku (http://et.wikipedia.org/wiki/Tammiku), foto on tehtud 59 20 01 ja 27 22 59 Harilik tamm (Quercus robur) on lehtpuu. Võib kasvada üle 30 m kõrguseks. (http://et.wikipedia.org/wiki/Tamm)

15 jaanuar 2008 leidis Ain [aints]
KANEPI on Tartu ja Võru vahel paiknev alevik (N 57 59,147 E 26 45,560), kus elab ligi 700 inimest. Kanepi ladinakeelse nime osas piirduksin perekonnanimega Cannabis L., sest kohanime täpne seos kanepiliikidega pole selge. Tõenäoliselt tulneb see umbrohuna levinud metsikust kanepist (Cannabis ruderalis Janisch) või kultiveeritava hariliku kanepi (Cannabis sativa L.) kannabinoidide vabast või vaesest alamliigist (sp. sativa). Küll ei seostaks ma kõnealust alevikku hariliku kanepi kannabinoidide rikka alamliigiga (sp. indica), mida botaaniline süstemaatika käsitleb vahel ka iseseisva liigina, india kanepina (Cannabis indica Lam.). Täna toimub, muide, kohtuprotsess kahe mehe üle, kes kasvatasid Raplamaal just india kanepit, süüdimõistmisel ootaks neid 10-aastane viibimine kinnimajas. Kanepi sobiks põhimõtteliselt ka Loomariigi aardeleiuks, sest Gustav Vilbaste andmetel („Eesti taimenimetused”, 1993) on selle rahvapärasteks nimedeks muuhulgas: koeraksed, koeras, koerased, koere, koerjas, koerus jpt.

15 jaanuar 2008 leidis Leho [morgot]
Lisaks juba leitud taimedele Saku vallas on seal veel ka koht nimega KASEMETSA
Asukohaga 59'17.4268N 24'39.6082E.
Kask siis kui selline:
Arukask (Betula pendula) arukõiv, maarjakask, raudkask, õmmik
Madal kask (Betula humilis) porsakask, marokõiv, kassi pässad, hala-kask
Sookask (Betula pubescens) karune kask, sokikask, sookõiv, suukõiv
Vaevakask (Betula nana) rabakask, kaskjalg, maarjakask, pürskask, raud-kask
Valik on teie !

Silt kui selline

14 jaanuar 2008 leidis Maku ja mina [laizk]
kui Makul poleks fotograafi (Lugeda: mind) vaja olnd - ei logiks ma seda aaret siin hetkel...

14 jaanuar 2008 leidis Miki, Tibu ja Laura [miki]
Koordinaatidel N59° 16,300' E24° 48,122' võib leida toreda küla nimega "Sookaera" Nii kutsutakse rahvasuus sookailu lk "Ledum palustre"..sugukond kanarbikulised, perekond kail. Sookail on mürgine, laialt tuntud hiirte, koide, kirpude ja lutikate peletamise vahendina. Samas on tal tugev baktereid hävitav toime ja nii on teda kasutatud ka köha ja teiste hingamisteede haiguste puhul, samuti liigeste ja lihasevalu korral. Kauaaegne lõhna sissehingamine kahjulik ja võib põhjustada teadvuse kadu. Küla ise asub Kiili vallas, Harjumaal ja Sausti soo lõunaservas. Mistõttu võib arvata, et nimetatud isend ka seal kohapeal esindatud on. Foto on tehtud samanimelisest bussipeatusest, kilomeetri kaugusele Sookaera külla viib sealt selline pisike ja auklik tee.

14 jaanuar 2008 leidis Carolina, Aigar ja Andreas [katsulas]
Harilik Pärnu (Perona Viisitammus). Nime poolest meenutab harilikku pärna (Tilia cordata). Pildiga saadame ühtlasi väikese tervituse atrivsolapi suunas :)

14 jaanuar 2008 leidis Jazzy [jazzy]
Tallinnast Saku poole sõites, seal kus lõppeb Männiku, algab Tammemäe. Tamm ladina keeles - Quercus. Tammemäe sildi juures sain sellised koordinaadid: N 59° 19' 25" E 24° 41' 23"
http://www.tihemetsa.ee/dendro/harilik_tamm.html

14 jaanuar 2008 leidis Aili ja Osvald [osvald]
Vihula vallas on Pajuveski küla. Küla on Lahemaa Rahvuspargi piiril. Koordinaadid 59 33,433 26 14,384. Ladinakeelne nimetus Salix. Pajuveski küla kõrval on Karula küla mis sobiks Loomariigi aarde leidmiseks, kuid kahjuks on see nimi juba kirjas.

Ühel pool Taimeriik

Teisel pool loomariik

14 jaanuar 2008 ei leidnud Posu [posu]
Oh moonid moonid... Selle "aarde" ülesande lugemine oli kordades keerulisem kui aarde enda vormistamine. Mitte ei tahtnud ülesandest ja piirangutest aru saada ja ei saa õieti siiani. Kiiruga kaart lahti kas läheduses on miskit mille kiiresti saaks ära vormistada ja siis -raudsuksule tuld. Sihtkohaks MOONI uulits Tallinnas. Kuigi tegelik nimi olevat neil Magun ja ladinakeeli Papaver. Leidub teda meil näiteks minu vanaema aias. Moonisaia pealt võib ka ühteist veel leida.
http://en.wikipedia.org/wiki/Papaver

14 jaanuar 2008 leidis Maku ja Laizk [maku]
Sai siis tehtud kiire põige linnast välja, et jäädvustada Mändjala küla Saaremaal kus on hästi palju mände, millest nähtavasti ka koha nimi. Ladinakeelne nimi harilikul männil on Pinus sylvestris.

Silt suurelt...

Silt koos "tuuninguga"

14 jaanuar 2008 leidis Janika ja Villu [jansa84]
Meil siis selline koht nagu KUUSalu. Harilik kuusk (ld k Picea abies), rahvapärase nimetusega kuus, kuusepuu, nõglapuu. Kuusk on kõigile tuntud kui pimedate laante puu. Sageli on Eesti kõige metsikumad paigad just kuusemetsad. Kuusalu vald asub Ida-Harjumaal ning paikneb Tallinn - Narva maantee ääres. Vallas elab 01.01.2007 seisuga 6878 inimest. Huvipakkuvamad vaatamisväärsused on Kuusalu Püha Laurentsiuse kirik, Kiiu mõis, Kolga mõis, Kiiu Mungatorn.

13 jaanuar 2008 leidis Maret [maret]
Lääne-Virumaal Vinni vallas on alevik nimega Pajusti, elanikke ca 750. Ehk kõige paremini seostub selle kohaga Vinni-Pajusti Gümnaasium, mis on edukas riigieksamite sooritamises. Paju = ld. k Salix = pai, pao, remmelgas, raag, raid, lember. Maailmas on neid üle 300, Eestis aga looduslikult 20 liiki.

Pajusti

13 jaanuar 2008 kommenteeris nelladella [nelladella]
See, et kadakas pole tegelikult elupuu, on siililegi selge. Antud juhul on tegemist rahvapärase nimetusega. Seda kirjutab Hendrik Relve oma ülalpoolmainitud raamatus. Ja teda ma juba usun.

13 jaanuar 2008 leidis Taavo [taavo]
Tore, et aarde leidmiseks ei saa sagedaste tänavanimede või bussipeatuste otsa komistada. Arvasin, et esimesed leiud tulevad Männikult, Kuusikult või Viimsi poolsaarelt, aga on ka muid võimalusi. Ise "leidsin" MÄNNIMÄE, Viljandi linnaosa, Lasnamäe väike sugulane ja keskmisest külast ikka suurem (ca 7tuhat elanikku). Mõned harilikud männid- Pinus sylvestris- on seal ka veel alles. P.S. aardekirjelduses on praegu kirjas, et kadakas=elupuu, ei ole tõsi, perekond elupuu -Thuja- ja kadakas -Juniperus- on sama erinevad, kui siga ja kägu.

Männimäe

13 jaanuar 2008 leidis Paavo [speedy]
Mis saigi olla paremat, kui pärast poolepäevast magistritöö peale aktiivselt mõtlemist ja tegelemist teha väike georing, et olla uusima aarde esmaleidja :) Vaatasin kaardilt, mis võiks olla sobiv koht ja avastasin, et olen Harjumaal, Harku vallas asuvast kanepiliste sugukonda kuuluva taime nimega külast - Humala külast - kõigest 11 km kaugusel.
Õues on praegu imeilus - selge tähistaevas ja noorkuugi kumab meile tervituseks. Humalasse sõites läbisin teel ka ühe Kategoorilise imperatiivi, kus tuli kellelegi ära väänata :) Humalas ei leidnud eest paremat silti, kui Humala bussipeatus, mille koordinaadid on N 59° 22' 03.4" E 24° 24' 26.7". Sõitsin korraks ka GPSi kaardi järgi Humala küla nulli, aga sealt polnud muud, kui üks eramaja ja aed. Küll aga avastasin Humala külast vahva nimega Männiku talu, mis küll selle aarde leidmise alla ei lähe. Humalas asub ka mõis (saksa keeles Hummala), mis tänapäeval on kasutusel elamuna. Lisaks asub Humalas veneaegne vinge sidesõjaväeosa, milles küll enam Allmaa aaret minu arvates pole.
Kes soome keelt taipab, teab, mida meeldivat "humala" naabritel tähendab :) No on ikka maru nimega koht on meil siin ikka. Peaaaegu sama hea, kui "Kanepi - kaif koht!" :)
Tore, et peitja on oma eelmisest sarnasest aardest väga palju õppinud! Nüüd lugesin kirjeldust lausa sõnahaaval ja kaks korda :) Ja et täita kõiki nõutud tingimusi, avaldan ka humala ladinakeelse nimetuse, mis on Humulus lupulus.
http://et.wikipedia.org/wiki/Humal

Humala noorkuu

Männiku talu Humala külas