Kesklinna raba

Kevadkoristus 2015. Viimane leid aastast 2013. Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Arhiveeritud".

Tundub, et keegi ei ole huvitatud aarde taastamisest? Aare on juba varsti kaks aastat "ajutiselt kättesaamatu" olnud.

Kas keegi varemleidnu viitsib kohale minna ja taastada selle aarde?

Tasub taastamist

Logiraamat antud aarde omaniku kätte. Otsustab ise, millal ja kuidas taastada.

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".

Pikalt kadunud aare leitud! Või vähemalt osa sellest. Aare asus 10m oma eelmisest asukohast eemal. Välimine aarde kest kadunud, sisemine karp katki, logiraamat märg, aardes olnud asjad kadunud. Võtsin aarde enda juurde koju, kuivatan logiraamatu ja viin tagasi.

(see hooldusvajaduse silt vist võib siia hetkel siiski jääda.. ma saan aru et esialgu see veel taastatud ei ole. aitäh :)

Võtan lähipäevil selle retke ette. Autoga enam treppi ei pääse, peab veidi rohkem aega varuma.

reaalsus on see et praegune staatus on vähemalt "ajutiselt kättesaamatu". kui keegi üldse viitsib seda veel taastada.

Kui ma millalgi aega leian, siis sõidan rattaga kohale ja vaatan üle koha kust ma selle leidsin ja kuhu ka tagasi panin

Huvitav - ei olnud nagu sedamoodigi, et seal võiks aare olla. Ei seal, kus ta vanasti oli, ega ka seal, kust viimased leidjad selle leidsid. Aga koht oli äge - ma tegin tervele lennuväljale autoga ringi peale, sain jupikese targemaks ja jalutamine oli kah täitsa lõbus. Vaatame, kui keegi teine selle üles leiab, siis ehk kobin tagasi.

kolmas mitteleid... seekord ideaalsetes tingimustes ja piiramatu otsimisajaga. kuniks ei tõestata vastupidist, teen hetkel oletuse et viga pole minus vaid aardes/selle seisukorras/puudmises.

Arvan, et seda aaret lihtsalt pole seal. Küsitlesime ka viimaseid leidjaid. Mida pole, seda pole.

NB! MAASTIK 5.0 -- AARET VALVAB PÕDER! APPIIIIII!!



jõudsin seal mingi kümmekond minutit ragistada seekord, taas väga hämaras ja ilma gps-ita, ja taas edutult.. kui järsku hakkas kuskilt üsna lähedalt kostma veel tugevamat raginat ja paarikümne meetri kauguselt võsa vahelt paistma mingi maja-suurune loom. olin umbes 5 sekundiga 6 meetri kõrgusel selle kõige jämedama ja veits viltuse männi otsas. mõtlesin veidi ja saatsin omakstele SMS-i kuhukanti mu maiseid jäänuseid hiljem otsima võib tulla. üritasin põdraga, kes puu otsast enam nii hästi ei paistnud, veidi sõbralikult vestelda. seejärel hakkasin mõtlema, et tegelikult mu asukoht sobib päris hästi aarde kirjeldusega.. 5 meetri kõrgusel männi otsas vs "maastik 3.0 / vihje mänd". vaatasin ajaviiteks veidi ringi... ei midagi. proovisin veel põdraga kontakti saada, kuid selle aja peale oli ta ilmselt vaikselt eemaldunud tagasi oma põdra-asju ajama. hüppasin alla, haarasin asjad ja jooksin rekordajaga 2 km eemal lennujuhtimistorni juures ootava autoni. yolo.

pimeduse hakul olid need lõputuna tunduvad inimtühjad võsasihid päris sünged. kukil tassitava lapse julgustamine hakkas mingil hetkel pisut silmakirjalik tunduma, endalgi hakkas veits jube mõeldes perspektiivile väikse lapsega pimeda peale jääda ja võssa ära eksida ilma korraliku lambi või gps-ita. tegelt muidugi nii hulluks asjad ei läinud, aga kuna aarde juurde jõudsime päris hämaras siis korralikust otsimisest polnud juttu.. moe pärast korra vaatasime sinna-tänna, vandusime ja põgenesime.

Aardekarp oli päris korralikult tükkideks, logiraamat märg. Ei hakanud logiraamatut kaasa võtma. Tanel ütles, et tal mingi päev sinna nigunii asja ja võtab kaasa uue konteineri

Korra käisin sügisel lähenemisteed otsimas aga ei vaadanud kodus ennem kaarti korralikult ja panin õigest teeotsast mööda ning sattusin pilpakülasse. Päris õudne kant see.

Täna enda arust tegin endale selgeks kust ma minema pean. Ilusti üle silla ja otse. Sain rabas seigelda 100 meetrit kuni tuli ületamatu takistus ette. Läksin tagasi ja natukene kõrvalt. Uuesti raba, vaatasin radarit ja 400 meetrit aardest. Mis seal ikka, polegi ennem rabas ratast järgi vedanud. Mitu korda said jalad niiskeks, võsa tegi tatoveeringuid käte peale ja rada kulges ikka väga sinka-vonka veetakistuste tõttu. Umbes 80 meetrit aardest sattusin ilusa laia tee peale. Tekkis korralik tühjuse tunne, miks ma mööda seda teed ennem ei läinud? Peamine, et kohale vähemalt jõudsin.

Otsimine ise ei kulgenud just ka kõige edukamalt. Otsisin väga valedest kohtadest, kuni lugesin vihjet. Tegelikult seegi väga ei aidanud, kuna enamus puud ümbruskonnas männid. Vähemalt elimineeris kased, kuused ja muud objektid. Ühel hetkel kumas läbi looduse sinakas-punane värvus ja oligi leitud. Tagasi läksin mööda seda head teed aga sealgi tuli ette üks korralik veetakistus, mille jaoks tuli siseneda uuesti rabasse ja otsida kuivem tee veetakistusest möödumiseks. Nüüd vähemalt tean, kust on see kõige õigem lähenemistee. Tänud seikluse eest

Pistsin tasku kodukoha aarde hooldamiseks vajalikud asjad ja asusin teele. Konteinerit ei leidnud kohast, kust ma varem ta olin leidnud ning ei leidnud ka peale poole tunnist otsingut. Aarde leidmiseks tuleb vist oodata lume sulamist.

Teekond aardeni oli üsna vaevaline. Aare vedeles aga maskereeringuta lihtsalt maas. Ehk oli kõva tuul tööd teinud? Panin ta tagasi kohta, kus ta arvatavasti oleks pidanud olema. Maskeerisin ka natuke, et igale koerajalutajale silma ei jääks. Karp vajab väljavahetamist!

Konteiner katki. Suurus umbes 2 liitrit.

Uurisin kaarte ja ühelt leidsin viimase lõpu lähenemistee. Tee oli täiesti olemas aga kuna see oli üpris kinni kasvanud, siis kaugele ei saanud, pidi auto maha jätma ja viimane 700 m läks jala. Teepeal kohtasin vanahärrat, kes rääkis, et kunagi sai seal isegi sõiduautoga sõita. Täna saaks ligi pärismaasturiga, kes tugevat oksapesu kannatab.

Aarde leidsin kiirelt. Konteineril on üks külg puruks. Lugesin küll varasemat teadet, et konteiner on katki aga sain aru, see sai vahetatud. Võimalik, et siis jälle. Sisu on korralik ja kuiv.

Tänan aarde eest! EVEJ

Püüdsime läheneda kõige paremalt poolt. Lennuvälja ääres oli ka lennukite vaatlejaid. Metsarajal tuli ka vist üks kalamees vastu. Kätte saamine käis lihtsalt. Võtsime patareid ja jätsime nänni. Tänud!

Pidime tegelikult ujuma minema, kuid tuul oli jahe ja veekogu kaugel, seega otsustasime rabasse müttama minna. Eelmine kord lähenesime Eeroga ühe eratee poolt, jalgsi muuseas, ja saime sõimata. Sealt ei tahtnud enam proovida. Tulime siis lennuvälja poolt, maa oli pikem aga päris meeldiv rada läks. Ja oh üllatust, aare on aastatega oluliselt allapoole kolinud, nagu naksti saime kätte. Võtsime patareid ja jätsime laste-nänni. Lähedusest leidsime veel kena klaaskuuli, kuid siis oli aare juba tagasi viidud.

Nagu neid rabasid Viljandimaal veel vähe oleks - ikka on tarvis sõita päälinna, et rabamatk ette võtta :). Ja ega pettuma ei pidanud. Mõnus värskendav retk kevadise metsa all. Vastu ootusi ei olnud ka läbitavusega probleeme. Veidi pikema varrega saapad ajasid oma asja kenasti ära. Ei pannud tähelegi, kui nina juba vastu vihjepuud oli. <BR>Aga õige pea selgus, et ma ei olnud seal üksi. Vaevalt mõne meetri kaugusele aardepaigast oli üks linnumamma otsustanud endale ja oma järeltulijatele pesa teha. Isegi munad sees. Hirmutasin linnu kogemata-kombel lendu, kui sealtsamast lähedalt abivahendit võtma hakkasin. Tundus väga metskurvitsa moodi olevat.<BR>Sellega seoses väike palve järgmistele otsijatele. Üritage järgneva pooleteise kuu jooksul aardepaigas võimalikult vaikselt tegutseda ja vähe ringi liikuda. Nepimamma on teid märganud juba ammu enne, kui teie aaret näete ja teie käitumisest sõltub, kas linnu ohutaluvuse piir saab ületatud ning kas ta suudab end mitte reeta. Aga maskeerujad on nad ikka üliosavad!<BR>Aitäh peitjale mõnusa matka eest! <BR>Aardesse jäi täring ja kaasa võtsin geomündi.

Viisin [pekadripi] räätsad jalutama. Aitäh laenamast!<BR/> Nii mõnus ilm oli, päike siras, parajalt karge, parajalt pikk matk. Ei olnud tüütuid putukaid ega džunglit meid takistamas. Võtsime aardest rändurid ja jätsime ühe asemele. Tagasi tulime piki lennuvälja ning vaatasime tõusvaid ja langevaid lennukeid. Kahe tunniga olime auto juures tagasi. Hea matk oli.

Otsimist alustasin linnulennult 1 km kauguselt edela poolt. Liikumisvahendiks murdmaasuusad. Kogu retke pikkuseks edasi-tagasi 5,5 km, kuna ei julgenud kohe otse läbi metsa minna ja segas eramaa märk. Aarde juures proovisin mitte lumele jätta jälgi, mis reedaksid aarde asukohta. Arvan ,et see õnnestus. EVEJ

Selle aardega läks kiirelt. Autoga sai nii alla kilomeetri kaugusele viimase sirge algusessse ja siis tipa-tapa jalgu märjaks tegemata aardeni. Logi kirja ja tagasi. Aare korras, evej. Aitäh jalutuskäigule kutsumast.

Auto jäi 1,21km peale kuna lombid tundusid juba piisavalt sügavaks minevat ja värsket õhku on alati pigem puudu kui üle. Seega läksin kerge sörgiga aarde suunas, kuna soovisin enne pimeda tulekut auto ka üles leida. Kõik läks hästi retk oli mõnus ja aarde leidmisega ka kaua aega ei läinud.
Ja siis boonusena veel tagasi sörkimist niiet autoni jõudes oli särk ikka läbimärg. Tänud see aare sobis hästi pärast jõule ja enne aastavahetust :-) J: TB ja GC.

Jalgrattaga aardeni jõudmine kujunes poriralliks, aga kohale jõudsin! ;) Aarde leidmisega raskusi ei tekkinud, terav silm tabas kohe asja ära. Osavusest aarde kättesaamiseks samuti puudus ei olnud.