Hoiupaiga

A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4

N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9

8 jaanuar 2012 leidis Allan ja Leelo [iksid]
Esimest korda kuulsin ma varjupaigast siis, kui üks töökaaslane tuli kinniseotud käega tööle. Eks ta oligi endale uue sõbra muretsenud. Koeral võttis aega ca 2 kuud uue peremehega harjumiseks. Endil on meil kass Mammu ja kala. Eks olen isegi pureda saanud ja tean, et iga kassist suurem koer võib olla ettearvamatu, ohtlik ja verejanuline. Seetõttu valisime ka väliselt kõige ohutuma kutsu, kelleks oli 11-kuine Džudi, sellest ajast 2 kuud on ta elanud hoiupaigas. Oli õige valik, sest Džudi osutus äärmiselt sõbralikuks. Sellele aitas kaasa ka 400g viinereid ja 300g koeravorsti. Aarde leidis Leelo, Džudi oli nõus meelsasti poseerima. Koerte jalutamine on siin üllatavalt populaarne, kella poole kaheks olid juba koerad otsas. Sellel nädalavahetusel leidis uue kodu 5 kassi ja 3 koera.

13 november 2011 ei leidnud Airi ja Imre [triick]
Aarde leidsime, kuid koertega ei jalutanud ja ei kavatse ka jalutada. Aardesse jätsime lepatriinud.

10 november 2011 leidis Hamytin [airce]
Great idea :D Visited in shelter and I was gladly suprsides that here is so nice cache :)

TB in
http://www.geocaching.com/seek/log.aspx?LUID=0759db1f-aed0-4881-9848-2906fa11439e http://www.geocaching.com/track/details.aspx?guid=52305bc4-933b-42c6-8726-9fc192e143c8

9 november 2011 kommenteeris Erko Õunapuu [erko]
Külastasin aaret, aga koeraga jalutamas ei käinud ega täitnud seega ka kõiki muid nimekirjas olevat kümmet lisakohustust (kuigi ma näen, et osa nö. puuduliku logiga on leiu siiski kirja saanud ja osa hoiupaiga koeraga aarde leidnud on jäänud "sinise näoga"). Olen süüdi, et ei lugenud põhjalikult aarde kirjeldust. Vaatasin ainult seda, et tegemist on tavalise aardega. Võib-olla peaks looma hoopis eraldi aardetüübi - "lisakohustustega aare", et asi oleks selgem? Või siis teha selle multiaardeks nii, et algpunkt asub hoiupaigas ja aarde koordinaadid saab alles sealt, kui koera võtad? Mis mõtet on juhatada kohe lõppaardeni, kui enne tuleb tingimusena ära käia hoiupaigas? Loomi ma aga armastan küll. Mul on kodus nimelt kassid.

6 november 2011 leidis Jaan, Marten, Kendra, Triin & Hanno [hanno5000]
Pole vist kunagi suur koerasõber olnud, aga Kendrale sai kunagi lubatud, et lähme mõne kutsuga jalutama... ja eks see täpp vajas ka ju värvimist :). Noh, nii me siis ära käisimegi, algul tundus Jaan ikka väga suure koerana, aga väiksemat jalutatavat ka enam polnud, nii ma siis kergelt värisevate jalgadega teda aarde suunas tirisin :P. Nullis teadis ta muidugi täpselt, miks me siia tulime ja näitas koha kiirelt kätte. Tagasi jõudes istusid tüdrukud veel tükk aega kasside juures ja mul oli hea meel, et need loomad neile ikkagi rohkem istuvad :). Nüüd tagantjärgi mõtlen, et mõnikord võiks siiski mõne kutsa veel väikesele jalutuskäigule viia. Aitähh peitjale!

6 november 2011 leidis Jaan, Kendra, Marten, Hanno ja Triin [trine]
Võrreldes eelmise külastusega olid koerad rahulikumad ja aardepeidik vägevam ;) Jalutasime tiiru Jaaniga, kes teadis aardekohta juba väga hästi, aga igaks juhuks kaevas veel tünga-auke aardest veidi eemale... Ja siis puhkasime kasside juures, kellega meil vähe parem läbisaamine, sest koduski kassid. Aardesse jäi geomünt, kaasa tuli jääkraabits.

1 oktoober 2011 leidis DoggyCat [airce]
This is a nice place with the forest and the lake. This is a great cache idea, too. I went for a walk with Jaan, a big and energetic boy.
http://www.geocaching.com/seek/log.aspx?LUID=ee546a78-ec3a-4491-a543-5ee2020c7e87

1 oktoober 2011 leidis Intiaaninen [airce]
Found this with dog 697. Funny little dog :)
http://www.geocaching.com/seek/log.aspx?LUID=48fda408-8cb3-44d2-97a6-2fe5439d297b

28 september 2011 kommenteeris 16.okt tähistab Hoiupaik oma sünnipäeva. [airce]
Loomade Hoiupaik korraldab sügisese Laupäevaku ja tähistab oma Sünnipäeva!
16. oktoobril 2011 korraldab Loomade Hoiupaik sügisese Laupäevaku ja tähistab oma sünnipäeva.
Koos teeme me ära palju tähtsaid töid ja võime talvele julgelt vastu minna. Ootame kõiki soovijaid sel päeval hoiupaika, et lõbusalt ja kasulikult aega veeta!

Aardepeitja sel korral tundub, et üritusest osa võtta ei saa aga kõik huvilised, kel võimalik minna ja ära teha midagi - on oodatud.
http://www.pets.ee/uudised/loomade-hoiupaik-korraldab-s%C3%BCgisese-laup%C3%A4evaku-ja-t%C3%A4histab-oma-s%C3%BCnnip%C3%A4eva.htm http://www.pets.ee/talgud/

21 august 2011 leidis Margus ja Maris [max]
Võtsime rõõmsasti vastu aardeomaniku kutse osaleda ühisüritusel ja otsida ka aaret, mis meil juba üsna kaua on kõrvale jäetud rollis olnud. Koerte Varjupaika külastasime esimest korda. Üllatuslikult olid kutsad hästi sõbralikud ja rahulikud. Oli neid ka üsna vähe, olin kuidagi arvanud, et neid siin palju rohkem on. Nägime ka, kuidas üks tore "mõmmik" endale omanikud ja kodu leidis ning varjupaigast lahkus. Meie valisime enda jalutusseltsiliseks väikse musta koera, keda kohalikud Kõverjalaks kutsusid. Tore kuts teadis täpselt, kust tema jalutamiserada kulgeb ja kus see ujumiskoht on, et sinna saab külje maha toetada. Et meie otsimine lausa näidislogimiseks läheb, seda sai tõdetud alles üritusel. Muidugi hakkasid käed omaniku valvsa pilgu all värisema, gpsust ei tasu üldse rääkida. see hakkas metsas aiateibaid kokkulugema :) Otsimine kulges mööda mingit ringikujulist trajektoori, millel aaret muidugi ei asunud. Aare oli hoopis meie teelt kõrvale pugenud ja ilmselt naeris meie ringitamise üle koos omanikuga. Aga ühel hetkel jooksid isegi meie ringid aarde juures kokku. Pilte tegime otse ja külg ja ülalt vaates, eks pärast paistab, kas mõni logi jaoks ka sobiv on. Ja lisaks koera jalutamisele sai ka kitsi ehmatatud. Ei saanudki aru, miks nad oma pesa otse koerte varjupaiga kõrvale olid sättinud. Õnnestunud üritus, rõõmus kutsa ja kiired kitsed, nii sai see üritus meie jaoks kokku võetud. Kodus on meil majavalvur, kelle lapsed Lontuks nimetasid.

21 august 2011 kommenteeris Airi [airce]
Veel pilte :)

21 august 2011 kommenteeris Airi [airce]
Kuna juuni ja juuli kuus tekkis mul selle aarde logisid vaadates tunne, et geopeiturid on suvepäiksega kaotanud oskuse lugeda või mõista, et kõigile on leidmistingimused ühesugused siis pidi ikka leidjatega ise kaasa minema, et vaadata, et kõik saaks nõuete kohaselt tehtud.
Siinkohal tahan ka teada anda kõigile, kes on sinise näo selle aarde juurde saanud või ei ole veel otsima tulnud. Peitjal ei ole mõnus teie leide mitteleidudeks paluda muuta. Kõigiga, kes siiani pole tingimusi täitnud olen ma ka privaatselt suhelnud ja andnud aega ja võimalusi asi parandada. Kahjuks suurem enamus ei ole soovinud seda veel siiani teha. Erandiks ja teistele eeskujuks on [jpbarr] tiim.
Tulles tänase ürituse juurde - oli mul, kui aardepeitjal suur rõõm näha korraga nii palju geopeitureid Hoiupaika tulemas. Koerad said jalutada, geopeiturid suhelda ja kogemuse võrra rikkamaks. Ujutamise koha läheduses ujus luik ja metsatukas keksisid kitsed. Kassid said paitatud.
Kordaläinud ettevõtmine ! Tänud kõigile kaasosalistele !

21 august 2011 leidis JP, Kristjan, Kadri, Andreas & Carolina [caro]
Minu suured ja sügavad tänud peitjale, kes härjal sarvist haaras ning mind Hoiupaika kutsus. Iseseisvalt ma sinna ilmselt poleks jõudnud, kuna suur koerte sõber ei ole ja kodus ka ühtegi looma pole. Õnneks oli samaks ajaks kohale kutsutud ka JP perega, kellel oli vaja korduvkülastus teha. :D Nii ei pidanud ma seal üksi ringi uitama, vaid meile anti kamba peale üks väga tore Mõmmi, kes jalutas taltsalt meie rihma otsas ning ei tirinudki käsi otsast, nagu ma olin kartnud.
Jalutasime ilusal päikesepaistelisel päeval aarde poole, rääkisime maast ja ilmast, vaatasime üle koerte ujutamise koha, kust meid ära sisistas üks ärritunud isaluik. Airi, kes [maxi] tiimiga oli juba ees ära jalutanud, jõudis meile aarde leidmise ajaks järgi ning tema valvsa pilgu all Andreas selle ka leidis.
See oli mu esmakordne külastus ning hästi tore ja üldse mitte kole oli. :) Pärast läksime veel kasse ka paitama. Aitähh!

20 august 2011 leidis Aivar [aizar]
Täna siis otsustasin rahvusvahelist geopeituse päeva ja Eesti riigi taasiseseisvumise tähtpäeva tähistada väikese heateoga. Hoiupaigas varem käinud ei ole ja seetõttu olin natuke kahtleval seisukohal -- kes ja kuidas jne. Töötajate abiga sai süsteemi selgeks, nimi kirja, pesupulk taskusse, tugev rihm kätte ja edasi. Valisin jalutuskaaslaseks noore hundikoeralaadse krantsi, kes retrospektiivis tundub nii käitumise kui välimuse järgi olema sama, kellega eelmised tegelesid :) Oli teine selline aktiivne ja sõbralik. Jagelesime alguses selle üle, kas tema jalutab minuga või mina temaga ja kas ainuke viis liikumiseks on pingul rihmaga.. aga paarisaja meetriga saime kodukorra paika ja edasi läks juba lõbusamalt. Kahjuks pean tunnistama, et jäljekoera rolli pidin ise täitma, nii aarde leidmisel kui hilisemal uuesti-otsimisel, et aardekivilt sinna asetet gps kaasa võtta.

Lapsepõlves oli peres kass, hiljem rohkem koerainimeseks muutunud, kuid hetkel koduloomi (kellest ma teaks) ei ole, elukoht ja -stiil on sellised, mis ei luba loomale piisavat ruumi/aega pühendada.

12 august 2011 leidis Kristo, Marit, Rasmus, Romek ja koer [rassiss]
Lõpuks jõudsime tegudeni selle pikalt plaanis olnud aarde osas ka. Ei teagi kes keda jalutuskäigule valis, aga tõenäoliselt sai valiku puhul otsutavaks koera energilisus ja mänguasi suus :-) Aarde poole teel olles saime teada, et koeral on eriline tõmme liikuvate autode suunas. Ja see nõudis ikka tõsist jõudu, et koer end auto alla ei tõmbaks vms. Ujuda koer ka ei tahtnud, mida üritasime talle ka pakkuda. Autod olid ikka 1000x huvitavamad. Aarde leidis Rasmus ja siis hakkasime poseerima kaameratele ja logime. Igatahes jäi kogu ettevõtmisest väga positiivne mulje mistõttu oleme mingil hetkel seal tagasi ka ilma logimisvajaduseta. Rasmuse arvamus oli, et peaks sinna ikka igapäev minema. Tänud abivalmitele hoiupaigatöötajatele juhendamise eest ja tänud peitjale selle toreda kontseptsiooni eest. EVEJ.

23 juuli 2011 leidis JP, Kadri & Kristjan Sean [jpbarr]
We decided we needed to get out of the house for a couple of hours, so, the animal shelter cache seemed like a good idea. We took a lively 9 month old pup for a walk, found the cache ( loved the dogs bone on the top of the cache hide) and of course it had to rain on our walk back :P Took cat toy so Kristjan could play with the cats too. More people should do this.

21 juuli 2011 ei leidnud Siim, Jaanika [pnsiire]
Hoiupaigas sai käidud esimest korda, kuigi idee sellest keerles peas juba kaua aega. Koer kelle valisime jalutamiseks oli alguses üli rahulik ja anuv kui puurist mööda sai jalutatud, aga kui sai aru et tema osutus väljavalituks siis muutus sellisesks energia pommiks. Aarde leidsime meie ja ega koer selle vastu erilist huvi ei tundnud, tema meelest oli palju põnevam eemal rohus hüppav konn ning need lõputud sääsed keda suuga püüda. EVEJ

5 juuli 2011 ei leidnud Annika ja Krista [annic]
Hoiupaigas oleme ka varem käinud, aga tükil ajal pole kahjuks aega olnud. Täna sai siis jällekord see retk ette võetud. Läksime siis ja valisime jalutuskäiguks välja armsa Pekingi paleekoera. Läksime metsa jalutama, aarde leidsime ise, aga kutsu hüples ka seal kõrval väga heas tujus ringi. EVEJ PS. Endal on meil mõlemal kodus vaid hamstrid, aga koerad ja kassid meeldivad meile ka väga :) Kristale rohkem koerad, Annikale kassid.

4 juuni 2011 ei leidnud Kalev, Rein ja 2 hoiupaiga koera [kalev]
Keegi on kunagi öelnud, et mida rohkem õpid inimesi tundma, seda rohkem õpid koeri armastama ...

29 aprill 2011 hooldas Andrus ja Airi [airce]
Aare suurepärases korras. Kaasa võtsin sinna kauaks jäänud TB.
Koerad ootavad külastamist - kinkige neile ja endale üks kaunis päev !

15 oktoober 2010 kommenteeris Mark [mark]
Tänahommikuses "Terevisioonis" räägitakse hoiupaigast, "Terevisioonil" on ka kordus, mis algab 9:45 (ETV) kui kedagi peaks huvitama :)

9 oktoober 2010 leidis Allan, Terje, Mario ja Steffi [kivist]
Tuli mõte super sügisilma ära kasutada ja nii me oma sammud hoiupaika seadsime. Teadsin, et seal kuskil selline koht, aga kohapeal olime esimest korda ja oma suureks üllatuseks avastasime, et väga populaarne koht - rahvast muudkui tuli ja läks. Loeti meile algul sõnad peale, et mida tohib ja mida mitte ja siis edasi juba kutsat valima. Jube kisa ja möll käis, aga kuna esimene kord, siis võtsime ühe tagasihoidlikuma tegelase, kes erinevalt teistest ei teinud puuris piiksugi ja tundus mõnus ning rahulik. Samas puurist välja saades oli tal kohe väga kindel siht silme ees ja pistis karjääri poole punuma, meie sabas sörkimas. Olles kogu sellest kisast ja kärast eemale jõudnud rahunes ta maha ja saime edasi aarde suunas liikuda. Vihje oli selge, geokuhi silmatorkav, leid kiire ja konteiner lahe. Vahetasime mingit nänni ka. Suur, suur aitäh peitjale sinna juhatamast ja plaanis on kindlasti tagasi minna :-)

2 oktoober 2010 kommenteeris Alice & Airi [airce]
Väike külakost kaasas külastasime Hoiupaika. Kingitusi oli võrreldes eelmise aastaga kasinalt. Aardega oli kõik korras, võtsin sealt mõned rändurid: Grandma's Buckle ja Patriots Nation

28 september 2010 kommenteeris Airi teatab, et Loomade Hoiupaigal on sünnipäev ! [airce]
Septembri lõpus saab Loomade Hoiupaik viie aastaseks ja ootab sel puhul ka külalisi. Laupäeval, 2. Oktoobril saavad lapsed kaunistada hoiupaiga esist asfaltplatsi loomapilte joonistades. Emmedel-issidel on võimalik koertega jalutada, kasse silitada ja saada näpunäiteid oma looma eest hoolitsemiseks. Tulge ja veetke mõnus sügispäev meie juures.
Lähen ise ja kutsun ka teid osa võtma :)
http://www.loomadehoiupaik.ee/est/hoiupaik/uudised/news-loomade-hoiupaiga-s%C3%BCnnip%C3%A4ev/

26 september 2010 leidis Lauri ja Roi [shadow]
Kui valisin rihm näpus koera keda jalutama viia, siis Roi oli ainus, kes ei teinud meeletut lärmi. Võibolla see ongi tema kavalus... aga võibolla ta just tuli jalutamast =). Igaljuhul on nende hoiupaiga koertega nõnda, et mida kaugemale sellest lärmist saad, seda vahvamaks ja sõnakuulelikumaks nad muutuvad. Aare oli juba parajalt kaugel, et sinna teiste koerte lärmi ei kostnud. Aardekarbi leidsin küll mina aga Roi käis pärast ja nuusutas üle. Kui ma nüüd vaatan netist kõiki neid pilte, siis pole ka mingi ime, et see talle huvi pakkus. Seal oli tõenäoliselt rohkem erinevate koerte lõhnu kui hoiupaiga väravaposti küljes =). Väga vahva kontseptsiooniga aare kiidan peitjat ja konteinerit. EVEJ (kuigi Roi arvas, et talle üks lelu sealt karbist meeldiks, jäi see siiski väiksemat koera ootama)

12 september 2010 ei leidnud Ly, Katrin ja Laura [katrin]
See aare jääb jupiks ajaks meelde. Juba sinna kohale sõit oli kogemus. Ärkasime hommikul ja mõtlesime mida päevaga teha- tundus nagu hea idee minna hoiupaiga aaret otsima:D Tegime siis kiire arvestuse kuidas sinna jõuda ja kõik tundus ideaalne... seni kuni leidsime end peatuses trammi ootamas, mida polnud tulnud juba 20 minni- selge- väikse kirjaga bussijaama pealt leidsime, et seda ei tulegi seoses maratoniga... Kohale saamine oli vict elu kõige pikem ja pinget pakkuvam ühistranspordi seiklus Tallinnas! Kohale jõudes mõtlesime, et iga teine koer puuris käiks meile üle jõu ja valisime kõige pisema hundikutsika tyypi koera. See oli juba siis kahtlane kui ta sealt välja sai ja äkitselt hyperaktiivseks muutus... Tema silmis säras: "Lähme ja jookseme ja jookseme ja käime terve maailma läbi!" Tore kutsu oli! Ja aarde lasime ka tal leida, kuna ta oli suures vaimustuses igast metsa all paiknevast oksast! Konteiner oli igati lahe ja südamega tehtud!!! Tore päev oli aga kahju oli Laurat tagasi puuri viia... Need kutsika silmad ei unune iial... Kindlasti lähme Lyga lähi ajal tagasi!

29 juuli 2010 hooldas Telc ja Airi [airce]
Paari hoovihma vahelt sai metsas käidud ja aare taastatud. Telc oli abiks nii nõu, kui ka jõuga ja sedasi saigi eritellimuse alusel otse Viljandi geolaborist tulnud peidik paika pandud. Aarde koordinaadid muudetud ja lisandus ka leidmise lihtsustamiseks vihje.
Eriline tänu taastamise kaasaaitamisel lähevad Svenile ja Telcile !
Lisasin aardesse paar mänguasja lemmikule ning kaks temaatilist rändurit Sanupe ja Elli.
Soovin kõigile meeldejäävat aardeleidu !

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".

8 mai 2010 kommenteeris Airi [airce]
Kuna kuidagi ei saanud sobima enda vaba aega Loomade Hoiupaiga avamisaegadega, siis seekord kontrollisin aaret mõnele koerakesele rõõmu pakkumata.
Kurvastuseks leidsin, et peidukas ei õigusta enam ennast ning tuleb otsida uus paik. Rõõmustas aga see, et aare oli vaatamata sellele, et oli peaaegu maskeeringuta siiski alles ning täiesti kuiv.

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".

27 detsember 2009 hooldas Telc, Alice & Airi [airce]
Koer Lusy viis meid lumisesse metsa jalutama, mille käigus kontrollisime ka aaret. Aarde juurde ei läinud ainsatki jalajälge ja aare oli kenasti olemas ning heas korras.

18 detsember 2009 kommenteeris Telc [telc]
Baks elab ka juba pikemat aega uues kodus.

18 detsember 2009 kommenteeris Tiiu [kolla]
Aga "meie" Lord on koju saanud! Ohh, mul on nii hea meel ta pärast. Kuidas teie koertel läheb?

29 november 2009 leidis Tiiu, Hannes, Merily ja Lord [kolla]
Ostsime kaasa kingitused, vastavalt hoiupaiga soovile kutsikatoitu, siis veel kassidele üht-teist ja kodunt üks mänguasi mis meie kassidele millegipärast ei meeldi, ehk seal mõni kiisu tunneb sellest rõõmu. Jalutamiseks valisin suure valge koera, uhke nimega Lord, üks kõrv must ja teine täpiline ja ise igavene aktivist. Tuiskasime siis hirmsa hooga aarde poole, võsa oli lookas ja esimese vaardiga muidugi mööda, geps ju nii kiirelt ei reageeri. Siis logisime, pildistasime (Lord ei suutnud kuidagi õiget asendit valida – küll sehkendas ja eputas), võtsime valge karu ja jätsime jääkraabitsa. Tagasi muidugi jälle jooksuga, siis läksid lapsed kasse nunnutama ja meie tegime Lordiga veel ühe metsaringi. Nägime ka neid ämbreid, kohalikud naljad. Veel sattusime surnuaia taha kuhu oli maetud nimetud inimesed, päris sür värk, maa peal kiviplaat numbriga ja päris palju oli neid kohe. Suur tänu sellise aarde eest! Mina olen küll ennegi käinud ja oma Flora ka varjukast, kassidest rääkimata. Kuid tundub, et mõnele on see tänu geopeitusele esimene külastus ja ehk tuleb teinekordki.

13 november 2009 leidis Liina ja Helen [leenu]
Kuna juhtusime olema seal kandis, siis sai kiirelt võetud suund selle aarde suunas. Käidud sai ka koerte ujumiskoha juures ära. Lumises metsas, metsaradu mööda jalutades lähenesime samm-sammult aardele. Nautisime metsa hääli ja lõhnu. Tore jalutuskäik oli. Ilma nimeta kutsu, reg numbriga 15001 näis ilmselgelt teadvat aarde asukohta. See oli Liina esimene aare. Aare oli oma peidukas üsna nähtaval. Aaret tagasi peites sai kohendatud veidi maskeeringut. Aitäh peitjale! Loomade varjupaika olen varemgi külastanud. Kuna Saaremaal vanemate kodu valvanud Hundu aeg sai sellel sügisel täis, siis on meil vennaga kindel plaan maale emale sealt varjupaigast kevadel, kui väljas soojemaks läheb, koer viia. See oli küll meie esimene kord Hoiupaiga koera jalutama viia, kuid tundub, et ei jää viimaseks. V: märgi ja võtmehoidja J: kaks klaaskuuli.

4 november 2009 leidis Martin ja Filip [gpseurope]
minu imeline seiklus hullkoer Filip iga tõotas juba alguses tulla põnev, kuna ma valisin koera, kelle "uksele" oli kirjutatud tirib nagu hull ja jalutada tugevatel inimestel. Pidades ennast tugevaks valisingi arvamustmööda koera, kellega võibolla paljud jalutamas ei käigi. Alguses oli muidugi kõik suht rahulik kui välja arvata see, et püüdes vasaku käega koera pidurdada ja samas parema käega fotokaga manageerides õnnestus enamasti tabada vaid koera tagumikku. hea et tol päeval veel suusailma ei olnud, siis oleks veel vahvam olnud. Aarde leidmise hetkeks oli juba kaunikesti pime. Niikui karbi urust eemaldasin kargas sellele ligi hullkoer filip. Jälle päästis mind vaid leidlikkus. põhimõtteliselt tõmbasin koera kasutades lähedalasuvat puud peidukast eemale samas ise logides. tagasitee oli see eest vaeva väärt vahva seiklus. nimelt avastasin aarde juurest lahkdes kena raja, mille suund oli "koduteega" samane. mööda rada tallates leidsime peniga puuotsast mingi vana tsemendi või mudaämbri, mis oli kõrgemal minu peast. filipp lihtsalt hüppas niikaua puu najal ja lõugas, kuni ta ninaga selle ämbri sealt alla sai. edasi arvasin, et see on küll kunagi üks tore töömehekoer olnud, sest ma ei ole kunagi ühtegi koera niimodi plekkämbrit murdmas näinud :D Ookei otsustasin siis, et aitab ja peale tugevaid ponnistusi sain ämbri omale kohale tagasi. jätkasime teekonda koju uudistades ümbritsevaid puid. ja arvake ära 60 meetri kaugusel oli muidugi teine ämber puu otsas :) selle puu alt koera äratoomine oli päris tugev trenn, sest kutt lihtsalt ei tulnud. ookei edasi. jõudes suure teeni hakkas peni vahtima laternapostide otsa. kui tuli põles tõstsime postile kordamööda jalga. kui aga tuli posti otsas ei põlenud meenutas ülevalrippuv ese kangesti ämbrit, millepeale me istusime ja haukusime kenasti niikaua, kuni esimene postilatern taassüttida otsustas. Filipp sellepeale rahunes. edasi loendasime veel "elektrikkoeraga" 3 mitepõlevat laternat ja nüüd saab siis eesti energia kindlalt selle peni tööle võtta. "kuule filipp mine sinna suusarajale ja loe ära mitu pirni täna läbi on" ülesanded oleksid sellele koerale käkitegu. vot selline seiklus. EVEJ

25 oktoober 2009 leidis Helen ja Heiko + Lucky [patsill]
Sai siis täna see hoiupaiga aare ette võetud. Ei suutnud kõigepealt seda õiget välja valida. Väljas olid päris suured koerad minu jaoks ja tundusid ka tigedad - ma just kõige suurem koerasõber ei ole. Tahtsime üht pisikest, kes meid nähes lausa palus, et me tema aarde juurde kaasa võtaks, kuid temal pidavat nohu olema ning pidi ravima end. Võtsime siis Lucky - päris kiitsakas koer. Tiris aga kõvasti. Lugedes eelnevaid logisid, on Lucky palju kordi aarde juures käinud, tee oli talle vägagi selge. Ja ega ta paljalt aardekarbi vastu huvi ka ei tundnud, pigem meeldis talle erinevaid juurikaid ja puuoksi hakseldada. Lõppkokkuvõttes igati tore aare.EVEJ. Pärast kiikasime ka kiisud üle - need magasid kõik nagu maugud, ei kuulnud ega näinud meid...Lisaks mainin veel, et see on minu 100. aare!

24 oktoober 2009 ei leidnud Liisa ja Liina [suslikud]
Täna saime siis ära tehtud aarde, mille tegemist oleme oodanud juba kaua aega. Meie koeral puudus küll nimi, aga meie hüüdsime teda Mopskaks, millele ta ka reageeris. Tema puuri peale oli kirjutatud, et ta ei salli mehi, aga enne kui saime ta oma kuuti tagasi toimetada selgus, et ta ei salli naisi ka (hüppas vanemale naisterahvale sülle ning rebis katki naise tasku, aga õnneks midagi hullemat ei juhtunud). Aga jäime koeravalikuga rahule. Kuna eemalt nägime Paavot ja Džessit aarde juures toimetamas, siis läksin mina koeraga eemale (igaks juhuks, ei taha mõeldagi selle peale, mida ta Paavoga teinud oleks) ning Liisa tegeles aardesse logimisega. Aarde idee on väga hea!:) V: naeratava näoga märgi J: kuuli

24 oktoober 2009 kommenteeris Priit [otsingul]
Ühtegi aaret ei pea leidma. Samuti kehtib see antud aarde puhul. Kui te ei armasta koeri, siis jätke see aare otsimata - teiepoolne kartlikkus ja negatiivne hoiak süvendavad varjupaiga kutsade stressi. Miks ma ei ole seda aaret ise külastanud? Ma lihtsalt ei suuda seda, sest sinna minnes on kaks varianti - mind tuleb sealt piitsaga välja ajada võis siis on mul sealt tulles kumbagi kaenla all üks kutsa ja turjal veel mitu kiisut. Paraku on mul juba kolm kiisut ja üks kutsa. Minu poolt kindlasti aasta aarde kandidaat.

24 oktoober 2009 leidis Džessi & Paavo [speedy]
Kuna loomade hoiupaik on oma lahtiolekuaegu tänuväärselt ka puhkepäevadele pikendanud, sai laupäeva keskpäeval Linnapreili tiimiga koos sinna suundutud. Plaan oli võtta igaühele oma koer, et maksimaalselt rõõmu pakkuda. Koerte rõõmus haukumine tervitas meid sisenedes vastu. Mina küsisin looma, keda eriti jalutama ei viida. Selle peale andis sõbralik hoiutädi kõige hirmsama välimusega 7-aastase emase pruunikarva verekoera Džessi. Igaks juhuks anti mulle taskusse ka mõni koerakrõbin ja loeti sõnad peale. Saime Džessiga siiski kohe semudeks ja mingeid intsidente ega raskusigi ei esinenud. Jalutasime, jooksime, tema ujus korduvalt, otsisime aaret ja logisime, mina püüdsin ühe käega teda hoida ja pilti teha, vaatasime rahulikult teisi koeri, tema tegi hädasid, tassis palke kokku ja nautis muidu vabadust.
Aarde juures oli Linnapreili oma Tsessiga juba ees, nii et otsima me Džessiga ei pidanudki. Püüdsin võimalikult sirge käekirjaga logida, aga korra tõmbas koer mul ikka kreeka ee sisse - lisasin selgituse ka logisse :-) Ka tagasi ei pidanud me aaret peitma, sest saabus Triinu õde Liisa ning tegi seda meie eest. Algul püüdis Džessi aardekarpi ka oma lõugade vahele haarata, aga õnneks jäi see ikka terveks. Lisaks kohtasime jalutades ja enne koera tagastamist ka Trinet, kellega leppisime hoiupaiga külastuse kokku. Temal läinud märksa õhetamapanevamalt :-D
Aare oli heas korras. Ka pärast leidmist. Võtsin kaasa kõik rändurid - kaks TB-d ja ühe geomuti. Mõlemad rändurid on peitja omad. Asemele ei pistnud midagi. Lugesin läbi kogu ilusa jutu, mille Alice oli logiraamatussse kirjutanud - väga südamlik ja armas. Rohkelt rõõmu koeraga jalutamisest sain minagi. Tore oli talle seda rõõmu pakkuda. Tuiasime õues kokku pea tunnikese. Emotsioone oli sellest metsa-aarde otsimisest sadu kordi rohkem kui igast teisest tõepoolest. Ülivahva aare ja idee! Geopeituse sõbralik kogukond saab lisaks prügi koristamisele nii ka loomade heaks midagi teha.
Loomade hoiupaika olen korra ka varem külastanud, kuigi see jäi aastate taha. Siis võtsime sealt ühe krantsi maale maja valvama. Endal meil Silviaga kodus loomi pole, aga vanematel on mops Seeba, kellele ka geopeitus võõras pole. Võib juhtuda, et Suund 76 juures saab just teda ehmatanud hiir võtmetegijaks (kui kunagi leian).
Aitäh teile kallid aardepeitjad! Ma arvan, et ka mina tulen siia tagasi ja viin oma võimetele vastava Džessi taas jalutama. Ja julgustan ka teisi koeri aitama ja nendega tegelema!

24 oktoober 2009 leidis Triin [linnapreili]
Hoiupaigast olen teadlik tänu tööalastele kontaktidele. Kuna EI ole loomaarmastaja, siis sellest johtuvalt kodulooma ei pea ja vabatahtlikult koeri jalutama ka ei vea. Täna sai tehtud siiski erand ja käe otsa võetud 9aastane koer nimega Tsessi. Koer nautis igal võimalusel jooksmist ja postide märgistamist. Ja kui jooksmisest paus siis mõnuga jälgis teisi jalutavaid koeri.
Loodan väga, et sellist tüüpi aare jääb ainsaks ning kellegil teisel ei tule ideed - a´la geopeituse aarde leidmiseks on vaja tiigrit taltsutada.

24 oktoober 2009 ei leidnud Laki ja Triin [trine]
Täna oli jalutajaid murdu ja koertel tuju hea, nii et muljed esimesest külaskäigust hoiupaika täitsa positiivsed. Jalutama viisin Laki, kelles võib ära tunda sama koera, kes on jalutanud siin logides Kertut ja Kristot. Suurem osa ajast lendasin tal järel, nahk märg, ja kerge mure pooleldi näritud rihma vastupidavuse pärast hinges. Vees saime sumada ja liiva lendas kahte lehte, aga metsa alla jõudes tundus, et Laki on seda aaret juba nii mitu korda leidnud, et teda ausõna ei huvita. Harutasin pool tundi ta rihma puude ümbert lahti, õpetasin teda palgi alt läbi pugema ja korra isegi üritasin pilti teha, aga aardeni meie temaga ei jõudnudki -- käisin siis hiljem üksi uuesti. Aardesse jätsin pehme karu, kes võiks koertele meeldida. Kodus on hetkel ainult kass, kes on üle elanud meie muud sõbrad liivahiired, roti ja lontkõrvküüliku.

18 oktoober 2009 leidis Rita, Maire, Helen, Lauri [algaja]
Umbes poolteist kuud tagasi hakkasime sinna minema aga siis tuli mingi nõme vihm ja kolisime koju. Täna sai mindud, kuigi oli jälle vihm. Aga seekord oli enamvähem olematu vihm. Jalutamisele kisasid nad kõik, lõpuks sai siiski üks selline tegelane jalutama, kes ei üritanud meilläbi puuri kõrvu peast ära haukuda. Paistisnagu ta juba teaks kuhu minna. Igatahes trügis ta enamvähem nulli. Ujumise peale mõtlesime kah aga mõtteks see ainult jäigi. Aarde kohta tegime EVEJ.

10 oktoober 2009 leidis Raunts ja Mammu ning kaks pontut [raider]
Hämmastavalt tore päev koerte seltsis. Polnud varem sellises kohas veel käinudki ning seepärast võtsime selverist miskit kõige suurema paki Chapit kaasa ning kasti Whiskassi, lisaks kaks palli. Kohal oli palju rahvast ning puurides pontusid väga vähe - minule hakkas kohe silma üks šnautser, kes hüppas pea puuri laeni ning karjus: "pick me, pick me, pick me, pick me...". Kõik teised jalutasid väheke hirmunult koerast mööda, aga minul hakkas kuidagi teisest nii kahju, et oma suure entiusasmiga ta kõik eemale peletab. Mis siis ikka, ronisin selle mürakaruga ühte puuri ning suure jõuga sain ta istuma - väga kannatlikult ootas teine, kuni rihma kaela sain. Siis jalutasin temaga puurist välja ning vastu tuli kohalik töötaja, kes ütles, et see loom on kiskja ja et mina vastutan oma peaga selle koera eest. Tuleb välja, et kaks koera on selle koera pärast nüüd "kastis" (ei saanudki aru, mida see tähendab, loodan, et mitte kõige hullemat). Igatahes varsti oli silmapiiril ka Mammu ühe eriliselt hellitust vajava hundikoeraga, kellega tuli välja on minu koeral miskit vanast ajast mingi kana kitkuda ning omavahel nad suurt läbi ei saanud. Seepärast käisime me suhteliselt turvalise vahega. Usun, et üks põhjus, miks šnautser nii vähe aukuda sai oli see roheline pall, mille ma talle kohe puuris kinkisin ja millest ta mingi hinnaga ei olnud nõus loobuma - ühesõnaga koer käis tervelt 4km pall suus.:) Keset lompi mõistis, et ega ta selle palliga võimaline koos jooma ei ole ning nii jättiski vaeseke joomata! Ühesõnaga oli super lahe päev ning matk läks suurepäraselt! Tuleme kindlasti veel koertega jalutama ning siis juba suuremale tiirule:) V: Üks pall, mille kinkisime kohe ühele rõõmsalt aukuvale kutsule J: Trikki raamat (geokrety)

27 september 2009 kommenteeris Alice & Airi [airce]
Nädalavahetusel tähistati Loomade Hoiupaiga nelja aastaseks saamist ja me pidasime vajalikuks väike kingitus kassidele/koertele näpus läbi astuda. Külastajaid oli erakordselt palju ja samuti ka toodud kingitusi oli auväärne hulk. Koerad olid kõik juba jalutama viidud, ning meil tuli oodata, mil mõni esimeselt tiirult naaseb. Jalutama saime viia väikese nelja aastase emase koera, kes ukse juures kui soolasammas seisma jäi ning kui ma ta juurde kükitasin siis mulle sülle ronis :) Mis siis ikka. Viisisme ta esialgu mänguväljakule, et selgust saada, kas ta üldse jalutada tahab. Seal ta puges meile võidu, nagu kass koonuga lükates :) Peale seda tuli talle eluvaim sisse ja läksime jalutama, kuigi ka teel aardeni ja tagasi tuli teda mitmel korral veel sülle võtta :) Väga armas koer !
Aare oli pea maskeeringuta, kuid õnneks alles. Vaatasime sisu üle ja lisasime kaks TB-d: Lissy Cathy ja Little motorcycle

23 september 2009 leidis Janika ja Kertu [jansa84]
Sai jälle seda vahvat aaret võtmas käidud :) Siinkohal tänaks ühte toredat töökaaslast Marinat (geopeituses kasutajanimega "finder"), kes loomalastele omalt poolt ka külakosti saatis. Hüperaktiiv Laki (11k) viis Kertu kiirkõndi tegema, Pontu (7a) võttis asja rahulikumalt ja jalutas minuga niisama :P NB: tundub, et Kertu ja kasutaja kristof on ühe ja sama koeraga jalutanud :)

23 september 2009 leidis Kertu ja Janika [duke]
Hoiupaigas käisin koos Janikaga, kes on seal palju käinud ja oma abi pakkunud:) Veel olen koos Janikaga Rakvere koerte varjupaigas käinud talgutel.

Endal on vanemate juures 9 aastane koer nimega Joosu, kes vaatamata oma vanusele on kui poisike :)

Hoiupaigas võtsin mina jalutama koera Laki, kes puuris oli väga rahulik aga nii kui õue sai, hakkas tirima ja vedama ja nii ma ta järel seal jooksin :) Janika võttis pisema pontu, kes oli väga rahulik.

Aarde juures pistis Laki oma nina kohe õigesse kohta, nii et võib öelda, et Laki leidis aarde :)

Ei võtnud midagi, jätsin smiley.

Pärast aardeleidu läksime ka ujumiskohta, Laki hakkas seal laineid taga ajama aga ujuma ei tahtnud minna, jul oli siis külm :)

Igati tore aarde kontseptsioon. Aitäh!

20 september 2009 leidis Kristo, Terje, Ingrit, Carmel, Grete [kristof]
Hoiupaigast kuulsin Eriku(hel) käest umbes nädal tagasi, täna linna peale tulles piisas mul lastele ainult mainimisest, et selline koht ja sellised jalutamis võimalused on olemas ja mis meil muud üle jäi kui see retk ette võtta. Rahvast oli ikka seal täna päris palju ja enamus puuri uste peal silt "mitte jalutada", silma jäi meile üks noor(11k) musta värvi emane neljajalgne sõber. Nii me siis läksime koer Naki ees ja mina põhimõtteliselt lohinal järgi. Aare ennast ise nii kiirelt ei paljastanud ja geps keerutas ka nii, et pea käis ringi, lõpuks siiski õnnestus. Logisime tegime kohustuslikud pildid ning jalutasime tagasi nüüd juba tunduvalt aeglasemalt lapsed said ka rihma hoida. Oli üks tore päev, tänud sellise aarde eest, täna enne meid oli seal üks logi juba kirjas.

13 september 2009 leidis Liisu, Erik, Kelly [hel]
Olime seal varjupaigas varem küll käinud, kuid polnud kunagi kedagi jalutama viinud. Täna oli kindel eesmärk seda muuta ja käisime kõik puurid läbi ja ennäe ühes oli väga tore segavereline 8 aastane koer, kes kukkus niutsuma ja palus kenasti jalutama. Loomulikult võtsime siis tema, naaber tal läks selle peale väga närvi, aga seal oli ka silt "mitte jalutada". Kohe teekonna alguses kohusime kahe kitsega ja seejärel jänesega. Meie sõber oli väga viisakas ja arukas, lausa lust oli temaga jalutada :) mida me vahetustega ka tegime. Vahepeal sai vees käia, aare leitud, tagasi oma puuris, oli meie sõber küll rahul, aga vaatas siiski meile nukralt järgi ... Aitähh peitjatele, see oli väga eriline, teistmoodi aardekogemus! :) J: võtmehoidja V: märgi

9 september 2009 leidis Joonas Vangonen [joonas444]
leiukuupäev umbkaudne. varjupaigas käisin esmakordselt, võtsin kaasa suure musta koera, nimeks vist maks. pani kohe, kui puuri avasin, plehku, algus seega hea. jalutuskäik tuli kolmveerandtunnine, aarde leidsin mina ning koer nõustus enam-vähem minema sinna, kuhu mina teda suunasin. endal on üks kass maal, kes sai kunagi 2008 aasta kevadel tänavalt lumehange tagant võetud, kuhu ta pappkarbiga jäetud oli.

3 september 2009 leidis Urve ja Hannes ja nimetu [jussike]
Sai võetud ette jalutuskäik kolmekesi. Mõni osalejatest ei pidanud seda üritust jalutamiseks, vaid võidujooksuks. Suurem osa ajast kulus karja juhi väljaselgitamiseks, kuid segaseks asi jäigi. Leid kiire, kuigi kolmas otsija oli väga väikese kogemusega. EVEJ.

9 august 2009 leidis Eveli, Merili, Richard, Helen, mina ja Lucky [nipnip]
Kuna lapsed kogunesid sugulase sünnipäeva puhul jälle linna, siis oligi paras aeg minna koertega rõõmurallit tegema. Õnnelikuks sai juba nime poolest õnnelik kutsu Lucky. Ilm oli parasjagu palav ja nõnda meeldis Lucky-le kõige rohkem metsaalune, kuhu meil ka asja oli. Aare leitud, käisime jalgupidi vees ja veetsime veel seltskondlikult aega. Ka kiisud olid toredad. Mõni vägagi paimaias.
Meil on kodus kiisu nimega Misse. Tuli meiega kaasa tänavalt. Sellest on nüüd vast juba aasta tagasi. Koer praegu meile elama tulla ei saanud. Aga loodame nii umbes poole aasta pärast hoopis teistsugustes tingimustes elama asuda ja seal on ka koera jaoks ruumi.
V:Naerupalli J:Kaks roosat palli

7 august 2009 leidis Janika, Sander, Villu ja "Potsu" [jansa84]
Kuna aega oli parajalt, siis sai ette valmistamata mindud seda aaret võtma. Koerad on koguaeg olnud südamelähedased! Lapsepõlvest saati on meil kodus olnud alati koerad, kassid ja muud vahvad loomad :) Endal on hetkel 3a isehakanud taks Turbo, vanematel aastane suuršnautser Ronni, Sannul kaks suurt koera Potsu (1.5a) ja Rommi (1a). Varem oleme ka käinud koertega varjupaigas jalutamas, Virumaa varjukas talgutel, otsinud kodu tee äärest leitud koertele ning katnud kutsade kulusid, kelle aeg hakkab otsa saama... Kuna Sannu on suur koera sõber ja jookseb tänaval võõraid koeri kallistama, siis sai tema ka kõhklemata kaasa võetud. Hoiupaigas ringi vaadates tuli meie juurde üks töötaja ja kutsus meid tagasi suure koera juurde, kellest olime just mööda jalutanud. Palus viia just seda koera jalutama, sest klapib hästi lastega ja on väga rahuliku olekuga. Mis meil siis üle jäi, võtsimegi selle 4 aastase vahva tegelase jalutama. Nimeks valis Sannu talle Potsu. Esmalt viisime ta ujutamiskohta, aga vesi talle eriti ei meeldinud. Me siis Sannuga olime vees ja Potsu jälgis kaldal meie tegemisi :) Aarde leidis seekord Villu, sest kuts oli nii rahuliku iseloomuga, et üleliigseid nuuskimisi ei hakanud tegema. Võtsime auto, jätsime kutsa ja suundusime tagasi. Enne Potsu tagasi viimist ostsime talle veel koha peal mänguasja ja maiuseid. Maiuseid jagasime tegelikult pea kõigile varjupaigas olnud koertele ;) Kassitoas käisime kiisudele pai ka tegemas. Tänud aarde peitjale! Kavatseme seda aaret mitmeid kordi tulevikus otsima minna... Kindel kandidaat 2009 aasta aarete esikolmikus!

6 august 2009 kommenteeris Agape, Alice & Airi [airce]
Käisime taaskord koertega jalutamas. Valik oli väike, sest enamus koeri oli juba jalutama viidud. Valisime algul jalutuskäigule ühe üliaktiivse kümnekuuse kutsu, kellele väga meeldis ujuda ja kes üldse ei sallinud kaelas olevat rihma. Rihma näris ta mitmest kohast katki, mida meil tuli sõlmida, et koer tagasi viia. Seejärel viisime jalutama seitsme aastase koera, kes oli väga sõbralik ja rahulik. Aardest V: võtmehoidja J: põrkepallid. Taksidele jätsime mänguasja.

1 august 2009 kommenteeris Ove [ove]
Märkasin praegu, et olen oma logiteates jalutama viidud koera vanuseks märkinud 18 aastane. Õigeks palun lugeda 18 kuune.

1 august 2009 leidis Ove [ove]
Külastasin täna esmakordselt varjupaika kuigi varem olen sealt jalgrattaga korduvalt mööda sõitnud. Endal mul praegu kodus koera ei ole aga aeg-ajalt käin jalutamas ühe iiri setteriga kellele meeldivad väga pikad jalutuskäigud. Väga kurb on varjupaigas aedikute vahel jalutada kuna kõik koerad vaatavad nii anuvalt otsa ja loodavad, et just neile keegi järgi on tulnud. Valisin jalutamiseks välja ühe 18 aastase segaverelise kellel oli väga hea meel välja saada. Jõudes juba aarde lähedale saime järsku kaela korraliku paduvihma ja olime mõlemad märjad nagu kassipojad. Aarde leidsin mina aga lasin oma uuel sõbral aardega samuti tutvust teha. Logisin ruttu, et aarde sisu märjaks ei saaks ja seadsime sammud tagasiteele. Kui jalutama minnes oli tal saba rõngas, siis nüüd vihma käes märg ja jalge vahel sorgus nagu ka pildilt näha. EVEJ.

23 juuli 2009 leidis Nippel ja Mooritz [mooritz]
Käisime täna esmakordselt hoiupaigas koeri kaemas. Üks agar vennike hüples nagu oleks batuudil, erilise mälestuse jättis aga veterankoer Roki, kes oma palli kui püha asja koguaeg suus kandis. Jalutama viimiseks valisime 5 kuuse krantsi, kes oli selle üle nii õnnelik, et tahtis nii silmad kõrvad, kui nina meil puhtaks pesta. Merily tegelikult kardab koeri, nii et temale oli see väike harjutamine tulevikuks, sest plaanis on ikka endale millalgi neljajalgne sõber hankida. Metsas avastas krants, et maasikad ja mustikad on ülimaitsvad, miks meie muidu neid sööme ja asus ise ka hoolega vitamiine manustama. Ei saanud jätta kasutamata ka võimalust, et koerake vette saaks. No selle koeraga võiks teab kui kaua vee ääres olla, ei tema tahtnud enam veest välja tulla. Aarde leidis siiski Merily, kuid krants arvas seepeale, et äkki on ligiduses veel miskit ja asus hoolega kaevandama. Aardest ei võtnud, jätsime võtmehoidja. Krantsile aga jätsime pallikese. Pildistada oli seda krantsi suht keeruline, sest ega ta suurt paigal püsinud, maasikad ja mustikad ju ümberringi :). Kodus on endal praegu aga ainult kalad.

16 juuli 2009 leidis Miki ja Blond [miki]
Nähes registreerimisraamatus tuttavat nime, aimasin, et pole täna esimesed. Nii oligi. Kuts, kes meiega kaasa tahtis tulla, oli 5 kuune nimetu klähverdis Kuldnoka tänavalt. Enne majast välja saamist oli tal vaja teistele koht kätte näidata ja iga boksi ees kord majja haukuda. Majast väljas muutus kuts sõbralikuks ja lippas ringi nagu jaksas ja rihm lubas. Käisime ka vees, mis talle väga meeldis. Ei tulnud kohe selle peale, et pikem rihm võtta, oleks kuts pikemalt ujuda saanud. Selle kompenseerisime korraliku metsajooksuga. Aarde leidsime ka vahepeal, Blond leidis, koer julgestas geokepikesega. Nagu ikka jätsime selle ilusasti aarde kõrvale, kikujälgedega. Kuna aega jäi üle, siis lippasime veel mõnda aega metsa vahel ja tagasi jõudes oli koeral keel päris päris ripakil. Loomade hoiupaika varem sattunud ei ole, kodus on endal kiisu, kes ise leidlaps.

16 juuli 2009 leidis Lembit [polekala]
Kui esimest korda aardekirjeldust lugesin, siis arvasin, et minusugune hulkuvate koerade põlgur küll seda teemat ette ei võta. Kättemaksuna haudusin salaplaani teha aare, kus tingimuseks oleks vanainimese vabaduse puiesteel üle sõidutee aitamine ning selle pildistamine. Siiski läksin hoiupaika ning võtsin ühe nimetu, ühe kõige pisema krantsi, kellest uskusin jõud üle käivat ning kes vahvasti kõigi nelja käpaga õhku kargas. Koeraga ringi tuigerdamine tundus mõnus ning aardest sai veel usinalt edasi trügitud ning üks korralik ring ning seejärel ka suplus koerale korraldatud. Väga timm üritus oli - minusugune paadunud kontoriinimesele kulus marjaks ära ning laadis patareid mõnusalt täis. Superlux, tänud aarde peitjatele! Minul oli see esimene kord hoiupaika külastada, kuid kaldun arvama, et mitte viimane. Endal mul paraku hetkel koduloomi pole ja seni on elu jooksul olnud vaid need, kes on käpikutest pisemad. Aare õnnestus mul siiski enne kutsikat üles leida. EVEJ.

10 juuli 2009 leidis Alice, Ott ja Telc [telc]
Saanud kuulda, et me Otiga läheme kortega jalutama, tahtis üks peitjatest hirmsasti meiega liituda. Meil polnud selle vastu midagi, aarde leidmise osas ta meile ka abi ei osutanud. Aga ühe koera asemel pääses jalutama kaks kutsat.

Ega ma enne seal uues hoiupaigas käinud pole, ühelt seal töötavalt tuttavalt vaid pisut kuulnud. Aga sealsete asukatega jalutamine paistab pop olema. pisut peale kahte oli minu meelest enamus koeri endale jalutaja saanud. Meie Otiga võtsime paela otsa nooremapoolse tundmatut tõugu reipa peni nimega Baks ja asutasime siis aarde poole teele. Vahepeal sai neljajalgne otsija ka ujumas käia ning lõpus metsa all tuuseldada. Aarde leidsin mina, Ott jättis aardesse ühe inimese mänguasja ja võtsime sealt ühe loomalelu, mis samas varjupaiga asukatele rõõmu tegi.

Tõsiselt hea pointiga aare ja saadud emotsioonid on helgemad kui üritusega kaasnenud esmaleid. Kindlasti läheme me teinekordki sinna koertega jalutama ja kasse silitama.

Minu enda üliliikuv eluviis ei võimalda lemmiklooma pidada. Otil, aga on kodus nii rott kui kassipoeg. Täpi ja Triibu siis.
Tänud peitjatele. Minu silmis kindlasti üks kandidaat aasta aardele 2009.

9 juuli 2009 kommenteeris Märt [mart]
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".