Hoiupaiga

Geopeitus.ee sõbrad

	WGS84 dd mm ss.s: 59° 22' 7,00" 24° 45' 5,20"
	WGS84 dd mm.mmm: 59° 22,1166' 24° 45,0866'
	dd.dddd: 59,368610 24,751444   L-Est: 542726 6581417
	Kaardid: Regio: GIF Flash | Maaamet | Google
	Tüüp: Tavaline aare   Maakond / linn: Tallinna linn
	Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 2.0 Suurus: normaalne

Kirjeldus:
Kaasaegne Loomade Hoiupaik avati 29.septembril 2005. See on ehitatud esimesena Baltimaades spetsiaalselt siht- ja kasutusotstarbeliselt just hulkuvate ja hüljatud loomade ajutiseks koduks.
Aastaringselt tuuakse loomi juurde, kellest suurem osa leiab omale uue peremehe või suundub endisesse koju tagasi. Loomade Hoiupaiga leiad koordinaatidelt 59° 22' 19,34" 24° 44' 30,6", millest aare on jalutuskäigu kaugusel.

Aarde oled leidnud, kui külastad Loomade Hoiupaika ja leiad aarde koos koeraga, kelle sa hoiupaigast jalutuskäigule kaasa võtad. Loomulikult võite ka pikema jalutuskäigu ette võtta. Teele jääb ka koerte ujutamiskoht, mis asub koordinaatidel 59° 22' 9,57" 24° 44' 51,85"
Logisse kirjuta, kas oled varem hoiupaigas käinud või oli see sinu esmakülastus. Kas sul on endal kodus koer(ad), kass(id) või mõni teine lemmikloom. Kas aarde leidis geopeitur või hoiupaiga asukas ?
Logile lisa pilt, millel on koer kelle jalutama viisid ja aare, mille koos leidsite !

Enne aarde otsingut tutvu hoiupaiga koduleheküljega ja lahtioleku aegadega. Külakostiks võid kaasa võtta kuivtoitu kassidele ja koertele, samuti mänguasju aga eriti palle. Kuidas kohapeal käituda uuri abivalmite töötajate käest. Aare ise on kergesti leitav, ilmselge maskeeringu all. Midagi kaevata ei ole vaja ega tohi !

Näidislogi:
Hoiupaigast rääkis mulle Alice. Tema oli seal varajasemast ajast koos Kristiine Noortekeskuse töötajatega käinud. Samuti oli ta seal ka hiljem koos sõbrannadega käinud aga kuna temaealisi lapsi koertega ei lubata jalutama minna siis rääkis ta mulle sellest seni, kuni ma hakkasin asja vastu huvi tundma.
Ühel päeval läksin pelglikult (kuna kardan koeri) koos Alicega seda maja külastama.
Raske oli valida, millist koera jalutama viia, sest kõik nad vaatasid väga anuvalt otsa. Nüüd olen seal juba korduvalt käinud. Kasse paitanud, koertega jalutanud, müranud, neile maiuseid ja lelusid viinud :D
Kodus meil ruumipuuduse tõttu lemmiklooma ei ole.
Näidis leiu ajal leidsime aarde meie. Ilmselt ei osanud me koerale piisavalt hästi selgeks teha, mida temalt ootame, kuid ühe lelu omastas ta aardest :)

A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4

N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9

Vihje: pole

Lingid: http://www.loomadehoiupaik.ee/est/

Aarde sildid: ei_ole_leitav_ööpäevaringselt (täpsemalt)

Geocaching.com kood: GC1VQGK

Logiteadete statistika:   20 (90,9%)   2   8   1   0   0

Lähimad aarded: Männiku Silikaltsiidi - 1,11km Ülemiste vanake - 2,01km Männiku - 2,29km Väike maja - 2,55km Leviaugu - 2,84km Kaksteist punkti Iirimaale! - 2,98km Pimeduse saabudes - 2,99km Pääsküla rabaloterii KP - 3,01km Sõltlase III - 3,39km Mõista-mõista - 3,60km G nagu G - 3,65km Nõmme Parkide KP - 3,68km Kännukuninga - 3,86km Ringraja 2 - 3,86km ' - 3,90km Rätsepa - 3,98km Pit Stop - 4,01km TLN Nõmme - 4,26km DTA#4 - 4,36km Tondi - 4,43km

Viimati muutis: [airce] 28.06.2010 18:44:35

		kümne aastane kutsa
		Kutsa omastas aardest lelu :)

8 mai 2010 kommenteeris Airi [airce]
Kuna kuidagi ei saanud sobima enda vaba aega Loomade Hoiupaiga avamisaegadega, siis seekord kontrollisin aaret mõnele koerakesele rõõmu pakkumata.
Kurvastuseks leidsin, et peidukas ei õigusta enam ennast ning tuleb otsida uus paik. Rõõmustas aga see, et aare oli vaatamata sellele, et oli peaaegu maskeeringuta siiski alles ning täiesti kuiv.

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".

27 detsember 2009 hooldas Telc, Alice & Airi [airce]
Koer Lusy viis meid lumisesse metsa jalutama, mille käigus kontrollisime ka aaret. Aarde juurde ei läinud ainsatki jalajälge ja aare oli kenasti olemas ning heas korras.

18 detsember 2009 kommenteeris Telc [telc]
Baks elab ka juba pikemat aega uues kodus.

18 detsember 2009 kommenteeris Tiiu [kolla]
Aga "meie" Lord on koju saanud! Ohh, mul on nii hea meel ta pärast. Kuidas teie koertel läheb?

29 november 2009 leidis Tiiu, Hannes, Merily ja Lord [kolla]
Ostsime kaasa kingitused, vastavalt hoiupaiga soovile kutsikatoitu, siis veel kassidele üht-teist ja kodunt üks mänguasi mis meie kassidele millegipärast ei meeldi, ehk seal mõni kiisu tunneb sellest rõõmu. Jalutamiseks valisin suure valge koera, uhke nimega Lord, üks kõrv must ja teine täpiline ja ise igavene aktivist. Tuiskasime siis hirmsa hooga aarde poole, võsa oli lookas ja esimese vaardiga muidugi mööda, geps ju nii kiirelt ei reageeri. Siis logisime, pildistasime (Lord ei suutnud kuidagi õiget asendit valida – küll sehkendas ja eputas), võtsime valge karu ja jätsime jääkraabitsa. Tagasi muidugi jälle jooksuga, siis läksid lapsed kasse nunnutama ja meie tegime Lordiga veel ühe metsaringi. Nägime ka neid ämbreid, kohalikud naljad. Veel sattusime surnuaia taha kuhu oli maetud nimetud inimesed, päris sür värk, maa peal kiviplaat numbriga ja päris palju oli neid kohe. Suur tänu sellise aarde eest! Mina olen küll ennegi käinud ja oma Flora ka varjukast, kassidest rääkimata. Kuid tundub, et mõnele on see tänu geopeitusele esimene külastus ja ehk tuleb teinekordki.

Lord võtab näitusekoera asendit

Lordiga tee peal

poseerime

minu karvane kindlus

13 november 2009 leidis Liina ja Helen [leenu]
Kuna juhtusime olema seal kandis, siis sai kiirelt võetud suund selle aarde suunas. Käidud sai ka koerte ujumiskoha juures ära. Lumises metsas, metsaradu mööda jalutades lähenesime samm-sammult aardele. Nautisime metsa hääli ja lõhnu. Tore jalutuskäik oli. Ilma nimeta kutsu, reg numbriga 15001 näis ilmselgelt teadvat aarde asukohta. See oli Liina esimene aare. Aare oli oma peidukas üsna nähtaval. Aaret tagasi peites sai kohendatud veidi maskeeringut. Aitäh peitjale! Loomade varjupaika olen varemgi külastanud. Kuna Saaremaal vanemate kodu valvanud Hundu aeg sai sellel sügisel täis, siis on meil vennaga kindel plaan maale emale sealt varjupaigast kevadel, kui väljas soojemaks läheb, koer viia. See oli küll meie esimene kord Hoiupaiga koera jalutama viia, kuid tundub, et ei jää viimaseks. V: märgi ja võtmehoidja J: kaks klaaskuuli.

Helen koos kutsu ja aardega

Liina koos kutsu ja aardega

jalutuskäigul

Hoiupaiga väravas

selle väikse musta koera andmed

4 november 2009 leidis Martin ja Filip [gpseurope]
minu imeline seiklus hullkoer Filip iga tõotas juba alguses tulla põnev, kuna ma valisin koera, kelle "uksele" oli kirjutatud tirib nagu hull ja jalutada tugevatel inimestel. Pidades ennast tugevaks valisingi arvamustmööda koera, kellega võibolla paljud jalutamas ei käigi. Alguses oli muidugi kõik suht rahulik kui välja arvata see, et püüdes vasaku käega koera pidurdada ja samas parema käega fotokaga manageerides õnnestus enamasti tabada vaid koera tagumikku. hea et tol päeval veel suusailma ei olnud, siis oleks veel vahvam olnud. Aarde leidmise hetkeks oli juba kaunikesti pime. Niikui karbi urust eemaldasin kargas sellele ligi hullkoer filip. Jälle päästis mind vaid leidlikkus. põhimõtteliselt tõmbasin koera kasutades lähedalasuvat puud peidukast eemale samas ise logides. tagasitee oli see eest vaeva väärt vahva seiklus. nimelt avastasin aarde juurest lahkdes kena raja, mille suund oli "koduteega" samane. mööda rada tallates leidsime peniga puuotsast mingi vana tsemendi või mudaämbri, mis oli kõrgemal minu peast. filipp lihtsalt hüppas niikaua puu najal ja lõugas, kuni ta ninaga selle ämbri sealt alla sai. edasi arvasin, et see on küll kunagi üks tore töömehekoer olnud, sest ma ei ole kunagi ühtegi koera niimodi plekkämbrit murdmas näinud :D Ookei otsustasin siis, et aitab ja peale tugevaid ponnistusi sain ämbri omale kohale tagasi. jätkasime teekonda koju uudistades ümbritsevaid puid. ja arvake ära 60 meetri kaugusel oli muidugi teine ämber puu otsas :) selle puu alt koera äratoomine oli päris tugev trenn, sest kutt lihtsalt ei tulnud. ookei edasi. jõudes suure teeni hakkas peni vahtima laternapostide otsa. kui tuli põles tõstsime postile kordamööda jalga. kui aga tuli posti otsas ei põlenud meenutas ülevalrippuv ese kangesti ämbrit, millepeale me istusime ja haukusime kenasti niikaua, kuni esimene postilatern taassüttida otsustas. Filipp sellepeale rahunes. edasi loendasime veel "elektrikkoeraga" 3 mitepõlevat laternat ja nüüd saab siis eesti energia kindlalt selle peni tööle võtta. "kuule filipp mine sinna suusarajale ja loe ära mitu pirni täna läbi on" ülesanded oleksid sellele koerale käkitegu. vot selline seiklus. EVEJ

25 oktoober 2009 leidis Helen ja Heiko + Lucky [patsill]
Sai siis täna see hoiupaiga aare ette võetud. Ei suutnud kõigepealt seda õiget välja valida. Väljas olid päris suured koerad minu jaoks ja tundusid ka tigedad - ma just kõige suurem koerasõber ei ole. Tahtsime üht pisikest, kes meid nähes lausa palus, et me tema aarde juurde kaasa võtaks, kuid temal pidavat nohu olema ning pidi ravima end. Võtsime siis Lucky - päris kiitsakas koer. Tiris aga kõvasti. Lugedes eelnevaid logisid, on Lucky palju kordi aarde juures käinud, tee oli talle vägagi selge. Ja ega ta paljalt aardekarbi vastu huvi ka ei tundnud, pigem meeldis talle erinevaid juurikaid ja puuoksi hakseldada. Lõppkokkuvõttes igati tore aare.EVEJ. Pärast kiikasime ka kiisud üle - need magasid kõik nagu maugud, ei kuulnud ega näinud meid...Lisaks mainin veel, et see on minu 100. aare!

24 oktoober 2009 ei leidnud Liisa ja Liina [suslikud]
Täna saime siis ära tehtud aarde, mille tegemist oleme oodanud juba kaua aega. Meie koeral puudus küll nimi, aga meie hüüdsime teda Mopskaks, millele ta ka reageeris. Tema puuri peale oli kirjutatud, et ta ei salli mehi, aga enne kui saime ta oma kuuti tagasi toimetada selgus, et ta ei salli naisi ka (hüppas vanemale naisterahvale sülle ning rebis katki naise tasku, aga õnneks midagi hullemat ei juhtunud). Aga jäime koeravalikuga rahule. Kuna eemalt nägime Paavot ja Džessit aarde juures toimetamas, siis läksin mina koeraga eemale (igaks juhuks, ei taha mõeldagi selle peale, mida ta Paavoga teinud oleks) ning Liisa tegeles aardesse logimisega. Aarde idee on väga hea!:) V: naeratava näoga märgi J: kuuli

Väike jalutuskäik

Mopska ja mina

24 oktoober 2009 kommenteeris Priit [otsingul]
Ühtegi aaret ei pea leidma. Samuti kehtib see antud aarde puhul. Kui te ei armasta koeri, siis jätke see aare otsimata - teiepoolne kartlikkus ja negatiivne hoiak süvendavad varjupaiga kutsade stressi. Miks ma ei ole seda aaret ise külastanud? Ma lihtsalt ei suuda seda, sest sinna minnes on kaks varianti - mind tuleb sealt piitsaga välja ajada võis siis on mul sealt tulles kumbagi kaenla all üks kutsa ja turjal veel mitu kiisut. Paraku on mul juba kolm kiisut ja üks kutsa. Minu poolt kindlasti aasta aarde kandidaat.

24 oktoober 2009 leidis Džessi & Paavo [speedy]
Kuna loomade hoiupaik on oma lahtiolekuaegu tänuväärselt ka puhkepäevadele pikendanud, sai laupäeva keskpäeval Linnapreili tiimiga koos sinna suundutud. Plaan oli võtta igaühele oma koer, et maksimaalselt rõõmu pakkuda. Koerte rõõmus haukumine tervitas meid sisenedes vastu. Mina küsisin looma, keda eriti jalutama ei viida. Selle peale andis sõbralik hoiutädi kõige hirmsama välimusega 7-aastase emase pruunikarva verekoera Džessi. Igaks juhuks anti mulle taskusse ka mõni koerakrõbin ja loeti sõnad peale. Saime Džessiga siiski kohe semudeks ja mingeid intsidente ega raskusigi ei esinenud. Jalutasime, jooksime, tema ujus korduvalt, otsisime aaret ja logisime, mina püüdsin ühe käega teda hoida ja pilti teha, vaatasime rahulikult teisi koeri, tema tegi hädasid, tassis palke kokku ja nautis muidu vabadust.
Aarde juures oli Linnapreili oma Tsessiga juba ees, nii et otsima me Džessiga ei pidanudki. Püüdsin võimalikult sirge käekirjaga logida, aga korra tõmbas koer mul ikka kreeka ee sisse - lisasin selgituse ka logisse :-) Ka tagasi ei pidanud me aaret peitma, sest saabus Triinu õde Liisa ning tegi seda meie eest. Algul püüdis Džessi aardekarpi ka oma lõugade vahele haarata, aga õnneks jäi see ikka terveks. Lisaks kohtasime jalutades ja enne koera tagastamist ka Trinet, kellega leppisime hoiupaiga külastuse kokku. Temal läinud märksa õhetamapanevamalt :-D
Aare oli heas korras. Ka pärast leidmist. Võtsin kaasa kõik rändurid - kaks TB-d ja ühe geomuti. Mõlemad rändurid on peitja omad. Asemele ei pistnud midagi. Lugesin läbi kogu ilusa jutu, mille Alice oli logiraamatussse kirjutanud - väga südamlik ja armas. Rohkelt rõõmu koeraga jalutamisest sain minagi. Tore oli talle seda rõõmu pakkuda. Tuiasime õues kokku pea tunnikese. Emotsioone oli sellest metsa-aarde otsimisest sadu kordi rohkem kui igast teisest tõepoolest. Ülivahva aare ja idee! Geopeituse sõbralik kogukond saab lisaks prügi koristamisele nii ka loomade heaks midagi teha.
Loomade hoiupaika olen korra ka varem külastanud, kuigi see jäi aastate taha. Siis võtsime sealt ühe krantsi maale maja valvama. Endal meil Silviaga kodus loomi pole, aga vanematel on mops Seeba, kellele ka geopeitus võõras pole. Võib juhtuda, et Suund 76 juures saab just teda ehmatanud hiir võtmetegijaks (kui kunagi leian).
Aitäh teile kallid aardepeitjad! Ma arvan, et ka mina tulen siia tagasi ja viin oma võimetele vastava Džessi taas jalutama. Ja julgustan ka teisi koeri aitama ja nendega tegelema!

Kaks ühes

Veerõõmud

Söögipaus

24 oktoober 2009 leidis Triin [linnapreili]
Hoiupaigast olen teadlik tänu tööalastele kontaktidele. Kuna EI ole loomaarmastaja, siis sellest johtuvalt kodulooma ei pea ja vabatahtlikult koeri jalutama ka ei vea. Täna sai tehtud siiski erand ja käe otsa võetud 9aastane koer nimega Tsessi. Koer nautis igal võimalusel jooksmist ja postide märgistamist. Ja kui jooksmisest paus siis mõnuga jälgis teisi jalutavaid koeri.
Loodan väga, et sellist tüüpi aare jääb ainsaks ning kellegil teisel ei tule ideed - a´la geopeituse aarde leidmiseks on vaja tiigrit taltsutada.

Tsessi

Aare ja Tsessi

24 oktoober 2009 ei leidnud Laki ja Triin [trine]
Täna oli jalutajaid murdu ja koertel tuju hea, nii et muljed esimesest külaskäigust hoiupaika täitsa positiivsed. Jalutama viisin Laki, kelles võib ära tunda sama koera, kes on jalutanud siin logides Kertut ja Kristot. Suurem osa ajast lendasin tal järel, nahk märg, ja kerge mure pooleldi näritud rihma vastupidavuse pärast hinges. Vees saime sumada ja liiva lendas kahte lehte, aga metsa alla jõudes tundus, et Laki on seda aaret juba nii mitu korda leidnud, et teda ausõna ei huvita. Harutasin pool tundi ta rihma puude ümbert lahti, õpetasin teda palgi alt läbi pugema ja korra isegi üritasin pilti teha, aga aardeni meie temaga ei jõudnudki -- käisin siis hiljem üksi uuesti. Aardesse jätsin pehme karu, kes võiks koertele meeldida. Kodus on hetkel ainult kass, kes on üle elanud meie muud sõbrad liivahiired, roti ja lontkõrvküüliku.

18 oktoober 2009 leidis Rita, Maire, Helen, Lauri [algaja]
Umbes poolteist kuud tagasi hakkasime sinna minema aga siis tuli mingi nõme vihm ja kolisime koju. Täna sai mindud, kuigi oli jälle vihm. Aga seekord oli enamvähem olematu vihm. Jalutamisele kisasid nad kõik, lõpuks sai siiski üks selline tegelane jalutama, kes ei üritanud meilläbi puuri kõrvu peast ära haukuda. Paistisnagu ta juba teaks kuhu minna. Igatahes trügis ta enamvähem nulli. Ujumise peale mõtlesime kah aga mõtteks see ainult jäigi. Aarde kohta tegime EVEJ.

10 oktoober 2009 leidis Raunts ja Mammu ning kaks pontut [raider]
Hämmastavalt tore päev koerte seltsis. Polnud varem sellises kohas veel käinudki ning seepärast võtsime selverist miskit kõige suurema paki Chapit kaasa ning kasti Whiskassi, lisaks kaks palli. Kohal oli palju rahvast ning puurides pontusid väga vähe - minule hakkas kohe silma üks šnautser, kes hüppas pea puuri laeni ning karjus: "pick me, pick me, pick me, pick me...". Kõik teised jalutasid väheke hirmunult koerast mööda, aga minul hakkas kuidagi teisest nii kahju, et oma suure entiusasmiga ta kõik eemale peletab. Mis siis ikka, ronisin selle mürakaruga ühte puuri ning suure jõuga sain ta istuma - väga kannatlikult ootas teine, kuni rihma kaela sain. Siis jalutasin temaga puurist välja ning vastu tuli kohalik töötaja, kes ütles, et see loom on kiskja ja et mina vastutan oma peaga selle koera eest. Tuleb välja, et kaks koera on selle koera pärast nüüd "kastis" (ei saanudki aru, mida see tähendab, loodan, et mitte kõige hullemat). Igatahes varsti oli silmapiiril ka Mammu ühe eriliselt hellitust vajava hundikoeraga, kellega tuli välja on minu koeral miskit vanast ajast mingi kana kitkuda ning omavahel nad suurt läbi ei saanud. Seepärast käisime me suhteliselt turvalise vahega. Usun, et üks põhjus, miks šnautser nii vähe aukuda sai oli see roheline pall, mille ma talle kohe puuris kinkisin ja millest ta mingi hinnaga ei olnud nõus loobuma - ühesõnaga koer käis tervelt 4km pall suus.:) Keset lompi mõistis, et ega ta selle palliga võimaline koos jooma ei ole ning nii jättiski vaeseke joomata! Ühesõnaga oli super lahe päev ning matk läks suurepäraselt! Tuleme kindlasti veel koertega jalutama ning siis juba suuremale tiirule:) V: Üks pall, mille kinkisime kohe ühele rõõmsalt aukuvale kutsule J: Trikki raamat (geokrety)

Mammu ja hundikoer

Rauno & Max

Maxiga puuris

Koerake aardega:)

27 september 2009 kommenteeris Alice & Airi [airce]
Nädalavahetusel tähistati Loomade Hoiupaiga nelja aastaseks saamist ja me pidasime vajalikuks väike kingitus kassidele/koertele näpus läbi astuda. Külastajaid oli erakordselt palju ja samuti ka toodud kingitusi oli auväärne hulk. Koerad olid kõik juba jalutama viidud, ning meil tuli oodata, mil mõni esimeselt tiirult naaseb. Jalutama saime viia väikese nelja aastase emase koera, kes ukse juures kui soolasammas seisma jäi ning kui ma ta juurde kükitasin siis mulle sülle ronis :) Mis siis ikka. Viisisme ta esialgu mänguväljakule, et selgust saada, kas ta üldse jalutada tahab. Seal ta puges meile võidu, nagu kass koonuga lükates :) Peale seda tuli talle eluvaim sisse ja läksime jalutama, kuigi ka teel aardeni ja tagasi tuli teda mitmel korral veel sülle võtta :) Väga armas koer !
Aare oli pea maskeeringuta, kuid õnneks alles. Vaatasime sisu üle ja lisasime kaks TB-d: Lissy Cathy ja Little motorcycle

Sülekoer :)

23 september 2009 leidis Janika ja Kertu [jansa84]
Sai jälle seda vahvat aaret võtmas käidud :) Siinkohal tänaks ühte toredat töökaaslast Marinat (geopeituses kasutajanimega "finder"), kes loomalastele omalt poolt ka külakosti saatis. Hüperaktiiv Laki (11k) viis Kertu kiirkõndi tegema, Pontu (7a) võttis asja rahulikumalt ja jalutas minuga niisama :P NB: tundub, et Kertu ja kasutaja kristof on ühe ja sama koeraga jalutanud :)

Pontu ja Lakiga

23 september 2009 leidis Kertu ja Janika [duke]
Hoiupaigas käisin koos Janikaga, kes on seal palju käinud ja oma abi pakkunud:) Veel olen koos Janikaga Rakvere koerte varjupaigas käinud talgutel.

Endal on vanemate juures 9 aastane koer nimega Joosu, kes vaatamata oma vanusele on kui poisike :)

Hoiupaigas võtsin mina jalutama koera Laki, kes puuris oli väga rahulik aga nii kui õue sai, hakkas tirima ja vedama ja nii ma ta järel seal jooksin :) Janika võttis pisema pontu, kes oli väga rahulik.

Aarde juures pistis Laki oma nina kohe õigesse kohta, nii et võib öelda, et Laki leidis aarde :)

Ei võtnud midagi, jätsin smiley.

Pärast aardeleidu läksime ka ujumiskohta, Laki hakkas seal laineid taga ajama aga ujuma ei tahtnud minna, jul oli siis külm :)

Igati tore aarde kontseptsioon. Aitäh!

Lakiga

Lakiga aarde juures

Lakiga laineid püüdmas

20 september 2009 leidis Kristo, Terje, Ingrit, Carmel, Grete [kristof]
Hoiupaigast kuulsin Eriku(hel) käest umbes nädal tagasi, täna linna peale tulles piisas mul lastele ainult mainimisest, et selline koht ja sellised jalutamis võimalused on olemas ja mis meil muud üle jäi kui see retk ette võtta. Rahvast oli ikka seal täna päris palju ja enamus puuri uste peal silt "mitte jalutada", silma jäi meile üks noor(11k) musta värvi emane neljajalgne sõber. Nii me siis läksime koer Naki ees ja mina põhimõtteliselt lohinal järgi. Aare ennast ise nii kiirelt ei paljastanud ja geps keerutas ka nii, et pea käis ringi, lõpuks siiski õnnestus. Logisime tegime kohustuslikud pildid ning jalutasime tagasi nüüd juba tunduvalt aeglasemalt lapsed said ka rihma hoida. Oli üks tore päev, tänud sellise aarde eest, täna enne meid oli seal üks logi juba kirjas.

13 september 2009 leidis Liisu, Erik, Kelly [hel]
Olime seal varjupaigas varem küll käinud, kuid polnud kunagi kedagi jalutama viinud. Täna oli kindel eesmärk seda muuta ja käisime kõik puurid läbi ja ennäe ühes oli väga tore segavereline 8 aastane koer, kes kukkus niutsuma ja palus kenasti jalutama. Loomulikult võtsime siis tema, naaber tal läks selle peale väga närvi, aga seal oli ka silt "mitte jalutada". Kohe teekonna alguses kohusime kahe kitsega ja seejärel jänesega. Meie sõber oli väga viisakas ja arukas, lausa lust oli temaga jalutada :) mida me vahetustega ka tegime. Vahepeal sai vees käia, aare leitud, tagasi oma puuris, oli meie sõber küll rahul, aga vaatas siiski meile nukralt järgi ... Aitähh peitjatele, see oli väga eriline, teistmoodi aardekogemus! :) J: võtmehoidja V: märgi

Leitud!

3 september 2009 leidis Urve ja Hannes ja nimetu [jussike]
Sai võetud ette jalutuskäik kolmekesi. Mõni osalejatest ei pidanud seda üritust jalutamiseks, vaid võidujooksuks. Suurem osa ajast kulus karja juhi väljaselgitamiseks, kuid segaseks asi jäigi. Leid kiire, kuigi kolmas otsija oli väga väikese kogemusega. EVEJ.

Leitud!!

9 august 2009 leidis Eveli, Merili, Richard, Helen, mina ja Lucky [nipnip]
Kuna lapsed kogunesid sugulase sünnipäeva puhul jälle linna, siis oligi paras aeg minna koertega rõõmurallit tegema. Õnnelikuks sai juba nime poolest õnnelik kutsu Lucky. Ilm oli parasjagu palav ja nõnda meeldis Lucky-le kõige rohkem metsaalune, kuhu meil ka asja oli. Aare leitud, käisime jalgupidi vees ja veetsime veel seltskondlikult aega. Ka kiisud olid toredad. Mõni vägagi paimaias.
Meil on kodus kiisu nimega Misse. Tuli meiega kaasa tänavalt. Sellest on nüüd vast juba aasta tagasi. Koer praegu meile elama tulla ei saanud. Aga loodame nii umbes poole aasta pärast hoopis teistsugustes tingimustes elama asuda ja seal on ka koera jaoks ruumi.
V:Naerupalli J:Kaks roosat palli

Seltskond

Metsa all

No mulle meeldib nii, miks ma siis ei tohi :)

7 august 2009 leidis Janika, Sander, Villu ja "Potsu" [jansa84]
Kuna aega oli parajalt, siis sai ette valmistamata mindud seda aaret võtma. Koerad on koguaeg olnud südamelähedased! Lapsepõlvest saati on meil kodus olnud alati koerad, kassid ja muud vahvad loomad :) Endal on hetkel 3a isehakanud taks Turbo, vanematel aastane suuršnautser Ronni, Sannul kaks suurt koera Potsu (1.5a) ja Rommi (1a). Varem oleme ka käinud koertega varjupaigas jalutamas, Virumaa varjukas talgutel, otsinud kodu tee äärest leitud koertele ning katnud kutsade kulusid, kelle aeg hakkab otsa saama... Kuna Sannu on suur koera sõber ja jookseb tänaval võõraid koeri kallistama, siis sai tema ka kõhklemata kaasa võetud. Hoiupaigas ringi vaadates tuli meie juurde üks töötaja ja kutsus meid tagasi suure koera juurde, kellest olime just mööda jalutanud. Palus viia just seda koera jalutama, sest klapib hästi lastega ja on väga rahuliku olekuga. Mis meil siis üle jäi, võtsimegi selle 4 aastase vahva tegelase jalutama. Nimeks valis Sannu talle Potsu. Esmalt viisime ta ujutamiskohta, aga vesi talle eriti ei meeldinud. Me siis Sannuga olime vees ja Potsu jälgis kaldal meie tegemisi :) Aarde leidis seekord Villu, sest kuts oli nii rahuliku iseloomuga, et üleliigseid nuuskimisi ei hakanud tegema. Võtsime auto, jätsime kutsa ja suundusime tagasi. Enne Potsu tagasi viimist ostsime talle veel koha peal mänguasja ja maiuseid. Maiuseid jagasime tegelikult pea kõigile varjupaigas olnud koertele ;) Kassitoas käisime kiisudele pai ka tegemas. Tänud aarde peitjale! Kavatseme seda aaret mitmeid kordi tulevikus otsima minna... Kindel kandidaat 2009 aasta aarete esikolmikus!

No palun tule vette

logimas

pisikese kutsikaga

kassitoas

6 august 2009 kommenteeris Agape, Alice & Airi [airce]
Käisime taaskord koertega jalutamas. Valik oli väike, sest enamus koeri oli juba jalutama viidud. Valisime algul jalutuskäigule ühe üliaktiivse kümnekuuse kutsu, kellele väga meeldis ujuda ja kes üldse ei sallinud kaelas olevat rihma. Rihma näris ta mitmest kohast katki, mida meil tuli sõlmida, et koer tagasi viia. Seejärel viisime jalutama seitsme aastase koera, kes oli väga sõbralik ja rahulik. Aardest V: võtmehoidja J: põrkepallid. Taksidele jätsime mänguasja.

1 august 2009 kommenteeris Ove [ove]
Märkasin praegu, et olen oma logiteates jalutama viidud koera vanuseks märkinud 18 aastane. Õigeks palun lugeda 18 kuune.

1 august 2009 leidis Ove [ove]
Külastasin täna esmakordselt varjupaika kuigi varem olen sealt jalgrattaga korduvalt mööda sõitnud. Endal mul praegu kodus koera ei ole aga aeg-ajalt käin jalutamas ühe iiri setteriga kellele meeldivad väga pikad jalutuskäigud. Väga kurb on varjupaigas aedikute vahel jalutada kuna kõik koerad vaatavad nii anuvalt otsa ja loodavad, et just neile keegi järgi on tulnud. Valisin jalutamiseks välja ühe 18 aastase segaverelise kellel oli väga hea meel välja saada. Jõudes juba aarde lähedale saime järsku kaela korraliku paduvihma ja olime mõlemad märjad nagu kassipojad. Aarde leidsin mina aga lasin oma uuel sõbral aardega samuti tutvust teha. Logisin ruttu, et aarde sisu märjaks ei saaks ja seadsime sammud tagasiteele. Kui jalutama minnes oli tal saba rõngas, siis nüüd vihma käes märg ja jalge vahel sorgus nagu ka pildilt näha. EVEJ.

23 juuli 2009 leidis Nippel ja Mooritz [mooritz]
Käisime täna esmakordselt hoiupaigas koeri kaemas. Üks agar vennike hüples nagu oleks batuudil, erilise mälestuse jättis aga veterankoer Roki, kes oma palli kui püha asja koguaeg suus kandis. Jalutama viimiseks valisime 5 kuuse krantsi, kes oli selle üle nii õnnelik, et tahtis nii silmad kõrvad, kui nina meil puhtaks pesta. Merily tegelikult kardab koeri, nii et temale oli see väike harjutamine tulevikuks, sest plaanis on ikka endale millalgi neljajalgne sõber hankida. Metsas avastas krants, et maasikad ja mustikad on ülimaitsvad, miks meie muidu neid sööme ja asus ise ka hoolega vitamiine manustama. Ei saanud jätta kasutamata ka võimalust, et koerake vette saaks. No selle koeraga võiks teab kui kaua vee ääres olla, ei tema tahtnud enam veest välja tulla. Aarde leidis siiski Merily, kuid krants arvas seepeale, et äkki on ligiduses veel miskit ja asus hoolega kaevandama. Aardest ei võtnud, jätsime võtmehoidja. Krantsile aga jätsime pallikese. Pildistada oli seda krantsi suht keeruline, sest ega ta suurt paigal püsinud, maasikad ja mustikad ju ümberringi :). Kodus on endal praegu aga ainult kalad.

peasüüdlane aardega

seal on mustikad

äkki on veel kuskil miskit peidus

16 juuli 2009 leidis Miki ja Blond [miki]
Nähes registreerimisraamatus tuttavat nime, aimasin, et pole täna esimesed. Nii oligi. Kuts, kes meiega kaasa tahtis tulla, oli 5 kuune nimetu klähverdis Kuldnoka tänavalt. Enne majast välja saamist oli tal vaja teistele koht kätte näidata ja iga boksi ees kord majja haukuda. Majast väljas muutus kuts sõbralikuks ja lippas ringi nagu jaksas ja rihm lubas. Käisime ka vees, mis talle väga meeldis. Ei tulnud kohe selle peale, et pikem rihm võtta, oleks kuts pikemalt ujuda saanud. Selle kompenseerisime korraliku metsajooksuga. Aarde leidsime ka vahepeal, Blond leidis, koer julgestas geokepikesega. Nagu ikka jätsime selle ilusasti aarde kõrvale, kikujälgedega. Kuna aega jäi üle, siis lippasime veel mõnda aega metsa vahel ja tagasi jõudes oli koeral keel päris päris ripakil. Loomade hoiupaika varem sattunud ei ole, kodus on endal kiisu, kes ise leidlaps.

Peasüüdlane ise täies hiilguses

Nii nii.. kuidas see karp siis lahti käib??

16 juuli 2009 leidis Lembit [polekala]
Kui esimest korda aardekirjeldust lugesin, siis arvasin, et minusugune hulkuvate koerade põlgur küll seda teemat ette ei võta. Kättemaksuna haudusin salaplaani teha aare, kus tingimuseks oleks vanainimese vabaduse puiesteel üle sõidutee aitamine ning selle pildistamine. Siiski läksin hoiupaika ning võtsin ühe nimetu, ühe kõige pisema krantsi, kellest uskusin jõud üle käivat ning kes vahvasti kõigi nelja käpaga õhku kargas. Koeraga ringi tuigerdamine tundus mõnus ning aardest sai veel usinalt edasi trügitud ning üks korralik ring ning seejärel ka suplus koerale korraldatud. Väga timm üritus oli - minusugune paadunud kontoriinimesele kulus marjaks ära ning laadis patareid mõnusalt täis. Superlux, tänud aarde peitjatele! Minul oli see esimene kord hoiupaika külastada, kuid kaldun arvama, et mitte viimane. Endal mul paraku hetkel koduloomi pole ja seni on elu jooksul olnud vaid need, kes on käpikutest pisemad. Aare õnnestus mul siiski enne kutsikat üles leida. EVEJ.

Leidjad

Leidjad

Leidjad II

10 juuli 2009 leidis Alice, Ott ja Telc [telc]
Saanud kuulda, et me Otiga läheme kortega jalutama, tahtis üks peitjatest hirmsasti meiega liituda. Meil polnud selle vastu midagi, aarde leidmise osas ta meile ka abi ei osutanud. Aga ühe koera asemel pääses jalutama kaks kutsat.

Ega ma enne seal uues hoiupaigas käinud pole, ühelt seal töötavalt tuttavalt vaid pisut kuulnud. Aga sealsete asukatega jalutamine paistab pop olema. pisut peale kahte oli minu meelest enamus koeri endale jalutaja saanud. Meie Otiga võtsime paela otsa nooremapoolse tundmatut tõugu reipa peni nimega Baks ja asutasime siis aarde poole teele. Vahepeal sai neljajalgne otsija ka ujumas käia ning lõpus metsa all tuuseldada. Aarde leidsin mina, Ott jättis aardesse ühe inimese mänguasja ja võtsime sealt ühe loomalelu, mis samas varjupaiga asukatele rõõmu tegi.

Tõsiselt hea pointiga aare ja saadud emotsioonid on helgemad kui üritusega kaasnenud esmaleid. Kindlasti läheme me teinekordki sinna koertega jalutama ja kasse silitama.

Minu enda üliliikuv eluviis ei võimalda lemmiklooma pidada. Otil, aga on kodus nii rott kui kassipoeg. Täpi ja Triibu siis.
Tänud peitjatele. Minu silmis kindlasti üks kandidaat aasta aardele 2009.

9 juuli 2009 kommenteeris Märt [mart]
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".