Viirelaiu
Peitis 30.05.2009 Sven [234u]

| WGS84 dd mm ss.s: 58° 32' 41,71" 23° 26' 32,88" |
| WGS84 dd mm.mmm: 58° 32,6951' 23° 26,5480' |
| dd.dddd: 58,544918 23,442467 L-Est: 467536 6489562 |
Kaardid: Regio: GIF Flash | Maaamet | Google
|
| Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Saaremaa |
| Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 4.0 Suurus: normaalne |
Kirjeldus:
Aare asub Muhumaa ja mandri vahele Virtsu-Kuivastu praamiteest lõuna poole jääval Viirelaiul. Maastiku raskusaste ongi kõrge just seetõttu, et pead saama laiule.
Vanadel merekaartidel on saare nimi Paternoster. Viirelaid on meresõitjatele ammu tuntud orientiir, mis juhatab lõuna poolt tulijaile teed Viire kurgu kaudu Väinamerre. Viirelaiu ja Virtsu poolsaare vahelisse Viire kurku sisenedes oli vanal ajal kombeks lugeda meieisapalvet.
Põhja poolt vaadatuna, näiteks praamilt, paistab Viirelaid pisut kaubalaeva - mõne nurga alt ka allveelaeva - silueti moodi. Sel juhul on "laeva" komandotorniks Viirelaiu tuletorn. Tuletorni ajaloost võite lugeda juuresolevalt lingilt.
Ümber tuletorni on hulk hooneid, muuhulgas päris hästi säilinud elumaja. Alles on ka nõukogude ajal tuletorni elektriga varustanud diiselgeneraatorite ruum ja suuremalt jaolt ka generaatorid ise.
Laiul ei ela keegi, kuid hooned koos juurdekuuluva maaga on erastatud. Riigile kuulub peale tuletorni veel tehnohoone. Aare asubki tegelikult eramaal aga tuletornile muudmoodi ligi ei saagi. Aarde peidukoht peaks olema selline, millega uuel maaomanikul küll midagi peale ei ole hakata.
Ligipääsupiiranguid (kaitsealad jms) ei tohiks Viirelaiul olla.
Aarde peitjaga koos samas paadis oli ka kaks saksa geopeiturit, kes logisid oma leiud 5 minutit pärast aarde peitmist.
Vihje:
Vihm ei saja peale.
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid:
http://www.saared.ee/tt/viirelaid.htm
Aarde sildid:
saar (1),
väikesaar (1)
(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC1VCEF
Logiteadete statistika:
17 (100,0%)
0
1
0
0
0
Lähimad aarded:
Hilineja KP - 4,12km
Virtsu tuletorn - 4,23km
Siin aeg puhkab - 4,40km
Moonsundi - 4,47km
Ood rõõmule - 6,29km
Virtsu linnus - 6,84km
Kõbaja - 6,86km
Virtsu raudteetamm - 8,28km
Kessu 2 - 9,20km
Viimati muutis: [mart] 25.11.2011 14:22:17
 Viire vaadatuna Kuivastu praamikailt. Pildil on selgelt näidatud aarde asukoht :P |
14 august 2011 leidis
Urve ja Hannes [jussike

]
Oleks tahtnud pisut rohkem ringi uudistada, aga meri oli täna meie vastu ja nii tuli kiirustada tagasiteele. Aitäh lahkele paadikaptenile, kes tuult ja laineid trotsides meid enne Kõbajale ja siis Viirelaiule viis. Kui juba laiule jalad maha saime, oli edasine ainult vormistamise küsimus. EV, J: piirivalve mütsimärk, 2 konnapoega.
26 juuli 2011 leidis
agk [agk]
Leidsin! EVEJ
26 juuli 2011 leidis
Maarja, Aleksander, Andreas ja Mikk [kimkuul]
Meie kajakiretke teine leid. Leid ise lihtne, ainult nõgesed ei avaldanud vähimatki austust otsijate vastu. EVEJ
26 juuli 2011 leidis
maarja [maarja]
Leitud :-) EVEJ
26 juuni 2011 leidis
pilditibi & [alksy]
Oi kuidas mulle paadisõidud meeldivad! Aaret sain ikka natuke aega otsida, kuid vihje aitas. Tänud peitjale toreda meretaguse aarde eest. V: jubina J: lõhnakuuse. Tänud pilditibile piltide eest.

Tee aardeni

Elumaja?

Kelder
12 märts 2011 leidis
Paavo ja Triin [trine

]
Kui ma pärast Moonsundi sumpamisi ja parkimisharjutusi viimaks suusad alla sain, oli tunne, nagu oleks tiivad selga kasvanud. Märtsis siis viimaks tuleb meelde, et suusatamine on täitsa lahe! Jää oli kohati liigagi libe, see merelaht oli sel talvel nähtutest kõige siledam ja lumevabam. Paavo kihutas ees minema, mina uisutasin ja pildistasin vähe mõõdukamas tempos, ega saanud arugi, et see teekond võiks kuidagi raske olla... naha sain märjaks, aga geopeitumise isu veel üle ei läinud. Nii tuligi otsus saarele jääda, aitäh öömaja eest ja pikk pai geopeituritele, kes oma romantikapaketist sooja vett ja seepi loovutasid :)

praamiga võidu

autos lõhnas suve järele
12 märts 2011 leidis
Triin & Paavo [speedy]
Kui auto on kahte jalgrattast ja ühtesid suuski täis tuubitud, tuleb neid ka kasutada. Kui etenduses on seinal püss, peab see pauku tegema, eks. Püüdsin madala esiveolise autoga Moondsundi parklast kaardi ja looduse järgi ikka 150 meetrit lähemale trügida. Napilt sain ühesuunalisel lumelörtsisel traktorirajal poolele teele kui jalg ja pea käskisid peatuda. Ma polnud üldse kindel, et ma autoga suudan selle 50 meetritki tagasi tagurdada. Kogusin end, lülitasin elektroonilised kontrollid välja ja tegin proovi - õnnestus. Läheneva prouaga nõu pidades parkisin masina sinnasamasse maja juurde ristmikule. Ta veel ütles meid valmistumas nähes, et kui auto hilja peale ikka alles on, tulevad otsima :-)
Triinu valik suuskade kasuks oli muidugi puhas kuld, sobisid ideaalselt. Eriti alguses mereni, mis läks allamäge. Mina nägin seal rattaga kurja vaeva, aga sain selle ikka üle põllu ja kõrkjate vee-, s.t. jääpiirile lükatud. Edasi oli ikka meeldivam, sai isegi hädaga sõita. Kuna laiule tahtsin mööda merd võimalikult lähedale saada, siis sõitsin kohati läbi 20 cm vee, teadmata ja nägemata, kas seal all on vesi, jääpragu või jää. Õnneks sõitsin nii kiiresti vett pritsides, et peale vee midagi ei tundnud. Lõpuks olin väsinud ja õige sutsu enne Triinu kohal. Istusin mingi asja peale ja jäin teda ootama. Kõht oli tühi ja Triinul oli veel viimane imehea võileib Kesselaiult alles. Kui see pintslisse pandud, mõtlesime et otsime ka aarde üles. Kuna ma olin 50 meetrit enne aaret gepsu tasku pannud ja aimasin, kus aare peitub, hakkasin neid auke läbi kolistama. Kui seal karpi ei leidnud, tuli ikka pilli piiluda. Nojah. Hea, et aaret võikut pugides sisse ei istunud ;-) Logisime, mõtlesime Pilditibi jäetud vidinale funktsiooni ning vähemalt mina hakkasin üha enam mõtlema ka tagasiteele, mis oli raske. No ja nii läinudki. Rattasõit oli teekonna meeldivam osa. Igaks juhuks järgisin tuldud trajektoori, sest kell oli ka juba päikseloojangujärgne ja ma ei soovinud uusi auke katsetada. Raskeks läks see matk siis, kui uuesti maale, lumemudru sisse jõudsin. Oi ma mingi hetk arvasin, et ma ei taha enam geopeituda ega rattaga sõitaaaaaa ;-S
Lõpuks paistis siiski päästev auto, mille juures ma kõik märjad riided ära vahetasin ning uuesti pehmele istmele istudes rooli taga end päris hästi tundsin - sai ju ära TEHTUD!
Nüüdseks oli teada, et jäätee on juba suletud ja tegelt on ju Saaremaal ka seitse aaret leida ja pühapäeval kohustusi pole ja teised geotiimid ka erinevates spaades jne. Lühidalt - kaalusime ja otsisime erinevaid variante, et Saarele öömajale jääda. Siinkohal suurimad tänud Linnapreili emale ja noorimale õele, kes me vastu rohkem kui külalislahked olid! :-) Infoks, et Grand Rose spaas polnud sel õhtul mitte ainsamatki vaba tuba ja GO Spa neiu arvas, et 82€ on hea hind küll kell 21 jõudes ja 09 lahkudes. Aitäh headele inimestele! Ja aare oli ka ideaalses korras. Aitäh veel ühele laiule kutsumast, Sven!
24 veebruar 2011 leidis
75. [pilditibi

]
Tänase ilusa talveilmaga otsustasin kustutada kodule peaaegu lähima aarde kaua leidmata aarete nimekirjast. Ei hakka siinkohal kirjeldama tundeid, mis seostuvad Viirega - laiu ja majakaga, mis on mulle eluaeg koduaknast paistnud nii lähedal ja samas nii kättesaamatu ja müstiline - ja ka neid tugevaid tundeid, mis valdavad iga kord, kui sinna satun. Kahjuks läheb
"kõik müügiks" siingi ja võib juhtuda, et varsti pole see aare enam kättesaadav.
Aarde oletatav asukoht torkas kaugelt silma ja ma ei eksinud. Peale kerge lumemaskeeringu eemaldamist oli karp käes. Võtsin kleepsu, jätsin vidina, mille otstarve on mulle teadmata, aga ehk kellelgi läheb vaja, vidin leitud Regulalt. Aare väga heas seisukorras ja kuiv.
Maastiku raskusaste praeguste ilmadega üle 1,5 küll pole, jää on sile ja turvaline, lund just nii vähe, et poleks libe. Kohalejalutamine on puhas rõõm ;) Tallinna tänavatel liikumine on kordades ohtlikum. Igatahes soovitan just praegu meie laide külastada, suvel on nõgeste ja pilliroo vahel ukerdamine palju ebamugavam.
Väga suured tänud peitjale! PS foto juures trükiviga - Paternoster muidugi!

Teekond majaka alt koju

Aardesse jäetud vidin

Hüljeste hingamisauk ;)

Autoportree

Elektrijaam vist

Lehvitame läti geopeituritele silmapiiri taha

Kohtumiseni, Patenoster

Viire talvehommikul koduaknast, nool suunaga aardele
6 märts 2010 leidis
Heiki, Rainer, Ott, Jaanika, Jaana [kohalikud]
alustasime matka samuti kyla alajaama juurest. seda saart on kaardi pealt ikka tunduvalt lihtsam vaadata kuid hoopis raskem on kohale minemine. tundus palju palju lyhem tee, kuid see lumes sompamine on päris väsitav.
igatahes nii kui saarele jõudsime siis vaatasime ilma gepsu abita niisama enne ringi ja esimese asjana hakkasid silma just täpselt õiged asjad, kus juhuslikult leidsimegi aarde.
nii, aeg siis tagasi kodu poole sealt liikuma hakata, kuid oli juba täitsa pimedaks läinud. õnneks juhtus olema meil sedapuhku hea varustus kaasas ja sai veidi valgustada rada. tagasi minemine polnudki nii lihtne kui tundus ja topelt jää tegi retke raskemaks, seal vahel oli piisavalt vett, et me kõik endal jalad märjaks saime. aa ja veel see et tagasi otsustasime minna sadama poole(NB jää on seal kehvem ja soovitan minna siiski alajaama juurest)
14 veebruar 2010 leidis
Raina, Ivo [voks]
Suusaretk sõbrapäeval "sõbra" juurde. Kuid sõpra ei olnud kodus. Kedagi ei olnud. Aga lumi oli kõhuni. Aarde leidsime kiiresti. V: sinine elukas J: mobiili kott
31 jaanuar 2010 leidis
Laurikas, Maku, Mark [laurikas

]
Peale Kessul käimist ja väikse lumetormi kätte jäämist tundus Viirelaiule minek algul enesepiinamisena :P Aga et ilm oli taas ilusaks läinud ja jõudu ja jaksu oli, siis tagasi me ei kohkunud ja otsustasime teekonna laiu peale ette võtta. Ühtegi head lähenemisteed ei olnud ja jätsime auto elektrialajaama juurde, et sealt jala mereni minna. Lund oli kõvasti, kohati lausa puusadeni, aga kui jääle jõudsime, oli edasi juba lihtne. Jääolud olid väga head, laiu pool oli tuul jääd liigutanud ja kohati oli uus jää pisut kahtlane. Õnneks valitud marsruut oli hea ja saime kuiva jalaga nii kohale kui ka tagasi :) Tänud aarde eest :)
31 jaanuar 2010 leidis
Maku, Mark ja Laurikas [maku

]
Peale Kessut tuli ka kustutada Viirelaiu punane tuli ja süüdata roheline :). Matk algas Või küla alajaama juurest. Algul pea pool kilomeetrit põlveni lund nii põllul kui kadakate vahel. Siis paarsada meetrit roogu millest tuli läbi pressida, kohati oli tunne nagu sein oleks ees. Nüüd jäi vaid natuke üle 2km aardeni. Aarde leidsime momentaalselt, kolasime üksikutes majades ja asusime tagasi teele. Kessu tripil polnud vett praktiliselt kuskil näha siis siin oli vesi nii mõnegis kohas näha. Kuigi jää on paks ja soovitan kõigel Viirelaiu aare ära võtta. Jääolud on kindlasti Saaremaa pool paremad... Päeva lõpus proovisin 16km lumes sumpamise peale teha põlvetõstejooksu aga see lõppes kiiresti kuna sääremari lõi krampi ja leidsin end pehmes lumehanges :)

Roog

Vesi eemal

Hakkame jõudma...
31 jaanuar 2010 leidis
Laurikas, Maku ja Mark [mark]
Pärast Kessu 2-e võtsime tegime kiire varude täiendamispeatuse Kuivastu poe juures ja siis võtsime ette Viirelaiu. Kuna tundus, et kõik vähegi sõidetavad teed, mis viiksid meid rannikule lähemale on paksu lume all siis parkisime auto Võiküla elektrijaama juurde ja sealt tipatapa aarde poole. Lumi oli keskmiselt kuskil põlvini ja siis jõudsime rooni, kust algas päris põnev etapp meie teel. Selgus, et kuna roostikus tuul lund minema ei puhu siis on seal lumi paksem ja veel paksem oli muidugi roog ise ja sealt läbi murda oli üksjagu väsitav aga ka lõbus omaette. Laiule lähenedes otsustasime, et otse ei ole mõistlik minna paksu lume tõttu saarel ja tegime kerge kaare ümber saare. "Lõikasime" pisut üht rootukka ja leidsime sealt paadi, mis oma välimuse järgi on seal juba päris mitu aastat viibinud.
Aarde leitud kiiresti. Pärast leidu kiikasime ka paari majja sisse. Väike teepaus ja tagasi. Tagasitee oli oluliselt kergem roostikus oleva raja tõttu.
Oli üks tore päev ning füüsiliselt kõige raskem geopäev siiani mu elus aga ülilahe oli!!
22 august 2009 leidis
Miki ja Blond [miki

]
Õnnestus saaremaalt leida turismitalu, kes tegeleb ka oma majutajatele kajakirendiga. Järgmine õnnestumine oli kokkulepe, et ka mitte ööbijad saavad seda kajakki kasutada. Kuna katuseraamid olid suht nigelad ja tuul üsna kõva, siis tiksusime 50-60ga Sõrve kandist Muhu teise otsa, tassisime viimased sadakond meetrit läbi kõrkjate ja tuld saarekese poole. Poole tee peal selgus, et colorado 300 ei ole sugugi nii veekindel, kui ta kirjelduse järgi olema peaks ning viskas pildi taskusse. Mistõttu lahendasime esimesed paar tundi aaret kirvega. Tuul läks järjest kõvemaks, laine suuremaks ning väljas hämaramaks. Lõpuks tuli ikkagi telefoni teel konsulteerida, et kuhu serva see null ikkagi jääb. Algaja siis seletas nii palju kui oskas ning edasine oli vaid vormistamise küsimus. Ei võtnud ega jätnud. Vihma hakkas sadama just sel hetkel, kui kajak auto katusel korralikult kinni oli ja liikuma hakkasime. Korda läinud päev, tänud peitjale :)
18 juuli 2009 leidis
Lauri ja Ermo [pioneer]
Korduvalt on praami aknast seda majakat vaadatud ja mõeldud, et kuidas see koht võiks välja näha. Nüüd on ta siis nähtud. Aarde leidsime koordinaatide järgi ja pärast nuuskisime hoonete vahel. Aare korras. EVEJ. Suured tänud peitjale selle ja kõikide teiste aarete eest ning samuti selle eest, et abistas Suure Väina dessandi korraldamisel! Super päev oli!
18 juuli 2009 leidis
Pioneer och algaja [algaja

]
Viimane paadimatka aare. Seal oli vesi juba soojem kui õhk. Veepind oli nii sile, et selle oleks võinud vabalt peeglina seina peale panna. Kahemeetrised nõgesed ka enam ei seganud (Kesse peal oli kadakakursus juba läbitud ja mingi nõges on selle kõrval kökimöki). Peale leidmist tuiasime lähedalolevates ehitistes. Enamvähem lõunaküljel on ka hirmus kruusavall, mis ei ole siiski teetööde alguse tähis vaid 2005 jaanuaritormi töö. Aga seda saime alles siis teada kui olime paadi juures tagasi ja lihtsalt solberdasime soojas vees. EVEJ

Leidsin ka lindude pesakasti.

Vannis

Kuskil seal on Virtsu sadam
13 juuli 2009 leidis
Jan [muhujan

]
Päris pikalt kaalusin kas Kessu 2 või Viirelaiu. Siiski tundus atraktiivsem Viirelaiu aarde otsimine. Eks vist osalt ka sellepärast, et raamatus palju logisid ees ei tundunud olevat. Kanuu, süsta ja muude kergete veesõidukite omanikele võiks vihjeks olla 58°32,393' 23°23,948'. Viirelaidu sõites nägin üht selle suve kenamat päikeseloojangut. Selle aarde juures on peitja ka pisiasjadele mõelnud. Minu puhul näiteks pani ta majakas tule põlema, et mul liiga pime otsida poleks ;) Suur tänu talle selle eest! Aarde leidsin kiirelt. Logisin ja jätsin paar kleepekat. Tagasiteel Muhusse tõusis merel paks udu ja seetõttu kaotasin auto ära ning aerutasin ligikaudu kilomeetri valesti. Hea, et geps siiski kaasas oli ja asja lahendas. Kokkuvõttes oli väga meeleolukas reis. Soovitan soojalt.
2 juuli 2009 kommenteeris
Märt [mart

]
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".