Kajakamuna

11 juuli 2010 leidis ahti,margus,herkko [hdhunt]
kuna läksin Harga sõbrale külla,siis sai otsustatud ka Hara saarele munajahile minna.ühe õlle eest sai naabrimehe käest aerupaat laenutatud.2km.saarele,tuld!mis seal ikka!kajakamunad korraliku aardekarbi suurused.käisime veel vanas piirivalve tornis maailma kaemas.sõbral oli ka saarel käigu üle hea meel.polndki teine suvel veel saarepeal käinud.

26 juuni 2010 leidis Marko ja [bigmarx]
Otse allveelaeva aarde juurest seadsime sammud sinnapoole, kus arvasime olevat rada, mis saarele viiks. Mööda rannaäärt poolel teel olles jalad puruks kukkunud ja võsas trampimisest tüdinenud, tekkis vahepeal tahtmine käega lüüa ja ümber pöörata. Sõbra entusiasm siiski viis meid edasi. Üle vee saime lihtsalt, särk jäi kuivaks, püksid said märjaks. EVEJ.

6 märts 2010 leidis Andres, Liisa & Triin [linnapreili]
Hea kui msni listis on inimene, kelle käest pärida - ega järsku ... ning kahe minuti pärast alustada ettevalmistusi, et kaks tundi hiljem alustada kõmbimist aardeni ;) Enamiku seikluse highlightidest kõneles Andres ilusasti oma logis. Super päev ja jalutuskäik ;)

6 märts 2010 leidis liisa, triin, andres [andres]
Rasked ilmastikutingimused (peamiselt kauni, kuid nüüdseks juba närvidelekäivalt pakus lumekihi näol) on minu geopeituseaasta alustamist seni takistanud. Kui nüüd ligi kolm kuud peale viimast gepsuga vabas õhus jalutamist Triin hommikul küsis, et ega ei ole juhuslikult nädalavahetusel kavas ühtegi väikesaart külastada, siis sain ainult vastata, et seni ei olnud, aga kui nüüd kohe minna siis võiks küll. Ja kuna meist enam-vähem võrdsele kaugusele jäi Kajakamuna, siis oli valik tehtud. Mõttes oli see nagunii olnud, ja eelmise nädalvanune info kohapealt oli kinnitanud jää olemasolu. Info vastas tõele.
Parkisime autod ristmikule, kus üks tee viis vales suunas, teised aga olid keelumärkidega (ja üks ka lumeoludest tingituna olematu). Esimene katse teelt ranna suunas keerata lõppes vööni lumes. Jalutasime majani, kus kõigi märkide järgi kedagi kodus ei olnud ja üritades leida parimat kompromissi lume paksuse ja võõrasse õue jalutamise vahel (mis seisnes selles et majast hoidsime eemale, aga puuriida najale küll toetusime) sumpasime-veeretasime end mere äärde. Mere ületamine oli tänase päeva kõige lihtsam osa. Kuigi lume ja jää vahel oli kohati vett ja tagasiteel lõpuks ka jalad veidi märjaks said, siis üldiselt kerge jalutuskäik. Erinevaid kahel ja neljal jalal liikumise võtteid kasutades õnnestus läbi kõrkjate saareni ja seejärel kaldast üles saada. Sadakond meetrit läbi põlvini lume ja jõudsime vihjete järgi otsustades õigesse kohta. Selle ja ka muude lumes liikumiste kohta tuleb öelda, et vahepealne sula oli tekitanud olukorra kus lumel oli tihe pealispind, mis kohati kandis, enamasti aga just sellises tugevuses oli, et igal sammul läbi vajus, liikumise aga väga ebamugavaks tegi. Aarde enda leidmine läks tegelikult ootamatult ja meeldivalt lihtsalt. Veidi lund eemale ja seal ta oli. Vahetasime mingeid asju, logi kirja, väike mõttepaus ja tagasi. Ja kõik elamused vastupidises järjekorras uuesti. Suurepärane talvepäev.
Ja lisamärkusena tarkusetera, et liiga teeserva pargitud auto lumest väljasaamisel on labidast, veojõukontrollist jne paremaks abiks kaks autot lükkavat tüdrukut

6 veebruar 2010 leidis Triin, Paavo & Hanno [hanno5000]
Kuna oli pime, siis oli päris põnev kunagisest allveelaevade sadamast otse üle jää saarele minna. Saarele jõudnud ja roostikust läbi murdnud, ootas ees peaaegu püstloodis lumine kallas, võtsin igaks juhuks kaasas olnud räätsad tugevamalt kätte ning ründasin neljakäpukil üles, peagi olid ka teised üleval ning edasi läks juba lihtsamalt. Aare sai leitud kiiresti ning tagasiteeks valisime natuke teise suuna, kus enne jääle jõudmist tuli sumbata vööni lumes läbi roostiku. Lõpuks maabusime ühe kaldapealse maja juures, kus pererahvas saunamõnusid nautis ning vahepeal lumes end karastamas käis. Vahetasime peremehega natuke muljeid ning jalutasime siis rahulolevatena autoni. Kaks väikesaart vallutatud, jäi üle ainult tõdeda, et oli tegus ja meeledejääv geopäev! Tänud!

6 veebruar 2010 leidis Triin, Hanno & Paavo [speedy]
Jalutasime pimeduses Allveelaeva juurest otsejoones aeg-ajalt jääl trampides Harale. Ootamatult järsk sein ootas meid saarele jõudes ees. Liikusime nagu geopeiturid ikka - otse nulli poole - Hanno leidis kiiresti aarde ja saimegi maale tagasi suunduda. Võtsime suuna valguses särava maja peale, millest lähedalt möödusime. Ei tahtnud pererahvast segada ja hoidsime kaugemale, aga ülimalt sõbralik saunaline kutsus meid hoolitsevalt lähemale, et me lumme ei upuks. Ajasime temaga törtsu juttu ja avaldasime ka oma saarelkäimise põhjuse, mis talle võõras polnud. Sammusime tagasi auto poole, kus mõnda aega veel Nageria kirja lugeda püüdsime. Väga äge saare-tuur oli täna, meeleolu oli kõigil väga ülev. Autos ootav vein aitas päeva meeleolu vaid kinnistada ;-)
Aare korras, EVEJ. Aitäh hilisõhtuse äreva jalutuskäigu eest jääl.

6 veebruar 2010 leidis Hanno, Paavo ja Triin [trine]
Ujumisriideid ei läinud meil ka vaja, ja õnneks oli nii pime, et ainult kuulsime vee mulksumist. Saareke üllatas kõrge kaldaga, mida oli pehme sügava lume ja eelmisest matkast pehmete jalgadega päris lõbus forsseerida. Siin ei läinud otsimisega õnneks kaua, aare on vihje abil hästi leitav ja hea tervise juures. Maa poole tagasi liikudes võtsime sihtmärgiks ühe maja tuled ja kohtasime sõbralikku pererahvast; ka nemad olid hanges ilma ujumisriieteta ja jätkasid siis oma laupäevaõhtust sauna. Aitäh aarde eest kohas, kuhu muidu ei satuks!

10 august 2009 leidis Lembit [polekala]
Ka selle aarde puhuks sai leitud endale üks tuttav, kelle tuttav seal mere ääres elab. Sai siis auto tema õuele jäetud ja jalgsi mereäärde komberdatud. Praeguse veetasemega polnud ujumisriideid vaja. Aare paljastus kiirelt. Tänud! J- märgi; V-smailipalli.

12 juuli 2009 ei leidnud Airi ja Priit [otsingul]
Ei osanud sellest aardest sel päeval unistadagi, aga Airi käsutuses oleva info kohaselt pidi seal hetkel vesi vaid põlvini olema. Peale vaevarohket ronimist rannaäärses võsas vältimaks eramaid, teid ja puid, jõudsime neeme tippu. Kuigi juba Sünnipäeva aarde juures tajusin, et tuul on suunda muutnud ja puhub maa poole, pöörasin sellele tähelepanu alles siis, kui üleskääritud pükstega merre astusin ja leidsin selle juba kalda lähedal märksa sügavama olevat kui põlvini. Edasi läks järjest sügavamaks ja kuna mul polnud vahetusriideid kaasas, siis otsustasin loobuda seekord. Kui kummipaadi enda varustusse hangin, siis käin kindlasti seal ära, aga ehku peale enam minna ei sõanda.

12 juuli 2009 ei leidnud Priit ja Airi [airce]
See aare oli mu selle päeva suurim unistus. Kuna aga vesi pidi külm olema ja üldse me ei pidanudki sinna enam minema, avastasin ma ikkagi end kusagil õhtu eel turnimas mööda mere kaldaäärt saare poole, jõuvaruks vaid hommikune kohvi joodud. Saar tundus nii ligidal ja ometi nii kaugel. Käärisime aga püksisääred ülesse ja hakkasime liikuma. Külm väga ei seganud aga vesi tuli ninale aina lähemale. Kuni püksisääred, mis ülesse keeratud said, olid korralikult märjaks saanud tegime kurva otsuse tagasi pöörduda ja suundusime Loksale sööma. Kindlasti tulen veel tagasi - päeva parim elamus !

30 mai 2009 kommenteeris Ain [aints]
Aga kui tahate ujuvvahendit võimalikult vähe seljas tassida ehk autoga rannale võimalikult lähedale sõita, tuleb maaomanikelt luba küsida. Ühe nendest leiab ketiga piiratud teed mööda pisut edasi jalutades.

30 mai 2009 kommenteeris Aare [karuonu]
Suurem osa saarest on riigimets ja seal võib viibida. Tornist (Hara päevamärk) lääne poole jääb eravaldus ja sinna ei tohiks sattuda.

30 mai 2009 leidis Madis [autopulver]
See polnud saaremoodi saar vaid oligi päris saar kohe. Ja saare ymber ylilahedaid kohti. Ei jätnud ja võtsin märgi.

30 mai 2009 leidis Liis, Laurits, Madis ja Ain [aints]
Kohalik vanaproua teadis rääkida, et saar, nagu mandril olev eravalduski, kuuluvat kahele mehele. Küsisime siis ühelt neist luba ja nõu, juhtus teine lahke mees olema. Vesi olevat praegu madalamas kohas rinnuni, mistõttu otsustasime kaasavõetud kummipaadi kasuks. Kolme täiskasvanu ja ühe poisipõnni transportimiseks tuli teha kokku neli 596 meetri pikkust merereisi. Aarde leidsime vihjele vastavalt kohast päris kiiresti ning see oli üllatavalt heas seisus. Kuivatasime vaid purgi ümber olnud kilekotte ning igaks juhuks tuulutasime ka sisu. Jätsin naerupalli, võtsime lapselapsele koera. Aitäh peitjaile, sest juba aastaid plaanis olnud merereis sai tänu aardele lõpuks teoks!

24 veebruar 2009 leidis Urva ja Hannes [jussike]
Hommikul sai varakult liikuma hakatud geovastlapäevale, kuid aega oli piisavalt ka pisikeseks jalutuskäiguks merejääl. Tänu kohalike teejuhatusele oli rada päris kindel, kuigi juhatus kõlas nii: hoidke paremale, aga minge otse ... suunas. Mõned praod, olid ja kivide ümber oli ka vett, kuid jää kandis ka raskemaid peitureid. V: pastakas, J: tibu, kuke-märk, nööp "briljandiga", nööbid (3+3).

21 veebruar 2009 leidis Janika ja Villu [jansa84]
Pärast Raivo logi lugemist tuli ka tahtmine sellel saarel ära käia. Auto jätsime keelumärkide juurde. Oma otsa oli seal märkide juures leidnud rebane (ma väga loodan, et see ikka oli rebane, mitte koer), kellest oli alles jäänud vaid pea. Ülejäänud osa olid arvatavasti koerad lõhki rebinud... Väga jube :S Suundusime otse randa kuni jõudsime järsu kallaku juurde. Ega siis midagi, kuna maapind oli väga libe ja jalgadel oli võimatu püsida, sai sealt tagumiku pealt alla sõidetud :) Jõudsime siis "loodusliku sillani". Nüüd on õnneks jääle lumi peale sadanud ja otse läbi selle pole võimalik näha - astusin tänu sellele veidi julgema sammuga. Jääl oli kala püüdmas ja uisutamas üks perekond, isegi imik oli lapsevankriga kaasa võetud. Mingil hetkel uisutas pereisa meieni ja küsis kas läheme saarele. Kui kuulis, et jah, siis näitas veidi parema suuna, kuidas sinna turvalisemalt kohale jõuda. Oma marsuuti pidi jätkates oleksime arvatavasti läbi jää vajunud. Aitäh talle :) Tagasi vaadates nägime kahte inimest veel saare poole liikumas, kas geopeiturid? Saarele jõudes polnud vaja teha muud, kui liikuda otse nulli ja võtta aare oma peidikust välja. Jätsime kaks koera. Suured tänud vahva matka eest!

8 veebruar 2009 leidis Raivo [raivo]
Eelnevalt sadamas jääluure tehtud jätsin auto keelumärkide juurde maantee äärde ja suundusin jalgsi randa. Veetakistuse ületamiseks valisin koha kus suvel on vesi kõige madalam. Praegu oli ainult siin jää, kaugemal loksus vesi. Kivide ja veelompide vahel laveerides jõudsin õnnelikult saarele. Teel mõõtsin rannast leitud harjavarrega jääpraost vee sügavust ja tõdesin et ka kõige halvemal juhul saab märjaks ainult põlvini. Kodutöö oli parem kui kaks aastat tagasi. Lugesin torni juurest õiges suunas vajaliku hulga samme ja kohe märkasin vihjekuuski. Aardepurgi kättesaamiseks tuli kasutada kaasavõetud tööriistu. Võtsin roosakollase pallikese, jätsin käevõru. Enne tagasiminekut käisin ka tornis. Ei ole nii kitsast treppi veel üheski tornis kohanud.

30 juuli 2008 leidis Telc ja Surna [telc]
Sõitsime eravalduse ja keelumärgi alt sisse, küsisime eravaldajalt viisakalt juhatust saarele ja tutvustasime põgusalt geopeituse mängu. Vastutasuks juhatati meile koht kus viisakalt parkda ja tee mere äärde, saarele lähimasse punkti. Kahlasime läbi vee, parasjagu nii madala, et auto pult taskus jäi kuivaks. Puude all geps pisut loopis, kuid ringi vaadates olid kolm kuuske siiski omal kohal. EVEJ.

Tagasiteel sai palju lutsu visatud.

24 juuli 2008 leidis Mari ja Siim ja Taavi [marx303]
Vihje järgi oli leidmine lihtne. Aardest evej. Aare vajaks väheke kuivamist. Me käisime alles õhtu eel, nii et erilist aega seal olla ei olnud. Jalutasime Siimu ja Taaviga meres, suurematel oli vett vähem kui nabani ja Siimul kaenla alla. Torni ronisime ka, aga mitte päris üles, sest poisid arvasid, et seal on kellegi pesa. Põnev retk oli. Aitäh!

1 mai 2008 leidis Silver ja Aare [karuonu]
Põrkasime erinevate eravalduste ja keelumärkide otsa. Lõpuks parkisime auto selles teeotsas, mida esimesena proovisime. Veetase oli otsimiseks soodne. 40cm kummik jäi täiesti kuivaks ning 38cm lonksas vaid mõned liitrid merevett. Saare peal ehmatasime jooksu ühe kitse, kes jäljede järgi ei peatunud enne kui mandrile sai. Aarde leidsime vihjele vastavast kohast. Sisu niiske ja hallitav, seetõttu EVEJ. Väga vahva retk, tänud peitjatele!

2 juuni 2007 leidis j [joonas444]
väga lahe oli saarele sumada, vesi oli sügavamates kohtades ainult pölveni. käisime tornis ära ja mingit hirmu küll ei tekkinud. olin aarde otsimisest juba loobumas, kuid siis märkasin töesti, kolme körvuti kasvavat suurt kuuske ja siis oli leid juba lihtne. nägin ka 4 kajakapesa, 3 oli munad sees. viimane logi oli 2006aastast, aare ok.

25 veebruar 2007 ei leidnud Raivo [raivo]
Jõudsin õhtuhämaruse mööda jääteed saarele, torninigi sain kenasti. Kahjuks ei suutnud vihjega sobivaid kuuski kuusemetsast leida. Tuleb kunagi uuesti proovida. Ja hoolikamalt kodutööd teha.

24 veebruar 2007 kommenteeris Joonas, Diana ja Kaido(2) [kaits747]
Kui suvel on mõnus minna siis praegu on ka paras aeg kuiva jalaga aardeni pääsemiseks.

22 juuli 2006 leidis Rix ja Laululind [laululind]
Eelmisel päeval otsisime tagasiteel Allveelaeva aarde juurest Loksale õiget teeotsa Hara saare suunas minemiseks, aga jäi leidmata. Täna sai vähendatud koosseisuga uuesti Loksalt teele asutud ja õige teeots kah leitud (sama, millelt eile 2 korda tagasi pöörasime!) Kivide juurest saarele sumades ulatus vesi poolde kintsu, saarel püüdsime esmalt leida vaatlustorni, aga kaugelt puude vahelt torkas silma tuttav kollane mammutipäevade kilekott... Oligi aare see, mis juba eemalt meie tähelepanu nõudis! Võtsime purgist ussi, jätsime 2 valget 'muna' ja patsikummi. Aarde peitsime kuuskede tüve juurde sambla alla, järgmisel GPS-ita otsijal saab raske olema. Torni leidsime lõpuks ka, see on aardest mitukümmend meetrit eemal. Ronisime üles, ja avastasime, et paraku on puude latvad meie silmadest veel pisut kõrgemal, muidu oleks Loksa sadam ka ära paistnud. Tagasitee jälle sumades läbi mõnusalt leige vee ja jala padavai koju! :-) Aitäh peitjale mõnusa koha näitamise eest!

26 veebruar 2006 leidis Aili ja Osvald [osvald]
Peale Allveelaeva aarde mitteleidmist läksime otsima Kajakamuna aaret. Selle aarde me ka leidsime. Eelmiste otsijate jäljed olid veel näha aga aarde leidmiseks pidime ikka mitmes vales kohas maad kraapima enne kui aare nähtavale tuli. Aardesse lisasime lõvi, võtsime võtmehoidja. Peale aarde leidmist ronisin ka torni. Kahjuks segavad vaadet puud mis on tornist kõrgemaks kasvanud.

19 veebruar 2006 ei leidnud Stenku [stenku]
Üle jää saime küll lihtsalt saarele, torni otsa ronisime kuigi hirm oli, et äkki kukub ikka kokku. Aaret aga ei leidnud kuna kaevama ei tahtnud väga hakata.

18 veebruar 2006 leidis Tagni ja emme [tagnij]
Usk selle talve jäässe oli núúd piisavalt suureks paisunud ja nii sai mindud esimest saareaaret jahtima. Maa-ameti kaart ja kolme kuuse vihje mällu vajutatud, ónnestus leidmine suurepäraselt. Òige koht tuli siiski lume alt välja kaapida ja mitu valet ka. Logisin 15.20. Vòtsin klaaskuuli ja pastaka, jätsin kurja roosa olevuse. Torni ei hakanud ronima, emps kibeles minema:)

18 veebruar 2006 leidis Ermo [pioneer]
Keegi hea inimene oli erateed takistavad plokid eemale nihutanud ja nii õnnestus "telliskivi" eirates sadamasse sõita. Teel saarele sattusin värsketele jälgedele ja peagi ilmusid eemalt roostiku vahelt kaks naisterahvast. Kuna valitud marsruudid ei lõikunud, siis sain alles logistades teada, et tegemist oli Tagni ja tema emaga, kes edukalt aarde otsingult naasesid. Saareke ise hästi vahva - varemed, tornid ja puha. Kui keps maha rahunes, siis olid ka koordinaadid täpsed. Aare oli eelmiste poolt hästi peidetud ja heas korras. EVEJ. Ajasime pärast Allveelaeva juures kolleegidega juttu - tervitused.

9 juuli 2005 leidis Märt ja Ef [nodsutours]
Peale edukat randumist avastasime oma suureks üllatuseks, et oodatud Pakri laadne saar vedas meid täiega alt. Saanud esimesest pettumusmomendist üle asusime enda ees kõrguvat mäge vallutama. Jõudnud üles, leidsime end parajast dzunglist. Veel otsapidi kummargil olles ja puuokste alt piiludes üritasime leida vähe hõredamat kohta, kust läbi murda. Järgmisel momendil avastasin oma plätades olevad paljasvarbsed jalad suuri sipelgaid täis olevat. Mõned rapsimised, karjatused, ringitrampimised ning hetk hiljem luurasin puuokste alt oma 10 meetrit eemalt. Polnud saanud veel korralikult eesolevale maastikule pilkugi heita kui tundsin taas oma jalgadel massilist kirvendust. Sipelgaid jalgadel oli lugematu arv ja seekord märksa suuremad kui mõne hetke eest... siis valdas mind täielik paanika (edasise jätan siinkohal parem kirja panemata :P) Kuidas just täpselt, ei teagi, kuid olime sattunud sissetallatud rajale. Päris õigesse kohta see meid küll ei viinud, kuid objektile märksa lähemale aga küll. Tiirutanud kõrgete kuuskede all ringi, roninud nii pealt kui alt, nukras olekus aare meile katmata olekus maapinnalt vastu vaatas. Õnneks rüüstamise ohvriks ta langenud ei olnud. Mobla tarvis omistasin aardest kaelapaela, tähtaja ületanud shokolaadi (igaks juhuks, et ei satuks laste kätte), sanitaarkoristus eesmärgil eemaldasime paberisodi, asemele panime ussi ja tattoo. Saanud aardega toimetamisega ühele poole, asusime tagasiteele, millele pelgalt mõtlemine juba kõhedusevärinaid tekitas. Möödaminnes otsustasin ka järgi kaeda, et milline näeb vaade vähe kõrgemalt välja. Aeroakrofoobiat põdev Märt sellest aga huvitatud ei olnud - astunud mõned sammud ülespoole, ronis kibekiirelt tuldud teed tagasi... Mida kõrgemale ma tõusin, seda väiksemaks ja olematuks muutus redel... kuni viimased astmed enne lõppu tundsin endal Märdiga sarnaseid foobiajooni. Ja nii ma seal siis kõikusin (klammerdusin) torni talade küljes, üritasin pilte teha ja otseselt alla mitte vaadata, endamisi korrutades "ma saan hakkama, ma saan hakkama..." Alla ma aga sain, nii tornist kui saarelt! Alles kanuus olles valdas mind taas täielik rahulolu.
Unistatud "paradiisisaarest", millele oleks tahtnud telgi püsti lüüa ning millel paariks päevaks aja maha võtta, oli saanud paras õudukas... kõigi oma sipelgate, kajakate kriiskava kisa ja Loksalt kostva sadama kolinaga.

9 juuli 2005 leidis Ef ja Märt [mart]
Otsustasime aardele läheneda loodesuunast. Meie suureks üllatuseks oli jää kahjuks juba ammu ära sulanud, kuid oma varustust läbi vaadates leidsime selle hulgast kanuu, mis meid siiski edukalt saarele kandis. Saarel tuvastasime raja, mida algul pidasime "geomaanteeks", kuid aardeni see meid siiski ei viinud. GPSid puude all näitasid päris vaevaliselt, kuid vihje oli seekord abiks ja nii me aarde leidsimegi - lihtsalt maapeal vedelemas, kaitsev kilekott selle kõrval. Aare ise oli kuiv ja korras ja sisu võõrastest jõududest puutumata. Kirjutasime logi, vahetasime shokolaadi (parim enne 06 2003) ja kaelapaela ussi ja tattoo vastu, kõrvaldasime veel mõned pabermaterialid ning peitsime ta kohta, mis ilmselt oli tema õige peidukoht. 50% kohalolnutest ronis ka vaatetorni, Märt jäi aeroakrofoobiat põdedes niisama ümbrust vaatlema.

25 märts 2005 leidis Gert, Vello ja Heli [gertm]
Jää veel kandis ja saarekesele me nii saime. Kuna aarde kirjeldust polnud, siis võttis otsimine üksjagu kaua aega, kuid edukaks see siiski lõpuks osutus. Aare heas korras

19 märts 2005 leidis Carolina & Aigar [caro]
Minu esimese sündmusaarde käigus leitud aare. Leitud koos Aigariga

19 märts 2005 leidis Taimo [taimo]
Olin ammu plaaninud minna kajakamuna otsima, kuid kaaslaste puudumisel ei tahtnud jääretke üksi ette võtta. Nüüd oli seltskond olemas aarete arhipelaagi geopeiturite näol ning saar ja aare said vallutatud. Omalt poolt lisasin aardesse helkuri.

19 märts 2005 leidis Ove [ove]
Aarete arhipelaagi tagurpidi läbimisel jõudsin järgmisena Kajakamuna aaret peitvale Hara saarele. Ka siia läbisin tee üle mere suuskadel ja oma imestuseks leidsin saarele jõudes eest suusaraja, mis kuidagi kahtlaselt aarde suunas liikus. Kuna suund sobis, siis liikusin seda suusarada mööda aarde nullpunktist kõigest mõne meetri kaugusele. Suusarada liikus nullpunktist mööda ja aaret ei olnud otsimas käidud. Tänu kolme kuuse vihjele oli aaret lihtne leida kuigi avastasin ta loomulikult kõige viimase lume alt väljakaevatava juurika alt:) Aardesse lisasin 5EEK-i ja võtsin shokolaadikommi. Peale aarde tagasipeitmist suusatasin edasi mööda suusarada, mis viis mind vaatetornini. Ronisin ka torni ja imetlesin sealt vaadet allveelaevade sadamakaile.

19 märts 2005 leidis Carolina ja Aigar [katsulas]
Kolmas "Aarete arhipelaagi" käigus vallutatud saar. Enne jääteele suundumist tekitati lihtsate sõnadega "Seia saagu parkla!" ning "Meid on palju, küll pärast lükkame välja!" müüriäärsele lumisele lagendikule parkla. Aare oli seal kus ta olema pidigi, võtsime partsi-nimelise kammi, jätsime nimetu palli. Piknikku suundusime pidama lähedal asuvasse endisesse allveelaevade baasi. Huvitav, kui lähedale me sellele asutusele 20 aastat tagasi jõudnud oleks?

19 märts 2005 leidis Kaido [kaido]
Leidsin koos "Aarete arhipelaagi" sündmusaarde-seltskonnaga.
Seekord oli pakane kaanetanud kogu ümbruse, kogu Soome laht oli jääs. Parkisime autod samasse kohta, kuhu eelminegi kord, kuid seekord tuli lumes leida parkla viiele masinale. Kuna lükkajaid oli piisavalt, siis lükkasime aarderetke ajaks autod julgelt hange, tee pealt (peaaegu) ära.
meri oli kalda äärest veidi vesine jää peale kogunenud veest, kuid üle me saime. Edasi oli juba tugev jää kuni saareni.
Saarel oli ohtralt jalgsi- ja suusaradasid, üks neist viis ka otse aardeni. tegemist oli jälle Ovega, kes "Aarete arhipelaagi" sündmusaaret n.ö tagurpidi läbis. Kuskilt sealt aarde juurest helistas ta ka meile, aga me olime siis veel merel, teel pedassaarelt tagasi autode juurde.
niisiis olid kohale jõudes "jäljed" juba jahtunud ja esimese hooga põrutasin ma mööda suusarada "nullpunkti", kuid samal hetkel leiti ka aare. koordinaadid olid kümmekond meetrit mööda, kuid vihje tegi leidmise jälle üsna lihtsaks.
Leidsime 17:16.
http://www.reisijutud.com/gallery/view_album.php?set_albumName=arhipelaag190305

19 märts 2005 leidis Mihkel Udusaar [Miki]
Sündmusaarde "aarete arhipelaag" käigus leitud aare. Minust jäi sinna hiir
http://Miki

19 märts 2005 leidis Veronika ja Sixten [sixten]
Jälle koos Aarete arhipelaag retke seltskonnaga. Ei võtnud midagi, jätsime kellukese.

19 märts 2005 leidis Kaido, Indrek ja Kaido(2) [kaits747]
Umbes 17:20 astusid kajakamuna aarde juurde mitmest erinevast ilmakaarest kokku "aarete arhipelaag" sündmusaardes osalejad. Kuigi ise jõudsin kohale sekundid varem kui teised, leidis aarde hiljem saabuja. 5h varem kohal käinud Ove oli hakkama saanud meistreliku peitetööga. Võtsime, jätsime ja jäädvustasime. Peitsime paremini. Seejärel külastasime vaatetorni ja vaatasime vaateid. Astusime allveelaevade kai samblavaibale pikniku pidama. Kas siin on vihjed nii tugevad, et gps ekraani jälgimine on omaenese lollus loodus mitte näha. Aitähh peitjatele, et suutsid leida sellise laheda koha. Edu ja jõudu järgmistele!

19 veebruar 2005 kommenteeris Kaido [kaido]
Teel Sünnipäeva aarde juurest Tiuksuni jäi ette Kajakamuna varanduse pesake. Paraku polnud pakane veel oma tööd lõpuni teinud ja ka kalamehesäärikud jäid eemale pargitud autosse, kui jääpiirile jõudsime. Talvine rand, kus jää tekkimas, on vaatamist väärt.

15 veebruar 2004 leidis Registreerimata kasutaja [notreg]
15.02.04 käisid Kajakamuna aaret kontrollimas peitjad (Helen ja Samuel) koos täiendatud jõududega - Max, Marek, Ursula ja Eliko. Tahtsime juba kuu varem aarde juurde pääseda aga siis polnud lahesopp veel jääkoorikuga kaetud. Nüüd olid kõik tingimused loodud, et kerge vaevaga aardeni jõuda.Enne aarde ülevaatust ronisid mõned meist torni ja nautisid vaadet. Seejärel seadsime sammud metsa, et 3 kuuske otsida. Peab ütlema, et esimese hooga õigeid puid ei leidnudki kuid peale väikest mõttepausi ja meenutusi ning GPS i abi sai siiski aarde peidukoht taaskord tuvastatud. Meie rõõmuks oli aare täitsa korras ja isegi talvel hõlpsalt leitav. Taaskohtumise hetke tähistamiseks eemaldasime aardest kõik napsud, sest pudelid olid ju nii väikesed ja rahvast palju. Lisaks liikus muud nänni aardepurgi ja otsijate taskute vahel, seetõttu täpne ülevaade puudub aga lõppkokkuvõttes sai purk üsna täis.Soovitame soojalt kõikidele geopeituritele külastada aaret veel enne kevade saabumist ja "teeolude" ajutist raskenemist.

29 juuli 2003 leidis Ingo Valgma [ingo]
29.07.03 otsisid Kaidi, Ülle, Tiit ja Ingo Kajakamuna aaret. Leidis Ingo. GPS näitas, aga viletsalt. Seetõttu oli vihje tõesti oluline.Võtsime paberist GPS-i ja pastaka. Asendasime need rahaga ja klaasmunaga. Kuupäev läks logiraamatusse suurest erutusest valesti(29.03.03). Õige on 29.07.03. Aardele lähenemine oli palava ilma tõttu tõeline nauding. Soovitame kõigile.
Pildid: http://www.hot.ee/ingovalgma/geopeitus/id106.htm 

27 juuli 2003 leidis Enn Veenpere [enn]
27.07.03 külastasid aaret Veiko Lasting ja Enn Veenpere. Kohale läksime samuti ilma abivahenditeta. Silmad tasub siiski tee peal lahti hoida, sest mõned tiirud ei armasta sissetungijaid ja kipuvad vähemalt rünnakuga ähvardama. Metsa all polnud küll satelliitide signaal väga hea, kuid vihjet appi võttes leidsime aarde kiiresti. Võtsime võtmehoidja ja tulemasina (enda oma läks teepeal kaduma) ja panime asemele paar vahendit juhuks kui vesi juhtub külm olema, paar harilikku pliiatsit jm. Igaks juhuks panime aardele lisaks ümber ziplockkoti, sest senine kott oli seest niiske. Aardesse polnud vesi küll veeltunginud. Käisime ära ka vaatetorni otsas. Väga huvitav koht - tasubkindlasti külastada. Torni koordinaadid: N 59° 35' 04.2'' E 25° 37' 30.9''