Äntu värvid

Aare arhiveeritud.

Kevadkoristus 2026.

Aarde omanik märkis aarde ajutiselt kättesaamatuks.

Kevadkoristuseni.

Leidsime lõpuks selle õige infotahvli, kus numbrid kenasti olemas ja ka lõpus paistis vihjepildile vastav kask, kuid selle all olev looduslik pesa oli tühi mis tühi. Kuna aardekirjeldus on vananenud, siis ei hakanud ka lõppu taastama.

Eelmistest logidest innustatuna proovisin otsida. Aega ju oli, ilm ka ilus. Ühest kohast õnnestuski koordinaadid leida, täiesti loetavad kusjuures. Lõpp oli lihtne, puu on alles, aare ka. Tsipa niiske aga see on Eestis normaalne. Aitäh aarde eest.

Ega väga ei otsinud, hoidsime silmad lahti ehk hakkab õige kask silma, ei hakanud.

Aarde otsimine sattus küll täpselt sellele päevale, kui GP-lehele ligi ei saanud. Õnneks geojumalad halastasid ja see üks hetk, kui lehe ifot näha oli, nägin lõppasukoha pildi ära ja siis tuli leid juba kiiresti.

Lõpuks sai ka selle multika teekond kaaslastega ette võetud.
Täitsa mõistatuseks on muutunud tõesti.
Tänud

Selline ajahamba poolt näritud ja ligadi-logadi multi-mõistatus on just paras puremiseks koos mõnusa seltskonnaga. Kuna infotahvlid on vahetatud ja uutesse kohtadesse paigutatud, siis tõdesime alguses, et kirjelduse infoga ainuüksi seda asja ära ei lahenda. Aga netist leiab ka vanu kaarte ja nii saime erinevate matkakaartide võrdlusel ja kontrolltehte abil potentsiaalse punkti edasiliikumiseks paika. Järgmises peatuskohas jäime meie veetaimede teemal filosofeerima ja Salme otsustas ümbruses ringi vaadata, kas leiab järgmise punkti. Õige kiiresti tuligi kõne, et tal järgmine punkt tuvastatud. Sealt leidsime lausa dubleeritud info lõpu asukohaga. Salme lippas läbi metsa kohale, meie liigutasime end koos autoga natuke lähemale. Kui vana-inimesed kohale jõudsid oli aardekarp muidugi leitud, kuid ega meiltki seda otsimisrõõmu ära võetud. Karbis loksus talvine lumesulavesi, mille välja valasime. Logiraamat oli minigripis kuiv. Puhastasime karbi sisu, eemaldasime märja sodi, panime uue juhendi ja kirjutusvahendi ning markeerisime karbi. Nüüd on lõpuga taas kõik korras, kuid selle leidmiseks peab ikka päris hea jäljekoera nina olema, et kõik vahepunktid leida.

Tänud toreda aarde eest :)

Äntu värvidest pooled olid külastatud aegu tagasi, kui siin esimest korda Ämma rajal seiklesin. Siis jäi viimases vahepunktis lahendamine saabunud vihma tõttu pooleli.

Täna tulime alustatut lõpule viima ja vaatama, millised on taastamise võimalused.

Alustasime Punamäe infotahvli juurest, mis kenasti olemas on Punamäe oosi alguses.
Edasi liikusime lõppu, kus veidikese ringi vaatamise järel vihjepildile vastavast kohast aare kenasti vastu vaatas. Liigvee valasime välja ja originaal logiraamatu gripi koti vahetasime välja ning panime aarde oma pessa tagasi. Edasi liikusime viimase vahepunkti suunas. Vahepunkti asukohas olnud infotahvel on kolinud ja jääb kirjelduses viidatud eelmisest punktist, mis ka on pisut põhja poole kolinud, nüüd 85m kagu suunas. Seal uurisime pisut vee- ja kaldataimestiku infot ning lisasime objektile kahes erinevas formaadis lõpu info.

Kuna nummerdatud rajatähiseid enam ei ole, siis aardekirjeldus vajab muutmist.

Tänan peitmast.

Varemleidnu abiga sain puudulikust vahepunktist edasi ning lõpus oli konteined täitsa olemas. Siiski võiks vahepunkti ikkagi taastada. Siin nii ilus, et poleks üldse kahju tulla tagasi ja asi korralikult läbi teha. Aitäh!

Tänud.

Paistab, et sellest on saanud nüüd mõistatusaare. Kirjelduses oleva rajatähise ja infotahvli arvatava asukoha leidsin osalt logide abil loodusest üles, kuid edasi viivat infot mitte. Juba kohapeal tundus, et olemasolevad objektid on tõenäoliselt liiga uued. Käisin lähemal olevad rajad ka läbi, kaske ei õnnestunud tuvastada. Püüdsin kogu ÄMM seeria jooksul kase suhtes silmad lahti hoida, paraku polnud koguaeg meeles.

Kas peitja või keegi varemleidnutest võiks üle kontrollida, kas rajal on kõik aarde leidmiseks vajalikud vahepunktid alles ja info leitav.

Mnjah, selle multiga oli ikka paras ikaldus. Algusest saime üsna üheseltmõistetava sihtpunkti, aga kuna rajamärgistused olid kõik üsna värskelt uuendatud, siis mingit edasiviivat infot me infotahvlilt leida ei suutnud. Võtsin siis kõne aarde viimati leidnud Tarmole ja sain kirjelduse järgmist infot kandva objekti kohta, aga tee või tina, ei olnud ka sellist enam maastikul leida. Vähemalt lõpus oli tops kenasti alles ja sai Madise poolt põhjaliku kuivatuse. Tänud Tarmole abi ja peitjale aarde eest!

Leidsime selle kase Priiduga üles. Jätan juriidilise osa siinkohal temale üles panna. Iseenesest oli tore ämmajahiga paralleelselt ka muid märke otsida... ainult et neid märke ei kippunud maastikul enam olema. Ja süüdistada ei saa agaruses mitte RMK-d (Madise staatiline mõtlemine) vaid kohalikku omavalitsust, mis post-koroonahooajaks valmistudes oli matkaraja inventari usinasti värskendanud.

See oli yks esimesi alguspunkte mida täna kylastasime. Tegelikult olin seda juba eelmine aasta peitmise ajal ka kylastamas käinud, aga tookord jäime omadega nii 88 peale et l6puni ei j6udnudki. Täna jätsingi selle oma matka viimaseks leiuks. Kui vaheepal olin pere maha raputanud siis nyyd läxin ytlesin k6igepealt tsau ja haarasin lapsed kaasa. Kambaga oli nac lihtsam. Aga otsisime siiski tykk aega tyhja. Metsas neti leviga oli nagu oli ja yhtegi pilti ei avanud. Ainuke mis laitmatult toimis oli geps. Tegin siiski viimases hädas geok6ne kus mulle kirjeldati siis vihjepildil olevat infot. Tänu sellele tuli ka leid. Vahva värk. Tänase päeva punkt ja nyyd järve ujuma ja l6kke äärde tsillima. Tänud peitjale

Vägev seeria, tänud!

Raiskasin palju aega numbriga posti otsimisele, kuniks leidsin selle hoopis pikali maast. Järgmistele infoks, et vajaliku numbriga post jäi minust õige järve kaldal oleva silla kõrvale suhteliselt nähtavas asendis, aga see on ilmselt esimese suurema tuulega pikali. Infotahvli ja posti vahemaa on tegelikult nii väike, et saab ka ilma pikemalt pead vaevamata hakkama. Koordinaat käes, tegin enne ÄMM 33 kerge kõrvalepõike. Lõpus oli vihjepildist palju abi :) Aitäh!

Pani nuputama aga leidsime

Enne ÄMMa rajale suundumist sai selle multi algus endale selgeks tehtud. Pärast mööda kõndides oli ainus tüli rohkete suvitavate mugude vältimine, muidu kõik lihtne ja korras.

Koos ÄMM-aga said ka värvid oma lahenduse.

Meie täname!

Seda rada oleme oma seltskonnaga hoidnud ja planeerinud juba pikemat aega. Alati on olnud soov teha see ühe jutina ja rahulikult kõike nautides. Peale Prangli/Äksit tundus eesseisev aeg olema just see õige. Ja oligi. Teekond siia kulges jutujärgi pidevas vihmas (mina magasin kogu tee, Piia enamuse, Marje osa ja Paavo oli vist enamuse sõiduteest üleval trassil Leppneeme - Äntu). Ja ajastus oli õige. Kohalesaabumisega üheaegselt lõppes vihm ja niimoodi saime laagriplatsi kaheks päevaks enda võimusesse. Hiljem saalis autosid küll edasi-tagasi. Osad käisid ujumas, aga meie olime ees ja nautisime õhtut. Sääski oli vaid üksikud ja nendegi olemasolu Marje ei uskunud (ta oli endale ostnud imevedeliku, mis pidavat kõik lähedalolevad sääsed Pranglile suunama). Siiski võttis magamata öö oma saagi ja ükshaaval vajusid kõik meie seltskonnast telkidesse horisontaali.

Hommik äratas meid Kaido teretusega ja nii selguski, et me matkaseltskond saab täna täienduse. Alustasime algusest ja nautisime täiega kõike, mida aaretevalmistajad olid teinud ja kohti, kuhu juhatanud. Olles siit sadu kordi mööda sõitnud ja kümneid kordi peatunud/ujunud, polnud mul ikkagi aimu piirkonna ilust ja mitmekesisusest. Sellest, et kõik need järved on imeliselt eripärased ja ühtmoodi ilusad. Seda, et siin niivõimas linnamägi kohe olemas on, et siin on laudtee, mis varjab endas vihaseid herilasi ja silmadesse torkavaid kõrkjaid, et keset rada on veel üks järv, kus on ka laudis, millelt sai imevärskendava ujumise teha, et siin on nii kaunis jõgi, mis lausa mitmes kohas kutsub endasse ujuma, et matkatee on arusaamatul põhjusel kohati loodusesse kadumas, et järvedevaheline väike oja on suutnud endale sellise võimasa kanjoni rajada, jne jne. Kõik kohad kallite geopeiturite poolt toredate, armastusega rajatud aaretega palistatud. Kilomeetrid möödusid ja kuigi tekkis tüdimus siis tahtmist lõpetada ei tekkinud, sest iga järgmine kogetud leid tõi taas rõõmu.

Loomulikult olin mina koguaeg ümbritsetud nii sõprade, heade geokaaslaste kui kalli Piia poolt - millist päeva võib üks lihtinimene endale siis veel soovida?

Ja nagu sellest veel vähe oleks! Eelviimases punktis, meie laagri juures, ootab meid ees Külli, kes on kulutanud terve päeva, et teha meile imeliselt suussulav seenepirukas (mina pole ausalt paremat seenepirukat saanud, selles oli ka seeni sees nagu Tootsi soovil rosinasaias rosinaid) ja siis veel lisaks Tema poolt justkui võluri kaabust väljatõmmatud jäätised! Ja siis päeva lõpetanud sukeldumise aare, mille juures Külli meiega veel lisandus. Igaühel oli siin oma ülesanne. Kes julgestas, kes jäädvustas, kes ergutas, kes turvas, kes tegi töö ära, Piia, kes oli just saanud hoobi veel oma teise silma pihta puistas järve veidi soolaseid pisaraid juurde, et vesi sukeldumiseks liialt mage poleks. Suur tänu peitjatele ja kaaslastele imetoreda päeva eest! Ega me ju kohe ära ka ei läinud, jäime sinnasamasse laagriplatsile ööbima, et veel piirkonna ja kaaslaste ilu nautida.

Väike põige ämma rajalt. Kohe alguses vaatasime välja kus selle aarde vahepunktid on ja see kus nad olid sobis hästi meie tänasele matkale. Vahepeal oli lihtsalt tarvis mitut pead, et meeles pidada asukohti ning üritada neist ämma taga ajades mitte mööda kihutada. Pa oli selle leidnud väga ammu, teistel veel lahendamata. Vahepunkt(id) olid oma aja kohta kõva tase juba. Kenasti leitud. Telgi katus juba paistab.

Esimesel Äntu retkel vaatasin seda aaret ja tundus liiga keeruline kõiki neid suundi ja asju uurima hakata. Teisel Äntu retkel sain kokku geopeitur Kalloga, kes ÄMMade vahel nagu muuseas ka selle aarde koordinaadid üles kirjutas. Kribasin siis endale ka ja kolmandal georetkel käisin logimas ära.

Leitud.Tänud!

Väike vahepala ÄMM rajale. Juba aprillis ma püüdsin seda mõistatust lahendada. Algus läks libedalt, vahepunk tuli ka kiirelt kätte. Ja siis asusin lõppu taga ajama. Esimese hooga põrutasin boonusrajale aarde kanti, no kuidagi ei klappinud midagi. Suund vahepunkti tagasi kontrollima. Likvideerisin andmeid sisestades tekkinud vea ja uus koht tundus juba paljulubavam. Vahepeal jõudis sinna mingi ATV vend kohale loristada. See vaatas oja ületuskohta ja miskit podises seal. Vastuseks andsin, et minult sa küll heakskiitu ei saa, ja see pole ültse õige koht ATV jaoks. Tüüp podises veel midagi ja kadus seitsme tuule poole. Lõpuks jõudsin lõppu. Üksjagu sai tuhnitud aga leidu ei tulnudki.

Nüüd siis uuel ringil ja isegi varemleidja kaasas. See veel kinnitas, et õigest kohast otsisin aga ikka leidu ei tulnud. Kui sellest jamast ära tüdinesin , läksin 4 meetrit eemale ja võtsin topsi välja.

Tänud.

Kuna loodus on muutunud, siis tekkis siin hämming. Lõpuks siiski Silver suutis kohe üles leida. Pisut niiske oli, eemaldasime aarde ümber aukliku kilekoti.

Olime juhuslikult siinkandis liikvel ning siis muidugi jalutasime, otsisime õige info üles, arvutasime ja leidsime, mis vaja. Tänud aarde eest.

Väga geocachingu kasutajate vastane aare. Esiteks puudub pilt, millele vihjes viidatakse. Teiseks olid vahepunkti koordinaadid formaadis, mida äppi ei saa kohe sisestada. Kolmandaks, puudub eestikeelne kirjeldus. Neljandaks, infotahvli inglise keelses tekstis puuduvad vajalikud vastused. Lõpp hea, kõik hea, logi sai karbis oleva pooltöötava pastakaga raamatusse, aitäh!