Kiilu

15 august 2011 leidis Joonas Vangonen [joonas444]
1855.

15 august 2011 leidis Urve ja Hannes [jussike]
Õiges suunas lähenedes oli mõnus jalutuskäik mööda teerada. EV, J: 2 konnapoega ja nööbid (3+3).

30 juuli 2011 leidis Fred ja Janis [fxz]
Hommikuse teise aarde juurde minnes saime kena "nõgeseviha" läbi nägeste trampimine lühikestes pükstes oli omamoodi kogemus... Nõrgad vaid kurdavad, meie vihastasime :D Aare oli täiesti loogiliselt leitav ;)
http://www.geopeitus.ee/foorum/read.php?1,15186

30 juuli 2011 leidis Janis ja Fred [sjoma]
Aardeleid oli iseenesest lihtne, kuid sinna aarde juurde minnes saime päris korraliku nõgesemassaazi.

23 juuli 2011 leidis Leelo, Merike, Priit [iksid]
Vesiloo veetekistused ületatud, võtsime suuna selle aarde poole. Otse, ikka otse. Ja saimegi kohale, suunaja oli eeskujulik. Aitäh, aare ka väga peitust ei mänginud.

23 juuli 2011 leidis Priit, Leelo ja Merike [armastan]
Aarde leidmisega probleeme ei olnud. Tänud peitjale!

23 juuli 2011 leidis Merike, Leelo, Priit [mooritz]
Hea oli, et enne minekut sai netist veidi meelde tuletatud aardekirjeldust. Üllatusega märkasime, et kirjelduses olid koordinaadid muudetud, kuid logides selle kohta teade puudus .Vesiloo aarde juurest võtsime ühe kindla suuna ja asusime mööda kummalisi :) "maamärke" aarde poole teele. Ja need "maamärgid" viisidki meid kohale. Aarde leidsime kiiresti ja edasi mööda korralikku matkarada Läänemere aarde poole.

27 juuni 2011 ei leidnud Tanel Vari [tariwan]
Tuhnisime ringi, aga ei leidnud. Adrut oli ka muidugi kõvasti.

30 aprill 2011 ei leidnud Urmo ja Hannes [floyd]
Vesi oli väga madal, kiil lamas täiesti kuival. Nullpunkti näitas GPS aga sellisesse kohta, kus ilmselgelt on tavaolukorras vesi, praegu muidugi polnud. Aaret seal ei olnud, oleks saanud olla vaid väga raskes ja veekindlas pakendis. Veidi eemalt leidsime aga üsna sobiva peidiku, kahjuks tühjana, vaid musta kilekotti tükike oli seal (veel alles?). Tegin sellest ka pilti ja saadan selle peitjale, eks siis saa teada, oli see õige koht või mitte...

1 september 2010 leidis Jan [muhujan]
Vilsandi saar oli praktiliselt inimtühi. Suvevilsandlased olid lahkunud ja ka Jaan pakkis asju. Kuna ta tundus pisut nukker olevat siis laulsin talle Tuulevaikset ööd. See tegi ta silmnähtavalt rõõmsamaks. Aardeni viis korralik niidetud matkarada-tee. Rattaga oleks saanud praktiliselt nulli sõita. Aare ise täpselt nullis ja seepärast eriti otsima ei pidanud. Konteiner korralik ja peidik OK. Ei mina usu, et ta sealt kusagile kaob. Võtsin pastaka, jätsin teemanti. Aarde juurest lahkudes kohtusin ka kurikuulsate metsikute inimsööjalammastega. Tänud meeldiva jalutuskäigu eest! 21,2 km, 5½ tundi.

19 august 2010 leidis Paavo [speedy]
Tulin ma siia Saaremaalt jalgrattaga
Vahepeal noppisin Vilsandile Jalaga
Kurja, pidin ratta jätma 400m peal
Edasi oleks olnuks nagu sadul seal

Nõgeseraibet ja ämblikuvõrke murdu
Õnneks aare ei tekitanud murekurdu
Nullis piisanud augule ühest pilgust
Kui topsike juba mulle vastu vilgub

Rattani tagasi end murdsin kust sõit
Jätkus tagasi vetepiirini - minu võit!
Kokku kulus kogu duatloni pulli peale
Pea kolm tundi rõõmustasin seepeale

13 august 2010 kommenteeris Jaanus [jmets]
Aare on täiesti nullis olemas. Logi järgneb peagi

11 august 2010 leidis Jaanus ja Silver [jmets]
Poisid, rahva kaitsejad
Sõrve sääre tipust Narvani on meie maa
Veel võib vabalt hingata
Ka Hiina müürini võib Eesti piirid lükata
Säärased uhked riimid kõlamas kahe mitte just parimas konditsioonis mehe suust, sai vapralt astutud läbi vee Kiilu poole. Loomulikult ei hakanud me mööda maad minema vaid üritasime vesiloolt otse Kiiluni jõuda. Meid oli hoiatatud, et otse linnulennult lähenedes on vesi üle munade, seega hoidsime end kalda lähistele. Vaatamata sellele tekkis vahepeal küsimus, kas kondoome ka veel järel on... Umbes poolel teel jäi Silver minust pisut maha. Minule hakkas Kiil juba paistma, hõikasin ja motiveerisin Silverit kiirustama, aga tal polnud kiiret kuskile. Ühtäkki kuulsin midagi kummalist - inimhääled. Siin??? Kõrkjates? Ja neid oli mitu. Paar kiiremat sammu ja jõudsin järgmise rannikunukani, mille tagant oli vaade pisut avaram. Otse kiilu juures oli seltskond tütarlapsi. Hõikasin veelkord Silverit, teatasin talle uudiseid ja ühtäkki hakkasid tal kõik pardamootorid täiskäigul tööle. Sel hetkel, kui ta minuni jõusis, olid peanupud juba kadunud. Ka hääli polnud enam kuulda. Siiamaani ei usu ta, et mingid naised seal saarel üleüldse kunagi käinud on. Igatahes jõudsime aardeni, sellal kui Silver kiilu uuris, logisin mina kergelt leitud aardesse ja edasi kulgedes ei olnud naistest enam märki ega lõhna. Lonkisime tuimal sammul edasi Läänemere poole. Kuna kadakate vahel polnud enam tuult ja merekohinat ja igal hetkel võis looleval teel keegi kadakate vahelt välja ilmuda ("naised" näiteks), ei olnud tuju enam ka äärmiselt musikaalselt oma laulude keskpäeva jätkata...

15 juuli 2010 ei leidnud Mari [marx303]
Vesiloolt pöördusid teised tagasiteele, mina mõtlesin selle ajaga kiireid liigutusi tehes Kiilu leida. Kiilu leidsin, aga mitte lihtsalt. Mul ei olnud ükski hea inimene teed ette trimmerdanud, nii et need kuus ja poolsada (noh tegelikult rohkem, sest ma ei surunud otse läbi) tulid väga raskelt. Eriti esimene pool. Siis jõudsin koordinaatidele ja otsisin järjekindlalt kõik kohad mitu korda läbi. Nii nullist kui kümne meetri kauguselt. Vaatasin ka parematesse veel kaugemaesse kohtadesse. Ei midagi. Kuna pool tundi süstemaatilist otsimist tulemusi ei andnud, helistasin Mikile ja uurisin, kas on võimalik, et meri on aardele ohtlikuks saanud. Miki kirjeldas leiukohta ja minu hinnangul seal praegu aardekarpi pole. Adru oli veel tunduvalt kõrgemates kohtades, nii et kahtlustan, et meri on karbi kaasa võtnud. Igatahes oli mul aeg otsas. Teistel polnud telefoni ja olime kokku leppinud kella üheksase kohtumise, mistõttu andsin jalgadele tuld ja tegin ilmselt väga naljakat jooksu, üritades igal sammul tabada inimsööjaparme, kes mulle kallale tikkusid. Lõpuks hilinesin vaid 5 minutit kokkulepitud kohta. Jalad olid jooksmisest ja väikestest kividest ning verd imevatest parmudest üsna räsitud. Mis ei tapa, teeb tugevamaks;) Laevakiil oli võimas ja kui juhtub, et aare on kadunud, siis võiks siia kindlama peidiku tekitada. Koht on aaret väärt.

28 august 2009 leidis Raina, Ivo [voks]
Vilsandi retke teine aare. Liikusime Vesiloolt tulles mõõda randa aardeni. Keegi hea inimene oli kõrge rohu maha trimmerdanud ja sellega korraliku raja tekitanud. Väga ilus temaatiline aardekonteiner. V: liblikas J: koer

28 august 2009 leidis Laurikas ja Pillekas [laurikas]
Vesiloo juurest tulles tegime mõned otsemad lõiked ja seadsime sammud gepsu järgi Kiilu poole. Laevakiilu silmasime juba kaugelt ja ka aarde leidsime muretult.

26 august 2009 leidis Maku ja Mark [mark]
Lisaks ütleks veel seda, et see kord ei tundunud see tripp pooltki nii raske, kui 2007. aastal. Sel oli kolm põhjust minu arvates - esiteks valisime parema marsruudi tänu Maku gepsule, teiseks oli ilm ikka hoopis parem ja kolmandaks olid jalas kindlalt püsivad jalanõud - tossud. Aga matk oli ülilahe ja enam ma nii kindlalt ei ütle, et ma sinna kunagi uuesti jalgsi ei lähe :P. Aare oli korras ja tundus olevat tõeliselt heas konteineris aarde asukohas valitsevates oludes. Tänud peitjatele! :)

26 august 2009 leidis Maku ja Mark [maku]
Hommikul tekkis mõte - lähen Vilsandile üksi. Samas üksi seigelda on igav, nii saigi Mark`le helistatud ja kaasa kutsutud. (Õnneks oli nõus. Meenutan, et Mark oli mees kes ütles mulle peale 2007.a Vilsandi reisi, et tema ei tule enam elu sees jala Vilsandile :PPPPP) Reis algus oli mõnus- kerge tuul, päike taevas ja meestel tuju hea. Aarde juurde läksime juba varem mainitud teed pidi. Aarde leidsime kiirelt, jutustasime lammastega ja sõime. Nüüd hakkas ilm juba pilve keerama ja varsti saimegi seenevihma. Õnneks sabistas ainult tunnike. Selle peale Mark ütles:"Ei tea kas Vilsandil vihma vabu päevi ka on, kaks korda olen käinud ja mõlemal korral sadanud :P". Kuusnõmme poolsaarele jõudes nägime, et meie järgi tuli Vilsandilt traktor, kas õnneks või kahjuks see meid enam ei aidanud, sest olime juba auto juures. Lahe rännak ega vist kaks ilma kolmandata jää :) V:- J:Geopeituse juhendid ja hoki litri

23 august 2009 leidis Miki ja Blond [miki]
Meie otsustasime mõnusa jalutuskäigu kasuks. Aega oli ja ilm ka selline mõnus päikesepaiste ja kerge tuul. Auto jäi Kuusnõmme poolsaarele, vahetusjalatsid kaasa ja tuld! Lambaid kohtasime nii teekonnal, kui ka aarde läheduses. Õnneks olid nad sõbralikud ja hambaid kintsu ei löönud. Teekond aardeni võis kesta umbes kolm tundi, väga ei lipanud ja eriti ei uimerdanud ka.. pigem selline hea rahulik kõnnak. Kõige hullemad tundusid viimased 150m, nõgesed ja kadakad.. äkki sai vale tee valitud? GPS näitas läbitud teekonnaks sellel hetkel natuke üle 10km. Aare ise ilusasti nii nullis, et paremini enam ei saakski. Kergelt leitav pealegi. Võtsime pool tunnikest aja maha, võileivad kadusid kõhtu kiiremini, kui kunagi varem ning tagasiteele. Umbes poole saare õnnestus mööda sõitva ATV kasti saada. Viisakad ja abivalmid inimesed seal Vilsandil, sõidutasid meid sadamasse ja viisid paadiga lähemale kui oleks osanud kunagi loota. 700m Kuusnõmmest hüppasime paadist käigu pealt välja, blondil käis laine korra isegi üle pea. Mul läks vähe kergemini(muidu oleks tuul paadi madalasse lükanud) ja sammusime auto poole. Järjekordselt korda läinud päev. Tänud peitjale ning veel suuremad tänud saarerahvale, kes oluliselt jalavaeva vähendasid. Selleks ajaks olime juba natuke väsinud küll :).

23 august 2009 kommenteeris www.geopeitus.ee [kaits747]
GC tunnus GC1XKTT loomisel

15 august 2009 leidis Sirje, Andreas, Kalle ja Aare [karuonu]
Umbes 1,5 km matka jooksul Läänemere aarde juurest Kiilu aardeni saime teada, et tegelikult on Vilsandi põhielanikkond lambad. Neid hüppas välja iga põõsa tagant ja rajad, mida mööda kõndisime, olid ka valdavalt lammaste poolt loodud. Aarde leidmisega probleeme ei olnud. Tänud peitjale!

15 august 2009 leidis Sirje, Andreas, Aare, Kalle [sookoll7]
Taas gpsitu-l kena jutt meie retkest.

15 august 2009 leidis Aare, Kalle ja Andreas [gpsitu]
Meie tulime samuti Läänemere aarde poolt, kuid vastupidiselt esmaleidjatele põlgasime metsatee ära - õigemini me ei leidnud seda :-) - ja lähenesime piki rannikut. Lambaid tuli pidevalt enda ees ajada ja lõpuks väsis Sirje sellest tegevusest nii ära, et jäi rannale peesitama ning jättis aardeotsimise paadunumate geopeiturite hooleks.

Mingi hetk pidime lühikeste pükstega nõgesevõsas teed otsides ületama kiviaia, kui ees kõndiv Aare järsku seisatas ja ussi näitas. Igavesti priske rästik oli seal rullis, kuid kadus meie kõnekõmina peale kiiresti peitu. Kuna muud teed ei olnud, siis ei jäänud meil muud üle, kui plätudes paljaste varvastega sinnasamasse astuda ning edasi kulgeda - reaalne nõgesekõrvetus on ikka hullem, kui potentsiaalne rästikuhammustus. ;-)

Kiilu juures leidsime aardepurgi kiiresti ja saime kirja teise logi. Aarde konteiner ja sisu on igati temaatilised, asjakohased ja vajalikud, kuid peiduka suhtes tekkis meil küll hirm, et nii mere lähedalt läheb see aare küll tormidega või talvise jääga kaduma. Kui juba meri suure laevakiilu kohale on toimetanud, siis asi tal pisikest plastpurki liigutada. Aga loodame kõige paremat!

Tänu peitjale, meie Vilsandi retk oli igati vahva ja tagasiteel polnud meri ka enam nii kõrge lainega kui alguses - saime päris maksimumkiirusel sõita.

4 august 2009 leidis Anne-Li, Anu, Janno, Teet ja Tiit [teet]
Plaan oli võtta Vilsandi saare kahte aaret. Aga kui olime Vilsandile jõunud ning märjad sokid kuivade vastu vahetanud, helistas sõber ja teatas, et Vilsandil on uus aare! Esimesena võtsime ikkagi Läänemere aarde. Kiilu aardeni jõudmiseks ei hakanud mere äärt pidi turnima, vaid valisime kindlama maapinna. Tuletorni juurest umbes kilomeetri kauguselt pöörab kena rada täpselt suunaga Kiilu aardele. Kiilu aaret valvad erihäälsed lambad, aga meid nad ei seganud (ja loodetavasti meie neid ka) ning aarde saime rahulikult ära võtta. Ja olimegi esimesed, kuna lambad ei olnud õigesse kohta ühtegi logi jätnud. Sealt liikusime edasi Vesiloo poole. Sedakorda siis mööda rannikut. Mingi hetk tundus mõistlik läbi vee otse Vesiloo peale tõmmata. Sel päeval sai jalgsi läbitud 27,7 km nii vees kui maal. Ja infoks niipalju, et Kuusnõmme poolsaare tipust tuleb Vilsandile koos fotopeatustega peaaegu tunniga ära.

4 august 2009 kommenteeris Märt [mart]
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".