Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Valgamaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 2.0 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Elasid kord eite ja taati. Oli neil ka kaks poega, kellel nimedeks Mõhk ja Tölpa. Ükskord tulid nad suure tuhinaga koju, ise higised ja sopased ning ähkisid kui sepalõõtsad. Seda nähes, käratas moor neile: ”Juba kodus? Üks laiskvorst mul siin on, nüüd tuleb kaks veel juurde! Katsuge, et metsa tagasi saate!”
Selle peale Mõhk hingeldades: ”Meh-meie lei-leidsime!”
„Mis te leidsite?” küsis moor.
„Aarde” kraaksus Tölpa.
„Mis? Kus?” kilkab selle peale moor.
Vennakesed osutavad metsa poole.
„No miks te siis ära ei toonud, sunnikunahad?” kisas moor.
Tölpa sellepeale: ”Mõhk on sõnad (koordinaadid) ära unustanud.”
Mõhk aga:” Ma ju ütlesin: ossu-tossu.”
Moor kisama ja keppi nende poole vibutama: ”Säh sulle ossu! Säh sulle tossu! Päevavargad sellised, kasvata veel sihukesi. Üks on loll ja teine laisk, mina pean üksipäini rabama. Minu järel aaredele järgi!”
Teadaolevalt pole nad veel aardega koju jõudnud. Ju siis ei ole üles leidnud. Ehk teil veab ja jõuate enne neid aardeni. Kuna levi on pisut halb, siis võib kuni 8 meetrise hälbega arvestada ja kummikud on vastavalt aastaajale ja ilmastikuoludele soovituslikud.
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid:
Geocaching.com kood: GC1XDWA
Logiteadete statistika:
177 (92,2%)
15
9
2
3
0
0
Kokku: 206
Koordinaadid on objekti täpsusega, aare on mõni meeter eemal nullpunktist ja lihtsalt leitav.
Vaatasin nagu loogilistesse kohtadesse, kuid kuna koordinaat näitab vette ning aeg oli piiratud, siis pidi edasi minema.
Kuna mu täna viimase plaanitus tõrvatilga juures oli mingi tegelane, telefon näpus, kes ilmselgelt tehes nägu, et ta ei otsi midagi, ilmselgelt otsis, siis vaid teretasin ja tulin Mõhk ja Tölpale hoopiski külla. Leid tuli kiirelt ja sama kiirelt sai mu ontlikust geokoerast mudamölakas. Palavus ajas ta vett otsima, aga veeni oli märgatavalt palju muda, nii et ...Aga kuna auto oli meil dendropargi juures ja seal vulises kena puhas ojake, siis ega ma põdenud, küll ta seal puhtaks või vähemalt puhtamaks saab, sest porine oli ta kõrvuni, aga vabatahtlikult ta oma pead kõrvuni vette ei topi. Igatahes Mõhku ega Tölpat ega isegi nende moori ei kohanud, õnneks. Vaja veel hakata nendega aarde pärast jagelema. Nüüd siis sain uhkes üksinduses nimi kirja pandud ja jätsin aarde uusi otsijaid ootama. Tänud peitjale lugu jutustamast ja aaret peitmast.
Kahjuks ei leidnud. Sai otsitud nii sillalt kui ka silla otste alt.
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu". Ehitustööd
Mõhk ja Tölpa annetasid aardesse kaks vidinat ja lahkusid rahulolevalt logiteatega. Aitäh!
Imestasin kuidas saab aare keset jõge olla. Nagu näha, et saab küll. Karp täitsa olemas. Tänud.
Vaatasin mitmest küljest kohat, silma ei jäänud midagi. Vihma hakkas sadama, keep üll ja minekut. Kunagi tulen uuesti vaatama.
Logisid lugesime, Herilase pesa leidsime, pikkust jagus ja tiibadega kummikud olid ka kaasas aga vaatamata kõigele ei leidnud ja pastakas uppus jõkke. See oli teine kord siin ja jälle kahjuks tulemuseta.
Peaaegu 6a vahet aga tulemus sama. Seekord otsisin arvatavasti õigemast kohast aga leidsin vaid taarat. Kui mitte varem siis 2028. aastal proovin jälle.
See aare jäi kohe silma ja nimed said kiirelt kirja. Nähes, mis mõne lauaga siin juhtunud on, siis tundub, et need tegelased seda tõesti valest kohast otsisid... Tänud peitjale!
See on mu lemmikfilm Eesti filmiklassikast, eriti Ita Ever. Ka võin täristada seda peast. Kahju, et ilusad poisid ise enam endid paku mullakihi alt ei näe.
Mina aaret ei leidnud, tuhlasin ikka endale sobivaid peidikuid. Aga aare leitud ja tagasi pandud. Tänud filmi meenutamast, meil oli tore!
Ei olnd lugu, nüüd juba koordinaat täitsa kena ja ka leid kaua ei peitnud end.
Geoinstinktid on täitsa olemas, lihtsalt tuleb neid usaldada. Kuna ei usaldanud, siis sai veidi ringi ukerdatud. Ukerdamisest villand, võtsin aardekirjelduse korraks lahti ning võtsin aarde ka välja. Aitäh!
Heh, oleksime siin pidanud kaaslase esimest sisetunnet aarde asukoha kohta usaldama. Õnneks sai leitud, tänud!
Loodetavasti sild püsib veel kaua terve ;) igaljuhul leitud ja logitud.
Hüppasime kotkaperele sappa ja käisime matkaraja läbi. Tänud aarde eest :)
Kummikud oleks võinud vist nalja pärast jalga panna? Pisut silla vaatlemist, turnimist ja karp käes. Täiega palav, plätud on jalas... Kuna oli vaja üks sõit Valka teha, siis tekkis mõte lisada pikale sõidule üks matkaring. Täpselt sobiv selleks Tõrva uss-aare. Olime rajal kokku 6 tundi. Väga meeldiv matkarada ümber Tõrva linna - mitmekesine maastik ja palju vaadata. Väga täname siia kutsumast, oli äge päev!
Kuna konteiner jäi tõrvatilga seeria rajale siis sai ka see logitud. Jätsime ka välismaise aarde konteinerisse.
Kummikud olid jalas, aga kuna ma väänasin hommikul Pärnus juba uksepakul oma jala välja, siis ma veidi ei soovinud teha seda, mida konteineri kättesaamine näis eeldavat. Eks siis näitasin näpuga, kus näis olevat hea ja potentsiaaliga koht ning Wingmän, hea mees, tõi konteineri ära. Logitud. Aitäh!
Olin nõus kaaslase poolt valitud kohaga ja tõin konteineri ära. Aitäh!
Liiga kaval on see kummikujutt kirjelduses. Igatahes imekena kohake. Korras, kuiv, tänud peitjale.
Talvepuhkuse leid # 165. Leitud, logitud, tänan!
Tilgaringi käigus tuli arusaadavalt seegi ära ronida.
Sealt, kus näitas kaart,aaret võtta ei saanud. Siis sai võimelda veidi, püherdada lumes ja ka logida. Tänud
See aare jäi meile tee peale, kui Tõrvatilga ringi tegime. Vahelduseks ühesarnastele topsikutele oli päris hea siin mõistust ja silma teritada. Esimese otsinguringi saagiks oli poolik suhkrupakk, aga aaret mitte. Veelkord vaatasime silda igast võimalikust küljest. Samal ajal oli pilk ka vanadel logidel ja sealt jäi silma üks vihje. Seda arvestades sai uutest kohtadest silda uuritud ja midagi kahtlast silma hakkkaski. Kontrollimisel osutus see aardekarbiks. Väga kaval peidukoht, täname!
See oli teine lisa aare meie Tõrvatilga retkel. Kastanid tõin tulest välja mina - esialgu küll sai tiba valelt poolt kiigatud, siis natuke üldse muudest kohtadest otsitud aga siis tulin ikka oma algse idee juurde tagasi ja sirutasin käe teisele poole ja hops oligi topsik pihus :) Kena sild ja tore aare :)
Selle aarde juures kohtusime kogu raja jooksul ainukese tervisesportlasega. Ootasime tema möödumise ära ja siis sai logi kirja. Tänud!
Siia jõudes oli meil moraal juba üsna all. No nälg ja väsinud jalad on juba kord selline kombo.
Mina hakkasin poleerima, Meelis luges mulle logisid ette. Kui ta mingi vihmavarjuga logini jõudis, tõmbas mul juhtme täitsa kokku. A Meelis tuli ka poleerimisele ja ma otsustasin tiba puhata ja vaadet imetleda. See oli hea otsus, sest sellega seoses klikkis mul see vihmavarju vihje lõpuks ära ja saatsin Meelise karbi järele.
Karp on paraku katki - põhjas praod. Aare küll leitav ja logitav, aga logiraamat niiske ja kogu karbis olev kraam nätske. Vajaks uut karpi.
Aitäh toreda aarde ja meeldejääva otsingu eest!
Ei tea kas oleme Mõhk või Tölpa, aga aarde leidsime ülesse. :)
Aardele lähenedes sai mõningasi logiteateid loetud ja mõnes oli kirjas, et vahest on isegi kummikuid vaja ning et mõnel on siin päris kaua selle leidmisega läinud. Tegi ärevaks. Tegelikult läks meil kiirelt ja karp oli sisuliselt kohe käes, kui käsi sai õigesse kohta pistetud. Tänud aarde eest!
Lihtne see leid ei olnud ;) otsisime ikka päris tükk aega ning leidsime lõpuks. Väga leidlik peidukas. Aitähh peitjale.
Kohe sinna ei osanud vaadata, aga tegelikult ju muud loogilist kohta ei olnud. Aitäh!
See kummikute jutt ja maastiku raskusaste ärgitasid meid pikalt valedest kohtadest otsima. Kui kõik valed kohad läbi vaadatud, siis ei jäänud muud üle, kui aare õigest kohast välja võtta. Tänud!
Tõrvatilkasid kogudes Priit just imestas, et ühtegi sillakat polegi. Ja nüüd tuli see ära. Tänan peitmast.
Kaval peidukas. Kummikud lähevad asja ette eriti detsembris.... Aitäh peitjale!
Minu kahekümne seitsmes Tõrvatilk, viies seeriasse mittekuuluv aare ja kolmas fopaa jutti, ehk kokku neljas suurem fopaa. No mis toimub? 10 km jooks on mõistuse nulli viinud? Üldse ei leia enam midagi üles? See on see, kui trenni ei tee. Oleks suvi otsa korralikult orienteerumispäevakutel keha ja mõistuse koostööd treeninud oleks siin ilmselt lihtsam olnud. Võibolla sai mulle hukatuseks kirjelduse lugemine: "Koordinaadid 8m täpsusega, vaja võib minna kummikuid". Lõpuks sai mõistus otsa, võtsin omanikule abikõne ja ning küsisin ühe küsimuse, mille vastuse ajal märkasin ise aaret. Joostud on 1:45. Siin kulus 17 minutit otsimise peale.
Tõrvatilkade vahele ka see aare. Leid tuli kiirelt aga siis tulid noored plikad ja jäid siia vihmavarju. Liikusin karbiga veits edasi ja pärast sain tagasi panna. Rändurite vahetus. Sillale on päris huvitavaid lauseid kritseldatud.
Raja läbimiseks aega ikka kulus nii mõnigi tunnike.Aga puhkuse ajal tulebki vabalt võtta :) Osade topside leidmine polnud üldsegi lihtne,suurem osa tuli siiski ludinal.
Vahetasin rändureid ja tagasi rajale :)
Aitüma peitmast!
Tõrvatilkade vahepeal sai vahelduseks ka karbi häält kuulda :) Aitäh!
Kiire leid, esimene vaadatud koht osutuski õigeks. Tänud aarde eest!
Kunagi oli probleeme aarde juurde sobiva tee leidmisega. Nüüd olime targemad ja kanna ja varbaga saime täitsa õigesse kohta. Algul valel pool, siis õigel - leitud ta saigi. Kuskil selle aarde ja 22. tõrvatilga vahel läks meil kaotsi üks pastakas. Aitäh! EVEJ
Tore sillake. Tõrvatilkade vahele mõnus leid. Nukitsameest meenutas puu otsas kraaksuv kaaren. Aitäh!
Ma näitasin näpuga ja Carolys võttis karbi välja. Tänud!
Tõrvatilkade kõrvalt saadud boonus. Nu ei saa ikka seda kirjeldust oma 8 meetriga uskuda. Kõigepealt oli ikka kõik valed kohad vaja läbi vaadata ja siis nullist aare välja võtta.
Kaks kolmandikku tõrvatilgaussist seljatatud, jäi teele üks seeriasse mitte kuuluv kollane täpp, mis vajas roheliseks värvimist. Õiget kohta vaatasin vist esimese või teise asjana, kuid kahjuks mitte piisava hoolega. Selle tulemusena sain silla ümber tiirutada on kõva pool tundi ning kõikvõimalikud-võimatud peidukohad üle kontrollida. Puitdetailidele kritseldatud tarkuseterade hulgas leidus üks, mis teatas, et siin võib nutta. Eks nutsin siis peatäie ning tundub, et see aitas :o) Sest järgmist soovitust suures depressioonihoos vette hüpata, ma enam järgima ei pidanud. Uue otsimisringiga alustades sain nimelt enne konteinerile näpud külge. Tänud.
Rajal matkatee, mööda minnes logitud. Tänud peitjale.
Kui selle aarde leidsin, siis algul ei saanudki aru, et kuidas see siia sattunud on.Hetk hiljem telefonist vaadates sain aru, et kohe täitsa õige asi.Aitäh.
Kolmanda matkapäeva kolmas ja seekord kiire leid loogilisest ja ilusast kohast! Suur tänu! :)
Alguses olin loll, siis olin laisk ja lõpuks pidin ikka üksi rabama. Vähemalt jalanõud ei lasknud vett sisse. Aitäh!
Kena jalutuskäik. Kuuldused kummikutest on pisu liialdatud. Tftc!
Kaks pead on ikka kaks pead ja hea kui üks on piisavalt julge
Kui kõht oli Tõrvas täis söödud ja tuuri esimene külm õlu ka alla limpsitud, siis oli aeg Tõrva linna aarded üles otsida. Samal ajal proovisin leida ka kohta kuhu ööd veetma jääda. Otsustasin see geotuur niimoodi, et ei võta majutusi ja ööbin looduses. Telgin ilma telgi ja madratsita. Olin loobunud ka mugavusest läppari abil õhtul kõik logid ära logida.
Nulli jõudes uudistasin sillale kritseldatuid mõttevälgatusi. Puht juhuslikult võtsin aarde esimesest ettejuhtuvast kohast välja. Aarde järel käies tekkis järsku jube peavalu ja süda läks pahaks. Üsna ruttu sain aru, et olin natukene liiga kaua vist päikese käes aega veetnud ja päikesepiste saanud. Istusin siis silla äärde maha, jõin vett ja lasin silma pooleks tunniks kinni. Korra käis läbi ka mõte sinna samasse jäädagi laagrisse, kuid tundus, et siin jään reede õhtu jooksul küll mugudele jalgu. Pühkisin külma higi otsaesiselt ära ja hakkasin vaikselt järgmise aarde poole liikuma.
Aitäh aarde eest!
,,Nukitsamees" on läbi aegade olnud üks mu lemmikumaid filme. Mõhk ja Tölpa on pälvinud erilise sümpaatia. Tore, et nende jõmmide jaoks ka aare on.
Geotuuri seitsmeteistkümnes leid. Kuna aare jäi kohe silma, siis vahelduseks kiire leid. Lahe ruubiku-minion oli sees, midagi mu mõistusele.
Päris kena sillake terviseradadel. Mingeid märke ma ei eiranud ja seadust omas arust ei rikkunud, saime autoga üsna ligi aardele. Tänud peitjale.
Enne suurt söömingut jäi see viimaseks aardeks. Tänan peitjat.
Saime enne nimeandjaid jaole, karp täitsa alles :).
Hakkasime minema kaarsilla aarde juurde aga samal ajal tuli käsk Carolinalt, et sinna me lähme öösel koos jalutades ja minge otsige parem see aare üles. No ega me vaidlema ei hakanud ja liikusime hoopis edasi selle suunas. Autodega saime väga lähedale aardele kuidagi kogemata. Ei rikkunud ühtegi liikluseeskirja selleks. Suvel ei pidanud see eriti hea mõte olema aga talvel on omad rõõmud. Natuke veel jalutamist ja olimegi nullis kohas. Leid tuli ka üpris kiirelt mõnusast pesast. Nimed kirja ja edasi. Või noh, tol hetkel jäigi see viimaseks aardeks, sest Carolina andis teada, et tal nüüd püksid jalas ja võime külla minna :D Tänud peitjale!
Eelmisel korral olime ka küllaltki lähedal, kuid tol korral arvas Anna, et mõistlikum läheneda teiselt poolt. Sel korral siis sai tuldud teiselt poolt. Sai seda silda uudistatud mitme nurga alt, kuni kahtlane nurk silma jäi. Tundus, et asukoht polnud päris algne, kuid põnevust jagus. Tänud!
Jätsime auto Konsumi juurde parklasse ja jalutasime mööda kohale. Nulli ei saanud esialgu mõhkugi aru ja töllerdasime niisama. Siis tabas õige nurga alt vaadates Heiki pilk konteinerit. Jätsime nimed logiraamatusse ja ruubikukuubikulaadse asja aardesse. Tänud Tõrva vahvate matkaradade tutvustamise eest!
Kirjelduse tõttu sai ka otsitud esiti oluliselt keerulisematest kohtadest :/. Muidu tundub tore matkarada olevat. Meie siiski lähenesime üsna ebameeldivast suunast - miski isetekkeline prügimägi. Aitäh!
Leitud Suveseikluse afterpartyl ringi sõites. Kuna nimi oli nii ahvatlev, ei saanud seda kuidagi otsimata jätta.
Kirjeldus ajas pisut segadusse, tegelikult oli oluliselt lihtsam see asi ja null täitsa täpne. Aitäh.
Peale väikest matka aare leitud, kaua ei läinud. Tänud peitjale
Lähenesime mööda tõkkepuuga kaitstud rada, mis oli nii pehme et kole kohe. Nullis sai vähe otsitud kui aare Raulile silma jäi. Läksin kontrollima,oligi. Korraks pidasime plaani seal Linnamäele minna ,aga otsustasime et proovime teiselt poolt. Nii jäigi kõik see võsa nägemata. Kui kurb. Suured tänud peitjale.
15 minutiga ei jäänud midagi näppu. Kuna päike hakkas vaikselt loojuma, siis kimasin edasi.
Algul tundsin end möhu ja tölpana, aga siis rabasin ära. Tänud.
Olime teel maale, ilusa ilma puhul tegime peatuse Tõrvas. Vau, siin on tõsiselt ilusad terviserajad! Aarde leidis Mart sealt, kus ta arvaski seda olevat. Mina otseloomulikult läksin kohe sinna, kus aaret polnud. Aitäh!
2499 Hommikune jalutuskäik. Täname aarde eest. Kõik oli korras.
Mul polnud piisavalt innukust poris püherdada. Ja kaheväärilistes kohtades ta mulle ette ei jäänud. Pori ja lehed olid muidugi head kattetööd teinud mõnes kohas.
Nagu ka eelnev logija kirjutas, et linnamäe aardest alustada, siis meie tegime hoopis nii, et selle otsustasime jätta tagasitulekuks ja nii ka jäi.
Ka meie keerasime sõnaotses mõttes võssa :D tulime läbi paksu metsa ja rändasime, pildistasime mõned kaadrid seda ilusat loodust ja uuristasime leitud onne. Nautisime mõlemad seda müttamist selles ilusas metsas ja ei osanud arvatagi, kuhu kurat me välja jõuame. Karoliina arvas juba algul, et kindlalt oleks saanud sinna saada ka mingit lihtsamat teed pidi, kuid mina kui linnulennult mineja vedasin ta endaga kaasa. Huvitav näha mitut erinevat maastiku! Aga jah lõpus need 20 meetrit olid eriti toredad ja rõõmustavad ning naeru pakkuvad! :D Linnavurled Pärnust said selles metsas värskeõhu mürgituse ja on läbi nagu Läti rahad! :D
Kuid kahjuks, pärast peaaegu tunniajalist otsingut ta leidmata jäi.. :( Kuid sellegi poolest Tänan peitjat, kes suutis hästi peita (ehk on liialt vähe kogemust..) ja sellise tripi meile mõlemile korraldas!
Koolitasime kohalikke ja võtsime koos Lassiega aardeid.
Pean tunnistama, et need prügikasti pealt leitud matkasaapad on juba teist aastat täie eduga kaitsnud mu jalgu kõige tumedavärvilise ja vedelanahalise eest, mida me vabariigi mülgastest leida võib.
Kõigile külastajatele soovitan marssi Tõrva Linnamäe aarde juurest otsejoones Mõhu ja Tölpa peale. Saate aru, millisel maal te tegelikult elate. 600 meetrit seamülgast ja põdravõsa. Pean mainima, et see tegelikult mulle meeldib.
Proovige ja saate aru, miks viimased 20 meetrit väga naljakad on. Tõepoolest, Tõhk ja Mölpa. See matk oli seda väärt. Pärast kodus näitas kaal kaks kilo vähem.
Tahaks niimoodi kuude kaupa kuskil võssis mütata. Võibolla kolikski võssi elama. Hangiks kuskilt ehtsa metsseakostüümi, mitte kunagi tühjaks saava purgi sooja teed ja neli lõputultpikka saia. Karu oma ma kanda ei julgeks, karud ei oska liigelda, küll jäävad ikka härdusministrite ja tolmavate paravosside ette.
Aga igal juhul, matkarajad ja sillad on nõrkadele. Õige geopeitur läheb läheb paksust ja vedelast läbi ja ei häbene pori kohaliku väikelinna eliitkohvikusse kaasa võtta (võin sulgudes vihjata, et nad keedavad sellest väga maitsetut kohvi). Aga sellest jõuemotsioonist saavad aru vaid need, kes on ise selle sirge otsetee läbi käinud.
Saime metsaradadel jalutada ja seejärel aaret kaua-kaua otsida. Britt - 108, Lukas - 47, Tiia - 33
Siin olime kummikutega põlvini vees, vaatasime nii ülevalt kui alt, aga peale üksikute pikkade püstiste kruvide seal midagi erilist silma ei jäänud. Otsisime vist üle poole tunni. Ei olnud ka lähedal võsades üheski sobivas kohas. Keiju karbi kaas vedeles vaid silla kõrval.
Auto jätsin Tõrviku juurde, haarasin küpsisepaki näppu ja suundusin terviserajale. Silla ühe otsa niitsin nõgestest ja maltsast puhtaks, piilusin ja surkisin erinevates kohtades aga karpi ei leidnud. Viimases hädas proovisin ka peitjale ning ühele viimastest leidjatest helistada kuid ilmselt oldi keset päeva tööga hõivatud. Tegin veel mõned tiirud ümber silla aga kahjuks pidin selle õnnetu Tõrva päeva lõpetama ka mitteleiuga.
Kuna aare on hooldatud ja see on hea tervise juures, võiks hooldusvajaduse aarde küljest ära võtta.
Jalutuskäik Tõrva linna servas terviseradadel oli vaatamata viletsale ilmale peale lappama läinud saunaõhtut üsna kosutav:)
Päris uhke oli täiesti uude logiraamatusse esimestena nimed sisse kirjutada.
Tänud peitjale! Aare on väga heas seisus.
Aarde leidmine ning kätte saamine oli lihtne, kuid logimisega läks veidi raskeks, sest karp oli jääd täis. Kui oleks teadnud oleks võtnud uue konteineri kaasa. Aitäh igal juhul :)
Ma tean, et üks "vajab hooldust" teade juba on, kuid omanikule meeldetuletuseks lisaks veel korra. Aare vajab hädasti uut kuut!
Ei tea kas me õigelt poolt nüüd lähenesime, aga rajani me jõudsime ja läbivettinud aarde leidsime. Võtsime jäätükid ja vee välja. Kahjuks polnud kaasas midagi, et olukorda parandada. Aitäh!
Sai juba kõrgustesse turnitud, aga lähemal vaatlusel oli ikka seal, kus GPS näitas.
Kui linnamäel käidud, siis tuli ju ometi siin ka ära käia. Valmistusin võssa sukelduma, aga üllatus-üllatus, see lõbu jäi ära. Gepsu peale kergitasin ka kulmu, kui see üle jõe saatma hakkas, aga kohapeal selgus, et ongi täitsa sild olemas ja täitsa tsiviliseeritud kant kohe. Õnneks oli ka muguvabadus, ainult üks punane kepikõnnitädi kõndis korraks üle silla. Natuke sai otsitud ja siis hakkaski õige asi silma. Kallasime karbi veest tühjaks, muudmoodi hooldada kahjuks ei saanud, sest tegelikult polnud see aare üldse plaaniski. Tagasi läksime üle silla ja teiseltpoolt jõge, nii et saime ühtekokku Tõrva nelja aardega väga mõnusa ja meelikosutava jalutuskäigu. Aitäh!
Meie pika jalutuskäigu tagasipöörde koht. J: plastikmunas joonistuskomplekti
Peale Linnamäe aaret suundusime Mõhku ja Tölpat otsima. Läbi ilusa värvilise metsa jalutades arutlesin, et huvitav, milline sild seal metsas küll on. Kui sillani jõudsime, siis koitis, et ahjaa, olen ju selle silla juures ennegi käinud. Kuna olime auto jätnud linnavalitsuse juurde ja üle silla minnes jõudsime KEK-i linnaossa, tuli selline mõnusalt pikk jalutuskäik. Aga aare ise vajab hädasti hooldust. Seest täitsa märg ja logiraamat laguneb juba, sest see läbimärg.
Kus siin oli alles sääski. Tekkis tahtmine poolelt teelt tagasi pöörata. Aaret ennast saime rahulikult otsida, kuna suur osa kalamehi viibis kaarsilla juures. Tänud.
Täna, 5+ aastat hiljem, aare veel logimata. Mis siis ikka, likvideerin selle võla :)
Täname õue kutsumast!
Arutasime pärast aardeleidu kumma osa oli tähtsam. Piia ütles kogu aeg "mina leidsin" mina jälle "mina kaevasin" seni targutasime, kui miski hääl hüüdis "vait! üks on loll ja teine on laisk ja mina üksi pean logima"
Lõpuks leitud. Vist kolmas kord, kui siia sattunud olen ja mõlemal eelnevatest on koht olnud mugude poolt okupeeritud. Tundub, et koht on eeskätt kalurmugude seal populaarne. Kas seal ka reaalselt kala on, jääb seniks veel kinnitamata spekulatsioonide valdkonda. Nüüd oli aga lõpuks õhk puhas ja ainsad okupandid oli miljonid sääsed, kes lasid logimise ajal hea maitsta.
Aitäh!
Kui algul paistis,et peab metsas ringi otsima, siis oh üllatust kui ilus sillake ja teerajad!!! Otsisime ikka jupp aega, vaatenurk oli vale :) Tänud peitjale, väga hea kohavalik!
Tundub,et Mõhku ja Tölpat pole ammu kodus olnud sest sääsed olid täiesti toitmata. Mina kaotasin 15 minutiga mil aaret otsisime vähemalt 3 liitrit verd. Karbis oli peale tavaliste karbiasjade veel ka vett.
Leitud ja logitud, kuid kinnitan eelkõneleja hooldussoovi. Hädapärased tööd said küll tehtud, kuid ilmselgelt jäi sellest väheks. Seda enam, et koht väärib aarde olemasolu igati...
Vajab uut veekindlamat karpi...
Karp oli taas vett täis. Kallasime välja, kuivatasime kõik, mis kuivatada kannatas, kuid päris korda sellega ei saanud. :/ Sobivat karpi kaasas ei olnud.
Aarde leidmiseks tuli küll jalad veidi poriseks teha aga polnud väga hullu midagi. Karp oli ka natukene vett saanud, see sai veest tühjendatud ja ilusti tagasi asetatud.
Siin hakkas juba kergelt hämaraks minema. Sellest tuli vist ka meie totaalne geopimedus. Kuidagi üllatavalt kaua aega läks enne kui nägijateks saime, tänud.
Kuna hakkas kiireks minema, sain Tõrvas ainult ühe aarde otsida. Seegi käis väga kiirelt.
Ei olnud me ei päevavargad, lollid ega laisad ja meie vanemad ei pidanud üksipäini rabama. Olime tublid ja leidsime aarde, seda küll pärast mõningast ringitatsamist. Täname väga, et see siia oli poetatud.
See jäi meie tripi Saue-Antsla-Pühajärve-Otepää-Valga-Tõrva-Saue viimaseks aardeks. Olime pikast nädalavahetusest väsinud ja kõhud ka tühjad. Ega see aare end kiirelt ei paljastanud, mõtlesime vähe üle. Oma viga. Lõpuks nimed kirja ja Läti Saatkonda sööma. Aitäh peitjale!
Kohati oli niiskeid kohti aga kummikuid vaja ei läind. Aare korras. Tänud.
Aardele sõitsime autoga võimalikult lähedale, siis väike jalutuskäik ja juba paistiski sild. Aare oli kavalalt peidetud, kuid saime päris kiirelt käe külge. Logisime ja minek.
Kui võsas ragistasime, sai omavahel arutletud, et vahi kui imelik aare. Keset Tõrva linna poleks küll midagi sellist osanud oodata, kuna mõned metsa-aarded on isegi kergemini läbitavad. Ning siis jõudsime sihtkohta, mis asus "üllatus üllatus" keset korralikku metsarada. Oh neid otseteid küll, millal me ometi õpime? :)
Tõrva linnamäe juurest sai suund võetud otse Mõhk ja Tölpa aarde peale. Ärge küsige miks? Isegi ei tea vastust. Läbi meeletu padriku ja pehme pinnase jõudsime kohale, ning nagu kaks noort hirvevasikat astusime võsast välja. Ja täpselt vanemale mugule risti teele ette. "Poisid, kas te tulite läbi soo?" Oli tema küsimus...just just tublid poisid olete. Ma sulle siin ehitan läbi soo, endal nägu pajuvitstest kriimuline. Selline elamus siis. Jumal tänatud, et Tarvo on sellise sama nõrga kuplialusega kui mina, ei ühtki virinat. Kas või läbi krokodillidest kubiseva jõe. Tõmbasime hetkeks hinge ning peale otsimist, logimist, mõtteid mõlgutades suundusime tagasi tsivilisatsiooni mööda "maanteed". Tänud!
Tiikide juurde ei julgenud täna sõita, liiga lahtine muda. Eelmise korra järel lõin teooria aarde asukoha osas ja pidas täiesti paika: asi jäi üsna kohe silma. Mõlemalt poolt võsast kostis muguhääli, aga kui olin minutit viis passinud ja kedagi välja ei ilmunud, võtsin aarde välja ja vuta-vuta võssa, endal täitsa Tölpa nägu peas. Logisin siis mingi paku peal ära, pistsin pea võsast välja ja vuta-vuta aare tagasi. Ja siis minema, nagu ei teaks midagi. Ja ei tulnudki kedagi. Aitäh taas uut kohta tutvustamast!
Vaatamata kõhklustele õnnestus valida õige stardipositsioon. Aitäh!
Auto parkisime tiikide äärde ning seejärel tuli kiire leid.
Selle koha jätsime juba üks kord Rudolfiga vaatamata, sest tundus keset jubedat võpsikut ja keskendusime lihtsamatele. Nüüd sõitsin siiski vapralt tiikide juurde, ületasin väikse kraavi ja mudavälja ja siis mööda viisakat teerada nulli. Tõesti ilus koht!
Uurisin küll asja mitme nurga alt, aga aaret kahjuks ei leidnud. Üks kepikõnnimugu läks ka mööda; õnneks märkasin teda varem ja jõudsin oma ülikompromiteeriva asendi veidi parema vastu vahetada. Kuna tahtsin paari aaret veel vaadata, siis jäi seekord sinnapaika. Sellegipoolest aitäh juhatamast!
Keegi kuri inimene oli tee läbi kaevanud. Kui olin üle kraavi hüpanud, siis teatas GPS, et aare on ikkagi sealpool kraavi, kust ma just tulin. Aaret siiski seal polnud, kontrollimisel selgus, et olin kuidagi suutnud GPSile vale punkti sisestada. Taaskord tuli üle kraavi hüpata. Edasi läksin varasemate leidnute kombel raginal läbi võsa, et elu liiga lihtne poleks. Uskumatult ilus koht võsa vahel. Konteineri leidmine ka erilist probleemi ei valmistanud. Aardest võtsime kaasa liblika, omalt poolt lisasime kondeka. Aitäh peitjale.
Mõhk ja Tölpa olid kindlasti kuskil läheduses.... sest oli tunda nende vänget lõhna :) Leidsime õige koha kiiresti üles. Aarde võttis välja Jaak. Aardekarp oli seest täiesti märg ning logiraamat niiske.
Ma ei osanud sellele aardele mitte kuidagi läheneda. Pärast logide lugemist oli aga asi selge, kust minna. Ja mis sellest, et aardeni läheb korralik rada, pidin mina ikka aarde juurde minnes läbi võsa minema. Ma olen ikka parandamatu. Tagasi tulin juba mööda ilusat rada. Mittevõsakast tegin omale võsaka nagu ikka. Aitäh!
Kaks aastat tagasi sai see aare liigitatud rämedaks võsakaks, aga tegelikult oli jälle lihtsalt vaja õige teeots leida. Natuke vihmamärga floorat, siis otsimistegevust ja aare käes. Lihtne, aitäh!
raskem osa oli leida tee aardeni (kuigi seegi laabus seekord suuremate ekstsessideta), aarde enda leidmisega probleeme polnud.
Sai lõpuks see aare ka ära logitud.
Eks sedagi ole suvisel ajal päris mitu korda asfaldi pealt piilutud aga ei ole seda aega leidnud, et teelt kõrvale keerata. Täna sai see põige ära tehtud ja kõik vägagi korras!
”Meh-meie lei-leidsime!” "Me leidsime aarde!"
Et üks meist oli olnud piisavalt Mõhk ja teine piisavalt Tölpa, siis olime korra juba suvel sinna suunda piilunud, kuid "täpselt teadmata asjaolude tõttu aarde suunas liikumise" asendanud hoopis eeldatavalt mugavama tegevuse, sugulastele külla minekuga. Ja nii jäi õigele Mõhule ja Tölpale veel aega ise aare üles leida...
Kollidele võiks aastast aga piisata küll, kuid et üks oli laisk ja teine loll olnud, siis oli meilgi oma võimalus, mille ära kasutasimegi.
Üritades laia langeva lume varjus aarde suunas liikuda ja ühtlasi ka täiskomplekti tervete kontidega naaseda, sain teha kummikutega nii pikki liuge, et kahtlustan, et isegi suuskadega ei oskaks ma nii sujuvalt ja pikalt liuelda. Hää, et püsti jäin ikka.
Aarde enda leidsime kiiresti, kuid siis jäi mul jõudu väheks, õigemini hakkas kahju oma niigi olematutest küüntest, seega sai Peep avamise au endale. Karbis tuhlates leidsin ühe kanakese, kes peaks rändama, mitte karbis vedelema pikka aega- Sniperchicken-geomündi. Ja hale hakkas. Nii rikkusin ise oma tava ränduritega mitte jamada. Tänu headele inimestele, olen nüüd suutnud ta ära ka logida. ;) Selgus, et omanik oli ta juba kadunuks kuulutanud. Ehk jätkub tema rännutee ikka varsti...
Mõhk ja Tölpa olid vist kuskil oma koopas peidus, ei näinud me neist kedagi, vaid kellegi hingeõhku tõusis jõel jääkaane alt. Pääsesime eluga... Lumesadugi oli lakanud.
Aitäh Kalle! Oli ootamatult tore koht, aroomiteraapia oli nõrk seekord. ;) Aardest võtsin geomündi, jätsin naeratuse. Aare korras.
Tee aardeni oli õige libe. Kadri tegi mitu pikka liugu, vaatamata sellele, et naelad all olid. Hakkas sadama laia paksu lund. Nii vist öeldakse selliste räitsakate puhul. Jõgi oli jääs. Otsimisele suurt aega ei kulunud. Karbi lahti saamine nõudis tiba rohkem jõudu kui Kadril oli. Aare korras. Ilus koht. Tänud juhatamast.
Auto sai tiikide juurde jäetud, sealt oli aarepaik kohe ümber nurga. Väikese otsimise peale sai aare näppu, otsimisindu "lisas" vahelduva eduga sadav vihm.
Mina läksin läbi pimeda metsa GPS-iga ees, teised pealampidega järel. Karuonu midagi radade kohta ei reetnud ja kuigi minu kaart neist ka midagi ei teadnud, saime kerge vaevaga kohale.
Kohapeal asusin loomulikult kohe, ilma kirjeldust lugemata, otsaima. Sestap ronisingi ühte kohta, toppisin käe teise kohta ja... mingi mõnusalt aarde moodi krõbisev kera jäi käe alla. Sikutasin natuke ja sain tüki kätte, mispeale kohe kostis ka vihane sumin - herilasepesa! :-D Kuna oli pime, siis õnneks ükski herilane meid kätte ei saanud ning võisime rahus edasi otsida. Ning mõne aja pärast kroonis otsinguid ka edu.
Mõnus närvekõditav elamus, tänud peitjale! ;-)