Jalgsi Vilsandile

18 august 2011 ei leidnud pilditibi, Rita, Lauri [algaja]
Linnu uurimise tornis jõudsime järeldusele, et kell pole enam poisike ja tuul on kah hakanud selle koha vastu järjest kasvavat huvi ilmutma ning peale kerget söömingut jätsime ürituse ära.

15 august 2011 leidis Urve ja Hannes [jussike]
Meie lähenesime Vilsandi poolt, sest pidasime Saaremaa poolt lähenemiseks vett liiga sügavaks. Vahetasime ümbriskoti ja koristasime aardepesast eelmiste kilekottide jäänused. EV, J: 2 päikest.

13 august 2011 leidis McLeo ja Tiina [mcleo]
Sai tehtud väike õhtune jalutuskäik. Lähenesime Vilsandi poolt ja mööda auto rada. Kuna seda oli aga värskelt kasutatud ja oli suht mudane sai tagasi mindud otse läbi vee. EVEJ

29 juuli 2011 leidis Fred ja Janis [fxz]
Geotripi teise päeva viimane aare.. nagu juba Janis kirjutas, et päeval saadud mitmed vihmad olid meid tuimaks teinud, siis ei andnud me ka alla läbi vee sahmida. Leid oli lihtne ja olime me siis need tugevamad, kes jalgsi ja rattaga läbi Käkisilma tulid, et järgmine päev Vilsandil jätkata!
http://www.geopeitus.ee/foorum/read.php?1,15186

29 juuli 2011 leidis Janis ja Fred [sjoma]
Kuna olime juba sel päeval piisavalt taevavett kaela saanud, siis ei peljanud me enam märjaks saamist ja suundusime Frediga ratastega Vilsandile. Aare iseenesest oli lihtsalt leitav. Lasin Fredil seal gepsu tööle panna, et teaks, kus aare on, mille peale tema ütles, et aare peaks siin samas olema. Ja seal ta oligi.

23 juuli 2011 leidis Leelo, Merike, Priit [iksid]
See oli üks tore retk, kord vesi põlvini, sügavaimas kohas puusadeni, aga ilm oli imeilus, seltskond lõbus ja aardeleidki kiire. Aitäh jalgsi saarele kutsumast.

23 juuli 2011 leidis Priit, Leelo ja Merike [armastan]
Suhteliselt kergelt oli aare leitav. EVEJ:

23 juuli 2011 leidis Merike, Leelo, Priit [mooritz]
Soov Vilsandile minna oli juba ammu. Täna siis võtsime retke ette. Fotikas kaela, moonakott selga ja jalgsi läbi vee minekut. Algus oli paljulubav, vesi ulats poolde säärde ja vee temperatuur oli nii vannivee sarnane. Ületasime veetakistusi vaheldumisi kuivema maapinnaga ja kohati saime mõnusa mudavanni. Sügavaimas kohas ulatus vesi mulle puusani. Aardeni minek kaua aega ei võtnudki ja aarde leidsime kiiresti loogilisest kohast. Edasi võtsime suuna Vesiloo aarde suunas,teel kohtasime ka esimesi kohalikke kes meie teretusele bööö ja köh-köh vastasid :). Tänud matkale kutsumast!

1 september 2010 leidis Jan [muhujan]
Kui jala siis jala. Kuna tee oli varasemast tuttav, siis läks seekordne jalutuskäik kiiresti. Teel nägin lamba sööklat ja kalu, kes mööda teed ujusid. Võtsin teeküünla, jätsin teemanti. Edasi jalutasin Kiilu suunas.

19 august 2010 leidis Paavo [speedy]
Peale kohtumisi Lümanda-Salme vallaga
Ei enam triiksärgis passida ma ei malda
Särk seljast ribadeks ning pikk püks ära
Ammu aeg avada kauasuletud geovärav

Kuigi Jalgsi Vilsandile aardel nimi pandud
Ma suverõõmud maastikurattale andnud
Seetõttu ka sellisele vaevarikkale teele
Ma oma ratast ei jätnud kaldale ootele

Esimesed paarsada meetrit oli lihtne tiir
Sealt algas Kolgata tee vaeva ning piin
Ma nagu karjus kitsega ratas kukil-seljas
Meist kahest mina ometi vett ei peljan'd

Aarde juures rattaga veel tehtud sai pilt
Ka tulevastele põlvedele maha jäägu silt
Siit sõit edasi Kiiluni oli lausa puhas lust
Tahtsin pisutki kihutada ja higistada just

18 august 2010 leidis Laura ja Teet [teet]
Jalgsi Vilsandil sai eelmisel aastal juba käidud. Sel aastal tahtsime mitmeks päevaks saarele jääda ja seega tuli telkimisvarustus seljas kohale vedada ning sõitsime paadiga Vilsandile. Enne meid oli aaret sel päeval juba külastatud. EVEJ

10 august 2010 leidis Jaanus ja Silver [jmets]
Juhtus nii, et leidsime end peagi Lümanda söögimajast ( tõlkes söödamaja, mis turiste püüab) notti virutamas. Oh sa püha nott ja tuhlimidagi. Meie tellitud kaheinimeseportust oleks terve jalaväejagu söönuks saanud. Sõime, tänasime ja asusime teele. Võtsime kohalikust kauplusest ka paar dzinni, mida pudelist teepeal välja lasta ja oleks äärepealt ära sõitnud, kui Silver avastas, et meil on kantossid ostmata. Ma olin teda ju hommikupoolikul pikalt veennud, et just nood abivahendid on parimad telefoni kaitsel. Vaatasime uuesti poes ringi, aga kuna meile vajalikku kraami kuskil ei paistnud, otsustasime küsida. Nähes kahte soliidses vanuses traktoristi leti ääres vanema müüjannaga juttu ajades aega parajaks tegemas, kadus meil mõlemal isu kantosse küsima minna. On ju rahvusringhääling viimasel ajal palju rääkinud samasoolistest ja nende nõudmistest oma õigustele. Seega jäi ära ja peale seda, kui selgus, et ka kohalik apteek on suletud, otsustasime Kihelkonda sõita. Justkui meie palvetele vastates oli sealne apteek vaid teisipäeviti pisut kauem lahti ja suleti alles 10 min pärast. Lendasin ummisjalu sisse, küsisin terega kokkusulava õpitud lause: „Terekasteilkondoomeon?“ ja sain vastuse: „ Seal kuskil vist oli ükskord.“ Naeru kinni hoides üritasin haudvaikses naksuva põrandaga ruumis leida osutatud suunast seda õiget ja sain 14 krooni ja 90 sendi eest oma ihaldatud paki (millest muuseas vaid üks ära sai kasutatud). Tagasi autosse jõudes kõlasid jälle naljad, mis ei kannata trükimusta ja kohalikud said kõvasti imestada, mis meil viga on – näost punased, kõõksuvad ja naeravad, aegajalt naerupahvakute keskel sõnapaarid „kaks pede“ jne.
Vähe sellest, et vajaliku kraami muretsemine meil ajagraafiku niigi sassi oli löönud, suutsime valest teeotsast ära pöörates sattuda miskile olematule metsateele ja oma tubli 5 km ja ühe pöörase silla jagu närve kulutada. Naerutuju oli igatahes kui peoga pühitud ja mere tõsiseltvõtmine meile probleeeme ei valmistanud. Jätsime auto parklasse, võtme jällegi minigrippi ja sobiva kadakpõõsa juure alla ning minek. Parklas oli peale meie veel kaks autot. Ja üks üksik lätlane, kellele me lähenedes teed andsime ja kes meile kohtlaselt naeratas seepeale. Saime vaevalt 100-kond meetrit astutud, kui miski suur siug otse minu nina alt roostikku kadus. Motivatsioon langes kordades, kui omavahel arutades leidsime, et säärane madal lahesopp oma roostiku ja tiheda eluga on suurepärane elamispaik roomajatele. Vaatamata anakondadele jõudsime siiski Käkisilmani. Saarevaht ja co olid sinna paigaldanud igati vahva riistapuu, mis näitas veetaseme kõrgust ja samas kõrval oli võimalus vaadata ka seda, kuhumaani see veetase sulle ulatub. Esiotsa me seda muidugi ei märganud ja andsime üksteisele kõrgusinfot inimese anatoomia läbi ehk nagu mehed ikka, kas üle t*** või alla. Silver kirjutas pärast vastavad tarkuseterad ka logiraamatusse – iga mees võiks ikka teada, kui kõrgele tal maapinnast ulatub, siis saab ootamatus olukorras kohe teadusliku täpsusega teatada, et veetase on näituseks sada seitse ja pool sentimeetrit. Toopäev oli 110. Peale käikirahu kohtusime Vilsandi allmaailmaga. Keset teed seisid paar Oinast, keda pidasime eelpatrulliks. Kaugemal varitses meid Boss koos saatjaskonnaga. Ei tea küll kuidas, aga kuidagi õnnestus eluga läbi pääseda. Peale ohtraid muda- ja veevanne jalgadele tuli meil pähe kontrollida ka aarde asukohta. GPS näitas el hetkel aarde kauguseks kõigest 110 m. Aare paljastus oma peidikust kiiresti ja sai sama kiirelt ka tagasi oma puhkepaika. Olles jõudnud kuivale maale, võtsime üha valjemalt käsile saarevahi loomingut ja kohtusime peagi ka esimese kohalikuga. Ühtäkki sammus meie poole meeldivalt vintis naisterahvas, kellele me tere ütlesime ja vastutasuks õpetussõnad saime: „Ärge kottidele peale astuge. Seal on taimed.“ Tõsijutt, oma paarsada meetrit eemal lebasid keset sõiduteed kotid, mille sees taimed.

15 juuli 2010 leidis Mari, Siim, Mirjam, Ingrid ja Hannes [marx303]
Jäi teine tee peale ja sai üles võetud. Siimul oli vett sügavaimas kohas rinnuni, nii et asuge külastama :) Aare kena ja korras. Aitäh!

10 juuli 2010 leidis Joonas Vangonen [joonas444]
leiukuupäev umbkaudne

5 juuli 2010 leidis Kvant [kvant]
Minnes Vislandile jäi aarde asukoht segaseks, sest laide on seal palju-palju ja minu kaardi peal neid niisamuti. Naastes aga kodusaarele, ikka jalgsi, olnuna saanud neli tundi lagipähe päikest, imekombel loksus mõte paika ja pärast kahetsust, et matšeetet kaasas ei ole, jõudsingi kaua igatsetud aardeni! On teine pisike ja armas, kuid kangesti üksik, loodetavasti saab ta see suvi külastajaid. Kuna must kilekott oli ribadeks, annetasime oma (tühja) leiva kilekoti talle ümber. V:- J: teeküünla (ja võib-olla miskit veel, aga mälu streigib)

12 september 2009 leidis Miki, Blond ja Mull [miki]
Saarele sattudes võtsime ette mõnusa jalutuskäigu. Vesi oli soe ja päike paistis lagipähe. Retke eesmärk oli ära korjata eelmine kord maha jäänud plätud ja tennised, mis Vilsandile jäid, kuna saime paadiga tagasi. Alustasime Kuusnõmme poolsaarelt, vahepeal noppisime aarde ja suundusime edasi. Vahepeal ühel toredal laiul kohtasime 6-7 metsseapõrsast, mis tegi tempo kiiremaks ja silmad suuremaks. Emist õnneks ei näinud ja jalanõud olid ka alles :D Aardest EVEJ.

9 september 2009 kommenteeris www.geopeitus.ee [kaits747]
GC code GC1YEBB loomisel

28 august 2009 leidis Raina, Ivo [voks]
Vilsandi matka neljas aare. Saarele tulles õnnestus sellest aardest mõõda marssida. Kui avastasime selle, olime juba 400 m Vilsandi pool. Ei viitsinud tagasi minna. Kuna tugevamad ka lahkuvad saarelt Kuusnõmme kaudu, võtsime aarde nüüd tagasiteel. V: lepatriinu J: klaaskuul

28 august 2009 leidis Laurikas ja Pillekas [laurikas]
Päeva esimene leid. Jätsime sukelduja.

27 august 2009 kommenteeris Märt [mart]
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".

26 august 2009 leidis Mark [mark]
Teostatud kontrollleidmine tagasiteel Vilsandilt. Minu gps näitas 3-meetrist eksimust - nii et korras. EVEJ