Purskkaevu

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Arhiveeritud".

Rohutirtsud sirtsusid, loodus puhkas, tugevast päikesest kõrbenud taimed tõmbasid viimaseid hingetõmbeid enne päikese tõusu. Oli veel parajalt pime, isegi üksik siilipoiss liikus veel kiirelt üle metsatee oma pesa poole. Eemal kepsutas kitseke, kes vaatamata ligiduses olevatele majadele, lootis leida kiire kodutee. Kuu hiilgas taevas ja tundis sellest ilmselt rahulolu, heites üksikuid õudustäratavaid varje metsa vahele. Ivan oli siiani rahulikult saanud magada, tugevast päikesest kergelt servadest kolletama tõmmanud muru vasaku külje alt turritamas. Üksik tigu tema põse peal, uhkelt oma aeglast, kuid kindlat teekonda kõrgustesse ehk parema kõrva poole jätkamas. Vaevalt oli tigu oma tundlad sirutanud kuu poole, kui midagi suurt tõukas talle hoo sisse ja esimest korda elus mõtles tigu uhkusega, "ma lendan, vaadake mind!" Ivan lükkas oma kämbla üle näo ja haigutas. Õllehaisust tekkinud lehk kuuvalguses ulatus talle ninna ja tekitas temas ebameeldiva tunde, isegi kohale tõtanud kärbsed ja sääsed tegid aupaklikult ruumi. Ajanud enda istukile, jäi ta uniste silmadega vaatama ümbrust. Ei midagi tuttavat, ümberringi rohi, mõned üksikud lilleõiekesed ja pea kohal kõrgumas puu. "Oi kurjam", mõtles Ivan end istukile ajades "no mis p... ma nüüd sattusin, tai pohh". Pea käis niimoodi ringi, et tähed taevas kahekordistusid. "T... ma ei või, kus on Jura" mõtles ta ja meenutas eilset. Meenus midagi traktorist ja sellest, kuidas Jura kelkis oma uuest jalgrattast ja seletas midagi esimesest tähest. "F..." mõtles Ivan, langetas end selili, pea kumises kokkupõrkest maaga, kuid oli samas nii rahustav. Järsust löögist tekkisid uued kujutluspildid eelnenud õhtust, see kuidas nad Juraga olid nagu tavaliselt võtnud 2 kasti pilsnerit ja läinud tähistama puhkuse algust. Uuesti ajas Ivan end upakile, vaatas ringi ja uuris kella. Kell näitas täpselt 4 öösel. "Oi-oi-oi", me pidime vist kalale minema, vähemalt selline mõte oli jäänud tema peas kumama. "No kus p... see kalakoht siis on" ja kus on Jura ja teised? Ajanud end püsti, lükkas Ivan oma kohati kulunud ja mõne õliplekiga mustadelt pükselt prügi maha ja vaatas mõtlikult oma lääpa tallatud pruunide kingade poole. "Oi pärgel, me pidime ju enne kalaleminekut kossu minema vaatama", pistab käe taskusse ja tundes näppude all kummiseid telekapuldi nuppe, levib magus naeratus üle ta habemesse kasvanud näo. "Heh" ühmab ta juba rõõmsalt, sest pilt lõi selgeks. Nüüd teadis ta juba ilma otsimatagi, et põuetaskus on tal igaks juhuks tutikad patareid kaasas. Tühja need kalad, küll ootavad, aga koss on üle kõige. Graatsiliselt tõmbab Ivan vajaliku asja taskust välja ja valib õige kanali ... Mürtsatus äratab Ivani üles. "Raisk, nad panid juba ajama, raudselt istuvad õnged vees ja kotid juba kala täis" mõtles Ivan vihaselt. "F..." , pean kiiresti järgi minema ja vaatab veel viimast korda ringi. Rohu seest paistab midagi säravat. Oi raisk, kellegi jalgratas, no mul vahet pole, vaatame kas liigub! Tõmmanud sinise raamiga ratta üles, vaatab Ivan seda hindavalt. Ratastest teadis Ivan paljutki, terve elu oli ta neid riistapuid kasutanud, kiire pilguga fikseeris ta, et rattal oli 32 kodarat ja vaadanud rehvi, venis magus irve ta suule, MAXXIS rehv raisk, t... see on kõva sõna raisk :) Kust selline ratas siia sai? Aa no vahet pole, vähemalt tean täpselt, mis edasi saab.Kiiresti hakkab Ivan liikuma sõpradele järgi, ikka otse ja otse, ühtegi valgusfoori talle küll teele ei jää. Oi kurat, see teekond on ikka üle mõistuse, oleks pidanud hoopis õlle järele minema, aga Jura mulle sota sees, küsin vähemalt tagasi ja siis poodi pilsneri järele ... Ah et mis siis nüüd? Ilmselgelt on ülaltoodud jutt fiktsioon ja väljamõeldis ehk isegi peitjate katse pugeda Ivani varju, et mitte taastada Purskkaevu aaret, et otsida enda tegevusetusele vabandusi ja ajada vesi võimalikult sogaseks, et keegi ei saaks enam aru, mis on toimumas. Aga võib-olla on tegemist Ivani juttude avaldamata peatükkidega, ülejäänud peatükkidega või kogunisti läbikukkunud peatükkidega. Ehk hoopis oleks see olnud mõne uue aarde tegevuskava, ilmumata jäänud mõistatusaare? Jäägu see vandenõuteoreetikutele läbi närida. Aga kui keegi peaks käesoleva asja ära lahendama, andke meile privas teada, võib-olla anname parimale lausa auhinna :) Aga asjast rääkides selgus, et kuigi me tellitud konteineri saime kätte, on nullis toimunud teatud muudatused ja me peame jälle kõik üle tegema. Otsustasime, et ei taasta enam, oligi käesolev aare tegelikult ikka väga julgelt peidetud :) Vabastame asukoha ja täname kõiki otsijaid. Meie eriline tänu neile, kes kirjutasid aardele ägedaid logisid, aga torisejaid me ei tolereeri. Täname! Parem õudne lõpp, kui lõputu õudus!

Rahu, ainult rahu. Kõige lihtsam valik oleks aare kinni panna ja nagu öeldakse pole "asja" pole probleemi. Aga me ei tee nii. Uus konteiner on tellitud ja kui enne lund kohale jõuab, paneme aarde üles. Seniks edukaid teiste aarete leide!

Küsimus ei ole aastaajas. Pigem selles, et mis aastal aare taastatakse.

See tähendab mida? Aare on leitav või...?

Kuidas aastaajad on sassi läinud? Vaata aknast välja, jälgi termomeetri näitu öösel, varsti on juba lumi maas :) Praegu on juba paras aeg hakata suusavarustust välja võtma ja valmis panema, las purskkaevud purskavad suvel. Jõudu.

Paistab, et omanikul on aastaajad sassi läinud...

Kevad hakkab läbi saama.

Varsti saabuva talve tõttu ei hakka kohe taastama, teeme seda kevadel. Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".

Peaks aare olema ajutiselt kättesaamatu? On plaanis taastada?

Linnas jalutades oli meeles selle aarde mitteleiud ning käisime spetsiaalselt kontrollimas ning peidukas on tõesti tühi ning aare ei jäänud ka lähiümbruses silma.

Ei leidnud ka tänases vihmasajus. Äkki saab keegi kontrollida, kas aare ikka on olemas.

Seekord olid meil loendamistulemused olemas, asusime võimalikke koordinaate kontrollima. Kõige loogilisemas nullis ja selle lähemas ümbruses ei leidnud ma midagi. Siimul tekkisid muud huvid, ma kontrollisin igaks juhuks erinevaid 0 ja komakohti igale poole pista, aga aare jäi ikka leidmata. Täna peame rõõmustama, et ikka kino kätte leidsime ja Jääaeg4 vaadatud sai... Eks mõni teine kord katsume uuesti aaret leida. Mugusid ju oli ka ümbruses, nii et päris kõike käppida ei saanud.

Kuigi sõidan nullist sõna otseses mõttes peaaegu iga päev üle, pole siiani aardele tähelepanu pööranud, kuna olen mõistatusaaretele kergelt allergiline. Kuid täna otsustasin siiski ratta seljast maha ronida ja veerand tundi ringi vaadata. Tuleb tunnistada, et mitte mõhkugi ei saanud aru. Mingeid numbreid seal ju leidub, kuid vaevalt need aardepeitjate jäetud on? Mida paganat tähendab aarde nimi? Kas vihjega peaks midagi tegema nullis või hoopis lõpp-punktis? Või kas seda ülepeaüldse vaja on? Nii palju küsimusi...

Ilmselt jääb minust lahendamata nagu ka enamus muid samade peitjate mõistatusaardeid.

Ei ole mul kahju järjekordne mitteleid kirja panna. Sattus täna olema 17 minutit vaba aega ja uurisin numbreid täpsemalt. Mingid lüngad jäid veel vahele ja aeg sai enne otsa. Ma ei teagi, kas numbreid enam vaatama viitsin minna või panen lõpu ikkagi kirvega. Samas ei ole mul mitte mingit huvi seda aaret leida, sest siis pole lõpp-punktis tulevikus enam midagi huvitavat teha. :)

Ausa ülestunnistuse aeg - käisin algpunktis. Lugesin kordinaatide esimesed numbrid välja ja rohkem ei viitsinud. Rohkem ei kirjuta ka, kuna oleks ehk liiga paljastav.

Ilm oli õhtul päris jahe, lootsime et mugud on ehk toas soojas juba, tühjagi....Lähedal on koerte väljak ja jäljekoer käis vahepeal teiste penidega suhtlemas, siis tasapisi otsisime ja mõtisklesime kuni nägimegi. Väga vahva peidik! Kogu aare väga toreda ülesehitusega, täname!

Kord oli viga sees, teine kord oli jälle mugusid liiga palju. Seekord tulime abivägedega ja läkski hästi. TFTC

Tunnistan ausalt üles, et loopisime täna tütrega kirvest mõnda aega. Ta oli ise sobivaks suitsukatteks oma rulltossudega mu sõrmeküljes rippudes. Mugusi oli &%¤#" - täna ju oli ilusa ilmaga õhtu.<BR/>
Aarde algpunkti peaksin ekstra minema, kuid lõpp-punkti ikka aeg-ajalt satun. Eks ma siis loobin seal kirvest edasi mõni teine kord.

Puurisin ja uurisin, kuid ühtegi ideepurset ei toimunud.

Kunagi ammu korjasin asjalikult nullis infot, siis kaotasin paberid ära. Nüüd alustasime Merilyga otsast peale, saime kena loogilise koha. Vihma sadas ja ilm oli vastik-vastik-vastik, aga otsida ei saanudki, sest noormugud tarbisid vihma käes õlut. Käisime vahepeal igal pool mujal, tulime tagasi, neil hoopis pudeleid juurde toodud... Läksime koju ära.

Seal oli ka selle lumega mugusid liikvel. Eks mina sirutasin selga ja tegin asjalikku nägu. Kadri kükitas maqha ja sealt ta välja tuligi. Koht ju huvitav ja peidukoht ka. Tänud.

Oo, selle purskkaevuga on ikka omajagu mõttetööd olnud, kaarti uuritud; paikades, kus nooruses viibitud sai meenutustes seigeldud; vaadatud mööda sõites piirkonda ja otsitud musta... oletatud, tuletatud, loobutud, teiseks korraks jäetud, nurka visatud, sealt taas välja õngitsetud, sest ta asub nii käidavas kohas ju... see aarde null.<BR/>
Täna saabus aeg piinadele lõpp teha, aga kerge see ei olnud ikkagi ja ma tahaks näha seda kõike lumevabal ajal ka veel. Päris hingerahu ei saabunud. Mugusid on Tallinnas ikka üle mõistuse liiga palju ;) kuigi "eriti soodsa" geopeituse ilma tõttu oli neid vist talutavas koguses ning meil õnnestus Peebu ja Alexi seljasirutuse, minu "nina puuderdamise" abil kõik kenasti korda ajada. Julge, kuid kas ka ajatu peidukoht? :) Suurimad tänud peitjatele! Aare korras. EVEJ

Mediteerisime veidi, aga rahvast ja tuult oli meie jaoks liiga palju ja mõistust ning asjalikke mõtteid liiga vähe. Loobusime seekord.

eelmiste leidjate leiulogi esilehel innustas vana pindu silmast välja tõmbama. otsisin ammu kokku loetud numbrid välja ja hakkasin neid kokku kombineerima. majja. teise majja. mis kombinatsioone annaks veel moodustada?...ahaa, selline! mõnikord võib tulemus sõltuda nii tühistest asjadest nagu null ja koma...koha peal läks selles suhtes lihtsalt, et aare hakkas silma kohe nullist mööda jalutades, aga siis algas kannatusemäng mina versus mugud. et kontidesse tungiva külma ja niiskuse ning igavusega võidelda, tegelesin tervisespordiga ja lõpuks oligi võit minu!

Oi...see koht oli tuttav...raiunud olin ma seal ikka nii suure perimeetriga, et tõesti oli puutumatuks jäänud vaid koht kus aare tegelikult asus.Teatud põhjustel olin selle siiani endale "keelualaks"kuulutanud.Kuna olin seal ligidal 16 a elanud olin kindel asukoha õigsuses aga nüüd on see ora eemaldatud.Suured tänud aarde meistritele!

Aare oli korras ja kuiv.

Kuna mõnusalt vihmane õhtu oli veel noor leidsime veel ühe aarde, mis mõlemal leidmata ja hakkasime selle kallal pusima. Alguses oli tunne, et mõtetud mõtted, mis peas tiirlesid ei vii kuhugi. Caro siiski kinnitas, et oleme õiges kohas ja andis väikse suunava vihje, mis meil ka lõpuks silmad avas. Pehmelt öeldes oli imelik seal toimetada aga kui hoo sisse saime siis ununes see ära. Saime mingid üsna söödavad koordinaadid ja kuigi ei olnud need kõige täpsemad sai ka aare leitud Aivari poolt peaaegu sealt, kuhu ma ise olin juba mitu korda kahtlustavalt kiiganud. Mõnus õhtu oli. Tänan.

Puhas töövõit mõningase suunava nügimise järel. Päris pikalt sai pealinlastele kino tehtud.

Seda olen pikalt luuranud ja mõistatanud, isegi väikese suunamisega suutsin algul ühe numbri valesti välja lugeda ja lahenduses kahtlema hakata. Loogika siiski aitas ning lõpp oli väga täpne ja nutikalt peidetud. Aitäh!