Torbiku II

A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4

N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9

25 detsember 2011 leidis gk [geokrahv]
Geps juhatas mind turbaväljale. Olen päris veendunud, et auto on mu peale ikka täiesti solvunud, sest sinna pehmesse pinnasesse ta ennast sisse kaevas. Puujuurika hunnikust võtsin ühe juurika ja toppsin ratta alla. Auto nuttis aga välja ronis.
Suundusin siis kahe kõrge tubavalli vahelt otse Päikese poole. Viimaks hüppasin üle kraavi ja olingi kanarbiku vahel. Kohe jäi vaatevälja ka esimene laugas. Huvitav on ikkagi see, et lähestiku astsevad laukad on täiesti erineva iseloomuga. Ühtedel on juba paks jää peal ja teised alles jäävabad. Ainuke seletus võib ehk olla see, et jäävabades laugastes elavad Sookollid, kes oma kehasoojusega veesilmadel jäätuda ei lase.
Aare korras. EVEJ.

17 juuli 2011 leidis Joonas Vangonen [joonas444]
1754.

26 juuni 2011 leidis Ove [ove]
Mõnus hommikune rabakülastus kohe peale geojaani. Räätsadega oli aardeni jõudmine imelihtne. Vahetult enne rabasse sukeldumist vaatasin tükk aega tõtt metsasihil põdraga, kes ei tahtnud aru saada, mis imelik inimeseloom see nii varasel hommikutunnil tema toimetamisi segama tuli. Aare ise oli paarkümmend meetrit eemalt näha vedelemas lahtiliselt rabamättal nii 1m kaugusel laukast. Korjasin aarde üles ja veendusin, et anumaga oli siiski kõik korras kuigi sisu oli kohati märg ja vajaks kuivatamist. Kinnitasin aarde oletatava puu külge tagasi ja loodetavasti peaks ta seal nüüd püsima.

6 märts 2011 leidis valdis [vpsa]
Hommik rabas oli päris rahulik,suusk libises ja läbi ei vajund.Ainult metsas enne raba oli küll kohati reieni läbi vajumist.Nüüd lõunaks kodus ja valima.v.sipelga.j.kassi

5 märts 2011 leidis Merike ja Priit [mooritz]
Kaubajaama juurest alustades tuli meil nii mõnigi kraav ületada kuid taadi tehtud sillad on kõik tugevad veel. Algne suusatamine meenutas pigem kontsadega suuskadel kõndimist, sest kõik see värske lumi otsustas suuskade alla kinni jääda. Kuid rabas olukord paranes ja sai ka suusatada. Aare paistis kaugelt silma. Tagasitee oli juba veidi normaalsem, sest tuisupoisid pühkisid meie eest lahtise lume ja nii jäi seda vähem ka suuskade külge.J: sipelga

5 märts 2011 leidis Merike ja Priit [armastan]
Auto parkisime kaubajaama. Veidike ukerdamist ning saimegi taas aardeleidu tähistada. Õnneks väga hull asi polnud. V:midagi J:midagi

24 veebruar 2011 leidis Rain [taiks]
Lähenemiseks sai valitud siiski kõige lühem tee mööda sood. Kinnitusanud georadagi on veel ähmaselt näha. Suuskadega on tõesti mõnus seal sõita. Suusajälgi on seal juba nii palju, et nende järgi on juba raske orienteeruda. Kuid tundub, et enamus läheb õige koha pealt mööda :)

22 veebruar 2011 leidis Argo Linnamäe [seiklevabaks]
Ilus õhtupoolik oli Kuna raba mõnusalt jääs siis suuskadega lausa lust raba väisata. Ründasin Torbiku II raba kõige kaugemast punktist kokku oli 9km puhast naudingut + vahva aarde leid. Panin pildid oma FB-sse. Peab mainima et nüüd järgmistel geopeituritel kerge võimalus mööda suusajälge Torbiku II jõuda. Raba tänava poolses servas olid õite suured jäljed oma labakäe suurused ning küünistega, mõtlesin et kas susi, aga samas asustus ka väga lähedal seega võib olla mõni suurem lambakoer vms. seiklusteni
http://www.facebook.com/profile.php?ref=name&id=100000477125641#!/photo.php?fbid=200065796685990&set=a.175555279137042.49111.100000477125641&theater

5 veebruar 2011 leidis Aare [karuonu]
Sorkholmis käik läks kuidagi liiga lihtsalt. Tuli üks raba-aare ka ette võtta, et geopeituse tunne tekiks:) Auto jätsin umbes 2km kaugusele parklasse, 100m jala ja siis räätsad alla. Lumi kandis hästi, läbivajumisi ei olnud. Praktiliselt sai mindud mööda nädalavanuseid jälgi ja GPS-i eriti vaja olnud. Logisin ära, aare oli heas korras. Aga, et veidi närvikõdi ka oleks, juhtus tagasiteel üks intsident:
Nagunii oli tagasituek mööda oma jälgi ja ma pistsin 1 km varem gepsu taskust fotoka kotti. Noh, umbes et ära ei kaoks.:) Fotol oleva koha peal helistas Algaja, kes lähenes geoparklale. Ütlesin, et olen parklast 500m kaugusel. Tahtsin gps-i... järgi seda väidet kontrollida, aga tasku oli tühi ja tasku lukk lahti. Mäletasin ka, et varem gps loksus mul taskus kogu aeg ja nüüd mõnda aega enam ei loksunud. Ilmselt kuskil välja vupsanud. Keerasin siis otsa uuesti aarde poole ja hakkasin otsima. Umbes 200 m pärast mõtlesin, et praegu on tähtsamatki teha kui fotosid ja hakkasin kõhu peal rippuvat fotokat kotti pistma. Siis leidsin gepsu üles :D
Aitäh peitjale!

5 veebruar 2011 leidis Liisu, Erik, Lauri [hel]
Lauri on kõik juba kirja pannud nagu oli ja ei hakka sama juttu üle kordama. Aga meile oli see esimene pikem rabamatk räätsadel ja see oli vahva. Täname peitjat. EVEJ

5 veebruar 2011 leidis Liisu, Erik, Lauri [algaja]
Siin olime juba pea kõik Sorkholmi tegelased erinevatel põhjustel omapäi jätnud ja polnud kuskile kiiret. Eelnevalt saime teada, et Karuonu on ka sinna liikumas. Kuna meie teekonnale jäi veel üks aare ja sealt Karuonu leidu välja lugeda polnud siis tekkis küsimus, et mis juhtus. Kõne järel tuli välja, et kogenud tegelasena alustas Karuonu rabateemadega kõigepeal ja põhjendas seda, et pimedas on linnakaid leida kordades lihtsam kui rabakaid. Kuna jutt tundus mõistlik siis rahunesime maha ja soovisime talle head teed. Tal oli veel umbes 500 meetrit tagasi autoni. Parklas saime kokku ja juba olin ma jälle süüdi. Nimelt suutis ta oma GPSi kuskile kaotada. Meenutada suutis ta seda, et kõndimise ajal oli see kaelas kõlkunud ja et tülikat õõtsumist vältida toppis selle taskusse. Minu kõne peale oli ta hakanud huvi tundma, et palju siis ka autoni tegelikult on ja nii ta GPSi kadumise avastaski. Ega siis muud kui ots ümber ja rabasse tagasi. Peale umbes 200 meetri läbimist oli aga sarnaselt GPS'ile fotoka paun segama hakanud. Ja kui ta seda mõistlikumalt kinnitas siis suutis sealt ka oma GPSi avastada. Ja minu süü oligi helistamine. Poleks ma kellanud oleks ta rahumeeli koju sõitnud ja GPSi fotoka paunast rahulikult välja võtnud. Igatahes muigasime kõik selle peale ja siis läksime laiali. Erik ja Liisu seadsid endale räätsad alla aga kuna neil oli kinnitusega rohkem pusimist jalutasin ma aeglaselt eespool. Mis tähendas, et ma jõudsin kuskil 5 minutit varem kohale. Kui Erik ka kohal oli küsis ta minu käest, et on siis juba logitud ? Kui ma täisti ausat nägu tehes üritasin seletada, et ei suuda topsi leida oli see tema jaoks vähemalt nädala nali. Peale logimist üritasin ma otse üle lauka kõndida aga ... No üldiselt polnud mul ka 100 meetrit pikema kakerdamise vastu midagi. Tagasiteel ilmnes ka see, et minu räätsadega on mööda mitu korda trambitud lund siiski astuda, eriti kui aluspind pole sile. Kinnitused on lihtsalt sellised. Nii ma mitu aega hiljem tagasi jõudsingi. Samas oli lumi selline mis kandis, vast 10 korda vajus rääts üle 4 cm lume sisse. Ja teepikkuseks oli vist 6 km. Kokku läks autost autoni tund ja 20 minutit. Koos söömise ja räätsade lumest puhastamisega. Ära sõitsime just siis kui hakkas hämaraks minema. Tegin seekord EVEJ.

29 jaanuar 2011 leidis Tiit,Koit [tram]
Mõnus rabakas oli! Kahju et Neemet teolt(teejoomiselt) ei tabanud :)) V:kaalud J:teibirulli

29 jaanuar 2011 leidis Koit, Tiit [koit46]
Halvast ilmast (tugevast tuulest) hoolimata, suundusime varustatuna Torbiku II logima. Logides aga üllatusime, et enne meid samal päeval on keegi veel siin olnud. Mulle meeldis, 5+ EVEJ

29 jaanuar 2011 leidis Neeme [neeme]
Vahel kohe on selline tunne, et peab just mingit konkreetset aaret otsima minema. Nii ka seekord. Kaubajaama aardega pisike eelsoojendus ja siis sobivat lähenemisteed otsima. Õnneks ei pidanud pikalt seiklema. Silma hakkas üks mõnus metsasiht ja sealt mööda põdrajälgi ma oma teekonda alustasingi. Tegelikult oli neid metsaelanike jälgi seal päris mitut masti ja üks pikakõrvaline jäljetekitaja kalpsas lausa jalge eest minema. Vahva kohtumine, sest neid nudisabaga iseliikuvaid porgandiriive võib põlluservades ja metsasihtidel järjest vähem ja vähem kohata.
Teekond rabas kulges trotsides tuult ja tuisku, sest mida edasi, seda hõredamaks ja madalamaks jäid tuulevarju pakkunud männijussid. Aga lõpuks olin aardepaigas ja seal see oligi... kinnitusvahend, mille küljes oleks pidanud olema aare...
Aga et kõige paremad mõtted tulevad ikka alati täis kõhuga, siis koukisingi seljakotist teetermose ja pirukakarbi välja. Kõht täis, tuli veel taga ajada tuulega jalad alla võtnud pirukakarbi kaant ja siis juba põhitöö kallale. Mõte, et mahapudenenud aardekarp varjab end kusagil lume all leidis õige varsti kinnitust, ainult et parajalt paks lumekiht ei olnud ainuke probleem. Topsik oli osanud end päris korralikult jää sisse külmutada. Õnneks oli seljakotis ühte-teist, mille abil õnnestus ka see probleem õnnelikult ületada ja kuiva ning heas korras sisuga aardelaegas enda valdusesse saada.
Logi kirjas paigutasin konteineri mõningate geoapteegis leidunud vidinate abil õigesse kohta tagasi. Loodan, et jääb püsima. Aardesse jätsin täringu, kaasa midagi ei võtnud, aga nüüd loen, et aarde põhivarustuses oleks pidanud üks kompass olema...?!

Aitäh peitjatele!

14 september 2010 leidis Jan [muhujan]
Siiamaani üks minu raskemaid rabamatku üldse. Lähenesin lõunast kaubajaama poolt. Auto jäi umbes 2 km kaugusele. Väikese matka tulemusena jõudsin aardest 1,5 km kaugusele. Olin surmani väsinud ja raba polnud veel alanudki. Kõmpisin siis aga vaikselt edasi. Pikapeale sain selgeks kuhu võib ja kuhu ei või astuda. Kuni jõudsin ookeanini. Täpselt ei mäleta kuidas aga lõpuks jõudsin teisele kaldale. Logisin ja tahtsin sellele koju juhatavale imeriistale pilku peale visata aga mida ei olnud, seda ei olnud. Läksin siis otse pilvede järgi. Paar korda oli asi ikka täitsa kriitiline ning minna polnud enam kuhugi. Siiski jõudsin lõpuks enamvähem kindlale maale. Vahepeal mõtlesin, et kas helistan 112-te või peitjale. Ja siis jõudsin lõpuks autoni. HD-l otsin ainult 1/1 aardeid. Ning Punahunt on selle matka kõrval poisike. Suured tänud!

14 juuli 2010 leidis Maku [maku]
Mis saaks olla toredam kui rabas matkata. Õnneks kuivus oli oma töö teinud ja väga märg seal polnudki. Enne aaret sain kummiku kinni kõnnitud ja vett täis tõmmatud. Tagasiteel hüppasin mingist kraavist üle ja jäin mutta kinni. Kärpseid oli meeletult ja ajasin neid näost eemale oma mudaste kätega ja muutusin mudakolliks. Peale aaret läksin kummikutega Rae randa ujuma... Polegi ennem rannas käinud kummikutega :P Kuna valisin vale metsaraja algul kulus matkamisele 1h ja 5min

11 mai 2010 leidis Paavo [speedy]
Pärast asjalikku kohtumist Pärnu linnas oli aeg end kolme lähima otsimata aardega lõbustada. Torbiku II osutus pärast Vetevana ja III Raudteesilda päeva vaieldamatuks maasikaks. Päike kumas pilvede vahelt, õues olid tuulevabad 18 plusskraadi ja sääski-parme veel polnud. Lähenemistee oli lõunast ja auto jäeti alla 2 km kaugusele, kust jäi enne raba üle 0.5 km normaalset metsateed. Rabas oli alguses silmnähtav sissetallatud rada, ent selle kaotasime 800 m enne aaret. Siis langes meeskonnaotsus ning tõstsin tempot. Müttasin üsna muretult otsejoones aardeni, vaid vahepeal kummikut sikutades. Kui olin paarisaja meetri kaugusel, panin gepsu enda oskuste harjutamiseks taskusse ja tegin ilmselt orienteerumisvea, sest peagi olin jõudnud vajaliku maa edasi, ent seisin aardega kohakuti - 85 meetri kaugusel läänes. Loomulikult lahutas õnnelikku duot rabajärv, mille kaldal Temakeseni müttasin. Kahe järve vahel oli loomulikult üle paarimeetrine veeriba, mille vältimiseks oleks tulnud teha napp mõnekümnemeetrine ring. Olles katsunud veetakistuse kallast, hindasin väljahüppamise tõenäosuse alla 50% peale. See oli piisav, et proovida ;-) Kolm sammu hoogu pehmes rabas ja siis.. kõverdatud jalaga teisele kaldale ning tikksirge jala ja poole kehaga nabani vette :-D Õnneks sain käpad samal hetkel mättasse löödud ning seal ma siis ihuüksinda enda kummikutesse pool minutit vett voolata lubasin. Siis sain jala koos kummikuga välja ning lirtsusin või pigem roomasin väga vetruva ja vajuva pinnase tõttu kohati neljakäpukil aardeni :-) Laup ja selg higist ning nabast allapoole värskendavast rabaveest märg logisin õnnelikuna enne kummikute tühjendamist :-) Naasesin loomulikult veel teist paralleelset iserajatavat rada pidi ja peagi olingi läbinud autost autoni 4.3 km liikumisajaga 56 minutit + paus aarde juures.
Vastuseks Sookoll7 küsimusele kas soojal ajal ehk lihtsam - ei usugi. Ma pole nii vajuvat ja niisket rabamaastikku enne läbinudki, aga see oli tõesti vaid sellepärast, et liikusin otsejoones, kuivemat-kandvamat pinnast valimata ehk oma vaba valik - oleks saanud ka kuivemalt-kindlamalt. Ja see lõbus vettehüpe, see oli puhas enda siiras tahe ja selge soov - seda ei pea teised järgi tegema :-) Ja aarde juures oli juba sääski, nii et peagi pole see matk midagi nii meeldiv. Üldiselt oli mõnus kerge soojendus enne Punahunti või isegi Puhatu raba, mille võiks mõlemad sel suvel legaalsel ajal ära rassida. Ootan juba! :-)
Lugesin just ehmatusega, et vahetasin aardest kaelapaela vastu seal püsima pidava kompassi, ent õnneks selgus Sookoll7 pildilt, et kompass, mille omastasin, polnud mitte Silva multitööriistaga variant. Aare oli muidugi igati korras. Suur tänu peitjatele vinge elamuse ja märksa suurema ekstreemsuse eest kui senistel Raudteesildadel kokku ;-)

23 märts 2010 leidis Miki, Mull, Merle. [miki]
Saime autoga kilomeetri kaugusele ilma, et ühtegi märki rikkunud oleks või eravaldusesse siseneks. Edasine oli kõike muud, kui lihtne - jalad vajusid poolde kintsu lumme ning tuul puhus tuisu otse silmadesse. Kohapeal hea lihtne leid.

20 märts 2010 leidis Kalle [sookoll7]
Ka minu parkla jäi 1,9km kaugusele, kust asusin teele suuskadel. Kuna päeval sulatas ikka päris tõsiselt, siis tekkis mõte, et kas suvel on kergem või antud hetkel. Suusad vajusid lumest ikka kõvasti läbi ja edasiliikumine oli päris vaevaline. Alles lagedal rabal oli liikumine kuidagimoodi kergem ja viimased 100m päris hea, sest see möödus jää peal.Aarde leidsin soovituslikust kohast ja oli täie tervise juures. Määrasin siis koha pealt leitud kompassiga tagasitee suuna ja panin tagasi konteinerisse. Tagasitee ei olnud ka kerge, sest läbivajumine oli nüüd teistpidine. Pea 2 tundi kulus selle teekonna läbimiseks sinna ja tagasi. Vähemalt suvisest olukorrast niipalju parem, et ei olnud igasuguseid vereimejaid. Aitähh peitjale. EVEJ

14 märts 2010 leidis Hanno [hanno5000]
Enda arust ühtki keeldu eiramata parkisin auto täpselt kilomeetri kaugusele, panin räätsad alla, keerasin nina vastu tugevale tuulele ja tuisule ning rühkisin kümne minutiga otsejoones aardeni... pärast ei saanud ise ka aru, miks mul äkki nii kiire hakkas :) Logi kirjas, nautisin veel tükk aega tuule vihinat ning tuisku, kergelt polaaruurija tunne tekkis lausa... :)) Tagasi läksin juba rahulikus tempos, autoni tagasi jõudes säras päike ja ka tuul oli kuhugi kadunud... Väga mõnus matk oli! Tänud peitjale! EVEJ.

28 detsember 2009 leidis Vaiko [chi]
Tekkis mõte torbik üle vaadata. Peale kaardi sirvimist sai teele asutud. Autoga sai aardest 1,85km kaugusele. Parkimisele järgnes 25min matk rabas. Raba oli jälgi täis, kuid sellele vaatamata tegin oma teeraja. Aare leitud ja logitud. Olin esimene leidja peale esmaleidjat:) Tagasiteel oli tuul vastu ja tähed taevas vilkumas. 600m ennem autot õnnestus kraavi ületadades ühe jalaga jäest läbi vajuda. Kokkuvõtteks võib öelda et tehtud. V: TB J: klouni

27 detsember 2009 leidis Imre ja Airi [triick]
Iga-aastane jõuluringreis lõppeb traditsiooniliselt Pärnus. Verivorstide, sealiha ja kingituste lõhn ninas ning maitse suus meenutasid värskelt möödunud jõule. Uue aarde ilmumine läheduses andis võimaluse kogu jõuluraskust leevendada kosutava jalutuskäiguga. Muidugi ei olnud vähetähtis ka lootus esmaleiule. Autoga sõitsime aardest linnulennult 2,25 kilomeetri kaugusele. Suurema autoga pääseks ilma liikumist keelavate märkideta umbes kilomeetri kaugusele. Tuleb vaid aed lahti teha. Meil suurt autot käepärast ei ole ja seepärast peavad jalad rohkem kandma. Astusime esimese kilomeetri mööda kindlat pinnast läbi värskelt rajatud või rajatava turbamaardla. Tuul oli terav ja puhus täie rammuga. Turbamaardla lõppes kilomeetri jagu enne aaret. Senine mugav jalutuskäik muutus kraadi võrra raskemaks. Raba oli külmunud ja tuule nõul ning jõul ühtlaselt lumega kaetud. Kaetud olid ka kõik sügavamad augud, millesse jalg mõnelgi korral sisse vajus. Rännak ei olnud kohe kindlasti kergemate killast. Kuid midagi ülejõu käivat ka ei olnud. Aarde leidsime kiirelt loogilisest kohast. Kahtlemata on talv selle aarde otsimiseks kõige parem aeg. Kogu rännaku krooniks olime aarde esmaleidjad. Aitäh uue aarde ja toreda rännaku eest. Aardesse jätsime reisiputuka ja põrssa.

26 detsember 2009 kommenteeris Märt [mart]
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".