Mädajärve
Peitis 17.01.2010 Kadri ja Peep [pekadrip]

| WGS84 dd mm ss.s: 58° 22' 22,35" 25° 38' 6,00" |
| WGS84 dd mm.mmm: 58° 22,3725' 25° 38,1000' |
| dd.dddd: 58,372875 25,635000 L-Est: 595660 6471431 |
Kaardid: Regio: GIF Flash | Maaamet | Google
|
| Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Viljandimaa |
| Raskusaste: peidukoht 1.0, maastik 4.5 Suurus: normaalne |
Kirjeldus:
Kord läinud keegi Vil'landi salakütt alla Mädajärve äärte parte laskma. See maa-ala kuulunud Kleinofi mõisale. Natukese aja järele märkanud kütt, et Kleinofi mõisa omanik tuleb kahe teise härrasmehe saatel tema suunas. Arvab kohe, et mõisaomanik tuleb temalt luata jahipidamise eest püssi käest ära võtma. Selleks keeranud püssi kohe silmapilk kokku, peitnud riiete vahele ära; moonutades enesele õige lolli näo ette, võtnud taskust paari saia ja hakkanud neid nõdrameelse ilmega närima, ise vahtinud oma ees asuvasse mudalompi. Kui tulejad tema kohale jõudnud, silmitsenud mõisaomanik meest ja raputanud pääd, öeldes: “See sell on tõesti pää pääle kukkunud!” Seda öeldes kaugenenud mehed eemale kütist, ja see hiilinud Mädajärve äärt mööda teise suunda ja lasknud sääl siiski mitu parti maha, ilma et mõisaomanik teda oleks tabanud.
ERA II 270, 459/64 (223—228) < Viljandi khk., Vana-Võidu v. < Tarvastu khk. - J. Kala (1939).
Kuni 18. sajandini, mil Tänassilma jõgi Viljandi juures muutus veelahkme kohal laevatamiseks liiga madalaks, kulges tähtis Pärnu ja Pihkva vaheline kaubatee mööda Pärnu jõge, Raudna jõge, Viljandi järve, Tänassilma jõge, Võrtsjärve, Emajõge ja Peipsi järve. Hiljemgi on korduvalt peetud plaane selle muistse veetee taastamiseks.
Tänapäeval algab Tänassilma jõgi Viljandi järvest ja suubub Võrtsjärve. Ta on ligi 40 km pikkune ja ligi 450 km² suuruse vesikonnaga. Oma esimesel seitsmel kilomeetril, enne kui temasse peale Vana-Võidut 33 km pikkune Ärma jõgi voolab, polegi ta tegelikult jõgi, vaid tüma soonik Tänassilma oru põhjas, mida kutsutaksegi Viljandi Mädajärveks. Mädajärve Tartu maantee poolses otsas asub Viljandi veepuhastusjaam koos reoveepuhastitega.
Aare on peidetud Tänassilma jõe lähistele Mädajärve keskele hundinuia kõrgusele. Aaret ümbritsevad sellised katastriüksused nagu Tarnasoo ja Heinasoo!
Aare lumega leitav, eriti soovitav ongi otsida külmal ajal. Soovitatav lähenemise suund lähtub sellest parklast:
N 58° 22´19,75"
E 25° 37´29,85"
Kes soovib veel ekstreemsemat katsumust, võib üritada läheneda Viiratsi poolt! Või minna öösel läbi surnuaia virvatulede poole!
Kuna Mädajärve (tegemist siiski soostunud alaga) sügavus on teadmata, siis rõhutame, et aarde otsimine on VABATAHTLIK ja igaüks võtab selle teekonna ette OMAL RIISIKOL!!!
Talvisel ajal maastiku raskusaste 2,5 ja muul ajal võib ulatuda kuni 5,0-ni!!!
Testleiu sooritas meie palvel Geokrahv (väga suured tänud talle!), kelle arvamusel eelnev raskusaste põhineb!
Head aarde leidmist ja võimalikult kuiva jalaga tagasijõudmist!
Vihje:
sööginõu
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid:
Geocaching.com kood: GC23BJ7
Logiteadete statistika:
41 (100,0%)
0
4
0
0
0
Lähimad aarded:
Sakala aare - 0,60km
Viiralti tamm - 0,66km
Teisel pool vett - 0,71km
Kösti - 1,10km
Kaevumägi - 1,21km
Ulsteri - 1,26km
Koodimurdja - 1,46km
Uueveski - 1,49km
Suurmehe - 1,56km
Tsementsõduri - 1,60km
Kingitus Geokrahvile - 1,61km
Öökuninganna - 1,76km
Kohtumaja - 2,03km
Kristofi - 2,08km
Suurjooks - 2,15km
Terrorism - 2,19km
Linnapea - 2,26km
Vana Veetorn - 2,27km
Arkaadia - 2,37km
Üllatus - 2,37km
Viimati muutis: [pekadrip] 25.11.2011 14:22:19
21 jaanuar 2012 leidis
Madis ja Tarvo [10203]
Pooletunnine matk aardeni lõppes õnnelikult(kuivalt). Madis pani meie nimed kirja ja hakkasime tuldud teed tagasi minema. Tagasi jõudsime kiiremini, võib olla soovist tunda kindlat pinda jalge all. Autode juures väike teepaus ja asusime järgmise aarde poole teele.
21 jaanuar 2012 leidis
Tarvo,Madis [johnblack]
sai ette võetud tillukene suusamatk kaunisse loodusesse.poleks arvanud, et lumi on juba põlvini, kuid see ei seganud liikumist eesmärgi suunas.lähenedes viljandi poolt, oli metsatukas puu otsa ka nõõrijupp pandud, ei tea mis eesmärgiga?aga teekond oli suurepärane ja alates tänasest viib sinna korralik klassikarada:).kitsepoisse ei kohanud ja karul oli Tarvo arvates kodus pohmell.aare ise oli suurepärases seisukorras ja kuiv.kaasa ei võtnud midagi, aga jätsime Salo käepaela, et keegi teine saaks sauna külastada.

kummaline nõõrijupp

raja raskeim osa
23 august 2011 leidis
Olev [veskimees]
Ei saanud jääda üks ilma teiseta. See aare oli raskem, kui Mädajärve2. Kokku võttis leidmine aega ca 2,5 tundi. Sellest vähemalt 1 tund 80m aardest eemal teed otsides. Momendi raskusaste peaks olema 4,5. Üksi ei soovita seda retke ette võtta. Kindlasti on hädavajalik pikem ja tugevam kaigas, millega teed kobada ja millele häda korral toetuda. Aare ise suurepärases seisus - nagu eile pandud. Aitäh peitjatele. Suurepärane elamus oli.
20 märts 2011 leidis
Airi, Tauno ja Monika [tralls]
Ennast juba teise mädajärve aarde juures harinud, ei hakanud me siin enam peenutsema ega paremat trajektoori otsides ringi minema, vaid ragistasime läbi võsa otse järveni ja seal samas suunas ikka otse edasi. V: mesilane, J: hirv, auto, tüdruk
26 veebruar 2011 leidis
Margus, Maris, Merike ja Priit [max

]
Mäest alla minekuks rajasime uue tee. See oli kah tore tegevus. Lagedal maal loendasin 12 kitsekest, kes kähku metsa poole silkasid. Tagasi sammusime juba sissetallatud rada mööda.
26 veebruar 2011 leidis
Margus, Maris, Merike ja Priit [armastan

]
Mäest alla oli lihtsam minna, kui üles tulla :D
Tänud peitjale!
26 veebruar 2011 leidis
Margus, Maris, Priit, Merike [mooritz

]
Talvisel ajal võib ka mööda vett kõndida. Seda kiirteed kasutavad ka kitsed, kes meid nähes päästva metsa poole tormasid. Aarde endani viis ilus hundinuiadega palistatud tee. Tagasitee valisime teisema, kuid välja jõudsime pea smasse kohta, kust alustanud olime. Hea kujutlusvõime juures võib seal kohata ka "jäneseid"
:)J:mesilase

seal kauguses jooksevad kitsed
24 veebruar 2011 leidis
Evelin ja Herti [hertz]
Pidupäeva puhul sai ette võetud väike retk loodusesse. Abivahenditeks sai kaasa võetud isetehtud räätsed ja esiisadel kasutusel olnud püttilauad. Mädajärvel on olnud väga tihe liiklus, sest räätse jälgedest oli tekkinud lausa kiirtee. EVEJ. Tänud peitjatele!!!!
20 veebruar 2011 kommenteeris
Kadri [pekadrip]
Kui mõned suundusid täna Tartu maratonile suusatama, siis mina leidsin, et on õige aeg ise oma silmaga üle vaadata Mädajärv ja sealne aare. Räätsadega on puhas rõõm seal kolada, ei vaju, ei upu, pealekauba lihtsalt rõõm ilusast ilmast, päikesest ja liikumisest.
Oma üllatuseks avastasin, et seal on toimunud peaaegu rahvamatk räätsadega, kohtasin vähemalt 5 !!! paari räätsade jälgi. Kolm paari olid tulnud piki Mädajärve kaugemalt, kaks paari võib vast Liisu ja Eriku omadeks arvata. Logiraamatusse aga sissekannet ei olnud tehtud, kuigi seal tallatud oli ikka mehiselt. Aarde juurest Metsakalmistu servani tuli ikka korralik räätsamaantee, mille olid loomad oma kasutusse võtnud. Igasugu sõralisi oli seal liikunud ja keegi käpaline oli arvanud selle enda teeks ja sirtsutanud kollast iga võimaliku puu, kõrre ja põõsa peale ;)
Kui muidu ei saanud isegi nahka soojaks, siis ära proovitud mäkketõus räätsadega ajas higiseks. Mõnus. Mingil ajal ristus minu varasem tee kolme räätsapaari jälgedega ja nüüd ei saagi ma aru, kes kelle järel seal liikus... Ja millal...
Aga aare oli suurepärases seisus, kenasti alles ja kuiv. Maastiku raskusaste praeguse seisuga on ikka väga ülehinnatud :) Kõigile head matka Mädajärvele!

Sealt nad tulid...

...ja sinna läksid.

Mõned otse ja mõned kaarega.

Lahtine vesi.
13 veebruar 2011 leidis
Liisu ja Erik [hel

]
Täname Laurit räätsade eest. Liikusime 400m nulli. Aarde juures oli palju väikeste sarviliste valvurite jälgi. Aare korras EVEJ.
23 jaanuar 2011 leidis
Liisu & Martin [martiini]
Kui mädajärv2 oli leitud, otsustasime ka mädajärvel ära käia. See oli aga kaheldav, sest kohalejõudmine osutus raskeks. Sellest tuli ka vaidlus mis aga sai kergelt lahendatud. Hetkega jõudsimegi aardeni ning kui logitud, kiirendasime sammu, et mitte pimeda peale jääda.
23 jaanuar 2011 leidis
Liisu & Martin [liiisu]
Pärast Mädajärve 2 soovitati juba ära käia ka Mädajärvel. Kuna gepsus koordinaate polnud saadeti need smsiga. Koordinaadid kätte saadud, sisestatud ja minekut. Algul muidugi oli meil väikene lahkarvamus kas minna või mitte. Natukene aega oli väike vaidlus kuid siis ikkagi läksime. Oh jumal kuidas see võsa kohe üldse ei meeldinud ja alla oli ikka üpris raske minna ... Muudkui hoia tasakaalu ja vaata et kukerpalli ei teeks ja kuhugi puu otsa ei satuks. Võsast läbi sai lõpuks tasasel maal kõnnitud ja vaadet imetletud. Mina korjasin kõndimise kõrvalt ka hundinuiasid, mis koju jõudes läksid pliidi alla:D Sellist hundinuia välja pole veel näinud. Lõpuks leidsime ka aarde, mile avamisega läks natuke ikka aega, kuna ta oli ära kinni külmunud. Kui aare lahti saadud siis logisime hästi kähku ära kuna külm oli ja pimedaks hakkas ka minema. Lõpuks kui tagasi liikuma hakkasime siis mäest üles saamisega oli ka natuke probleeme. Ikka see, et libiseme alla.. aga õnneks siiski saime ilusti üles ja ilusti koju.:) EVEJ
14 august 2010 leidis
Joonas Vangonen [joonas444]
leiukuupäev umbkaudne
16 juuli 2010 kommenteeris
Joonas ja Kadri [pekadrip]
On olemas hulle inimesi ja on olemas veel hullemaid...
Kuna Joonasel (kes peatus meil) oli kindel mõte minna ka Mädajärve vaatama (olles eile üksinda käinud ka Mädajärve2 aarde juures, kus tal täitus 1300 aardeleidu kodu- ja välismaal), siis lõi mul ohutuli ikka põlema... mitte keegi pole ju suvisel ajal seal käinud. Üksi Mädajärvele minekut ma ikka õigeks ei pea ja nii saigi lubatud, et lähen kaasa veidi turvatädi mängima, kuid uputama ma ennast küll ei hakka. Kuna talvine geomaantee asukoht pole mitte kõige parem, siis sai mindud ikka peitmisel kasutatud teed. Sel juhul jäi seda tüma maad umbes 200m minna. Ja nüüd olles enese nahal ära proovinud ka aardele suvise lähenemise võimaluse, võin öelda:
Aare on suvel vallutatav, hetkel võiks öelda, et mõistliku käitumise korral maastiku raskusastmeks praegu 3,5-4,0 , enese mutta uputamise võimalus on siiski olemas ja suurema vihmaperioodi puhul on tõenäoliselt väheke hullem olukord.
Hundinuia lehed hakkavad juba kohati üle pea ulatuma, nuiasid veel pole. Hundinuiavälja seest tormas kohutava müdinaga minema mingi loomakari, kes, kahjuks ei näinud...
Tagasiteel muutusin natuke hoolimatuks ja kui enne olid jalad mudased kuni põlvini, siis ühel hetkel juba jupp maad kõrgemalt.;)
Üldiselt ületas see käik mu ootused, sest ma olin enam kui kindel, et kuskilt maalt me tuleme lihtsalt tagasi...
Aare oli suurepärases korras ja ootab kõiki julgeid.
Üksi ärge ikkagi minge!
23 märts 2010 leidis
Leho [morgot]
Auto jäi surnuaia juurde ja sealt oli veel otse 500 meetrit. Seda saigi tehtud. Kui nõlvast alla sain panin suusad alla ja läksin otse nulli suunas, ei viitisinud seda georada otsida. Kui null käes leidsin ka maantee. Tagasitee otsustsin proovida ilma suusata mõõda maanteed aga seda sai umbes 100meetrit läbitud kunu jalge all pehmeks läks ja siis panin suusa alla tagasi. Rada lookles ikka mõnuga aga suusaga oli hea otse. Jala mina sinna enam ei läheks.

Niipalju siis rajast
21 märts 2010 kommenteeris
Kadri [pekadrip]
Tekkis mõte järele vaadata, kust ja kuidas siis see geomaantee kulgeb ja millises seisus aare suurele kevadele ja suvele vastu läheb. Kasutades minnes peitjate (ehk siis enda) teerada, tuli tõdeda, et peale metskitsede ja mingite liivaste käppade omanike pole seda keegi kasutanud. Tuli ikka ise läbi paksu lume rada rajada. Lume kandvus täiesti null! Kraavis vesi juba vulises. Lootus, et läbi hundinuiavälja ka lihtsalt niisama saab jalutada, kustus kümnekonna sammu järel, kui vesi äkki tugevalt üle põlve oli. Mõtlesin juba loobuda, sest eesmärgiks ei olnud mitte ennast üksi Mädajärve uputada. Jõudes jälle kandvale pinnale, otsustasin ikka otsijate geomaantee alguse vähemalt üles otsida. Hakkas juba tunduma, et kõik luuletavad Mädajärvel käimisest, sest raja otsa leidsin ikka väga kaugelt meie teest!
Ja siis oli ikkagi vaja mööda seda rada aardeni minna ;)...
Ja nüüd teadmiseks kõigile: rada ise veel kannab korralikult, kuid raja kõrval on juba suhteliselt tüma maa!
Aarde seisukord väga hea, sisukord üpris rikkalik ja logiraamatus päris palju sissekandeid! Tegin sissekande minagi oma sealviibimisest, EVEJ
Tagasi tulingi mööda geomaanteed ja peab ütlema, et peites kasutatud rada polnud küll kõige otsem, kuid nii ekstreemne siiski polnud. ;)
19 märts 2010 leidis
Kalle [sookoll7]
Parkisin soovituslikku parklasse ja asusin teele. Eelmiste otsijate jäljed viisid mind ilusti kohale, ehkki vahepeal oli tunne, et saab ju ka otsem, aga eks seda otsemat on juba varasemast ajast teada. Nuiaväli oli vägev ja kuidas seda suvel ületada ....Aitähh peitjatele. V-TB J--

Nuiaväli
13 märts 2010 leidis
Hanno [hanno5000]
Korraks kaalusin küll Viiratsi poolt lähenemist, kuid siis otsustasin, et sellise lumega vist küll suurt vahet pole ning startisin soovitatud parklast. Järsakust laskudes avastasin hulga kitsede jäetud jälgi, luurasin kaameraga küll tükk aega, aga ühtki isendit ei õnnestunud kahjuks tabada. Nuiavälja läbimine jättis riietele koheva korra ebemeid, millest pärast oli isegi lumes püherdades suht raske lahti saada :). Jälle üks tore aare lahedas kohas, tänud! EV., jätsin TB.
13 märts 2010 leidis
Lembit [polekala

]
Pidasin seda päeva raskeimaks aardeks. Samas viis aga aardeni ilus rada ning mööda seda oli vaid aardeni kõndimise vaev. Vahva aare, tänud!
21 veebruar 2010 leidis
Kaja ja Bruno [kajaliis]
Esimeseks täpitapmise protseduuriks sai valitud Mädajärve. Parklas teele vaadates tundus 4,5 ilmselge liialdusena, mida tuli aga uskuma jääda pärast võidukat sinna ja tagasi jõudmist. Hing paelaga kaelas, põlved metsavahel kukkumisest sinised ja nägu oksavorpe täis.Aga üldiselt nuiaväli mulle meeldis ja aare ise ka -tore konteiner ja kunstiline sisu, mis suurepärases korras. Aitäh juhatamast! EVEJ
16 veebruar 2010 leidis
Evelin & Triin [linnapreili

]
Leitud. Hetkel veel läheb ilus rada aardeni :)
14 veebruar 2010 leidis
Reilika, Triin, Miki & Paavo [speedy]
Päeva esimeseks aardeks valiti Mädajärve
Autosse naastes sai sest peagi Hädajärve
Masin võtit lukustet uste taga hoida taipas
Raibe nõnda terve Kajaka Vaimu aja raiskas
Aga ei ole ju iial maailmas halba ilma heata
Uksed lõpuks nagu nõiaväel avasime veata
Peale Karuonu vaguni sama edulugu Soomes
Geotiimiga ehk siingi pea uue lukufirma loome
Siinkohal täname väga Geokrahvi ja Pekadripi
Tänu neile saime autos soojas jätkata trippi
Ahjaa, aaregi ju ise oli päris vahva ning lõbus
Õnneks ära leidsime talvel, mil see õite hõlbus
14 veebruar 2010 leidis
Reilika, Miki, Paavo ja Triin [trine

]
Geovastla järgsel hommikul oli Mädajärve rada parem kui tänase Tallinna tänavad. Nii me seda nautisimegi kaks ja pool tundi...

nõiutud maastik

teisel pool ... klaasi

algul prooviti heaga

siis lasti teravused käiku

või hoopis sealtkaudu?i

edu toonud meetod

leitud :)
14 veebruar 2010 leidis
Miki, Paavo, Trine, Reilika [miki

]
Väga lahe aare, mõnus jalutuskäik ja muidu lahe koht. Koht oli nii lahe, et ei raatsinud tükk aega autoga minema sõita ning tähistasime päeva esimest aaret veel paar tundi. Et kellegil ei tekiks kiusatust varem lahkuda, jätsime võtmed autosse ja uksed ka lukku. Siin tahaks tänada geokrahvi ning pekadrip'i, kes abivalmilt toeks olid ning erinevate muukimisvahenditega varustasid. Seetõttu jäid autol klaasid terveks ning meil oli ka terve pühapäev autos soe olla :)
13 veebruar 2010 leidis
Triin ja Jussikese tiim [liinu]
Ettetallatud maanteed mööda kohale ja tehtud. EVEJ
13 veebruar 2010 leidis
A, C, O, J, D ja [kaits747

]
Sõites Viljandi poole tulid meile nodsud vastu. Seega võis loota, et rajad on juba ees. Geoparkla lähedusse jõudes oli veel 2 masinat ees. Kui mõni tõstab raskusastet 5 ajal tõusmisega, siis meie otsustasime ikka ja jälle endale sisestada, et geopeitus on kogu pere mäng mitte friikide võidujooks. Tõusime koos lastega ja võtsime nad kaasa. Soojenduse enne rajale minekut tegime K autot välja aidates. Raskusastet tõstsime rajal lapsi kasutades. Alguses sobisid kelgud sissetallatud raja peal, laskumisel oli neist juba veidi tüli ning hundinuiade vahel jätsime need hoopis raja äärde. GPS vaatasime vaid moepärast. Aarde juures jõudis meile järgi ove. Logisime ja trampisime tagasi. Tõusu peal oli vaja ikka mitu korda hinge tõmmata ja kätt puhata laste kandmisest. Vahepeal aitasime ka karuonu olemist keerulisemaks teha talle lapsi sokutades. Tagasi autode juures tegime väikse nosimise ja suundusime siis otse geovastlatele.
13 veebruar 2010 leidis
kva kva [pekadrip]
in summer this would be impossible!
thanks for the cache!
FITW: Udajs_16, GatisK, Abrez999, Dainiss, VM.turists, metaxa7532, Kasparssp.
13 veebruar 2010 leidis
Gatisk [pekadrip]
Even in winter it can be 4* if snow is so deep, but we found previous finders path. TFTC
13 veebruar 2010 leidis
udajs_16 [pekadrip]
Creative hiding method- today it was really 2,5 as there was already a path straight to the cache. :)
13 veebruar 2010 leidis
Abrez999 [pekadrip]
22:10 TFTC.
FITW: Udajs_16, GatisK, metaxa7532, Dainiss, VM.turists, Kva Kva, Kasparssp.
13 veebruar 2010 leidis
Caro ja Kaitsi tiim + [karuonu

]
Teekonda planeerides pidasime suurimaks ohuks mülkasse vajumist ja selle vastu olime hästi kindlustatud. Aga et kelk pole liikumisvahend ja lapsed tuleb seljas kohale vedada, selgus alles kohapeal ning tegi sellest tõelise kogupereaarde. Järsak, võsa ja vastu pead peksvad hundinuiad lisasid matkale parjalt vürtsi juurde. Ausalt öeldes tahaks seda aaret suvel ka proovida:) Tänud peitjatele!

Start

Allamäge on lihtne

Ups!

Mis teha kui ema on geopeitur:)

Leitud ja logitud
13 veebruar 2010 leidis
Urve, Triin ja Hannes [jussike

]
Õhtupoolikul oli georada sügav ja eksimisvõimalus praktiliselt puudus. EVEJ.
13 veebruar 2010 leidis
Eveli, Endel, L@ssie, Pille ja Katrin [katrin]
Jah... Selle aarde geoparklasse sisse keerates minu väike pea mõtles juba et hiljem tuleb ukerdamine... kahjuks liiga hilja... See aare jääb vict tükiks ajaks meelde, sest kõndimine tasus oma vaeva ära. Loodus oli lihtsalt super! Keegi oli ilusa georaja ka meisterdanud aardeni:D Tänud peitjale! Samuti tänud autolükkajatele!
13 veebruar 2010 leidis
Katrin, Eveli, Nipnip, L@ssie ja Pille [piltsu]
Parkides Katrini autot, ütles ta kohe, et sealt ta välja ei saa :) ja nii oligi. pärast tuli kõva lükkamine.
Mäest alla oli lihtsam minna, kui üles tulla :D
Aga tänud raja tegijale ;)
13 veebruar 2010 leidis
Priit & Maarja [bonzo

]
Peale geovastlapäeva võtsime suuna mädajärvele. Kiirelt sai selgeks, et gps-i vaja ei ole ja tuleb lihtsalt ettejoonistatud rööpas püsida. Plaan töötas ideaalselt ja varsti olimegi aarde juures. Meie ise kaasaarvatud, oli sel hetkel selle aarde juures sel päeval käinud 12 inimest (kuigi üks vist oli koer) :) Ja nagu logidest näha, siis käidi seal veel palju-palju.
Pärast kloppisime riided seemnetest puhtaks, sest me nägime mõnda hundinuia seal ka. Täname! EVEJ
13 veebruar 2010 leidis
Lauri, Rita [algaja

]
Siin hoiatati juba ette, et ära mine autoga. Ikka läksin ja mingil segasel põhjusel ei juhtunudki midagi. Rada oli muidugi ülbe. Trampisime nulli. Rita käis ees ja torkis kahtlasi kohti kaikaga aga igal pool oli tugev jää. Vähemalt mina ei kukkunud kuskil läbi jää. Tagasiteel tuli jussikese tiim meile vastu. Rada sai nende poolt veelkord sisse käidud. Auto juures läks aega aga hundinuiad tulid lõpuks riiete pealt maha. Ja järgmise aarde juurde mineku plaanidele tõmbas geokolleegi kõne kriipsu peale. EVEJ
13 veebruar 2010 leidis
Ermo [pioneer]
Olin vist selle päeva viimane logija. Geomaantee oli nii kapitaalne, et pimedas ei pidanud isegi taskulampi kasutama enne kui logimisel. Aare korras. EVEJ.
13 veebruar 2010 leidis
Carolina, Andreas, Karuonu ja Kaits747 tiim [caro]
Geoparklasse jõudes nägime ees just matka lõpetanud Lassiet, ja Nipnipi tiimi, kellega mina uuesti tutvusin, sest talvel näevad ju inimesed hoopis teistsugused välja, kui suvel ;)
Sooja sai teha Katrini autot välja lükates. Et maastik 2,5 ja eesoleva georaja kasutamine liiga kerge ei tunduks, võtsime oma raskusastmed kaasa. Siis kelgud nööripidi järgi ja mööda rada minekut. Peatselt sai selgeks, et kelgud sellisel maastikul ei tööta, lapsed olid kogu aeg kummuli. Varustus jäi ükshaaval raja kõrvale ning kui lapsed kukile ja selga said, oligi raskusaste 4,5 saavutatud. Tagasi auto juurde jõudes olin mina küll poolsurnud, sest mäest allaminek polnud veel nii raske, kui mäest üles ronimine. Et Karuonul liiga lihtne ei oleks, siis sai ka temale tagasiteel vahepeal koormust lisatud. :) Aitäh talle selle eest!
Logiraamatusse nimesid kirjutades jõudsid meile järgi Ove ja Mare. Andreas sai aardest mänguasja, mina jätsin Geolutini Muumi. Väga põnev maastik oli ja tagantjärele mõeldes päris lahe matk. Aitäh peitjatele!

Soojendus

Raskusaste 4,5 saavutatud
13 veebruar 2010 leidis
Mare ja Ove [ove

]
Aardeni viis juba üsna arvestatav geomaantee, mida mööda jõudsime kiirelt ka kohale. Lund oli metssavahel üsna korralikult ja mäest alla laskumine oli tehtud väga mugavaks!
13 veebruar 2010 leidis
Ef ja Märt [mart

]
Arvata oli, et tänane päev toob Mädajärvele korraliku laia geomaantee. Selleks, et meie mööda maanteed ei peaks sammuma aardeni maastiku raskusastmega 4,5, olime valmis varajase ärkamise ja stardiga Tallinnast kel 5:30. Peale tanklapeatust jõudsimegi parkla koordinaatidele. Kell oli siis umbestäpselt hommik ja Viljandi täis unist -8°-st laupäevahommikust vaikust. Igaks juhuks ei hakanud autoga proovima, kas parkla "nulli" kah saaks, ilmselt oleks saanudki, kuid seal siis oleks meie geovastlapäev suure tõenäususega möödunudki, vähemalt vägarasketehnika saabumiseni.
Õnneliku juhuse tahtel sattusime üsna kohe päevi vanale ja vaevumärgatavale jäljerajale, mis oma kõverustega parema puudumisel tundus piisavalt hea sihina aarde poole liikumiseks. Omavahel arutasime, et kas see rada juba on nii vana, et juhul kui ta järsku lõppeks ja lõppu tähistaks kellegi lumest paistev peanupp, siis kas see oleks ka eelnevalt lõhnast juba tunda. Aga seda me teada ei saanudki.
Logiraamatusse kirjutasime end sisse kell 8:25. See oli TFTF
*.
Tagasitee oli mõnevõrra keerukam, sest mingil kummalisel põhjusel kasvasid kõigi puude ning põõsaste oksad just seda pidi, et end nende vahelt läbi libistada ei olnudki võimalik, iga viimast oksa tuli teisaldada käega ja ikka hakkasid need vastu. Nii kulus meil tagasiteele isegi rohkem aega, vaatamata lumme meie poolt ettenägelikult juba tulles jäetud jäljerajale.
Tänud peitjatele!!! Ei mäleta, et kunagi enne oma elus taolisel maastikul oleks õnnestunud viibida ja sellises meeletus koguses peatselt oma vilju maailma laialipaiskavaid kõrrelisi õnnestunud näha.
-------------------------
* Today's First to Find
13 veebruar 2010 leidis
L@SSIE, Eveli, Katrin, Endel, Pille [lassie]
Eelnevalt olin valmistunud vaimus kauakestvaks võitluseks ilmastikutingimustega. Kuid kohapeal selgus et Loodus oli toime pannud ülima vastutulelikkuse geopeiturite suhtes. Õige ka, sest Looduselt tuleb oodata armuande ja üritada termaga hästi läbi saada. Muidu Loodus tapab.
Aardesse sattus minu käe läbi imeline helkur, mis suudab ise ümber käe väänduda. Asemele võtsin mingi asja, mis peaks valgust näitama.
Kõigest muust sündinust võite lugeda kaasvõitlejate blogidest.
http://lassie.wordpress.com/2010/02/13/geopeitusehullustus/
13 veebruar 2010 leidis
Eveli, Katrin, Pille, L@ssie ja Endel [nipnip]
Geovastelile mineku planeerisime ikka korraliku eelmatkaga. Kui geomobiilid pagitud, säädsime sammud punkti poole teele. Mingil hetkel tekkis kahtlus, et me pole täna esimesed, kes Mädajärve vallutada püüavad. Üsnagi värske jäljerida lookles kahtlaselt inimesele mitte nii omases suunas ja keeras lõpuks hoopis võssa. Siis panin gepsu taskusse ära ja arutasime veel omavahel, kelle nimed me logiraamatust ees ootamas leiame. Maastik pani tütarlapsed rõõmsasti kilkama ja mehed mõne aja pärast kergelt hingeldama.
Looklev rada, viis loogilisena tunduva sihtmärgi poole ja kui kohale jõudsime, siis polnud üsnagi ettearvatavalt otsimispingutust vaja eriliselt rakendada. Pärast sumpamist oli leidmine juskui kirss vahukoorel - säras teie kohe kaugele. Kiusasime pisut Katrinit ja Pillet, kes meist rajal pisut maha jäid, ega avaldanud oma leidmist ja suunasime neid veel lumme sumpama, enne kui ka nende silmad avanesid. Logisime ja asusimegi tagasiteele. Mida samm edasi seda süngemaks tõusis asjaolu, et tulla sai ju mäest alla. Ja lumi oli ainult pisut üle põlve. Nõlva kaldenurk jäägu kohalkäijatele avastada.
Tagasi geomobiilide juurde jõudes, saabusid Kaits ja Caro, pisukese aja pärast ka Karuonu. Teadagi mis plaanidega. Ja lapsed muidugi kaasas. Seda logi tahaks kohe lugeda ...
Katrin oli parkides oma auto võimeid tugevasti üle hinnanud ja kandvale pinnasele tagasi saamiseks tuli teha veel üks korralik kolmemehelik jõupingutus. Igati väärikas Geovastlapäeva algus. Tänud peitjatele!
26 jaanuar 2010 leidis
Neeme [neeme

]
Esmalt otsustasin aarde otserünnakuga vallutada, aga hirm on see, mis mehe araks teeb ja kui kindel jalgealune kippus ära kaduma, otsustasin haagi sisse teha. Veidikese aja pärast tuli siiski uuesti lumme sukelduda, seda enam, et sellest kohast oli kõige lühem tee aardeni ja sealt leidsin ka jäljed, mis väga oluliselt kitsejälgedest erinesid. Aare ootas, hoolimata kargest talveilmast, kindlameelselt oma koordinaatidel ja Sven ei olnud jõudnud ka veel oma ähvardust täide viia :). Nii ei jäänudki muud üle, kui logi kirja, kuldne tunnistus põue ja kodu poole. Tagasi jalutasin siiski otse läbi nuiametsa, polnud hullu midagi, kitse- ja rebaserajad ju ees. Natuke targemaks sain ka: kui fotoka kaasa võtad, siis vaata, et seal toimiv aku ka sees oleks!!! Tänud Kadrile ja Peebule mõnusa matka eest!
25 jaanuar 2010 kommenteeris
Märt [mart

]
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".
24 jaanuar 2010 leidis
Sven [geokrahv

]
Peitjad soovisid testleidu, sest koordinaadid on määratud maaameti kaardi järgi ja et neis kindel olla, siis kontrollisin asukoha gepsuga üle. Täpsus oli +-2m. Esimene katse aardeni pääseda oli siis selle peitmise päeval 17.01.10. Proovisin läheneda Viiratsi poolt. Ühel hetkel ei olnud paksu lume all enam maad. Oli üks pehme ja vesine värk. Vajusin pea vööst saadik mudasse. Imekombel ei tulnudki teise kummikusse vett. Sain sealt august kuidagi välja ja püksisääred külmusid hetkega torudeks. Kuna käimine oli natuke raskendatud, siis kukkusin paksus lumes veel kuhugi pokude vahele ja püstisaamisega oli päris raskusi. Raskusi oli just sellepärast, et mul polnud kindaid kaasas ja ma ei tahtnud ennast kätega aidata. Lõpuks koju jõudes olid püksid jääs, taskud ja isegi jope kapuuts lund täis.
24.01.10 kuupäeval lähenesin surnuaia poolt. Sissetallatud raja kõrvalt leidsin lumele joonistatud Päikese ja käejälje selle kõrvalt. Tegin oma käejälje ka.
Aardest leidsin testleidjale aukirja. Esmaleidja tunnistus on veel aardes. Kui sellele lähiajal järgi ei minda, siis lähen toon ise selle sealt ära. Praegu on ligipääs aardele väga hea. Tänud peitjatele seikluse eest!

kustutatud logiteade