Peitis 04.01.2010 Kesha&Ko (geocaching.su) [geocaching]
| WGS84 dd mm ss.s: 58° 54' 18,24" 24° 06' 9,12" | |
| WGS84 dd mm.mmm: 58° 54,3040' 24° 6,1520' | |
| dd.dddd: 58,905067 24,102533 L-Est: 505909 6529546 | |
| Kaardid: Regio: GIF Flash | Maaamet | Google | |
| Tüüp: Mõistatusaare Maakond / linn: Läänemaa | |
| Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 2.0 Suurus: normaalne |
Kirjeldus:
Aarde on peitnud geopeiturid, kes oma leidmisi ja peitmisi kajastavad www.geocaching.su lehel.
Koluvere lossi ja mõisa saksakeelne nimi on Lode. Nimi on saadud lossi ehitajate järgi. Nendeks oli Lode vasalliperekond. Kuidas sattusid Loded siia ja miks ehitasid linnuse? Kuni aastani 1224 oli Kullamaa piirkond arvatavasti taanlaste kontrolli all. Pärast mandri-eestlaste ebaõnnestunud katset ristisõdijatest vabaneda läks Läänemaa Mõõgavendade ordu kätte. Samas jäi Läänemaa taanlaste ja sakslaste vaheliseks vaidlusobjektiks veel aastakümneteks. Paavst üritas konkureerivate ristisõdijate vaenu lepitada. Paavsti legaat Modena Guillemus moodustas vaenutsevate poolte eraldamiseks Järva-, Lääne- ja Virumaast paavstile otseselt alluva kirikuriigi, mille läänepoolne pealinn oli Kullamaal, kus resideerus paavsti asehaldur, legaat Guillemuse kaplan magister Johannes. Paavsti puhverriigi iga oli lühike. 1228. a. moodustati Saare-Lääne piiskopkond, mille keskus rajati Lihulasse. Kullamaale jäi piiskopkonna stiftifoogti residents ja stiftifoogtiks oli Johannes de Lode. Võimuvõitlus aga jätkus. 1234. aastal vallutasid ordurüütlid Kullamaa linnuse ja maksustasid ümbruskonna vasallid ning vastristitud 1000 marga hõbedaga. 1236. aastal tegi paavst aga oma legaadi Guillemuse kaudu ordule korralduse anda muude kindlustatud kohtade hulgas legaadile tagasi ka Kullamaa. Nii ka sündis. Kuid stiftifoogti Johannes de Lode pojad Odenwardus ja Henricus ehitasid pärast orduvägede lahkumist Kullamaa linnusest kaks kilomeetrit kirde poole Koluveresse uue linnuse. Loded ei soovinud alluda piiskopist maahärrale ning see põhjustas 1238. aastal uue sõjalise konflikti. Paavsti legaadi palvel vallutasid ordurüütlid kihelkonna tagasi piiskopile. Vennad Loded põgenesid taanlaste juurde Tallinna. Aga madin Koluvere linnuse ümber ei lõppenud. 13. sajandi lõpul ordu ja piiskopi vahel puhkenud kodusõjas okupeeriti ordu poolt mitmeks aastaks ka Koluvere. Selleaegsest Koluvere linnusest pole tänaseks jäänud aga jälgegi. Kuid on võimalik, et Loded ei lahkunud siis veel lõplikult Läänemaalt. Fromhold Lode Saare-Lääne ja Tallinna piiskopile Georg von Tiesenhausenile 1528. aastal esitatud läänistusürik annab teada, et Taani kuningas Catubus andis rüütel Odward Lodele juba aastal 1196 truu teenistuse eest võitluses paganate vastu Eestimaal järgmised mõisad: Wolljell, Kyde, Lechts, Pödes, Isen, Kochtel und Pall (eesti k. Loodna) ja kuningas Waldemar selle 1222. a uuesti kinnitas. Kui kogu Läänemaa läks üle Saare-Lääne piiskopile jäänud Lodedele 11 sugupõlveks alles Loodna mõis, kuni Hermann Lode selle 1505. a Vigala mõisnikule Otto Uexküllile müüs. Nii võib arvata, et Loded on kõige vanem teadaolev mõisnike sugukond Eestimaal. Samas on seda 1528. a. ja ka teisi varaseid Lodede läänistamisürikuid peetud võltsinguteks. Ehk suudavad ajaloolased tulevikus Lode suguvõsa ja Läänemaa sidemetesse lähemat selgust tuua.
Koordinaatidel on koht, kuhu saad parkida auto. Tule autost välja, näed paremal metallist väravaid (kui seista näoga lossi poole). Väravaid katavad stiliseeritud kilbid.
Kilpide arv on arv A.
Määra kilpide värv: kui värv punane - B=3, kui roheline - B=4, kollane - B=5 ja kui sinine siis B=6.
Nüüd lisa andmed N58 54 (2*А)В5 Е24 06.ВА0
Vaba tõlge originaalist Priit [armastan]
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Vihje:
Allosas, suur õõnes vana puu
Lingid:
http://www.geocaching.su/?pn=101&cid=7035
Aarde sildid:
Geocaching.com kood: pole
Logiteadete statistika:
9 (90,0%)
1
1
0
0
0
Lähimad aarded: Õmma - 7,89km Rabasaare - 8,22km Risti - 9,41km
Viimati muutis: [mart] 31.01.2010 18:55:17
]
]
]
]
]
]
]
]