Iiripilli

A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4

N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9

29 jaanuar 2012 leidis Margus, Airi ja Maris [max]
Alustasime oma matka küla vahelt. Parkisime auto tee äärde ilusa suure kuuse alla, panime räätsad jalga ja suundusime jõe poole, sinna, kus meie arvates pidi asuma sild. Silda me muidugi sealt ei leidnud. Ees oli lai jõgi. Kuid Pakasetaat oli meie eest hoolitsenud, väljas oli -14 kraadi ja jõevood olid ilusasti kaanetatud. Esialgu toksisime jääd toikaga, mitte ei usalda nii uhke kraavi peale kohe jalaga astuda. Jää oli siiski tugev ja kandis hästi. Edasi polnudki muud muret, kui võtta suund aardele. Metsaviirust läbi jõudnud, leidsime põdra teeraja. Tundus, et ka tema teab, kuspool aare asub, sest astusime ühes suunas. Raba peal oli väga mõnus, lumega kaetult olid kõik veetakistused kadunud, päike soojendas, lumi sätendas. Iiripilli saare juures arvasime, et ei hakkagi puude vahelt trügima, vaid teeme saare ümber ringi ja proovime aarde lähedalt otse minna. Seal saare külje all oli raba alles märg ning kippusime läbi vajuma. Siis saigi suund otse aardele võetud. Saarel oli väga ilus, meelde jäid kõrged lumised puud. Aarde asupaik oli looduse poolt hästi makseeritud, tegime enne ümbruses tiiru, kui miskit tuttavat ja vihjepildile sarnast silma hakkas. Panime logi kirja ja asusime tagasiteele. Seekord juba otse läbi saare. Raba pealt otsisime üles tuttava räätsamaantee. Ja nagu ikka oli see tagasitee palju lühem ja kiirem. Siis veel jõe-kraavi ületus ning nüüd hakkas silma ka sild, seal kusagil kauguses. Lõpetuseks ütleksin, et üha enam ja enam imetlen aarete peitjaid, kes võtavad vaevaks aarde rabasaarele peita. Ei ole ju siia oodata suurt otsijate tungi, kuid seda suurem ja siiram on nende rõõm, kes rabasse kohale jõuavad. Suur-suur tänu peitjale! Mitte miski muu ei oleks meid sellise külmaga soojast toast välja meelitanud.

29 jaanuar 2012 leidis Maris, Margus ja Airi [airce]
Kraadiklaasi vaatamine erilist entusiasmi ei tekitanud, prr nii külm. Aga kui max tiim ütles, et lähme ikkagi - pakkisin end sisse ega tegelenud mõtlemisega. See oli parim otsus.
Sel rabajalutuskäigul sain ka mina lõpuks esmakordselt räätsad jalga ja nendega liikumine oli vähemalt 5 korda kergem, kui ma olin endale ette kujutanud, mis sest, et jalas olid mul veel mitu korda suuremad kummikud, kui mu enda jalanumber. Rabas oli nii mõnus ja nii ilus, et mul tuleb sõnadest puudu. See rahu ja vaikus, soe päike ning lustakad geopeiturid, see on hetk, millest ma ammutasin positiivset energiat lademetes. Minge rappa ! Kiitus peitjale !

17 detsember 2011 leidis Merike & Triin [linnapreili]
Iiripilli ja Ohusilla on 2 aaret, milleni minekut olen pikalt planeerinud/oodanud ja kaaslasi ühinema agiteerinud. Nädala keskel oli teada, et vaba laupäev ja hoolimata eile ilmunud ilmateatest stiilis "taevast tuleb vett erinevates variantsioonides", toimis tehtud agitatsioon ning retk sai ette võetud. Ütlen ausalt, et teatud aardeid ei lähe iial üksinda otsima ning rabad-rabamaastikud on sama kindlad, kuhu vajan seltskonda. Nagu ka Iiripilli. Merike kõndis enesekindlalt ees, mina hüppasin mättalt-mättale ning tõmbasin kummikuid välja või testisin kummiku veekindlust. Läbi õrna lumesaju (lörtsi) jõudsime aardeni ja läbi õrna lumesaju (lörtsi) jõudsime tagasi autoni. Kui läksime oli maa roheline ja kui tagasi oli natuke roheline kuid rohkem valge ;) Õrn lörts sai tagasiteel ristitud "seenelörtsiks" nagu "seenevihm" ;) Nüüd kui Iiripilli leitud, siis Ohusilla aare ootab oma leidmisjärge, kui on vaba aega ning agitatsioon georetk kaaslase osas on positiivne ;);)

17 detsember 2011 leidis Triin ja Merike [mooritz]
Natuke eeltööd kaardiga tegi rabasse kuivalt pääsemise täitsa teostatavaks. Vett oli rohkem enne raba kui rabas.Kuid ka rabas pidi vaatama , et kuhu sa astud. Üks hetk viskasin end põlvili ka , sest jalg jäi lihtsalt rabavaimu haardesse kinni, kuid minu säärikud päästsid mind märjaks saamast. Püsti sain imekiiresti, isegi kindad ,mis maad puutusid, ei jõudnud märjaks saada :). Sadas "seenelörtsi", mis maapinna lõpuks ikka valgeks tegi. Rabamätastel punasid vastu jõhvikad, mida sai siis vahepeal kamaluga haarata ja mõnuga süüa. Metsa alla jõudes tuli jälle ületada suuremaid veetakistusi ja siis varsti oligi otsitav aardepeidik meie ees. Tagasitee tegime huvitavamaks ja läksime veidi teist teed ja kuidagi kiiremini läks see liikumine mööda loomade sissetallatud radu. Võib-olla oli oma osa ka tugeval kaikal, mille rabasaarelt kaasa olime haaranud. Need kaikad ootavad nüüd järgmisi matkalisi silla juures.

11 detsember 2011 kommenteeris Elvis [ullunt]
Aare korras.Konteinerisse tagasi teritaja mis lebas mahalangenud lehtede varjus peidukoha all. Lisatud ka metalliotsijaga leitud kuul samalt rabasaarelt.

8 oktoober 2011 leidis Kaja ja Bruno [kajaliis]
Sõmerus tervitas meid vänge seasita hais, mis võttis seest nõrgaks ja silma veele. Pool kõõksudes vesisel maal, mööda sopast rada astudes võtsime suuna nulli poole. Läbisime väikese metsatuka ja raba. Öine vihm oli ilmselt niigi märja ala veel märjemaks muutnud ja kohati oli selline tunne, et kohe jääb kuskile kinni. Soisele rabasaare servale jõudes taltusime jõhvikamätaste ees - meeletu, kui palju võib olla mõnes kohas neid marju! Osa ahvatlustest rändas kohe suhu ja tagasiteel oli mõte neid kasvõi natukenegi kaasa korjata. Edasi olimegi juba rabasaare servas, kus üle pokude püüdsime kuiva jalaga metsa jõuda. Siis tuli ohoo. Kollimets tundus pigem vana mõisapargi moodi ja igatahes seal elati. Pinnas oli kärssmootoritega kõikjal üles küntud ja tõrudest järgi ainult mütsid. Tegime vahvaid pilte. Aardega läks kähku. Võtsime GC, J: 3 klaasmuna. Tagasitee oli vaevaline ja väsitav, kuid kogu käik vääris vaeva. Oli see ju meie 900s Eestis. Täname!

11 september 2011 kommenteeris Jaanika, Elvis [ullunt]
Aare ok. Konteinerisse sokutatud GC.

26 august 2011 kommenteeris Lauri [algaja]
Kui raske seda sillakest sealt maaameti kaardilt siis leida on ?

25 august 2011 ei leidnud Sirje, Andrea ja Andreas [gpsitu]
Panen mitteleidmse kirja. Mitte, et me oleks aaret nuusutanudki - külast kaugemale me ei saanudki - aga see on juba teine katse leida mingisugunegi aardeni viiv tee. Eelmine kord proovisime Kiigumõisa allikate poolt, aga samuti asjatult. Seekord ei tahtnud kellegi aiast läbi jalutama hakata, teadmata, kas pärast üldse jõge ületada on võimalik.
Aardepeitja võiks anda mingidki juhised, kust on soovitav teekonda alustada. Ja kahtlen sügavalt, kas raskustase ikka on vaid 3. Eelmiste logide põhjal tundub, et pigem 4.

28 mai 2011 leidis Marti, Allan, Leelo [iksid]
Kõige rohkem läks aega, et jõuda veetakistuseni. Edasi läks juba kiiresti. Aitäh rappa kutsumast. Aare korras, evej.

20 veebruar 2011 leidis E ja I [kimmid]
Hommikul sai telekast Tartu Maratoni start ära vaadatud ja ise ka seejärel suusad alla ja oma maratonile mindud. Nägime suurt põtra. Tagasi auto juures kohtasime juba varasematele tuttavaks saanud kohalikku, kellelt kuulsime, et meie eelmise korra hundi hirm polnud asjata. Nimelt oli mõni nädal tagasi samas rabas ühe kohaliku koeraga üksik murdjahunt 1:0 teinud. Õnn kaasa teistele minejatele! V.GC.

5 veebruar 2011 leidis Mari, Siim ja Ants [marx303]
Ka meile algas retk rappa suhtlemisega jutuka kohaliku mehega, kes oli suur Eurospordi fänn. Õnneks saabus peagi Eesti Posti auto ja mehe huvi meie vastu vähenes kohe. Saime suusatamisega algust teha. Minul ja Antsul oli tegemist, et Siimule järele jõuda. Tema sai rabal suht rahulikult uisustiili harrastada. Meie järgnesime tasasel täiskasvanulikul sammul. Nägime palju jälgi ja põtrade hotelle ning sööklaid. Aare oli olemas ja sinna sai pandud gc, mis armastab mägesid. Ma näitasin talle nii Moosese mäge kui Vemdaleni suusamägesid, aga kuna seal sobivas suuruses aardeid ei olnud, siis tuleb mägedesõbrast gc-l nüüd rabasaarega leppida. Vähemalt on ta ümbrusest vähe kõrgemal:) Võtsime tb. Aitäh!

22 jaanuar 2011 kommenteeris Elvis [ullunt]
Ilus päev aarde kontrollimiseks. Suusad alla ja raba poole. Suurt põtra õnnestus näha,leevikesed põllu peal. Üllatuseks avastasin aarde juurest teise suusapaari jälje. Raamatust leidsin Jaanuse logi. Oli jätnud TB ja kaasa haaranud karabiini. Aare OK. Tagasiteel leidsin veel ühe vaevumärgatava suusajälje,arvatavasti Kimmide poolt tehtu. Praegu läheb aardeni kaks suusajälge,algused küll erinevatest kohtadest. Võimalus ilma gps aare leida.

22 jaanuar 2011 leidis Jaanus [t6rvikmees]
Väga mõnus oli suuskadega nulli liikuda ja logida :) Tänan!

16 jaanuar 2011 ei leidnud E ja I [kimmid]
Umbes 50m enne aaret läks väga järsku pimedaks ja nii me otsa ringi keerasime, et mitte huntide kätte jääda :) Suuskadega oli sood ületada päris tore. Kunagi päevavalges uuele katsele.

26 oktoober 2010 leidis Paavo [speedy]
Sai käidud Türil linnas ja vallas mitmele-mitmele hoolealusele isiklikult Medi häirenuputeenust paigaldamas ja pärast seda taas kohustuslik teekond Tartusse ette võetud.
Enne oli aga vaja pärast tasuvat ja kurnavat tööpäeva end veidi tuulutada - paras mülgas tundus meelelahutuseks igati sobiv. Ei rääkinud mina ühegi kohalikuga ega olnud siiani vihjepiltigi vaadanud. Sain kuiva jala, kuid väga higise pea ja seljaga kohale. Enne aardeni jõudmist nägin kampa metssigu endaga paralleelselt müdistamas. Pelgasin lausa pisut, jõulised loomad ikkagi. Õnneks hämarduva metsa all nad midagi hullu korda ei saatnud. Vantsisin autoni tagasi, et kimada uue hiti - Ajaviite - poole.
Aare korras, EVEJ. Aitäh seikluse eest! Nõustun Joonasega (-: Meeldiv on tõdeda, et selliseid aardeid on ka vaja - muidu ju sellisesse kohta ei tammuks. Eriti veel üksi ja hämarduval kellaajal. Ja tervitused eelmistele leidjatele, kelle jaoks see esimene aare oli ning kes sinna ööbima jäid! Vaprad.
http://www.medi.ee

2 oktoober 2010 leidis Rait & Tea [raigu]
Tegemist on meie esimese aardega. Juhendist läks kõrvust mööda nõuanne, et maapinda pole vaja uuristada. Pinnase järgi otsustades ei olnud meie ainsad tähelepanematud otsijad aga seda suurem oli hiljem leidmisrõõm :) EV, J: karabiini

16 august 2010 leidis Lembit [polekala]
Tee viis sõbra juurde Pilistvere kanti ning ei saanud seda retke kuidagi muud moodi planeerida, kui teeäärde jäävaid geopunkte väisates. Esimesena jäi ette Iiripilli. GPS juhatas üksnes ühe kruusateede ristumiskohani ning edasi puudus mul igasugune aimdus, kuidas üle kanali soosaarele kõige paremini saada. Eelnevate logide põhjal oli selge, et kusagil on mingi rada. Tüütasin siis ühte kohalikku tädikest, kes päris täpselt ei teadnud, kuidas soosaarele saab, kuid andis ligikaudse suuna. Igaks juhuks läksin veel ühe talumaja juurde nõu küsima ja seal kohtasin täiesti juhuslikult ühte töökaaslast, kes siis korralikult puust ja punasest ette maalis, kuidas soosaarele saab. Nende juhtnööride järgi oli aardeni minek ilus jalutuskäik va mõned nõgesed, mida ma lühikestes pükstes ja plätades forseerisin. Mõnus jalutuskäik rabas, tänud. EVEJ.

26 juuli 2010 leidis Miki ja Merle [miki]
Teel aarde suunas õnnestus meil kohata todasama isikut, kes aardekirjelduse lingi pildil on. Kes siis lahkesti juhatas, kuskaudu parem läheneda ja kuidas üle vee saab. Edasine oli vaid mõnus jalutuskäik põrgupalavuses. Kuigi vihjest ja vihjepildist ei olnud leidmise hetkel aimugi, tuli aare minutiga kätte.

9 juuli 2010 leidis Joonas Vangonen [joonas444]
leiukuupäev umbkaudne

8 juuli 2010 leidis Kadri, Sven, Lauri & Hanno [hanno5000]
Ühinen eelkõnelejatega ja veeretan ka kogu süü Lauri kaela.. ;) ..ise tunnistan end süüdi selles, et Kadri sai ka nüüd selle toreda kogemuse osaliseks, kui algul lähed otse maastiku valimata ja pärast naased korraliku rada pidi... :D Aga loomulikult oli see seda väärt ja matk aardeni ning tagasi selles heas seltskonnas oli väga mõnus. Sõime murakaid, saime jalad märjaks ja uudistasime maastiku, mis ei tundunud kuidagi päris raba moodi olevat. Peidukas paljastus ruttu, kuigi kõigil tundus olevat erinev koordinaat. Igatahes oli tore kogemus pärast väsitavat tööpäeva. Tänud!

8 juuli 2010 leidis Lauri, Sven, Hanno, Kadri [pekadrip]
Nüüd siis on selle aarde logidega ka ots lahti tehtud ;) Mingil imelikul põhjusel keegi neljast sel päeval kohalkäinust pole tänaseni loginud siia oma leidu. Täiesti teineteisest sõltumatult ja kokku leppimata. Veider. Mina isiklikult ootasin, et Lauri, kes sai nagu endale õiguse FTF saada, kirjutaks oma muljetest esimesena. Aga jah, kõiges on "süüdi" Lauri. Suur Aitäh!!! talle selle eest! Sest tema hullu idee tulemusena võttis ta meid Viljandist kaasa, tõi pärast tagasi ka ja ise ööbis pärast kuskil Kose lähistel autos, vist. Selle aarde otsimisel, õigem oleks küll öelda aardele lähenemisel, sain esmakordselt tunda seda, mis tähendab läbi võsa aardeni minek ja pärast normaalse inimese kombel tagasi tulla. Seni on kuidagi enamasti õnnestunud paremad lähenemisteed leida ;) Minu kuskile mudasse potsatamine oli naljakas muidugi. Ja kui ma enne kõhklesin, et kas panna tossud või kummikud ja tegin siiski valiku tossude kasuks, siis see juhtum andis kindla veendumuse, et ega kummikustki kasu poleks olnud. Kui just kõrvuni ulatuvate kalamehe säärikutega tegemist poleks. Ja siis polnud enam vahet, kas tee on märjem või kuivem. Raba ise valmistas mulle veidi pettumuse, sest olen pärit ju rabade vahelt ja tüüpilist rabavaadet polnudki. Rabamände oli selleks liiga palju. Aga murakad, mustikad ja eelmise aasta jõhvikad olid head. Seltskond oli mõnus ja aarde juurde jõudsin mina siis kui teistel juba ammu leitud oli. Liikusin väheke ilusama metsaga trajektoori pidi... :-) Siis oli väike mokalaat puu all koos kerge einega ja tagasitee läks kähku juba eelpool mainitud viisakamat rada pidi. Ja enne keskööd nagu niuhti Viljandis tagasi. Kaasasoleva nänni puudumisel EVEJ Aitäh peitjale selle seikluse eest!

8 juuli 2010 leidis Lauri, Kadri, Hanno ja Sven [geokrahv]
Tegelikult on Lauri süüdi, et selle aarde juurde just sellel päeval läksime. Siinkohal süüdlasele suurimad tänud! Meeldiv jalutuskäik vahelduval maastikul. Hästi maitsesid toored murakad. Mulle ongi just toored marjad alati maitsenud. Kadri tegi natuke mustkunsti ka. Ühel hetkel kaotas enda ära. Algaja oli just hetk tagasi sellest trikikohast imekombel üle astunud. Lõpptulemusena olid kõik ikkagi rõõmsad ja teekond võis jätkuda. Aardepaigas tegime pärast leidmist palju jalajälgi ja sõime ära Kadri kaasa võetud võileivad.
Aardesse jätsin hambad ja kuna karp oli üsna tühi, siis asemele midagi ei võtnud. Tänud peitjale seikluse eest!

8 juuli 2010 leidis Kadri, Sven, Hanno, Lauri [algaja]
Mingi piss lõi pähe, et peaks otsima minema. Ja nagu imeväel oli ka Hanno kohe valmis kaasa tulema. Kuna minu start oli Viljandist siis täiesti juhuslikult sain ka Sveni ja Kadri kaasa. Algus oli üsna lihtne, kuna Hanno erinevalt kõikidest teistest taipas eeltööna tehtava sillaotsingu koordinaadi meelde jätta. Sillani läks väga ruttu, umbes meetrises maltsas tallates olime varsti üle silla. Edasi trügisin ma kõige ees. Mingil hetkel oli täielik müstika, sest Kadri kes minu taga kõndis suutis end kuidagimoodi üle põlve kuskile mülkasse poetada. Mina astusin sellest august vist üle, igatahes ei suutnud ma küll aru saada kuidas mina sinna auku ei koperdanud. Edasi oli natuke väiksem kraav ja täisti juhuslikult oli ka seal mingi sillakene. Ülejäänud arvasid, et ju ma ikka elan seal, et nii hästi neid purdeid leian. Siis läks juba tibake märjemaks. Kummikuga ei saanud ma aga üldse sellest aru. Vahepeal panin ka räätsa alla, narr oleks olnud terve tee neid õla peal tassida. Saarekese peale hargnes igaüks oma kõige täpsema GPSi järgi. Mingit olulist võsa ei suutnud ma tuvastada ja üsna ruttu olime ka õige puu juures. Aga siin tegin ma ühe jõleda vea. Nimelt ei suutnud ma peale aardeleidu suud kinni hoida ja sellega oli ka teistel kõigil tuju läinud. No mida sa enam ikka otsid. Seejärel ilmusid kuskilt välja võileivad, mis ka sama ruttu kadusid. Leidsime veel ühe eriti suure prilllaua, mis oli tegelikult üks väga pikk ümberkukkunud puu ja mille loomad oli lihtsalt täis lasknud. Tagasitulek oli tibake lihtsam, kuna mingil müstilisel kombel oli keegi sinna raja sisse tallanud ja seega ei hakanud ma enam end läbi klorofülli murdma. Minnes kohe kindlasti seda rada ei olnud. Või on kellegil hea seletus miks me muidu umbes 100 meetrit kõrval pidime minema ? Teel sinna ja tagasi sõid kõik mingeid nublakaid, mida siis sõltuvalt värvist nimetati kas mustikas või murakas ja vist oli veel mingi nimi neil. Mina ei hakanud end sellest petukaubast häirima. Ei, tegelikult oli täitsa reibas tuiamine. Sven tegi pilte kah ja jäi seepärast teistest maha aegajalt. Tegin ka seekord EVEJ. Kokku läks vist 2 v 3 tundi, ei vaadanud kella.

7 juuli 2010 kommenteeris Elvis [ullunt]
Kordinaatidega tekkis segadus.Õiged kordinaadid on 59° 01' 43,01" 25° 38' 07,00".Vabandan segaduse pärast.

7 juuli 2010 kommenteeris Märt [mart]
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".