Ohusilla aare

A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4

N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9

27 detsember 2009 leidis Kris, Tarmo ja Martin [gpseurope]
Noo mis siis ikka. Ilm enamvähem, aare auutost natuke üle kilomeetri maad rabas. Võtsime ette ca 2tunnise rabamatka, keerutasime natuke, st ilma gpsita meid metsa lasta ei tohi. Koha saime kätte ilusasti, marssisin nulli ja siis pärast alles sain aru, et olin just üle jõe jalutanud. Nullis natuke otsisime, 30 cm lund sai maapinnalt eemaldatud nii mõneski kohas. Pärast olid jalad ikka mõnusalt valusad. Üks siin kurdab tänagi veel põlvevalu. Tore matk oli, hea et nii pikki sel peval enam ette ei tulnud. EVEJ

12 november 2009 leidis Raivo [raivo]
Olen mõni aasta tagasi läbinud Sikemäe talitee nii et tossud jäid kuivaks, seejärel Sikemäe suvetee paduvihmas nii et hamba allgi kuiva kohta ei olnud. Sellel matkarajal olin viimati 1978 aastal. Täna alustasin Matsimäe poolt. Kui uskuda raja logiraamatut siis käidi siin viimati kolm nädalat tagasi. Kuna GPS puudub sai kodus tehtud kõva eeltöö. Sellest oli ilmselt abi kuna aarde leidsin teisest kohast kuhu vaatasin mõne minutiga. Logimise ajal jäin vahele Simisalu poolt tulnud RMK töötajale.Tutvustasin talle lühidalt geopeitust ja logiraamatut. Tema läks Simisalu, mina Matsimäe poole tagasi.

19 september 2009 leidis Renate [peetrionu]
Jalutasime kohale Matsimäe poolt. Poolel teel alustasid põdrakärbsed rünnakut. Tore, et laudtee värskendamine on valmis - ahvirajal turnimise asemel saab kraavi ületada nüüd ka silla abil.
EVEJ

16 september 2009 leidis Maario & Hanno [hanno5000]
Ragistasime pimedas otse läbi metsa ja mõne märjema koha täpselt laudteeni, sealt oli juba lihtne nullini marssida. Otsida tuli siiski päris kaua, vihjepilt on ajaga ikka hoopis teise välimuse saanud, kuid kätte ta saime. EVEJ.

16 september 2009 leidis Hanno & Maario [loom]
Meie aarderetke esimene aare. Logitud sai umbes 22.30, ehk siis loomulikult öösel. Aardele lähenesime OTSE.. jalgu märjaks ei saanud, kuid tegemist oli vahepeal, et end võsast läbi murda. Aardest EV ja EJ

2 september 2009 leidis Urve ja Hannes [jussike]
Kui olime eelmiste leidjate ja mitteleidjate logid läbi lugenud, valmistasime vaimu ja sisendasime endale, et kaelani märjaks saamine ei olegi mingi probleem. Valisime kolmest lähenemisvõimalusest meie sõiduga kõige paremini sobiva, parkisime auto ja siis otse sohu. Algus oli lõbus, esimesed paar kilomeetrit saaks ka kingadega hakkama, kui tasakaalutunnetusega kõik korras on. Hiljem läks asi tõsiseks ja kummikud olid ikka vajalikud. Aarde leidsime nulli lähedalt (alla 10m) traditsioonilisest peidikust. Lisaks aardele leidsime sirmikuid, võiseeni, kaseriisikaid, kukeseeni ja mõned kuuseriisikad. Tulevastele otsijatele - aja jooksul muutuvad paljud asjad teistsuguseks, vahetavad kohta või hävivad, samuti ei tohi unustada, et kõik siin maailmas on suhteline. V: pastakas, J: nööbid (3+3), märk Metsaga mestis, porgandid kohalikele metsaasukatele.

20 august 2009 leidis Kairit, Ahti ja Priit [otsingul]
Tutvustasin Kautla metsi õele ja õemehele ning sai ka Ohusilla aaret teist korda otsitud. Seekord tutvusin eelnevalt logides olevate piltidega ja nii oli leid vägagi lihtne. Peidukoha raskusaste oleks GP juhendi järgi pigem 2.5 või 3.0, sest maskeering on peaaegu loodusesse sulanduv. Maastiku raskusaste seevastu on tunduvalt madalam, sest otse minnes kulub vast 10 minutit, kuigi metsaradu sel juhul tõesti kasutada ei ole. EVEJ.

21 juuli 2009 ei leidnud Grete ja Priit [otsingul]
Olime tütrega seal lähedal seenel ja tekkis mõte Ohusilla aarde juurest läbi põigata. Autost aardeni 1km ja kohapeal tegelesin peamiselt vaatlusega, sest peidukoha raskusaste 1,5 kaevamist ei eelda. Ei leidnud sellise raskusastmega peidukat ning kui ka piksejumal hakkas tugevamalt trumme põristama, siis otsustasime seekord lahkuda. Hiljem logidest lugesin, et ei ole enam sugugi 1,5 raskusastmega. Pole hullu - Kautla metsad, sood ja rabad on niigi mõnusad rändamiseks, et sinna lähen veel tagasi.

12 juuli 2009 leidis Jaanika ja Elvis [ullunt]
Plaan Ohusillale minna valmis juba laupäeval.Öösel sadas ladinal vihma ja hakkas tunduma, et minek jääb vist ikka ära.Hommikul paistis päike aga õnneks täiel võimsusel.Autole hääled sisse ja minek.Plaanisime läheneda kõige lühemat teed pidi,läbi metsa.Auto sai jäetud sobilikku kohta ja rännak algas.Ruttu sattus meie teele ette kraav, mille ületamine läks libedatel puudel õnnelikult.Keegi kraavi ei kukkunud.Edasi minnes jõudsime lagedale väljale mis lausa kubises murakatest.Sai siis tehtud vahepeatus nende korjamiseks.Oleks ikka pidanud suure ämbri kaasa haarama,igaksjuhuks kaasa võetud saslõkiämbrid täitusid kiiresti.Jõudes laudteeni suundusime esialgu Matsimäe poole,kuid suht ruttu otsustasime siiski teisele poole tagasi pöörata.See otsus oli ka õige.Peagi jõudsime ka õigesse punkti.Peale viie minutilist otsimist leidiski Elvis aarde.Aare korras.EVEJ.Kui enne olid meid tüüdanud kärbsed ja parmud,siis siin ei andnud asu sääsed.Alustasime tagsiteed autoni.Raba peal ahvatlesid meid endiselt murakad.Kui kraavini jõudsime,loomulikult mitte samasse kohta kus enne üle olime tulnud,proovis Elvis ära ka selle kuidas poolest säärest kraavimutta vajuda(õnneks kummikutega).Sellega meie seiklus seekordsel rabamatkal ka lõppes.Autoni jõudsime ilusti.Koju lastele sai auto juurest korjatud veel ka karbitäie metsmaasikaid, mida leidus seal ka rohkesti.Järgmisel aastal teame kuhu tulla.Aitäh peitjale.

24 mai 2009 leidis Ove [ove]
Võtsin ette uue katse leida Ohusilla aare, mis mul neli aastat tagasi leidmata jäi. Lähenemiseks asutasin taas lühimat teed, ehk jalgsi kilomeeter otse aardeni. Ka seekord tundus otsimine lootusetu aga leidsin aarde siiski vähem kui poole tunniga. V:helkur, J:tulemasin.

2 mai 2009 leidis Peetrionu [peetrionu]
Kuna ilmateade rääkis rekordiliselt madalast mereveetasemest, otsustasin vaatama minna, kas rabas on samuti vesi madal ja kas kummikutega jäävad seekord jalad kuivaks. Enamvähem jäidki.
Alustasin Simisalu poolelt. Enne Ohusilla mäge ja peale seda olid tublid inimesed laudtee renoveerimisega alustanud. Aare tuli raskelt, sest hakksin puude all GPS näidule järele jooksma. Vahepeal piilusin läbi telefoni aarde kirjeldust kuna paberkandjal seda kaasas polnud. Logide vaatamisega ei saanud hakkama. Tegin lõigust "... aare paikneb Simisalu-Matsimäe matkaraja keskel Ohusilla mäeinfotulba lähedal..." valed järeldused. Arvasin, et mine tea äkki 2001 aastal näitasid GPS'd sajameetrise täpsusega. Seepeale tuustisin mõnisada meetrit edasi puust mäeinfo tulba ümbruses.
Kaotasin mõne tunni pärast lootuse ja jalutasin Matsimäe suunas edasi ja siis tagasi.
Jalutamine loksutas midagi olulist paika. Kui tagasiteel GPS näitas rajalt aardeni 8m, siis lihtsalt läksin ja võtsingi 8 meetri juurest puu tagant aarde. Kilekott oli pisut aarde all olevas jääs kinni aga aare oli kuiv.
EVEJ

5 oktoober 2008 leidis MetsJeesus, Tanel, (Aivar) [metsjeesus]
Mis hullusti, see uuesti. Kuu aega hiljem uuele katsele pisut kompleksivabama meeskonnaga ning täies koosseisus kummikutes...

Ilm oli seekord fantastiline, raba sügiseselt kirkate värvidega ning pakkus ohtrat jõhvikasaaki. Tänu kummikutele läks Seli järve kaldariba edukalt kuni jõudsime kraavini. Kuskil allavoolu paistis mingi sinine köis, kraavist läks aga üle paarist kasest improviseeritud purre. Astusin sammu, astusin kaks ja purdekene katki praks... Minu 40-cm kummikud, mis olid mind kuiva jalaga Peeter I'ni toimetanud seekord ei päästnud ja Tanelil-Aivaril loomulikult nalja kui palju... [censored]... [highly censored]... Pole vist üleliigne mainida et kraavis voolav ohtra mudalisandiga ollus oli märg, tavalisest vanniveest pisut jahedam ja lõhnas huvitavalt. BRR. Kiire riiete väänamine ja vahetamine ning siirdusime vaatama, mis see sinine köis siis on. Selgus et igat toimiv Tarzani-sild, kus Aivar andis loobumisvõidu. Peale silda muutus n.ö. matkarada juba lausmülkaks ning taevas hakkas kiiresti hämarduma. Lõpuks Ohusilla mägi ja teadmine et varandus asub mingi puu ligiduses. GPS näitas jälle loomulikult Rakvere aiateibaid ning Tanel muutus tumenevat taevast vaadates üha murelikumaks ja murelikumaks... Lõpuks õnnestus mul leida see kõikse õigem puu ning kiire logimine... Tagasitee möödus peaaegu pilkases pimeduses mööda mädasood. Kuna looduses kipub teadupärast valitsema tasakaal, siis lõpetasid ka Aivar ja Tanel matka mõnevõrra niiskematena...

Aare heas seisukorras, jätsime 3.Sünnipäevast pärineva rohelise mao, võtsime Nato 2000 CD (surmigav ja omab haiglast vajadust maisnasse n ühikut sodi installida).

6 september 2008 ei leidnud MetsJeesus, Tanel, Heido [metsjeesus]
Kuna eelinfo oli et tegu on matkaraja ja laudteega, mis võib Simisalu-poolses otsas peale vahepealsseid suuri vihmu olla pisut vesine, otsustasime üritada läheneda aardele raja Matsimäe-poolsest otsast. Esimene jupp laudteed oli pisut harjumatu (laud siin, laud seal, vahepeal mudaaugud) kuid läbitav kuiva jalaga ka tavaliste matkasaabastega. Kui jõudsime aga Seli järve rannikule, sai kiiresti selgeks et siit edasi matkasaapad ei garanteeri kuivi jalgu isegi Väga Hea Tahe... Kuna sadas ka üha tihedamat ja tihedamat seenevihma, kasvas kaasGeoPeiturite nurin nii suureks, et otsustasin ohates otsad ümber pöörata ja proovida mõni teine kord...

17 august 2008 leidis Lembit ja Ave [polekala]
Olin matkarada edasi-tagasi läbinud eelnevalt juba 2 korral ning teatsin seega täpselt, mis ees ootab. Nendel kordadel aga ei teadnud ma geopeitusest ega aardest veel midagi. Seekord oli vee tase suhteliselt kõrge ning kohati ulatus see u pahkluuni või veidi peale. Samas sai ka otsimisega u 20 minutit vaeva näha, kuna metsa all jooksutas GPS täitsa usinalt ringi ning näitas viga 6-7 m. Lõpuks õnnestus toika-meetodil ikkagi peidupaik tuvastada. Kiire logimine, asjade vahetus ja parmu-kärbse pilve all tagasiteele. J- pastaka; V- pabertaskurätikute pakk.

15 juuni 2008 leidis Rain [taiks]
Kindlasti üks eesti raskemini ligipääsetavaid aardeid. Mitu kilomeetrit tuleb läbida läbi soo. Ka jalgratas eriti ei aita, sest niikuinii tuleb ratast enamus aega seljas vedada. Õnneks ei ole tänu madalale veetasemele praegu väga märg. Kuid väga palju on mahakukkunuid puid. Siiske jõudsin õnnelikult kohale. J: Helkuri. V: Scotland geocoini. Järgmine nädalavahetus lähen Pärnumaale, siis peidan sinna kuhugi. Võib-olla sinna Ohusilla aarde juurde mitte keegi mitu aastat ei satu. Nagu näiteks pole 2007 a. ühtegi aardeleidu!

11 mai 2008 leidis j444 [joonas444]
lähenesime seekord lõunast. kõige keerulisem osa kogu rajast on see, mis kulgeb mööda seli järve kaldaäärset ala - samas, sinna on tehtud väga lahe kraaviületamiskoht. minge vaatama! aga kõige parem tunne on ikka peale seda leidu, mis eelmisel korral saamata jäi. aastatagune võlg on seega kustutatud. lihtne peidukas tegelt ju. aare ok, jätsin geomündi. ning naljakas oli vaadata, kuidas viimase 3 aastaga on aaret leitud logiraamatu põhjal sama palju, kui 10. mai 2008. jooksul.

10 mai 2008 leidis Birgit, Kati & Paavo [speedy]
Kuna ilm oli lihtsalt võrratu, tekkis meil kange tahtmine juba enne võimsaks kujunenud sündmusaaret looduse rüppe sukelduda. Hea võimalus oligi lähistel asuvat matkarada külastada. Valisime lähenemiseks alguse Simisalu poolel, alustades matka lahtiste jalatsitega. Kohapeal lugesime põgusalt ka infotahvlit, mis ütles, et väga tõenäoliselt saab jalad märjaks. Esimese paarisaja meetri peal ei tahtnud seda kuidagi uskuda, aga juba tuligi esimene mülgas. Jalatsivahetus kaasavõetud kummikute vastu oli ka edaspidi korduvalt abiks. Rada ja kohalejõudmine oli väga meeldivalt lihtne. Sirgel metsasihil nägime kedagi vastu tulemas. Kuna üks neist oli väiksem ja teine naine, pakkusin juba väga kaugelt, et kindlasti Mari ja Siim. Kohakuti sattudes soovisime jõudu ja lõpuks ei üllatunud me eriti, kui lugesime logiraamatust Marx303 äsjase külastuse välja :) Enne aaret uudistasime veel RMK majakest ja kergitasime kaevuluukigi. Nullis ei tulnud otsidagi - tark masin taskus viis täpselt kohale ja teise puu juures, kus ma varbaga maad katsusin, kuulsingi oodatud vastukaja. Logisime, rikastasime aaret GP juhendi ja logiraamatut mini-grip kilekotiga, tähistasime aardeleidu õunasöömisega ja hakkasime taas sammuma. Tagasiteel testisid kaks kena naist :) metsa püstitatud poomidel tasakaalu. Kokku võttis matk - koos põgusate uudistamistega siin-seal - aardeni aega tunni ja tagasi veelgi vähem. Täpselt nii palju, kui meil aega oli.
Aare korras. Eemaldasin vaid CD-lt ümbrise, mis karpi ei mahtunud ja kilekotti lõhkus. J: GP juhend ja kaks Simpeli SIM-kaarti. Aitäh mõnusalt ohutusse kohta kutsumise eest! :)

10 mai 2008 leidis Mairi ja Priit [maipri]
Lähenesime aardele matkaraja lõpp punktist. Laudtee oli lünklik :D ja oleks pidanud võtma infotahvlil olevat soovitust, et parem on panna kummar jalga, sest jalad saavad märjaks nii või naa. Mairil oli matkasaapad mis tõrjuvad vett aga mina vaatasin, et päike paistab ja ilm on ilus ja ehk jäävad jalad ikka kuivaks. Pärast 400 meetrit lünklaudteed olid mul jalad märjad :D aga see polnud takistus. Marssisime edasi nulli poole. Vahepeal kadus laudtee sootuks ja liikusime edasi tunde järgi (gps oli lihtsalt välja lülitatud). Olles üleatnud väga laheda siniste köitega silla moodi asja kahlasime omast arust nulli poole edasi. Pärast mõnigast matkamist kontrollisime GPS-i ja oh üllatust, me olime ca 700m valele poole marssinud. Ots ringi ja tagasi nulli poole. Peaaegu aarde juures õnnestus Mairil napilt rästikust üle astuda ilma teda märkamata. Siis kui ma ta tähelepanu sellele juhtisin sai kõvasti nalja :P
. Võtsime aarde ümber ära 2 räbaldnud ja katkist kilekotti ning noppisime metsaalt mõned pudelid kokku mis seal vedelesid. Logisime kell 13:47.
V: klaaskuuli
J: Zorro märk

10 mai 2008 leidis Mari ja Siim [marx303]
Pärast Priitu ja Mairit, keda me ei kohanud, ja enne Paavot koos 2 kena naisega, keda me tagasiteel trehvasime, leidsime Siimuga aarde. Tegelikult leidsin mina, sest Siim tegi Pähklijäneste suguharu pealiku tantsu, kuna oli endale püksisäärde mõned sipelgad saanud. Pärast tuli välja, et puugi ka. Aarde leidmine võttis natuke aega, see ei olnud minu poolt esmajärjekorras kahtlustatav koht. Jätsime draakoni ja võtsime kreemi. Matk oli väga vahva, tossudes saime majani kuiva jalaga; järgmises soos said varbad märjaks. Soovesi oli aga mõnus ja soe. Autos ootasid meid teised jalavarjud, nii et Siim jooksis edaspidi mõnuga läbi pori. Aitäh!

4 mai 2008 leidis Rain, Sten, Pätu [rain]
Tegime väikese matka Matsimäe-Simisalu matkarajal, mis läheneva äikese tõttu jäi lühemaks kui plaanitud. Hiljuti sai soetatud GPS seade ja astusime nüüd siis ka Geopeituse mängijate rivvi. Mingeid vihjeid meil peale koordinaatide polnud ja otsisime oma 10 minutit enne kui leidsime. Loodetavasti varjab tärkav kevad kõik meie jäljed ruttu;-) Aare on mitmete kilekottide sees ja täitsa korras. Ei võtnud seekord midagi ega jätnud ka.

13 jaanuar 2008 ei leidnud telc [telc]
Järjekordse pimeda metsa jalutuskäigu ülivõimsaid emotsioone tumestab vaid leidmata aare. Läksin Simisalust rajale - kuu ja tähed särasid, lombid olid põhjani külmunud, raba kandis. Kulgesin vaikselt, mõtlesin, kuis siin kunagi talvel hobuste ja regedega liiguti... lugesin infotahvleid ja nautisin vaikust. Külastasin ka majakest. Gps näidas nulli mäe peal, mis kahtlemata oligi Ohusilla mägi. Tuhnisin seal roppumoodi ringi, kuid tulemus oli gps-i näiduga võrdne ümmargune null. Telefoni olin ka igaks juhuks autosse maha unustanud :( Pärast väga pikka tuhnimist, kus vahepeal otsustas ka gps tola mängida ja väitis, et tema näitab minu asukohta 80m täpsusega, ujus seljaajust välja märksõna "infotahvel". Pühkisin mäeharja mööda edasi, et järgmist tulpa leida. Jäi ette üks valge silt, mille kvalifitseerisin teeviidaks ning põrutasin edasi leidmaks varasematega sarnanevat infotulpa. Oligi selline. Ohusilla oli peale ka kirjutatud. Tuhlasin ka sealkandis põhjalikult. Siis panin hõlmad vöö vahele ja lonkisin tagasi auto juurde. Sinna lähen ma igatahes uuesti.

5 jaanuar 2008 leidis Pille- Riin ja Ermo [pioneer]
Ilus päikesepaisteline ilm lausa ajas loodusesse! Aare korras. EVEJ.

20 oktoober 2007 ei leidnud Peetrionu [peetrionu]
Oli märjavõitu jah. Pimedas sai laudrajal kahe laua otsa vahelt puusani sisse astutud.

26 mai 2007 ei leidnud j [joonas444]
aga mulle selline matkarada meeldis. selline metsik variant. tegime väga meeldiva tiiru simisalust (või mis ta nüüd oligi...) seli järveni ja loomulikult ka tagasi. muidugi millalgi sügisel mingis mülkas ukerdada vist väga tore pole...üks väga lahe maja oli kah poolel teel seli järveni, raja ääres. vaatasime sisse - kõik elamiseks vajalik oli olemas, ülilahe onnike! aaret, nagu selgub, otsisime pisut valest kohast, ehkki ka tegeliku asukoha läheduses tuulasime pisut. teinekord siis...

17 august 2006 leidis Triin, Teele, Heleliis ja Miki [liinu]
minu täiesti esimene kokkupuude geopeitusega. peab mainima, et oli vägagi meeldejääv öine rabamatk. ülejäänu on juba eelnevalt kirja pandud Miki ja Nublu poolt.

17 august 2006 leidis Teele, Heleliis, Triin ja Miki [nublu]
Matk läbi raba oli väga mõnus. Alguses sai aaret, koordinaatide ebatäpsuse tõttu, valest kohast otsitud. Õige asukohani jõudsime juba pimedas. Taskulambid olime muidugi autosse jätnud ja otsimine toimus telefonide valgel, kuid mingi hetk, kui juba lootus hakkas kaduma, sai aare leitud. Tänud peitjatele ilusasse kanti juhatamast.

17 august 2006 leidis Miki, Heleliis, Teele ja Triin [miki]
Kõigepealt oskasime taskulambid autosse maha unustada ja vudinal viimase õhtupäikesega rajale minna, siis dd mm.mmm formaadis koordinaadid juhatasid kuskile koha peale mis ei klappinud logidega. Kui veast aru saime, siis tuli välja, et kilomeetri jagu veel edasi.. nii kaugele juba tuldud, siis läksime edasi. Eks see aarde leidmine (22:57) käis ka rohkem mobladega valgustades, samamoodi ka tagasitee. Ei võtnud midagi ja jätsime SEB'i pastaka.

19 november 2005 leidis Seltskond terviserajaläbijaid RMi ITOst [leenu]
See aardeleid oli tegelikult minu päris ESIMENE, mille juures ninapidi olin. Tuleb tõde tunnistada, et sealt ma selle pisiku omale algselt ka nahavahele vist sain:) Matk sinna tundus tõelise metsavendade õppusena ja minus süvenes iga hetkega veendumus, et kindlasti lõpeb kuskil läheduses Erna retk, sest maastik oleks selleks igati sobilik.

19 november 2005 leidis Rm Ito [gratos]
Hilissügisese rabamatka käigus sai poole matka peal väike söögipaus tehtud ja ka aaret otsitud.

19 november 2005 leidis Aigar, Sven, Tarmo, Katriin & Co [katsulas]
Rabamatk sai uue definitsiooni - ujumine kaskede ja mätastega. Vett oli lihtsalt piisavalt ja pisut rohkemgi - kellele kummiku ääreni, kellele puusadeni. Kuivemale ja kõrgemale kohale sattudes hakkas teadlikum kontingent mõtlikult, silmad peopessa suunatud, ringi jalutama või tegi hoopis lähemat tutvust lähedaste urgude ja avaustega. Üks kirjasõna kaalus lõpuks teise üle ja nii see aare leitud saigi. Jätsime kuivatamiseks paki taskurätikuid, endale ei võtnud midagi.

19 november 2005 leidis grupp uitajaid [maakas]
RM ITO oli raba- ja soomatkal ning kuna seltskonnas oli ka arvestatav hulk aardeotsijaid, otsustasime ka Ohusilla aarde üles otsida. Otsijate seltskond oli muljetavaldavalt suur: Maire, Riho, Kadi, TarmoT, Siret, PriitH, Andri, Sven, Erkki, AndrusS, Tiia, Helen, Eva, Aigar, TarmoL, Katriin, AndrusP ja matkajuht Kalev. Oleks veelgi suurem olnud, sest veidi varem oli sellest kohast mööda tuhisenud kolmik Meelis, Alek ja Boris. Aga meid oli piisavalt. Üks osa siirdus otsima infotahvli juurde, teine nullpunkti ligidale. Peale umbes 10-minutilist otsimist tuli algselt infotahvli juurde läinud Aigar nullpunkti juurde, vaatas ühe puu poole, siis teise puu poole ning tõmbaski aarde efektselt peidukohast välja. Nohustele ninadele jätsime paki taskurätikuid. Kaasa ei võtnud midagi.

30 oktoober 2005 ei leidnud Siim ja Ove [ove]
Selle aarde juures pidasime eelnevaid logisid lugedes aardeotsimisest raskeimaks aardeni kulgeva tee läbimist. Tegelikkuses oli hoopis vastupidi. Kasutasime aardele liginemiseks lühimat võimalikku teed, mis viis üle kraavide ja veidi lumise ning soise metsaaluse matkaraja pöördepunkti. Aaret otsisime nii nullpunktis kui ka Ohusilla mäe sildi ja infotulba juures, ühtlasi kammisime läbi oosi mõlemad servad kuid aaret leida ei õnnestunud. Võimalik, et otsinguid segas ka lumi.

21 mai 2005 leidis Nuuskurid [nuuskur]
Nuuskurid Moonika, Liina, Triin, Kristjan, Aivo, Sulev ja neljajalgne noornuuskur Nero koos Märdi ja Effiga. Mis seal ikka rohkem seletada, rohked elamused, millest eelpool jutt, leiavad kinnitust ka meie poolt. Kes paljajalu, kes kummikutega (asjata), kes plätudega (oht ilma jääda). Lahe igaljuhul. Aardest võtsime 5 kroonise mündi, asemele sai ka midagi aga teekond oli nii "tõsine ja vesine" et läks meelest mis täpselt. Edu järgmistele, kindel meel ja teotahe on igaljuhul olulised kaaslased, neid ei maksa koju jätta ;)!

21 mai 2005 leidis Nuuskurid, Märt ja Ef [nodsutours]
Mina olin üks paljasjalgsetest :). Hetkel, mil rada kadus ning märg võimust võttis, jätsin botased kuivemale mättale oma aega ootama... Ja nii kulgeski edasine paljajalu, kindel meel ühes, et aardeni peame jõudma. Kui aga rada olematusse kadus, lugematu arv kordi põlvini kuhugi millessegi vajutud sai, märkamatud puurondid alatasa valusalt tallaaluseid torkisid, põdrapabulad varvaste vahelt välja lirtsumas (ei seal poln'd mahti jälgida, kuhu astud, peaasi, et vähe kuivem koht näis), ei tundunudki alguses paljutõotavana näiv retk kaunis rabas ühtäkki enam eriti ahvatlev. Samas oli see omamoodi koomiline ja seikluslik, midagi uudset minu jaoks... Taasavastatud laudtee tõi sära silmisse :) Ja nii ei läinudki enam kaua, kui aare käes! Tagasiteel vaatasime veel üle oma eksimuspunkti, ja no ausalt öeldes ei olnudki muud võimalust... Edu järgmistele jäljeküttidele!

21 mai 2005 leidis Nuuskurid, Ef ja Märt [mart]
Lähenesime aardele matkaraja Matsimäe poolsest otsast. Juba matkaraja logiraamatust selgus, et üritus võib kujuneda põnevaks, kuna eelmised sissekirjutanud teatasid, et kuiva jalaga pääseb vaid 13. infotulbani, mis alles umbes poolel maal sihini. Nii ka oli. Edasi kadus lagunev laudtee maapõhja ja muutus täiesti olematuks. Näha oli vaid oletatav matkaraja suund ja nii me siis liikusime, kord mättalt mättale hüpates, kord meetermaad rappa vajudes. Mõned meist liikusid edasi paljajalu, mõned plätades, mõni proovis, kuidas kummikut kätte oleks saada vesisest turbasulbist. Ja nii me mingil hetkel matkaraja oma jalge alt kaotasimegi. Kõik 3 kaasasolnud GPSi näitasid, et kaugeneme aardest aina. Kuna rada nagunii olemas ei olnud, siis otsustasime peale mõningast ekslemist, et keerame suuna otse aardele läbi ürglooduse. Ja oh imet, mõnesaja meetri pärast jõudsime välja laudteele, mis meid juba õigesse kohta viis. Aare sai leitud suurema vaevata, panime talle uue karbi ja logiraamatu, lisasime veel klaaskuule, ära sai võetud 5kroonine münt.

7 mai 2005 leidis Sirje, Vanilla Ninja ja gpsitu [gpsitu]
Sai tehtud üks tohutult põnev matk läbi muda ja vee Ohusilla aarde leidmiseks. Alustasime kell 11:30 Simisalu vaatetorni juurest ja jõudsime oletatavasse aarde asupaika Ohusilla sildi juures kell 13:30. Seejärel algas aarde kirjeldust usaldades laienevate ringide tegemine selle infotulba ümber, abiväest erilist kasu polnud. ;-) Mõne aja pärast oletasin, et ehk on infotulba all silmas peetud hoopis järgmist hariva tekstiga tahvlit ning tuhnisin ka selle ümbruse läbi. Lõpuks otsustasin, et õige peab ikkagi olema Maa-ameti lehelt välja trükitud aerofotoga sarnane koht ning kell 14:30 leidsingi aarde!
Aare oli kohutavas seisukorras - lageda taeva all, must kilekott katki, pappkarp vettinud, logiraamat kadunud. Tundus siiski, et "rüüstamisega" olid hakkama saanud metsaelukad, sest inimest huvitada võiv viiekroonine münt oli alles. Võtsime aardest miniaardelaeka õnnetinaga ja taastasime aarde käepäraste vahenditega, pakkides kõlbulikud asjad kuiva kilekotti. Aardesse jäi:
1. Sääsekreem
2. Embleem "Kart 1"
3. SLO helkur
4. Lusikas
5. Münt
6. Pussnuga-kahvel
7. Logiraamatu aseainena vähe kuivemad postkaardid
8. Pastakas

Palve järgmisele otsijale: võta kaasa korralik konteiner, logiraamat ja geopeituse juhendid, et aare korralikult identifitseerida.

P.S. Raskustase on sel aardel minu meelest selline: maastik - 3, peidukoht - 2.

4 aprill 2004 leidis Kaido Pääsuke [kaits747]
04.04.04 -reisijututoa navigaatorina

4 aprill 2004 leidis Kaido Einama [kaido]
04.04.04 kell 9:00 pärastlõunal (suisa pimedal õhtul) leidsid Ohusilla aardeKaido, Indrek ja Kaido (2). Lähenesime aardele Seli järeveni viiva matkaraja poolt, kiskus juba hämaraks. Päikeseloojang tabas meid 20:06 järve ääres,aga kuna GPS näitas aarde kauguseks vaid 700-800 meetrit, võtsime ette teekonna läbi soise metsa. Osa meist pöördusid tagasi oja juures, mis olipisut üle kallaste ajanud ja mida tuli mahalangenud puudelt forsseerida. Tänu külmunud metsa-alusele oli otsetee läbi soise lodu siiski võimalik,peagi olime ootamatult soost kerkinud vooreharjal ja pisut hiljem ka Ohusilla mäe mädanemakippuva infotahvli juures.Tuhnisime esialgu pisut seal tahvli juures ringi, kuni pöördusime tagasi õigetele koordinaatidele. Luusisime küklooplambi valgel mööda vooreservi jaleidsime hästisäilinud musta prügikoti, milles aare korralikult sees. Indreku leitud aardest võtsime 2 pastakat, asemele panime tulemasina, SLOhelkuri, pussnoa, kahvli, lusika ja viiekroonise mündi. Tagasi juhatas meid Magellan SporTrak Color mööda matkarada järve äärde, veekogu ääres oli agatõeline üleujutus, millest päästis üle kohatine jäätunud maastik. Pimedusespressisime mööda soist järvekallast läbi vesise võsa tagasi Seli järve äärde matkarajale. Piibe maantee poolt tulev matkarada ja Tartu maanteepoolt tulev matkarada lõpevad mõlemad sama järve ääres ca 300 meetrit üksteisest eemal, vahepealne lõik on aga üsna raskesti läbitav.
Pilte aarde-ekspeditsioonist, mis lõppes öise matkaga kuuvalges soos, saab näha sellelt lingilt:
http://www.reisijutud.com/gallery/view_album.php?set_albumName=Seli 

24 mai 2003 leidis Helen [helen]
24.05.03 asusid Kõrvemaa matkale Helen, Samuel ja jäljekoer Juss. Ohusilla aare oli meil selle päeva teiseks sihtpunktiks.Kuna kõik senised aardekütid olid käinud Matsimäe poolt, otsustasime järeleproovitud teed minna. Kahjuks meie GPS-l hakkasid patareid kustuma ja lülitasime selle välja. Lootsime orienteeruda matkaraja abil. Esialgu oli rabas tõesti mugav laudtee kuid mingil hetkel see lihtsalt lõppes. Siis tuli juba rabas sumbata. Ühel hetkel kaotasime raja ja sumpasime rabas ligi poole kilomeetrise ringi ilmaasjata. Asi hakkas kahtlane tunduma ja otustasime GPS-i abil asukohta kontrollida. Õigele rajale tagasi jõudes leidsime otsitava infotulba kiirelt. Aare ei olnudki peidus vaid lihtsalt kilekotiga ühe puu all. Kõik oli OK, aare korras.Võtsime pääsukese kujulise märgi ja taskulambi. Asemele panime embleemi ja pastakaid.Väga tore matk oli (kokku umbes 3 tundi), rabas olevad infotulbad igati hariva sisuga. Ilma kummikuteta on jalgade märgumine garanteeritud.Läheme sinna veel tagasi, siis juba Simisalu poolt.

16 november 2001 leidis Registreerimata kasutaja [notreg]
AVS-i meeskond: Piret, Mari-Liis, Martin ja Andres teatasid aarde leidmisest.Kirjutasid: Lähenesime aardele Matsimäe poolt ja sama rada ka tagasi. Torm oli metsale oma jälje jätnud.Leidsime 16.11.01 kell 20.30 (mõnus ööpimedus). Panime aardesse pisiaardelaeka õnnetinaga ja võtsime teekruusi.

16 juuni 2001 leidis Registreerimata kasutaja [notreg]
16.06.01 leidsid aarde Avo Joorits, Irina Rüütel, Henri Linnaks.