Ennuksemäe

Kuna viimased logid kahandasid tunduvalt meie entusiasmi, siis suhtlesime sinnapoole teel olles varemleidnuga ja saanud kinnitus, et kui hätta jääme, saabub abi tema kaudu ikkagi kohale, julgesime asja siiski ette võtta. Uurisime natuke kaarti ja sõitsime väheke ligemale kui parklast oleks saanud ning asusime teele. Sai siitki täitsa paraja jalutuskäigu. Kohale jõudes leidsime siiki ka iseseisvalt vajaminevad numbrid üles ja heitnud esialgu vaid kiire pilgu punkrisse, suundusime kõigepealt siiski aaret otsima. Selle üles leidnud ja signeerinud, läksime siis punkrit vaatama. Ohh, milline töö siin ikka ellujäämise nimel ära oli tehtud ja lõpp ikka niisugune nagu enamasti. Punkris sai siis ka nende metsavendade pilte vaadatud, ohh, mõned puhta lapsed alles. Jube. Panime nimed kirja ka punkri külalisteraamatusse. Tundub, et koht tõepoolest ikka väga populaarne, külastatakse seda kohta ikka usinasti.
Tänud peitjale siia salajasse, aga väga huvitavasse kohta kutsumast ja aaret peitmast.

Leitud

Parkisime auto nulli ja hakkasime, tossud jalas, astuma. Esimesed vesisemad kohad meid veel ei heidutanud, aga ühelt maalt läks ikka nii poriseks, et pöörasime tagasi autost kummikute järele. Nii oli astumine palju turvalisem. Punkri leidsime kenasti, samuti hoone koordinaatidega. Aaret ennast tuli ikka veidi otsida, aga lõpuks sai leitud seegi. Tagasiteel tuli meile vastu üks seltskond, kelle jalanõuvalik just ka parim polnud, aga loobuda nad igatahes ei kavatsenud. Populaarne kant tundub olevat. Tänud peitjale siia kutsumast!

Toimus mälestusmatk punkri juurde

Alguses tundus kõik uus ja matkates põnevust aina lisandus. Kohale jõudes tundus koht tuttav. Rajatist uurides oli meeldivaks üllatuseks tänapäevaste ehitusvõtete kasutamine - eelkõige hüdroisolatsioon ja ventilatsioon. Nüüd tuli ka meelde, et olen siin põhikooli ajal käinud. Siis oli koopale omane rõskus ja läppanud õhk. Nüüd aga sisekliima nii meeldiv, et veeda või mitu päeva siin.

Juhiste leidmiseks vaatasin platsil ringi ja kuna peale punkri just palju rajatisi seal pole said need suht kiirelt leitud. See eest lõpus sain ikka üksjagu ringi kõndida enne, kui tegelikult üsna nähtav aare lehvitas.

Tänan peitmast.

Taaskülastus, kuna eelmisel korral ei pidanud koordinaate peitvat ehitist selleks õigeks ja GP lehe kirjeldust taipasime alles kodus lugeda. Seekordne teekond siia oli juba muutunud, palju metsa taas maha võetud...Koha peal suundusime otse koordinaate otsima ja leidsime need üsna kiirelt. Lõpus oli paras tiirutamine ja võitlus miljoni sääsega, aga õnneks ühel hetkel jäi tops siiski silma. Üks ägedamaid kohti, kuhu tänu geopeitusele oleme sattunud, aitäh siia aaret peitmast!

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne". Esialgsete andmete kohaselt võiks õppused nüüd läbi olla.

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu". 8.-11.aprillil on keelatud minna Ennuksemäele!!! ÕPPUSED! "Kaitsevägi keerab uuel nädalal neljaks päevaks lukku Viljandi valla ühe populaarsema turismikoha Ennuksemäe punkri ning uudistajad ei tohi minna ka selle lähikonnas metsa, sest seal on diviisi staabi- ja sidepataljoni õppus."

Teekond oli väga libe, kuid seevastu polnud vähemalt porine. Numbrid leidsin üles.
Aitäh aarde eest!

Ei saanud me seal kohapeal aru, mida otsima peab. Ainult peldik tundus selline vana (ja sitane). Kõik muu oli uus ja uhke. Uudistasime päris kaua aega seal kuniks kasutasime kõne geosõbrale. Lõpp oli kenasti olemas ja kuiv. Aarde enda kontseptsioon vist vajaks täpsustusi. Neid numbreid me leida ei suutnudki kuigi kaevasime päris mitmekesi muguhordide vahel.

Aitäh aarde eest! Koht on väga lahe, siia juhatamise eest ka FP.

Vaatan, et GP kirjeldus mainib ka muutusi aastast 2021, GC kirjeldus on aga veel vana.

Boonusena õnnestus tagasiteel vilksamisi näha tõenäoliselt nugist, kes võis isegi olla kivinugis.

Vägevalt taastatud punker, koli või sisse. TFTC!

Teekond oli vaheldusrikas. Ja meeletult palav. Kui punkri juurde jõudsime, siis oli paar inimest veel sees. Meie tegime koerustükke ja panime täpi kaardile. Sees saime uudistada kahekesi, tegime lausa perekonnale video. Ja mõnusalt jahe oli maa all.
Tagasi minnes tuli meile vastu kokku paarkümmend inimest. Sõpruskonnad olid jalutuskäigule tulnud.
Väga külastatav koht.
Tänud

Peale punkri ja aarde taastamist olen mitu korda seda aaret klikanud, aga see pole selline lihte teeäärne leid, vaid siia peab ikka spetsiaalselt tulema. Täna õhtul saigi see rännak ette võetud. Auto juures arutasime, mis jalatsid võiks jalga panna ja kuna parklast algav metsarada tundus nii ilus, siis sai kerged tossud jala otsa visatud. Teekonnal oli ikka vaatamata südasuvisele ajale ka porisemaid lõike, kuid andis üle hüpelda. Mõnus sinka-vonka ja üles-alla rada tõi mäele ja esmalt hakkasime geopeiturile vajalikku otsima. Objekti leidmisega probleeme polnud, küll sai neid numbreid taga aetud. Õnneks alla ei andnud ja peale mitmendat tiiru ja uut lähenemisnurka kasutades sai ka vajalik leitud. Peale seda preemiaks põhjalik punkri külastus ja siis ka aardetopsi otsing. Täitsa tore õhtune seiklus. Suur tänu peitale!

Leitud, logitud, tänan!

Päeva lõpetuseks võtsime selle matka ette. Igati mõnus astumine mööda sissetallatud rada. Kohale jõudes panime algatuseks numbrid kirja ja asusime siis punkriga tutvuma. Võimas ehitis, pole midagi öelda. Punker läbi kammitud, suundusime lõppu, seal sai ikka korralikult pimesikutatud, aga topsini me lõpuks jõudsime. Tänud aarde eest!

Väärt matk! Ja tundus, et jõudsime ka õige aja ära oodata. Esiteks on koht äsja uuenduskuuri läbinud ja kahjuks on sellisel kohal täna taas hoopis teine tähendus... kahjuks.

Tänud meenutustele kutsumast.

Väga huvitav matk oli. Õnneks olid mul olemas tallanaelad, see tegi kulgemise osaliselt kergemaks. Väga hea viis mälestada meie kangelasi. Aitäh kohta ka aardega väärtustamast

Meie seltskonnast ei olnud Ennuksemäel keegi käinud, seega täitsa esmakordne külastus ning ei oska nüüd võrrelda eelnevate punkritega. Kuna lund ei olnud siin punkrilael, siis oli näha, et seda maastikku oli siin üsna värskelt kujundatud, aga küllap suvel mattub see juba looduslike kaitsevärvide rüppe. Sellises suuremat sorti punkris me käinud ei olegi. Või noh, punker ise ei olnudki väga suur, aga pikalt ja palju oli põgenemisteid. Omapärane kogemus, täname siia kutsumast!

Ennuksemäel siis ka käidud. Mitte et me seda kohta varem külastanud ei oleks, aga tookord, aastaid tagasi olime veel ikka väga geokauged inimesed. Plaan uuesti siia tulla on mõtteis olnud juba väga pikka aega. Vahepealsed kurvad sündmused punkri põlengu näol on ettevõtmist ikka ja jälle edasi lükanud, kuid täna sai tulek teoks.

Arusaadavalt oli ilus ja karge talveilm rajale toonud nii väikeseid kui suuri matkasõpru. Igat järjekordset gruppi kohates tekkis kohe mõte, et kas tegu võiks olla ka geokolleegidega, aga ei, selles ettevõtmises jäime täna ainukeseks.

Aarde koordinaatide kolme viimast numbrit otsisime kaua. Tegelikult vaatasime neile peaaegu, et otsagi, aga välistasime sealt edasi otsimise. Jõime-sõime vahepeal kaasavõetud sooja glögi ja küpsiseid, vaatasime punkri üle ning nautisime niisama looduses olemist, kuni lõpuks hakkas hämarduma ja külm näpistama. Tähelepanu – külm ei hakanud mitte niiväga meil inimestel, vaid heal neljajalgsel sõbral, kes ühtäkki hakkas kord ühte käppa üleval hoidma ja vahepeal teist. See kõik oli väga naljakas, asi nägi välja nagu oleks inimene ühe koha peal külma peletamiseks tammunud. Otsustasime selle peale peitjaga ühendust võtta ja natuke pärida, kas olime koordinaatide otsingul ikka õigel teel. Väikese vihje tulemusena saime nüüd lõpukoordinaadid gepsu lüüa ja lõpp-punkti otsingud said alata. Viimasest seiklusest ei saa aga väga avalikult rääkida, kui ainult niipalju, et aardeni me jõudsime, milliste naerupahvakute saatel see aga toimus, jäägu ainult meie teada.

Aitäh, hea peitja! Veetsime väga toreda pärastlõuna siin Raassilla kandis.

Muutsin aarde kirjelduse vastavaks tänaste oludega. Punker on taastatud, aarde leidmiseks vajalik on jätkuvalt alles ja aaregi omal kohal.

HEAD OTSIMIST-LEIDMIST!

Septembris käisime ise ka seal olukorda üle vaatamas. Rahvast oli liikvel rohkem kui koroonaaaegses Tallinna vanalinnas.
Taastatud punker on vägev, aga mulle isiklikult meeldis eelmine versioon rohkem. Ööbida seal ei tahtnuks ma ei toona ega ka praegu. Miski segab... Kas piisav kogus valget, 40-kraadist julgusevett aitaks, ei tea, aga seltskond lõkke ääres tookord pruukis seda julguserohtu usinalt ja ööbima nad kavatsesid jääda... Meie tulime koju. :)

Sel kolmapäeval, 18.08.2021 avatakse pidulikult taastatud Ennuksemäe punker. Läks aega, aga asja sai.. Pikka iga talle!

Tänan aarde eest!

Enn Uksemäele olime tegelikult varem juba proovinud külla minna. See oli aga nii hale katsetus, et ei tihanud isegi mitteleidu panna. Nüüd võtsime profi kaasa ja julgel ja märjal sammul läksime mõistatust lahendama. See meil just kõige sujuvamalt ei läinud ja susserdades jõudsime aardeni.
Koht ise on muidugi aaret väärt ja tore, et see ka muudviisi tähistatud on :)

Mõnus hommikune jalutuskäik parmude keskel, tänud.

Eile oli mõnus grilli õhtu Loodi telkimisalal. Hommikul ajasime mõistlikul ajal jalad alla ning pärast poe peatust jõudsime siia. Parkisime nulli ning hakkasime jalutama. Korra tekkis segadus, kas peaks minema otse või vasakule, sest tähistusi polnud, aga rada läks mõlemas suunas. Vasak valik tundus õige, sealt jõudsime hästi kohale. On ikka salajane koht siin ning kahju, et alles ainult üks tavaline auk. Mõnus jalutuskäik hommikuvõimlemiseks, pisut ka kärbseid ümber pea lendamas.

Tänud aarde eest!

Tänud metsamatka eest. Numbrid kiirelt leitud. Aare samuti. Väga huvitav, et keset metsa selline mägi kerkib ja nii pikalt. Sellest kohast ei teadnud enne midagi. Nüüd jälle targem, küll on ikka hää mäng. Tänud peitjale.????????

Parklaga oli jah lihtne, see märgistatud.... Rada oli ka täiesti loetav ja tagatippu lindikestega märgistatud. Matkasaapad ajasid ka asja ära, vähe vesine oli aga eks oli raiesmikult toikkaid ka võtta jala alla... Juba enne kohale jõudmist tekkis ohoo efekt, et mis mäed keset lauget maad. Loodus igavesti nauditav ja kõik kohad linnulaulu täis. Punker ka päris suur olnud millalgi. Koordinaate otsisime võimalikest ja võimatutest kohtades ja lõpuks ei jäänud muud üle kui peitjale helistada. Suured tänud meeldiva suhtluse eest ja muidugi tuli jutu sees ka väike vihje, mis viis kenasti ja kiiresti lõppu. Urve märkas aaret kohe, kui kohale jõudsime. Ja tagasi kõndides veel missugune päikese loojang... võrratu!!! Ja nagu klassikud ülevad: missugune võrratu värv! Päikese loojangu kohta käis see muidugi...Aitäh peitjale siia juhatamast!

Jalutuskäik kujunes ootamatult pikaks, kuna "kaart" jättis täiesti vale mulje. Pigem oligi see rohkem joonistus, aga samas punker peabki salajane ju olema. Jalutuskäigu pikkus oli pigem tervitatav, sest sellised metsa-aarded mulle just meeldivadki. Logide põhjal välistasime kohe õige koha ja uurisime kõiksugu valesid asju, kuni tulime mõttele, et äkki teised olid ka just sama loogikaga välistanud varasemalt. Ehk siis pöördusime ikkagi nende kohtade poole, mis just hetk tagasi olid nii kindlalt välistatud olnud. Piisas paari kohta vaatamisest ja juba olid koordinaadid käes. Lõppu pelgasime ka omajagu. Õnneks valgusolud olid sellised, mis soodustasid karbi silmajäämist, aga täiesti arusaadav, miks siin kaua võib minna. Aitäh peitjale!