Kalevipoja kolhoos

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Arhiveeritud".

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".

Kuna viimased indikatsioonid viitavad asjaolule, et maaomanik on kas kokkuleppe unustanud, meelt muutnud või oma tüki maha müünud, siis edaspidi seda aaret otsida pole võimalik. Korjasin täna karbi kokku. Aitähh ja head ööd.

Peitmise ajal oli omanik OÜ Kihlevere kuivati ning teda on teavitatud aardest meili teel 11.07.2012. Võib arvata, et omanik on vahetunud ning on aeg asjad kokku korjata.

Olime umbes 10 minutit otsinud, kui ligi sõitis auto 001 NUK (väga bossilik number) ja teatas, et oleme tema maal ning käskis meil minema kaduda. Proovisime selgitada, et mängime geopeitust, aga teda see ei huvitanud. Kas maa omanik ei ole tõesti aardest teadlik?

Päeva viimane, kerges ajapaanikas otsimine. Kohalikest olid meid statsionaarselt jälgimas üks taks ja jalgratas. Lärmi tegime me vist küll 10 metallivarga eest. Teooriaid oli mitmeid. Kõik olid muidugi valed. Õigele asjale saime jälile napilt enne käegalöömist ja siis oli rõõm muidugi suur, et ikka kätte saime. Tore asi!

seal sain turnitud ja kätt topitud igalopoole aga mutrid ei tahtnud kuidagi kiikuma hakata. külalapsi ei olnud ka läheduses,et neid appi kutsuda ja väljas oli juba päris pime. ei olnud enam muud valikut, kui tegin kõne sõbrale ja sain teada, kuhu pean vaatama ja sealt siis see aare välja ilmus. tänud peitjale!

Sõitsime aarde juurde ja silma jäi poiss, kes nähes, kuhu me läheme, keeras samuti sammud meie poole. Aare jäi üllatavalt kiirelt näppu, ei midagi keerulist. Tauri siis rääkis, et mõni on mitu tundi otsinud. Väike liialdus vast. Aitäh aarde eest.

Selle aarde juures oli meil tore kohtumine külapoiss Tauriga kes teadis täpselt mida me otsime ja kuidas teised geopeiturid seda otsinud ja leidnud on. Palusime tal peidukat mitte paljastada ja otsimisele kulus meil vaevalt paar kolm minutit. Kahjuks ei ole kõik külalapsed nii sõbralikud selle aarde suhtes. Topsi avades leidsin eest peotäie hallitama läinud rohtu ja logiraamatusse olid nad samuti end jäädvustanud. Tervitused Taurile! Tänud peitjale!

Jällegi iga kolmapäevase tsiklisõidu raames jõudsime selle aarde juurde. Tiirutasime siin ja seal, lugesime logisid ja otsisime lolli järjekindlusega jalgu maapinnal hoides :D
Tõenäoliselt kõik mutrid sai korduvalt läbi katsutud ja loksutatud ja sikutatud erinevates suundades. Tolku ei miskit.
Lapsed käisid kohale sõites meile teeääres lehvitamas küll, aga otsimisele appi ei tulnud, on jah lurjused :D
Lõpuks kui juba lootus oli kadunud, tegin kõne Sõbrale ja sain vihje. Peale paari kokkupuudet pea ja metalli vahel õnnestus lõpuks ka õige mutter koos aardega tuvastada.

Aitäh!

Mina ausalt öeldes süüdistan Tõnu eelmise korra mitteleius. Seekord läks asi kuidagi lihtsalt. Peaaegu.

Kohale jõudes nägime kohalikke lapsi eemal künka otsas kodu poole minemas, kes meie saabumisel vaatama jäid, kuidas järjekordsed lollid vanaraua vahele suunduvad. Jäime ootele, et millal nad siis oma abi pakuvad, kuid nad otsustasid siiski lahkuda. Mõtlesime, et võib-olla peaks neid kinni pidama ja hakkasime mitte just eriti entusiastlikult kõiki samu mutreid katsuma, mida eelmine kordki. Küll pisikesi, küll paarikiloseid. Lõpuks Aigari terav silm ja kalkuleeriv mõistus viis lahenduseni, mis tõstis küll maastiku raskusastme kuskile 3 peale, kuid viis asja siiski lihtsa ja eduka lõpuni. Väga andekas.

Selle aarde otsingul ma uurisin, puurisin, piidlesin, käppisin, tirisin, tõmbasin, lükkasin, vajutasin, sikutasin, keerasin, pöörasin, haarasin, koputasin ja kirusin. Kõik see ei aidanud. Ei võta minu mõistus seda värki.

Ja kohalikud nagamannid ka ei tulnud appi. Lurjused.

Edit: Noh, ja nüüd kui koju tagasi jõudsin ja mitteleiu logi kirja sai pandud, tuli kohe ka peidukoha idee. Neandertaal.

No oli see alles otsimine ja ütlen kohe ära, et ega omal jõul me hakkama ei saanud ning lugedes aardekirjeldust ja järgides seda, ei leiaks ma seda aaret ka praegu. Peale ligi tunniajast kõikide võimalike mutrite ja muude vidinate tirimist tulid kohale kohalikud jõnglased ning näitasid meile peiduka ette. Võimalik, et seda topsi on võimalik ka teisiti kätte saada, kuid see, kuidas meie selle kätte saime, oli veidi teisiti kui kirjelduses :). Aga peitjale ikkagi tänud, üsna pika otsimisvõimaluse ning korduvate mitteleidmiste eest :).

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne". Tagasi pane tundega!

Võtsin agregaadi talveks maha. Õlitan teist natuke ja panen kevadel uuesti üles. Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".

Vaadates, et soovitusi ja aasta aarde punkte on palju, ootasin pikka otsimist. Külastasime Kadrina marketit ja vurasime kolhoosi poole. Et territooriumil toimetas üks vanamees, manustasime pirukaid ja õunamahla. Kui õhk puhas, joped selga ja autost välja. Siis aga olid platsis 3 kohalikku naga ja küsisid, et kas otsime "karpi". Tunnistasime end peituriteks ja palusime, et nad meile mitte miskit ette ei näitaks. Poisid täitsid oma kohust väärikalt ja püüdsid mind isegi eksitada. Saatuse irooniana uurisin õiget kohta just esimese asjana. Ilus teostus, soovitan teistelegi!

Ei leidnud

Pimeduse varjus polnud ühtki kohalikku abiks, kõigepealt leidsin vist pea 5 raskusega peiduka, mis ei olnud aga kindlasti peitja konstrueeritud. Siis tuhnisin veel veidi ja kui lõpuks Triinu autost appi kutsusin piisas lihtsalt tema kohalolekust, et õiget asja märgata. Tagasi peitmine oli suts keerulisem, mehhanism ei tahtnud hästi funktsioneerida, aga tagasi ta sai. Tänud, hea idee!

2085.

Kohalik noorsugu ei ole mitte ainult metallivarastest huvitatud, vaid ka vägagi informeeritud aardest ja hästi abivalmis. Saime meiegi tüdrukute abi kasutada - tõsi, nad kasutavad veidi keerukamat lähenemisviisi, aga sihile viis seegi. Igal juhul tänud neile ja vahva aarde meistrile.

Tegusa päeva lõpuks sõit veel siia. Sai vist näpitud igat kätte juhtuvat mutrit. Tänud sõbralikele abistajatele :) Kõpskingades ja peokleidis pole parim otsida, samuti pimedas ja taskulambiga, sest kohalikud on siis valvsad. EVEJ

Natukene ikka läks aega, et SEE ÕIGE MUTTER leida. Väga kaval peidukas.

Olin seal ennegi luurekal käinud, kuid seekord tänu kohaliku "tormi ja tuulega" sai logitud.

Leitud

Suvel olen selles kandis nii mõnigi kord mööda sõitnud, aga alati on taga olnud kattega pärakäru, olgu siis tühi või puukoormaga. Sellises varustuses aaret otsima minnes oleks nalja saanud ilmselt rohkem kui rubla eest. Mistõttu tuli kõik üritamised edasi lükata. Täna siis oli auto käruta ja saime asjad aetud. Poisid ronisid joonelt üles, insener-tehnilist lahendust otsima, ma vaatasin seni vanainimese kombel jalad maas ringi, leidsin aarde, logisin ja palusin poistel alla tulla ja raamat tagasi panna. Täitsa lõbus oli vaadata, aga hakkama nad said. Hästi äge asi on välja mõeldud, soovitan kõigile. Aitüma!

Siin veetsime tubli pool tundi või kauemgi, kuid ei suutnud seda õiget mutrit tuvastada. Pöörasime ja keerasime igasugu võimalikke vahendeid. Aeg pressis peale, seega tuleme kunagi pikema ajavaruga tagasi. Tundub igatahes põnev koht olevat.

Kuna Algajal oli aare juba leitud, siis sättis ta ennast mõnusalt sisse ning jälgis lihtsalt mängu. Õnneks aitas see aarde leidmisele kaasa ning ahendas natuke piirkonda - ta ei sätiks ju ennast sellisesse kohta, kus midagi näha ei ole. Lahe teostus.

ÖÖökülmajärgne hommik algas Kalevipoja kolhoosis rassides, kolistades ja uurides. Ja aarde peitjale polegi oma elus nii vara helistanud. Tänud!

Sai leitud 4. jaanuari varahommikul 1. 45. Vähemal nii näitas telefon.