1944. aastal Holdre metsades
Kirjeldus
Viimase sõja rindejoon Lõuna-Eestis kulges aastal 1944 Võrtsjärve äärest Pikassillalt mööda Väikest-Emajõge lõunasse üle Jõgeveste Hummulini, kus toimusid ka kõige ägedamad lahingud, mis algasid augustikuu lõpu päevadel ja kestsid 3-4 nädalat. Venelased ründasid ägedalt, pommitati sakslaste kaitseliini ja kaugele üle selle. Enne lahingute algust saatsid sakslased rindejoone ümbruses elanud pered sõja jalust ära. Paljud Hummuli ja Purde küla inimesed läksid sõjapakku Holdre metsadesse.
Tõrva-Holdre-Oomuli teeristist umbes 150 meetrit edelas, kus põllumaa lõpeb ja algab mets, seisab õhukese samblakihiga kaetud pea meetrikõrgune sambakujuline mälestuskivi. Enne Hummulit keeras teine sakslaste taganemis-kaitseliin Emajõe äärest läände ja suundus üle Purde küla kuni Holdreni ja Taagepera-taguste metsadeni välja. Sellestsamast mälestuskivist ja kohast, kus Hummuli mees, kelle nime leiad kivilt ja mille pead sisestama siia kujul ees-ja perenimi ilma tühikuta, surma sai, on sadakond meetrit edelas tihedama metsa sees sakslaste taganemis-kaitseliini kraav ja kaevikud. Sealkandis olid lahingud vaiksemad ja väiksemad kui Emajõe liinil, peamiselt selle järelkajad. Aga ei saanud ju sõda ja surm ka sealt võtmata jätta, ei küsinud keegi, oled sa sõdur või sõjapõgenik.
Originaalteksti natukene kohandatud, autor Rein Tootmaa.
Et see otsimine nii keeruline poleks, siis kivi leiad kirjeldatud kohast mõnekümne meetri kauguselt lääne suunal.
Viimase sõja rindejoon Lõuna-Eestis kulges aastal 1944 Võrtsjärve äärest Pikassillalt mööda Väikest-Emajõge lõunasse üle Jõgeveste Hummulini, kus toimusid ka kõige ägedamad lahingud, mis algasid augustikuu lõpu päevadel ja kestsid 3-4 nädalat. Venelased ründasid ägedalt, pommitati sakslaste kaitseliini ja kaugele üle selle. Enne lahingute algust saatsid sakslased rindejoone ümbruses elanud pered sõja jalust ära. Paljud Hummuli ja Purde küla inimesed läksid sõjapakku Holdre metsadesse.
Tõrva-Holdre-Oomuli teeristist umbes 150 meetrit edelas, kus põllumaa lõpeb ja algab mets, seisab õhukese samblakihiga kaetud pea meetrikõrgune sambakujuline mälestuskivi. Enne Hummulit keeras teine sakslaste taganemis-kaitseliin Emajõe äärest läände ja suundus üle Purde küla kuni Holdreni ja Taagepera-taguste metsadeni välja. Sellestsamast mälestuskivist ja kohast, kus Hummuli mees, kelle nime leiad kivilt ja mille pead sisestama siia kujul ees-ja perenimi ilma tühikuta, surma sai, on sadakond meetrit edelas tihedama metsa sees sakslaste taganemis-kaitseliini kraav ja kaevikud. Sealkandis olid lahingud vaiksemad ja väiksemad kui Emajõe liinil, peamiselt selle järelkajad. Aga ei saanud ju sõda ja surm ka sealt võtmata jätta, ei küsinud keegi, oled sa sõdur või sõjapõgenik.
Originaalteksti natukene kohandatud, autor Rein Tootmaa.
Et see otsimine nii keeruline poleks, siis kivi leiad kirjeldatud kohast mõnekümne meetri kauguselt lääne suunal.
Logiteadete statistika
Logiteated
Lükkan ümber elektriku arvamuse, et kivi enam looduses pole. Kivi seisab oma kohal kindlalt edasi. Foto tehtud täna.
Internetist leidsin vastuse ja kivi asukoha. Aare leitud, proovisin ka kivi üles leida. See aga ei õnnestunud. Looduses oli justkui loogiline koht ka, kuid mida polnud - kivi. Kevadine aeg, kõrget heina veel pole, meetri kõrgune kivi peaks ju välja paistma. Lugedes eelnevaid logisid, paistab, et kes on proovinud kivi loodusest otsida, pole õnnestunud. Pakuks, et kivi pole enam?
Leitud
Kodus sai kõik tehtud. Ja logima🥰
Mõistatuse osa jah sai lahendatud kodus ja siis polnud ka üle kaevikute lõppaardeni jõudmine keeruline.Aitäh!
Vaatlesime, uurisime, katsetasime ja loobusime. Õnneks oli vili paar päeva tagasi üles võetud, kuid ülejäänud konseptsioon oli ikka umbluu. Ei aidanud ka sportlase vihjed ja suuna näitamine. Täname peremeest värskete aiasaaduste eest. Ime, et augusti lõpus alles valmib suvealguse õun valge klaar. Lõunasöögiks suur suvekõrvits liha ja munaga maitses hea.
Eelmisel korral sai kivi otsingul korralikult männikus uidatud, isegi peitajate suunised ei toonud kivi välja. Vahepeal sai Dr Google abi kasutatud ja kivist pilt ette saadud. Seekord oli vaid sukeldumine metsa, üle kaevikute ja seal see karp oli. Tänud! Ja tervitused katuseehitajatele!
See mõistatus ootas kohapeal lahendamist, kuigi ma sügavalt kahtlesin, et kui ma ka selle samblase kivi leian, kas ikka suudan sealt selle nime välja lugeda. Aga seda ma ei saanudki teada, kuna juba leidmine ebaõnnestus. Igatahes abi saabus ruttu ja saingi lõppu kulgeda. Nojah, neid senini metsades säilinud kaevikukohtasid ikka mõnel pool veel on. See siinne koht tõi taas mälestused esile. Oli ju minu isagi veel puht poisikesena rindele saadetud ja ühes niisuguses varjudes oli ta haavata saanud ning pääses tagalasse ravile. Ehk seetõttu ta ellu jäigi, et haavata sai, mine sa tea. Peitjale tänud siia Holdre metsadesse kutsumast ja seda ammust aega mälestama-meenutama panemast. Loomulikult mõistatuse ja aarde eest ka.
Mõistatus lahenes kodus arvuti taga. Kohapel tõmbas pilku feromonpüünis ja seejärel alles aare. Aitäh!
Hea hulk radasid sai seal sisse tallatud, aga kivi jäi siiski varjule. Isegi kui peitjad ise mitu korda veensid, et täpselt seal üle põllu peaks see kivi olema. Ajab tiheda taimestiku süüks ;)
Mõistatus oli kodus lahenduse leidnud, seega nüüd oli ainult kohale tulemise vaev. Tänan.
Mälestuskivi asukoht oli kaardilt üles leitud ja c:geos punktina ära tähistatud. Jalutasin mööda pea olematut rada kohale, aga ei leidnud miskit. Mingis hetk taipasin aarde kirjelduse lõppu lugeda ning natukene teisest kohast otsida. See viiski edukalt mälestuskivi leiuni. Kui mujal oli kõrgem taimestik, siis siin oli isegi niidetud.
Söötsin certitude'le soovitud andmed ette ning sain lõpu asukoha teada. Otsustasin teekonna läbi metsa ette võtta. Puude vahel oli täitsa mõnus jalutada, kuid kahjuks asendus mets vahepeal oluliselt niiskema ja ebaühtlase pinnase ning kõrge taimestikuga, kus samm läks aeglasemaks ning üldse pidi vaatama kuhu astuda. Mingil hetkel jõudsin aga taaskord mõnusasse metsa ning ka aardeni. Aarde läheduses oli ka märkimisväärselt suure ja omapärase kujuga pahaga puu. Pärast logimist ei hakanud samu radu pidi tagasi minema, valisin oluliselt kergema ja otsema tee autoni.
Aitäh aarde eest!
Huvitav oli sellises kohas kaevikute otsa sattuda. Tutvusime ümbrusega kergelt ja logisime aarde. Tänud!
Alustasime selle nelipaki leidmistega enne Tõrvasse maandumist. Sellega siin läks maastiku mõistes neist veel kõige hõlpsamini. Kaevikud olid võimsad ja aare leitav. Hiljem vaatasime ka lähistel puude vahel rippuva ilmselt kuuseüraski püünise üle. Aitäh peitjatriole ajalugu meenutamast ja kirjeldusse kirja panemast! Aare kombes.
Kõige ladusamalt selle mõistatuse lahendamine ei läinud, aga kui juba suund käes, siis läks lihtsalt. Tänud!
Seda kivi olin juba korduvalt siin otsinud, isegi sel suvel Suveseiklusel sai siin käidud. Nüüd oli natuke rohkem vaba aega ja ei jätnud järgi enne kui üles leidsin. Abi oli ühest varasemast kommentaarist, tuleb tähelepanelikult lugeda, siis leiab õige vihje ;-)
Olin koha kaardile pannud kunagi ammu, aga eest ei leidnud midagi. Suundusin autosse järele mõtlema, kui järsku ilmus peitja isiklikult. Jalutas minuga kivini, ilma giidita oleksin siin küll vist jänni jäänud. Enne lõppu minekut käisin peitja soovitusel Jaaniöö aarde juures ka ära. Aitäh peitjale.
Kutsusin ennast nädalavahetusel Holdre metsadesse, et Sportlase käe all ronimistehnikat õppida. Tee laiub ees pikalt, kuid esimesed sammud on astutud ning loodetavast saab peagi kõndida läbi uksest, mille taga ootavad seni siruulatusest väljajäänud uued aarded. Minu tänud Kristjanile ja Salmele külalislahkuse, teadmiste ning selle aarde eest.
Tänud meenutustele kutsumast!
Minulgi tekkis siin esiteks emotsioon Ukraina sõjaga. Teiseks rõõm et see piir nüüdseks seal märksa kaugemal idas asub
Huvitav ajalooline ja silmaringi avardav info ning aare. Kui kodutöö on hästi tehtud, siis looduses läheb sellevõrra lihtsamalt, nii ka selle aardega meil siin. Lugedes seda ajaloolist infot ning nähes kaevikud, mis ikka veel alles, sai tõmmatud paralleele värske, kuid väga tõsisese ning kurvaks ja samaaegselt tigedaks tegeva sõjaga Ukrainas. Ka täna, 80 aastat hiljem käib sõda kaevikutes, mis on ikka aastasadade jooksul tõestanud end väga vajaliku kaitserajatisena. Aarde enda leidsime lubatud kohast, aitäh.
Leitud.
Natuke jalutamist ja käes see oligi. Tänud peitjale.
Leitud ja logitud. Tänud peitjale.
Tänud peitjale :)
TFTC!
Lahendus tuli ruttu, nüüd saime ka nimed kirja. Aitäh!
Leitud, logitud, tänan!
Leitud. Aitäh!
No mis ma oskan öelda? Eile olid Valmiera hotelli all vist mingid jõujooned. Minu ajukäärude vahel hakkas midagi liikuma ja sai sedagi mõistatust pusitud. Sain ka siin koordinaadid kätte nagu mitmel teiselgi. Sümboolselt külastasime enne Härgmäed, kus tutvusime venelaste poolt puruks pommitatud kirikuga. Aitäh!
Kaupo juba kirjeldas meie hetkelist frustratsiooni, kuid nagu elus ikka, kui ühelt poolt saab vastu kuppu nii et tolmab, siis teisalt avanevad uued võimalused. Meie võimaluseks oli kohalikule mõisavalitsejale külla minna ja seejuures ka aare leida. Natuke metsa all vantsimist ja nimed kirjas. Aitäh!
