Taskulambi 2

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Arhiveeritud".

Sügis käes. Hiiri on igal pool. Peaks vist lõksu panema.

Erinevatest foorumipostitustest on jäänud see arusaam. Aga tore, kui see nii ei ole.

Mitte keegi ei tegele mu katki läinud aaretega ilma minult luba küsimata. Loa saamisega kaasneb aarde adopteerimine. Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".

Äemmm, kust selle välja loeb et omanik pole huvitatud aardega tegelema?!

Info eelmises logis.

Nagu Karl kirjutas, putuk on võrgu pununud numbrite ette. Midagi sai välja lugeda ja sellest piisas. Lõpus leidsin aardekarbi maas vedelemas, konteiner avatuna kõrval maas, konteineri klaas meeter eemal. Logiraamatu minigrip katki ja logiraamatud vettinud. Endal ei olnud vahendeid ega võimalust asja parandada. Saan aru, et aarde omanik enam ei ole huvitatud asjaga tegelema, seega kui keegi sinna läheb, siis võiks hoolduseks vajalikku kaasa võtta. Samuti ei osanud seda aaret kuhugi panna, panin siis aarde sellesse konteinerisse, kaane peale ja kännu taha lihtsalt. Oli see kännu küljes kruviga kinni varem?

Mitu aastat tagasi isegi ööbisin Taskulambi 2 parklas, et minna öösel seda aaret otsima. Ma isegi ei tea mis vahele tuli, kas väsimus, kehv ilm või hirm ööpimeduses kohatud mugude ees aga toona jäi siis aare isegi proovimata. Täna jalutasin rahulikult nulli. Tegin vajalikud toimingud ja võiski juba lõppu minna. Esimeses punktis on ämblik mingi pesa teinud põhja koordinaatide lõpu peale. Terava silmaga loeb välja aga vajaks puhtaks tõmbamist. Ma ei tea kuidas see ainult välja näeks.

Pärast aardeleidu ei suutnud vastu panna järvest kostuvate kilkamiste peale ja läksin ka ise sinna ujuma. Väga mõnus oli. Edasi veeresin taaskord Vaatleja VII juurde öömajale.

Aitäh!

Teekond kujunes võidukäiguks kettaloopijatega, kumb jõuab enne kohale. Kas mina või samal ajal alustanud discgolfarid. Esimese punkti leid tuli kiirelt ja ka koordinaat sai õige kuigi N koordinaadi viimane number oli rohkem aimatav kui nähtav. Poolel teel teise punkti kohtusin kettaloopijatega ja siis nad enam mind ei häirinud kuna teed läksid lahku. Lõpus leidsin kaaneta karbi kännu peal ootams ja logiraamatud maas. Karbist kallasin vee välja ja panin logiraamatud sisse. Õigest karbi asukohast leidsin ka karbi kaane ning aare sai oma kohale. Aitäh.

Leitud. Tänud!

Panime geomobiili ettenähtud parklasse ja valisime lühema tee ümber järve aarde nullini. Tee peal kohtasime päris mitut komplekti kettaloopijaid. Nullis õige asja leidmisega probleemi polnud ja õnneks tabasime üsna kohe ära ka, mida teha tuleb. Edasi aga tekkis väike küsitavus, sest ühe koordinaadi lõpp oli peitu pugenud. Erinevate abivahenditega tuvastasime ta siis oma arust nii hästi-halvasti kui suutsime ära ja otsustasime katsetama minna. Õnneks olid suund ja kõik muu üsna loogiline ja eeldatud lõpus meid tore aardekonteiner ootaski. Tagasi minnes tegime ka teisele järvepoolele ringi peale. Üks seltskond sammud otse üle jää ja kalameestki silmasime. Väga tore jalutuskäik ja mõnus koht. Aitäh näitamast!

Esimese punkti leidsime võrdlemisi kiiresti, kui no ei saanud meie aru, mida nüüd edasi peaks tegema. Täitsa otsa sai mõistus. Korraks vist kumbki meist ütles ka (mitte tõsiselt mõeldes) õige lahenduse ära, mida peaks tegema, kuid sellele vaatamata, otsustasime ikka oma kümme minutit veel päid vaevata. Lõpus läks aga väga kiiresti juba. Aitäh:)

Taas väga hea. Esimeses punktis pidime pisut discgolfaritega peitust mängima aga ka see ei olnud eriline probleem. Saime koordinaadid ja edasi logima. Täname ja kiidame!

Leidsime!

Tänud.

Siin karjääri ääres veetsin öö ning taskulambiga läksin välja siis kui hommikuvalgus veel üsna nõrk, otse üle jäätunud vee. Geokrahvi multiaaretele (ja multimõistatustele) omaselt üllatab mitte ainult lõpp, vaid ka iga vahepunkt millegi uuega, mõistagi kõige positiivsemas mõttes. Isegi siis kui patareidega enam nalja ei saa. Soovitan, kiidan ning salamisi ikka loodan... laiemas plaanis loomulikult :o) Aitäh igatahes!

Kergelt hakkas hämarduma kui jõudsime veekogu äärsesse parklasse. Kõikjal paistis olema tee tahke. Seda kinnitasid ka autojälgedest jäärada. Aga ikka pidin ma kohalikuga juttu tegema, et kas ikka kannab (eelnevate nädalate jääst läbi vajumised olid meeltes olemas). Tahke vee paksus pidi olema 30 cm aga ikka hakkasime Piiaga mõlemad roostiku juures värisema. Vahepunkt vahva ja andekas loomulikult. Mina kannan aga silme ees -7,5 klaase ja seetõttu osutusid Piia silmad hetkel väga vajalikeks abivahenditeks. Oleks huvitav teda, kuidas on siin kulgenud teistel kaasgeopeituritel, kes samuti nägemise tõttu võiksid ka paraolümpial võistelda?

Noh lõpp oli sama vahva, lisaks veel tunki soojad sõbralikud jäljed ja logi raamatus. Täname ilusaid emotsioone pakkumast. FP väärt kindlasti.

Äge aare.
Aarde kast oli lahtine ja logiraamat vehkat teinud. Panime uue.
Britt - 174, Simon - 84, Tiia - 65

Kahju, et ma eelmist varianti ei näinud, kuid see oli ka tore. Alguses olin natuke aega pime, aga lõpuks saabus õnn ka minu õuele ja edasised koordinaadid said leitud. Koerajälgi oli kõikjal palju. Aaret leida nad mind ei aidanud, ikka ise pidi toime tulema. Aitäh!

Parkisin ja täitsin kõik oma taskud taskulampidega, selliste 5cm huulepulkadega. Üks oli arvestatav ikka ka. Gepsu järgi läksin otse ja hea, et ette ikka vaatasin, muidu oleks järves olnud. Kuna jääga ma kakelda ei soovinud, tuli ette võtta jalutus. Valida oli parema ja vasaku ringi vahel. Valisin õige poole. Ees läksid ühe mehe ja koera jäljed. Kui kohal olin, vaatasin "seda asja" ja panin teise koheselt tagasi. Siis vehkisin oma võimsa lambiga niisama aga see ei aidanud. Siis võtsin oma tillulambi ja kohe nägin kavalat asja, tuju tõusis, kuid väljas pimenes...

Aga pooleli jätta operatsioon pole nagu minu moodi. Jäljed läksid endiselt minu ees ju ka. Vargsi lootsin, et geopeitur aga logi polnud. Lõpp konteiner ülilahe! Tänan!

Ja jälle küsimus: kust Te kõik siukest ägedat kraami leiate?

Õnneks nägin ka aarde esimest varianti enne kui koer tema vastu huvi tundma hakkas. Lausa kaks korda püüdsin esimeses punktis välja mõelda, mis vigurit ma pean tegema, et koordinaadid kätte saada. Võtsin teisel korral ka Ruthi kaasa, et "algaja õnn" naerataks. Ei naeratanud. Peitja kaval nägu topsil irvitas ainult.

Peale seda õnnestus veel kahel korral otsimas käia aga olin siis peale koera või "koera" jälle järgmine ja edasi ei jõudnud.

Täna, te ei usu, tuli just Saarepeedile jõudes päike välja ja see tähendas head. Nii oligi. GK oli esimeses punktis teinud ilusa muudatuse. Esimese hooga vaatasin, et jälle läinud! Ei saa olla! Kohe nägin ka õiget asja. Igatahes mina sain esimesel korral nalja nii-et jagus ja täna sain ka lahendatud. Lõpp oli sama stiilne kui algus. Väga mõnus aare!

See on aare, kuhu saab vabalt tuua mugusi, et näidata, kui lõbus ja hea ajaviide või hobi geopeitus on.

Esimene punkt taastatud koerale kättesaamatul kujul.

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".

Suurte hambajälgede järgi vahepunktil võiks oletada, et külakoer tahab kah geopeitust mängida. Väga hästi see tal veel välja ei tule. Eelmine kord leidsin ärandatud vahepunkti peaaegu lõppaarde juurest, seekord natuke teisest kohast. Ehk vedeleb algupärane vahepunkt kah kuskil läheduses? Ei tea. Ei hakanud kuskil silma.

Keegi on alguspunktiga jälle minema jalutanud. Vaatame, mis teha annab. Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".

Keegi oli alguspunkti lõpp-punkti lähedusse tassinud ja sinna vedelema jätnud. Logiraamatus märge teo kohta puudus. Hetkel kõik ok.

Varuosade puudumise tõttu on alguspunkt taastatud lihtsustatud kujul. Ehk patareidega mingit nalja seal enam ei saa. Lisan kirjeldusele ka vastava info.

Kalad ujuvad kah selles karjääris. Riputan aarde lehele juurde kalakoha sildi.

Esimene punkt on kadunud. Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".

Pingeküllane oli see esimene punkt. Pundiga jagasime aga asja kiirelt ning varsti oligi juba logi kirjas. Tänud vahva aarde eest!

Ettevalmistused aarde leidmiseks olid korralikud:-D Ilus matkarada, toredad matkakaaslased ja nii see leid ka lõpuks tuli. Vahva teostus!

Mulgindia tuuri teine päev hakkas lõpusirgele jõudma kui selle aardeni jõudsime. Tekkis juba tunne et sel päeval jõuame kokku ehk ulmelise 20 aardeleiuni. Nii palju pole ma varem ühe päeva jooksul kokku ahnitsenud. Juba viskasime ka nalja et teel Tallinnasse keerame ehk NKT'lt läbi ja teeme ümmarguse sada täis. See jääb siiski teiseks korraks.
Olime selle aarde külastamiseks hästi valmistunud - olemas olid nii AA patareid kui taskulambid. Kohapeal ootas meid kena pisike matkarada. See läks kuidagi märkamatult üle autodeest matkateeks, nii et peaaegu oleksime autoga läinud seda aaret vallutama. Õigel hetkel siiski otsustasime jalutuskäigu kasuks. Esimese vahepunkti seadeldis oli lahe :) Ta kõik funktsioonid vist päris ei tööta, keegi võiks ta üle vaadata. Aga viite järgmisse punkti suutsime sealt küljest siiski tuvastada ja seal juba väga keeruline ei olnud. Esialgu tormasime küll lõpp-punktist mööda aga Sepil on meil igaks juhuks silmad ka kuklas.

PestOffMulgumaa#26

Kaugelt tulnutel tuleb kodutöö korralikult ära teha. Statoilist 4 suurt cappucinot ja 4 pisut väiksemat patareid kaasa soetatud, keerasime rooli aarde poole. Jalutuskäigu järel sai tuju hetkeks heaks kuid siis valitses taas nõutus. Kordamööda sai seda imeasja käes veeretatud ,igast otsast piiludes. Lõpuks sähvatas kuhu tuleb sammud seada. Sinna läksimegi ning liigse hooga. Otse meie selja taga ta kükitaski. Lahe. Tänud!