Tüüp: Mõistatusaare Maakond / linn: Tallinna linn Raskusaste: peidukoht 4.0, maastik 1.0 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Umbes sel ajal 24.11.2008, aga mitte päris nii palju aega tagasi, kirjeldas täpselt sama moodi minu treener kohta, kus sel päeval trenn toimuma pidi. Täpset algusaega ma enam ei mäleta, aga kohale jõudsin umbes 15:23, nii enam vähem.
Kirjutusvahend võtke kaasa!
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Lisapunktid | Tüüp | Koordinaadid |
---|---|---|
![]() |
Lõpp-punkt | Geokontroll 373/1106 |
Aarde sildid:
Geocaching.com kood: GC44V4Y
Logiteadete statistika:
57 (80,3%)
14
5
1
1
1
0
Kokku: 79
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Arhiveeritud". Kevadkoristus 2017.
Möödaminnes kontrollisime, oli kadunud. Teades peitjat, on vist mõtekas kohe arhiveerida?
Mõistatus polnudki nii keeruline, kui alguses paistis. Geokontrollist õnnestus lõpuks lausa pihtas, põhjas välja võluda. Kohapeal sai näppe topitud nii siia kui sinna, aga näppude vahele ei jäänud midagi.
Tagantjärgi päris hea sokikas! No kust peaksin mina teadma, kus sa peitja käinud olen? Järgmine kord monteerin sulle jälitusseadme külge. Tänan, käisin paar korda isegi siin sportimas!
Geokontrolli peal sai mitmesuguseid sihtmärke proovitud. Lõpuks viis visadus sihile. Kohapeal läks kordades kiiremini. Aitäh!
Vahepeal nullpunktis, tondilossi juures, näis olukord nii lootusetu, et hakkasime juba linde kahtlase pilguga vaatama, et äkki tõesti on lendav aare, mis väiksust arvestades ka nokavahele või väiksematessegi õõnsustesse mahuks. Peab nõustuma mõne eelneva logijaga, et nagu oleks mõistatus aga lahendus puudub ning kinnituseks vajab natuke ka suunamist. Ei muud, kui seda 13. Tonti jahtima laevade pommitamise meetodil täpse asukoha leidmiseks. Aitäh!
Koht sportlase minevikust vägagi tuttav. Õnneks minu treener polnud mingi õelus. ;)
Siin läks vaja väikest suunamist. Aare jäi koduteele ja nii sai ta ka logitud. Aitäh, aare ok!
Brrrr.. Sellise suurusega aardeid kinnastega logida on ju ilmvõimatu :) Aga külm näpistas ikka juba parajalt. Siiski lõpetasime selle kahepäevase ralli edukalt :) Tänud :)
Õnnestuski kolmandal korral. Tegelikult avastasin, et minu geomeele ja kompimismeele vaheline seos on üsna nõrk. Nimelt eelmisel kahel korral puudutasid mu sõrmed seda aaret küll (õigemini selle saba), aga siis ei taibanud seda sikutada. Nüüd aga oskan seda aaret juba niimoodi välja võtta, et mitte keegi ei oska midagi kahtlustadagi, olgu või 50 inimest ümber :)
Tore oli, tänud!
Vat selle mõistatusega oli nii, et lahenduse variant tuli praktiliselt hetkega. Kiusasin siis ka natuke geokontrolli aga see näitas ainult punast. Ei viitsinud ma sellega rohkem tegelda ja jätsin sinna paika. Mõni aeg tagasi võtsin siis selle uuesti kätte ja kuna targemat mõtet pähe ei tulnud, siis jätkasin eelmise mõtte lainel. Jälle sain geokontrollilt punast. Siis aga lähenesime sellele õelale treenerile kambaga ja surusime ta nurka. Ei jäänudki tal muud üle, kui aarde asukoht paljastada ja geokontrollis roheline tuli süüdata. Aga nagu näete, sellega me kannatused veel ei piirdunud. Nüüdseks oleme juba 2 korda seal geokontrolli poolt soovitatud kohas käinud, aga tagasi oleme tulnud ikkagi tühjade kätega. Ei saanud meie aru, kus see aare ennast peidab. Toppisime küll näppe igale poole, aga ei midagist. Äkki siis kolmandal korral õnnestub.
Muidu päris imelik mõistatus oli, tänud!
Leid tuli väga kiirelt lihtsast kohast. Tänud peitjale ja saba meisterdajale!
Ei meeldi mulle sellised asjad. Eriti ei meeldi sellepärast, et mõistatus on , aga lahendust pole võimalik isegi tuletada mitte. Ja kui kellegi käest küsid , siis vastus on selline , et võta või jäta - seal ta on , miks ta seal on ja kuidas selleni jõuda, et ta seal on , pole aimugi. Noh jah. Igatahes sai seal kusagil käidud ja näpp kuhugi topitud ja aare leitud. Samasse kohta tagasi ka. Aga mis selle asja "point" või mõte on , jäi sügavalt arusaamatuks. Sellepärast ei hakka ka eraldi tänama. Samas - aitähh ja kraaps "geokontrollile". Mis nii viga toimetada - ei pea kõikidesse Tallinna erinevatesse nurgatagustesse pragudesse sõrmi toppima :)
Torkasin käe kusagile ja midagi jäi kohe pihku. Lausa esimesest kohast, kuhu käe torkasin. Alguses tundus, et tegemist on konteineri korgiga, lähemal uurimisel osutus see aga konteineriks. Panin siis oma nime ka kirja ja asjanduse tagasi, kust leidsin. Aitäh peitjale.
Aarde peidupaik oli juba ammu välja peilitud ning peitjalt ka oma mõttekäigule kinnitus saadud. Ainult veidral kombel õnnestus mul geokontrolliga igasuguseid valesid kohti kontrollida. Lõpuks siiski tuli mõistus pähe ning peale seda sain ka geokontrolliga asjad korda. Nüüd hommikul kohapeal käies, oli algul ees üks takso. Õnneks tuli klienti mõne minuti pärast alla ning ainukesed piirkonna mugud lasid jalga. Aare jäi minutiga näppu. Tänud!
Üks moment olin geokontrolliga teinud 30 meetri täpsusest 10cm täpsuseks. Isegi see ei andnud välitöödel esmalt tulemust. Õnneks oli nädalavahetuse õhtul täielik vaikus ümbruskonnas. Samas akendelt ma erilist silmsidet ei otsinud. Mõtlesin maastik 1.0 peale ja käisin kõik kohad järjest läbi kuni midagi jäi sõrme. Tänud!
Jahh, kui siin alguses küll mingit lahendusidee pojukestki ei olnud, siis mõned nädalad tagasi sai see koos tommiga lõunakohvi kõrvale avatud ja palju aega ei läinudki, kui kordinaadid käes. Mõni mõistatu peab lihtsalt oma aega ootama! Täna hilisõhtul läks ka logimisega kenasti.
No seda aaret sai kordades avatud ja vaadatud ja juureldud aga ei midagi. Hiljuti sai siis jälle käed külge löödud ja seekord edukalt, tulemuse sai roheliseks. Täna siis välitöödel logitud ka.
Kunagi ammu mõtisklesin selle aarde teemadel ja ponnistasin midagi välja mõtelda kah. Aga nagu sel aastal ikka, on kogu vaba aeg läinud orienteerumisele. Ja koordinaadid puhkavad kodus.
Täna hakkasin selle aarde nullist mööda sõitma, kui tuli meelde, et siin peaks midagi olema. Aga ma ei mäletanud ei aarde suurust, vihjet ega isegi seda, mis aarde nimi on. Õnneks on olemas geosõbrad. Merike sai lõpu järgi kohe aru, mis aaret ma taga ajan ja nüüd oli teada, et tegemist on nanoga. Seda võiks sinna otsima jäädagi. Õnneks päästis hiljem juurde lisatud saba meie päeva.
Trenni on saanud teha küll, aga õnneks pole ükski mu treener õel olnud.
Müstika, kuidas küll peaks seda aaret kohapeal leidma ... 4.0 on tõsiselt alahinnatud.
Nagu päriselt ka, et me leidsime? Isegi ei uskunud oma silmi kui topsikule näpp taha jäi. Mõistatuse lahenduseni jõudsime ka kogemata. Igatahes peab usaldama oma igasuguseid tundeid ja aardeni see viiski meid. TEHTUD!
Vigade parandus. Eelmine kord sikutasin õige kohapeal valet asja. Seekord natuke näppude toppimist ja õige pea oligi aare käes.
Küsisin täna peitjalt vihjet ja ega ma ilma selleta poleks lahendust ka ise välja mõelnud. Esimene katse andis punase, järgmised 2 +- 30 m ja neljas katse pihtas, põhjas. Sättisin kodutee täna sealtkaudu, aarde ilmselt ka leidsin, aga peidukast mul seda kätte küll ei õnnestunud saada. Seega mõni lahke inimene võiks kirjutada, kuidas see käima peaks. Ei taha oma talupojamõistusega ära lõhkuda.
edit: Sain juba targemaks. Vale asja näppisin.
Mõistatus lahenes mulle mõistmatult. Ehk siis laias laastus minu osa piirdus aardekarbi hoidmisega. Kuna olen sellist imevidinat ka varem näinud, siis mis siin ikka vahtida. Ja nii ta läks. Tänud.
Tänane Tallinna-tiir viis juhuslikult ka selle, üllatus-üllatus, minul lahendatud mõistatuse lõpppunkti. Hoolimata autode rohkusest sihtpunktis, polnud inimesi pea üldse liikvel. Nii polnudki ju mingit muret, kuidas või kuskohast otsida. Väike hinnang objektile ja "sinna võiks ju isegi pista selle topsi" saatel ma ta valja sikutasingi. ;) Meenutades Alexi ja Merikese värvikat kirjeldust logirulli jahist mööda auto pingialuseid, läksime kah autosse logima. :P Peebu pisut töntsakamaisse pihkudesse ma paberit ei usaladanud. Topsi jupid aga küll, ise palvetasin vaikselt, et ta neid väga uurima ei tahaks hakata ja ei annaks meile põhjust vidinaid mööda autot taga ajada. Õnneks lõppes kõik õnnelikult ja tops kokku ja omale kohale tagasi. Nigu niuhti oli õela treeneriga asjad aetud. ;)
Aitäh! Mäletan, lahenduse tagaajamine oli lõbus. :D
Aare korras! Kuid logirulli üks pool sai meie abil lõpuni täis...
Mõistatusest ei jaga midagi. Umbes oli asukoht teada, kuid olin pärast avaldamise pommitamist rohelise tulukese püüdmisest loobunud. Nüüd üks päev logisid lugedes sain loogiliselt võttes teada, kus see asuma peaks ja ka geokontroll kinnitas seda.
Kohapeal otsimine ei olnud üldse häid emotsioone pakkuv tegevus. Natukene toppisin oma sõrmi kohtadesse kus saaks olla magnetiga kinnituv konteiner aga enamus ajast vahtisid mind igast jõllid. Kui üks auto saabus kohale, siis passisin 10 minutit ta lahkumist. Siis otsustasin reguleerida korda oma rattapidurid. Vahtisin veel 10 minutit ja siis oli juba rohkem kui 1 auto mind passimas. Oli ka juba kottpimedaks läinud ja pidasin targemaks sealt minekut teha. Kui viitsin siis pommitan endale koordinaadi täpseks, seal kohas +/- 30m otsida päris tülikas ja mõttetu tegevus
Selle aarde juures käisin ma palverännakutel umbes nagu Põhjaväila juures. Kord istus keegi autos ja jõllitas, teinekord lösutas keegi aknalaual ja jõllitas, kolmas kord kiskus keegi aarde kõrval suitsu. Ja jõllitas. No kuda sa niimoodi leiad. Seekord palusin Lauril korra treeneri juurde sisse põigata, äkki läheb õnneks. Kell 23:30 oli kõik (peaaegu) vaikne.
Soovitan aaret kõigile neile, kes soovivad teada, kuidas mustale täpile valgega roheline täpp teha.
Ilusa ilma jalutuskäik Tallinnas. Ükskord ammu sain koordinaadid 30 m täpsusega paika ning käisime otsimas ka, kuid enam ei mäleta, mis häda siis oli, et ei leidnud. Täna oli kohaleminemise vaev ainult.
Lõpp asukoha välja rehkendamine oli kõige lihtsam osa. Kohapeal toiminguid teha oli raskem, palju kohti kuhu mikrot toppida ning inimesed. Mitmeid kordi sai käidud... Aitäh
Idee kuidas seda lahendada suutsin ise välja mõelda ja asukoht oli nii öelda käes. Aarde juurde mind küll "tiriti" ja kästi, et otsi nüüd. :D Otsides läks aina soojemaks ja soojemaks ja lõpuks jäi aare ka pihku.
Kuna eelmise kahe aardega läks ootamatule kiiresti ja aega veel oli siis kutsus Inga mind ka õela treeneri juurde. Tunnistan ausalt, et seda mõistatust mina lahendanud ei ole ja kui sain teada kuidas lahenduseni oleks pidanud jõudma siis minust oleks see aare jäänudki otsimata. Seega, roheline täpp nagu maast leitud. Võibolla oleks aarde püsimajäämise huvides parem peita see teisele poole seda objekti, siis ei saaks vähemalt neist miljonist aknast geopeiturite tegevust jälgida?
Ma isiklikult arvan, et treener on jummala normaalne mees, aga vot see peitja... No igatahes aare sai lõpuks leitud, aga praeguseks mulle aitab aaretest, mida ilma kellegagi konsulteerimata leida polegi võimalik.
Oma nõu ja jõuga poleks ma seda kindlasti leidnud. Samas, kui suund oli juba vägagi konkreetselt ette näidatud, siis jäi aare kiiresti näppu.
Kuna juba täna läksime uuesti aardetuurile, siis käisime taas peidukoha ligidalt läbi. Hommikul olin seni geokontrolli pommitanud, kuni see mulle täpse asukoha ette andis, kuid aaret ei suutnud siiski tuvastada. Nüüd ootan pisut, kuni vahepeal veel keegi leiab.
Üldiselt ei istu mulle eriti aarded, kus peab oletama CO2 kogust atmosfääris, tuule suunda, peitja silmade värvi ja muid selliseid tegureid. Kuna koordinaadid sain 30 m täpsusega, siis kohapeal tegutsemisele eriti suuri lootusi ei pannud. Nagu näha, ei pidanud pettuma. Kuna koht on aga piisavalt lähedal, siis ei hakanud kellelegi helistama ja abi küsima. Eks läheb millalgi uuesti.
Kõrvalise abiga leitud asi. Kohapeal õnneks paar minutit kuni asi näpus oli.
Täna vist oli 6 kord juba seal kohapeal olla, aga järjekindlus viib sihile. Iseenesest lihtne, aga kaval koht peitmiseks. Tänan eelmist leidjat vihje eest ja samuti tänan aarde omanikku aarde peitmise eest.
Esimene asi, mis näppu hakkas. Isa ka ei uskunud vedamist. Alguses veel mõtlesin, et see küll ei saa aare olla - super pakendus. Minu treener ei olnud õel! Tänud peitjale!
Mul jällegi on ainult tühjad pihud. Ehk siis treener on jätkuvalt õelus ise.
Kui see esialgu lootusetuna tundunud aare sai lõpuks ette võetud, olid koordinaadid kiired tulema. Ja ka aare ei peitnud end sugugi pikalt. Aitäh, tore aare.
Ei olnud see treener nii õel midagi, lihtsalt nõudlik või on minul omal ajal trennis käies vedanud ja pole aimu õelast treenerist. Aarde leidsime loogilisest kohast, ilma erilise pingutuseta. Vahva aare, aitäh!
Libiseval geosündmusel sain peitjalt veelgi selgemad juhised - kumma käega, kui kõrgelt, kui kaugelt, kui sügavalt, kui kõvasti, kas üldse.. Täpipealt seal kohas oli muidugi aare olemas. Mina olin seni silmadega otsinud, nagu kuskilt meelde oli jäänud. Konteineri kättesaamine võttis ikkagi mitu minutit ja punnitamist, küllap oma paksude näppude viga. Seejärel ei saanud ilma abivahendita lahti ka veel, nii et lõpuks läksin tööriistadega kallale. Üks aare päevas. Paras taks.
Täna oli silm terav, ilm sobiv, vaim värske ja peitja vahepeal veelgi täpsemalt vihjanud, kus aaret leida võib. Ei aidanud neist miski. Igal mihklil olgu oma oinapäev.
Geokontrolli bingo! oli olemas. Teadsin täpsemalt, kuhu sammud ja näpud seada. Isegi eelmisest korrast vale aarde vihje "pruun ots ees" sai unustatud ja uus hangitud. Siiski ei hakanud ka täna aaret silma. Ja näppe ei hakanud ilma silmadeta ka kuhugi toppima, sest silmi oli ümberringi niigi. Tundub, et 4.0 peidukas kehtib ka kohapeal. Head trenni!
Noh, siin saime ikka mitu korda käia enne, kui Merle ära tabas, kus aare ennast varjab. Aitäh!
Eks ta üks paras peavalu oli. Esimese korraga ei saanud logi kirja, hästi ei saanud otsida ka - koordinaat oli 30 m täpsusega ja segaja istus oma autoga üsna nulli lähedal. Kuna tema ei lahkunud, andsime järele. Teisel korral oli Merle eelnevalt kohal käinud ja teadis hästi, kuhu vaadata. Ega ta kohapeal juhatanud ka, aga nüüd oli meil täpne koordinaat ja leidnu tugi. Igatahes tänud.
Paar korda olime varem juba käinud treenerit otsimas, kuid õel treener oli kuskil peidus. Kui lõpuks rohelisemat tuld hakkasime saama, siis sai kohapeal treeneril ikka sabast kinni. Polnudki nii õel teine enam.
Lõpuks sain ka teada mismoodi seda oleks pidanud leidma.
Ligikaudne asukoht tuli seda mõistatust katsetama hakates kuidagi esimese korraga välja. Kuigi mitte päris peitja loogikat kasutades, hoopis veel lihtsamini. Aga see +/- 30m kohapeal mind eriti ei aidanud. Mul polnud ka erilist motivatsiooni valges ja võimalike pilkude all otsida. Pärast pommitasin geokontrolli (väga tüütu, võiks tõesti sekundi komakohadki olla) ja välistamismeetodiga tean nüüd täpsemalt, kuhu sammud ja näpud seada. Head trenni! :-)
Koht oli kohe teada, aga no niisuguse asja otsimine väga käidavas kohas ei ole just minu lemmik. Saba on suureks abiks, suur tänu! Logiraamatusse läks nanomõõdu tõttu meie uus lühend - MAFT. Kõlab mõnusalt, natuke ohtlikult ja väljamaiselt.
Pean ühinema eelkõnelejatega ja tõdema, et tubased toimetused võtsid selle asja juures kordades kauem aega kui välitööd. Mõlemat etappi iseloomustab siiski kannatlikkus.
Nagu öeldakse, mis * * * * * * *, see uuesti. Jätkasime sealt kus eelmisel korral pooleli jäi. Vahepeal olime saanud veidi juhtnööre ja nii see leid siis ära tuli. Tagantjärele polnudki kõige hullem ;) Täname!
Täpselt ei saagi aru, kas peaks panema mitteleiu või ei peaks. Aga veidike nagu sai üheskoos selle aarde teemal mõtiskletud ja üht kohta külastatud. Aaret ei leidnud, seega mitteleid.
Peale väsitavat Läti retke leidsime endas veel jõudu, et ka siia kaema tulla, kas on nüüd hästi kättesaadav - jah, on küll! Suur tänu Alexile, kes konteinerile saba taha riputas!
proovimist oli veidi paljuvõitu, aga noh, sport ongi visadele, ja eks see geokontrolli lahmimine ju üks paras sport ole :) aarde nimi sobib [sportlase] aardele otse kümmnesse. liigse proovimise-vajaduse vastu annaks ehk võidelda nii nagu "Kiska" aardes -- andes ette sekundite viimased numbrid. tftc.
Jah. Au ja kiitus sabameistrile. Peab vist ise ka selliseid materjale hakkama endaga kaasas kandma.
Tänud viimasele leidjale. Nüüd on aare tõesti mugavalt võetav.
Kuna tee viis mööda, õngitsesin tünni paari minutiga välja ja riputasin talle saba taha.Edaspidi ehk teistel kergem ja eks omanik vaadaku üle kas nii sobib.Koristasin ära ka kellegi poolt jäetud traadijupi peiduka kõrvalt, et otsimine liiga kerge poleks :)
Treener oli täna eriliselt õelas tujus. Ta oli küll kohal, kuid kätte end ei andnud. Ilmselt olid meie meelitamise meetmed talle vastuvõetamatud. Aare on siiski otseses mõttes kättesaamatu - ei loe see, et ta seal on, kui ikka kätte ei saa... siis ei ole ta ka kuidagi OK. Loodetavasti peitjal on paremad meetmed ja abivahendid, et ta sealt kätte saada. Kunagi tagasi ja eks siis õiendab treeneriga arved klaariks ;)
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne". Kohapealt jõudis minuni uudis, et aare on siiski olemas ning pole kuhugi kadunud. See oli lihtsalt liiga sügavale peidikusse lükatud, ehk praegu läheks selle kättesaamiseks järgmisel leidjal vaja pisikest traadijuppi koos taskulaambiga. Järgmistel paluks seda mitte nii sügavvale lükata, siis on teistel lihtsam!
Mulle kui kohalikule oli see aardepaik väga kerge leida, aga mida polnud, see oli aare.
Käisin aaret otsimas kahel korral. Helistasime koos Lassiega isegi viimasele leidjale ja omanikule. Tulemus oli null aaret. Kuigi teised on aaret näinud, nägin mina ainult poldi varju, mitte kaugele nihkunud aaret. Äkki oli aare siis poldi varju taga :D.
Ja peidukoht on paraku väga kerglagunevast materjalist. Seega, kui see aare ka juhtumisi oma kohas on, siis ilma kättesaamist lihtsastavate täiendusteta tehakse peidukohale varsti üks-null.
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu". Kohapealt selgus, et arvatavasti on kadunud. Väga ei tahaks uskuda, aga jah, püüan lähi ajal üle vaadata.
Mida teha, kui geokontroll on andnud positiivse tulese ja oled käinud kohal, vestelnud peitja ja viimase leidjaga ja aaret ei ole ikka seal, kus peaks olema?
Järelikult on aare kadunud.
Majalammutus edeneb igatahes jõudsalt, plekil on juba neet lahti, soojusandur seinast eemaldatud ja varsti ehk kaovad ka ventilatsioonivõrede luugid. Tõsisematel otsijatel soovitan parema tulemuse huvides võtta kaasa M10 kruvikeeraja, saate lõpuks endale ka plekki sauna katuse ehitamiseks kaasa võtta.
Veel võiks valvata rohkem alaealiste järele. Eile üks lõdises lumehanges ja küsis: "Issi, kus sa oled?"
Üheinimese laevade pommitamine läks üllatavalt kiirelt - kolmas pauk ja põhjas. Mõistatusega läks enne oluliselt rohkem aega - sai ikka igasuguseid variante ja abinõusid proovitud.
Treeneri õeluse avaldamisel võttis lausa nõutuks - no kas tõesti see #põdra# seeria jätkub? Masendav. Kuniks lahendus paistma hakkas, polnud edasine enam nii hull midagi. Alustuseks saime suisa kaks kohta kuhu minna kuid objektide vanusevahe ja tuttav kant juhatas siiski selle õige juurde. Veel enam. Oskasime oma nina esimese hooga lausa vastu aaret toppida ja siis seda mitte näha - klassikaline nagunii-siin-ei-ole-vaatame-mujale. Järgnevalt tulistasime geokontrolli sõelapõhjaks ja tulemuse saime enesestmõistetavalt kohta, kuhu me eelnevalt vaadanud olime. See on ikka haruldane geopimedus. Mismoodi neid aardeid üldse enne ilma geokontrollita leitud sai? Uskumatu! Logiraamat oli pisut paistes kuid peenikese mudimise peale mahtus lõpuks topsi tagasi. Aitäh!
Kui ma ainult oleksin viitsinud linna sõita, oleks esmaleid ka käes olnud. Aga ma ei viitsinud. Sai nüüd siis täna uurimas käidud ja leitud ka. Tänud peitjale! PS. Ma tean küll, kes siin õelus on ja treener pole see kohe mitte...
Et siis auhinnaline kolmas koht Tlna lahtistelt meistrikatelt laevade pimesi pommitamises. Vähemalt näpud sain talle hetkega taha.
Ütlen ausalt, et isa õelus meeldis mulle palju rohkem, treener lasi liialt palju kuiva trenni teha ja see mulle üldse ei istu. Aga noh, kui juba välja saime, siis enam kaua ei läinud ja nii see MCM ära tuligi. Tänud!
Kord on õel isa, siis treener... siin vist lausa kõrgemad loodusjõud mängus. Mäletan ka mainitud päeva, kusagil on posu piltegi alles. Uhke Kadride ja Triinude nimepäev oli. Aarde osas loodan, et leidub ikka mingi mõistlik lahendusviis lisaks laevade pommitamisele. Ise seda küll lõpuni läbi ei näinud, aga Alexi saapajälgi nähes polnud enam kahtlust :)
Kirjeldust alguses lugedes panin ta kinni ja tegelesin muude asjadega edasi. Siis aga arvas peitja ,et ma tema aaret pommitan ;). No vaatasin siis uuesti, et kas tasub midagi pommitada. Natuke mõtlemist ja ajude kiusamist ja tekkis arvamus , et võib ju millalgi vaadata. Täna oligi see millalgi, kohapeal aga kiusasid meid mugud oma voorimisega. Lõpuks saime aarde ikka kätte ja läksime autosse logima. Aga osavnäpp nagu ma olen, lennutasin logirulli seda aardest sikutades kuhugi auto sisemusse. Jõudsin vaid suunda märgata :D. Algas tõsine geopeitus, leia autost logirull. Hea et rammumees kaasas oli. Teisaldas istmed nii juhikohalt kui ka kõrvalistuja kohalt. Aga logirulli pole. No nuta või naera, suund oli ju kuhugi keskele, võis ju vabalt istme alla veereda. Viimases hädas võtsime taskulambi ja hakkasime kõiki vidinaid läbi valgustama- hee ja seal ta sitsis, käsipiduri all kenasti peidus. Näpud na lühikesed ja sealt teda välja õngitseda tundus lootusetu. Siis tuli Alexil meelde, et ta Kernu kadakast võttis pintsetid, need peaks autos olema. Huh, nendega saime logirulli peidikust kätte. Logilehele kritseldasime siis oma nimed ja tagasipanek oli täitsa tavaline, ilma vahesündmusteta. Tänud, ilma selle aardeta poleks sellist nalja saanud :D!
Suht õel tegelane on jah see treener.Kiusas ikka päris mitu aega...kohapeal kiusasid kõik teised...veel kauem.Ja, et mõnu oleks täielik...pillas Merike logiraamatu autosse ja seda otsides veetsime tubli veerandtunni.Hullumajapuhvet!Nüüdseks on auto jälle kokku pandud ning Kernu kadaka aardest vahetatud pintsetid kulusid täiega ära.Kummalisel kombel oli 15.30 see logiraamat veel tühi...allo pealinna peiturid?Vot millega algas pealinnas poeskäik toidumoona hankimiseks pitsule.Tänud peitjale aarde eest!Aarde raskused on vägagi paigas...arvestage :D edit:et edaspidi järgijatel raskem oleks käin kätel mis on topitud 35-38 number saabastesse...jälitage veel!Või liigun ringi harjaga...kuramuse jäljekütid-pioneeride ajast olid need juba tegijad.Ja üldse-käige mu tegude mitte jälgede järgi :P