Kaevur Kalle

8 oktoober 2011 leidis Raivo [raivo]
Lähenemistee otsimine ei olnud üldse probleem. Auto jäi väravasse valvuritädi juurde, seljakott selga ja aarde suunas minema. Valvur hoiatas karude ja madude eest. Ei näinud ühtegi, ilmselt magavad juba talveund. Möödusin ühest elamust, elektriliinidest, linttransporttöörist, ronisin mäkke ja kohe oli ka aare käes. Võtsin vile, jätsin võtmehoidja ja hiljem nõlvalt suveniiriks veidi põlevkivitükke. Põlesid küll.

14 september 2011 leidis Alex [alex]
Huhhh...geomaja 130m kaugusele ilma tõkkepuudeta jms. teel kohtasin ka maja kus kohast kunagi endale geo retkedel abiks olnud kaherattalise tõin.Edasi jäi vaid õnneks mitte töötavate lintide vahelt mäkke joosta ja logida.Mõnushhh!

1 juuli 2011 leidis Piret jt [sylli]
Kunagi olime sellele aardele püüdnud lootusetult läheneda. Sel korral ei olnudki see plaanis. Lastelaagri lastega kimasime safariautoga vanadel kaevandusaladel ringi ja ühes peatuspaigas küsisin, et kas giid ka midagi geopeitusest teab. Ta vastas, et 10m kaugusel meist asub üks neist aaretest. Seda juhust ei saanud kasutamata jätta. Aare sai kerge otsimise peale leitud. V: helkurkäepael J: mänguasi

10 juuni 2011 leidis Carolina & Hanno [hanno5000]
Siin oli kindel plaan autoga nulli saada... Sõitsime siis kõigepealt 100m kaugusele, siis oli teine variant 200m ja lõpuks, et end ronimisest säästa, jalutasime 350-e pealt jala aardeni. Tundsime tõsist puudust [loom]-a kõikvõimsast geomobiilist, millega oli algne plaan seda punkti vallutama tulla. Aga huvitav oli sellegi poolest :P. Tänud!

10 juuni 2011 leidis Hanno & Carolina [caro]
Tiirutasime mööda tolmuseid teid ringi ning proovisime erinevaid lähenemissuundi. Kõige lähemale saime 100 meetri peale, kuna sealt oleks ränk ronimine olnud, proovisime edasi. Saime 200 m peale. Ka sealt oleks raske ronimine üles olnud, läksime tagasi ning 300 m pealt jalutasime aardeni. Väga sürr koht ilusate vaadetega. Tundsime puudust Loomast ja tema Vitarast, mis maha jäi :(

2 mai 2011 leidis Triin, Irokas [irokas100]
Mingi aasta tagasi üritasin kaevurile lähenemist ja olin siiralt üllatunud Kohtla-Nõmme poolsest valvuriputkast ja tõkkepuust. Nojah - kümmekond aastat varem sai sealt küll üsna hõlpsasti veel edasi liikuda. Jäigi käimata tookord. Nüüd sai koos Triinu ja aarde varemleidnud Andresega väike tore geojalutuskäik ette võetud. Kõvasti rohelust on sinna nõlvadele juurde tekkinud, minu jaoks oli see hoopis midagi muud, kui varasemast mäletan.

2 mai 2011 leidis Andres, Ain & Triin [linnapreili]
Pikaltpikaltpikalt planeeritud otsimine sest aare kuulub märksõna alla "mitte mingil juhul üksinda otsima ei lähe" (selles listis on veel täpselt 21 aarde nime). Seega natuke suhtlemist - ja ühel ilusal päeval saigi jalutuskäik ette võetud. Auto jäi linnulennult ca. 1km kaugusele ning mööda metsasihti kõndimine ja väike mägironimine. Ütleme nii, et mitte midagi konti murdvat (mida arvasin logide põhjal). Kohapeal läks kiirelt (no selline geokuhi ei saa jääda märkamata) ja aare ideaalses korras ;)

1 juuli 2010 leidis j444 [joonas444]
aitäh

24 mai 2010 leidis Leho, Lauri [algaja]
29 november 2009 ei saanud aardele lähedale ja otsimiseni ei jõudnudki. Tol korral üritasime küll autoga läheneda ja jõudsime erinevaid teid ja raskusastmeid läbides kuskil 2 km peal. Kuna oli aga juba õhtu ja pikem geopäev selja taga siis jäigi tol korral minemata. Täna oli aga tööga seoses sinnakanti asja ja lõpuks sai leitud ka tee, mis viis aardest 100 meetri kaugusele. See tee mis nulli viib jäi katsetamata, sest lihtsalt ei viitsinud. Lõpuks sai ka künka otsa ronida. Aardel polnud viga midagi. Ümbrus oli sujuvalt taimedega kattunud ja üldpilt oli üsnagi ilus. Leho näitas neid kohti kuskaudu ta kunagi üritas aardele läheneda ja lõpuks nentis, et praegune teevalik on ikkagi parem. V mingi suitsupakk J mündi

24 mai 2010 leidis Leho &Lauri [morgot]
Tavaliselt ma asju kaks korda ei logi aga see koht sai Lauri pärast sai seda veelkord külastatud. Kui eelmine kord sain autoga 400 meetri peale ja tõsise ujumise. Siis seekord sai vaevata 100 meetri kaugusele ja sealt otse mäkke. Vaade on ikka sama hea kui 2 aastat tagasi.

6 juuli 2009 leidis Andreas [gpsitu]
Mis siin pattu salata, tuleb tunnistada, et vähemalt ühel korral varemgi olen üritanud sellele aardele läheneda. Tookord aga lõppes katse valvutiputka juures, kust edasi ei proovinud.

Seekord sõitsin piki teist teed, ilmselt sedasama mööda, mida kirjeldab Andres. Igatahes tuli ümber pöörata, mis minu pisikese auto jaoks siiski eriti raske ülesanne ei olnud. Mõne aja pärast leidsin sama, aardele lähemale viiva raja, mille lõpus parkisin oma auto ühe sealoleva neljaveolise kõrvale. Ilmselt kuulus see kohalikule kütile, sest ühel sihil märkasin ka jahimeeste varitsusputkat.

Edasi viis teekond mööda üsna märgi sihte aardeni - hea, et taipasin kummikud jalga panna.

Leidmine oli lihtne, koordinaadid täpsed ja vaated ilusad. Aitäh, ära tegin! Soovitan ka teistele, maastik on hoolimata kõigest kena ja metsik.

13 juuni 2009 leidis Urve ja Hannes [jussike]
Ilus jalutuskäik ja kena vaade nii rekultiveeritud karjäärile kui ka metsale. Päris kodune tunne tekkis, sest need silmapiiril olevad Kiviõli ja Püssi tuhamäed paistavad mu ka lapsepõlvekodu õue. Eemal müttas nn sammuv ekskavaator. V: pastakas, kommid. J: nööbid (3+3), käepael ja "Kaevur Kalle" kollase mütsi, labida ja kirkaga (jõudis pärast pooleaastast autosõitu lõpuks kohale).

15 november 2008 leidis andres [andres]
Aarde peidukoha tuvastamisega ei olnud mingeid probleeme, kergelt leitav, kuiv ja muidu heas korras. Põhiline raskus seisneb aardele lähenemistee valikus. Valida tuli kahe võimaluse vahel, kas kasutada tutvust ja helistada sissepääasuloa saamiseks pädevale inimesele või üritada läheneda tavainimese kombel, seejuures ühegi märgi ja sildi nõudeid eiramata. Teine valik tundus põnevam. Peale kaalutlemist ja konsultatsiooni ühe varasema leidjaga otsustasin katsetada lähenemisteed lõunasuunast, kaardi ja aerofotode järgi pidi see justkui valvuriputkast mööda viima... Mööda ta viis, kuid just siis kui tekkis lootus et "läbi pääsesin!" tõkestas tee kapitaalselt torudest kokku keevitatud tõke. Ja et autolaiusel teel ringipööramine lõbusam oleks, olid tee kõrvale kaevatud sügavad kraavid. Ootamatult leidsin aga ühe kaartidel puuduva, kuid täiesti sõidetava tee, mis viis ca km kaugusele aardest. Oleks ehk ka viinud edasi, kuid metsatööd ja ilmselt ATV-d või mingid muud maastikusõidukid olid tee kapitaalselt rikkunud. Jalgsi läbipääs ei olnud siiski raske. Hea mõte oleks muidugi olnud kummikud, seda küll peamiselt vihmase ilma ja märja rohu tõttu. Mäkkeroniminegi ei olnud hirmus, kui seda õiges kohas teha :). Vaade suurepärane. Tagasi kõndides mõtisklesin: mis mulle vähem meeldis nähtust - kas maastik mis oli rikutud kaevandmisest, või see mida olid enne aaret silma jäänud metsaradadel korda saatnud metsaveomasinad ning mingid haiged maasturi- ja ATV-peded. Valik ei langenud viimaste kasuks.... Ärgem aardeotsingul nii tee, autod jäägu teele, kõndimine on tervislik :)

22 juuli 2008 leidis Mari ja Siim ja Tiina [marx303]
Eelmisest mitteleidmisest me ei heitunud, kihutasime kaunis päikesepaistes ratastega mäeni. Vahepeal oli üsna mudasel maal tegutsemas suur palgiveoauto, selle juhil polnud sooja ega külma, kas keegi temast möödub või mitte. Endise hooga lasi ta palkidel koormasse kukkuda. Meie õnneks pihta ei saanud... Ülesronimine läks libedasti ja aarde leid niisamuti. Esimest vaadet pildistades kuulsin müristamist. Saime õnnelikult laskutud ja kus siis hakkas kallama. Vahepeal seisime kuuse all aga lõpuks sõitsime läbi vihma autoni. Olime märjad kui kassid. Aga meie logi osutus alles 10. leiuks. Võtsime võtmehoidja ja panime vile. Aitäh!

10 juuli 2008 kommenteeris Ove [ove]
Aardele saab läheneda ka ilma karjääri trügimata. On loodest lähenemise võimalus, mida mina kasutasin ja kaardi järgi saab ligi ka kirdest läbi Männi. Mõlemad variandid viivad 100m kaugusele aardest kus on pisike piknikuplats. Tundub, et seda teed ei ole peale minu keegi rohkem kasutanud.

9 juuli 2008 leidis Imre, Kristi, Merle, Sussik, Carmel, Regina, Greta [sussik]
Hästi leitav ja pääseb autoga ilusti ligi (mööda "jõge" polegi vaja sõita), segavaks võib saada teede äärde kaevatud sügavad kraavid aga ka nendest saab mööda. Võtsime õhupalli ja klepsu, jätsime paki tobi ja voldiku koos safari kupongiga.

26 juuni 2008 leidis Telc ja Lassie [telc]
Peale kaevandusmuuseumis kehakinnitamist (-praadi on? - ei ole. -/---/guljašši kartuliga saab, aga peate ootama....5 minutit./ - Selle aja kannatame ära :)) Jätsime auto Aidu karjääri tagaukse manu parklasse, valvuritädi loal ületasime jalgsi maa-ala piiri, lipsasime tihedalt voorivate BelaZide vahelt läbi ning jalutasime kilomeetrikest kakspool aardeni. No problemo. Alpinismus oli huvitav. EVEJ

26 juuni 2008 leidis L@SSIE & Telc [lassie]
Aardeni on pärast veetleva naisvalvuriga rääkimist võimalik sõida linnaliinibussiga nr. 11. Metrood kahjuks praegu veel valmis ei ole, kuid seda ehitatakse läheduses. Kohapeal ootab aarde otsijaid ees mõnus puhkepaik täieliku luksusega, päikesevanni võtmise toolid, kamin, grillimise võimalus, võimalus magada eksklusiivsel samblavoodil, loodussõbralik ökopeldik. Aarde läheduses on võimalus harrastada surfamist, kukerpallitamist, ujumist ja kivipalli. Aare ise ilus ja korras.

8 juuni 2008 leidis Maret & Paavo [maret]
Pühapäevase "Tunne naaber-maakonda" geotuuri kuues leid. Täpsem kirjeldus, vt Paavo [speedy] logi. Jõukohane jalutuskäik läbi vaikse hapnikurikka metsa, veidi käpuli ronimist, mäe otsas tuule trotsimist ja siis alla... teksad on muuseas õigustatult kaevurite püksid, sest nad peavad ideaalselt vastu kiviklibul ronimise ja mõningase tagumikul liugulaskmise ;) Väga lahe oli!

8 juuni 2008 leidis Maret & Paavo [speedy]
Aare ligi 4 AASTAT vana ja vaid KUUS kampa leidnud?! Olge nüüd normaalsed ja tehke järele - selleks järgneb positiivne julgustus :-)
Logisid lugedes olime valmistunud hulleimaks - auto jääb kinni, jala tuleb kilomeetreid läbida, käed saab ronides lõhki, alla tulles-kukkudes veereme end üleni puruks, üleval viib tuul ära jne ;-) Kogu retk oli aga risti-vastupidi - otsast lõpuni puhas lust! Kuna lähenesime kirdest, jõudsime sõbraliku venekeelse turvatädi juurde, kelle valvata auto jätsime, sest sõita oleks tohtinud vaid otse - suusabaasi, meil oli aga vaja liikuda vasakule. Võite proovida öelda, et lähete mingisse majja külla, mis poolel teel metsas oli. Jalutasime mööda äsjahööveldatud ülikuiva kruusateed u. 2.5 km aardeni (35 minutit), jõudes kiviklibunõlvani, mis avaldas alguses küll muljet, kuid üles ja allagi ronitud sai siiski üsna lõdva randmega. Nullis oli ka aare kergelt olemas. Samast paistis kätte ka kardetud jõgi-tee. Kokku kulus rännakule auto-aare-auto 1.33 tundi - väga meeldivalt veedetud aeg!
Aare korras, kuid GP juhend puudus. V: ei miskit. J: GP juhend, musikleeps ja 2 Simpeli SIM-kaarti. Ja nüüd kõik Kaevur Kalle juurde kondama! :-)

7 juuni 2008 ei leidnud Mairi ja Priit ja Nella ja Riho [rihomilo]
Kahjuks jah ei pääsenud autodega lähemale ja aardeid oli veel küllalt otsida. Eks tulevikus teisele katsele.

7 juuni 2008 ei leidnud Nella, Riho, Mairi ja Priit [maipri]
Ei teagi kas see päris mitteleidmine on aga ikkagi...Läbirääkimised valvuritädiga olid palju lubavad...temapärast oleksime võinud edasi sõita...aga keegi kuri karjääri boss ei olnud temaga päri. Kuna kell oli hiline, väljas läks pimedaks ja meil veel pikk tee minna siis ei hakanud seekord jalgsi matka ette võtma. Tuleme kindlasti tagasi, sest külastamata jäi ka baltikumi kõrgeim tehismägi.

2 mai 2008 leidis Leho [morgot]
Vigade parandus, seekord valisin parema auto kui enne. Sain autoga 360m kaugusele siis tõkestas tee killustuku hunnik. Sai ronitud ja leitud. Aga samas oleks vist nulli kah autoga saanud sõita sest ka seal oli tee. Aga tagasiteel algas õige aktsioon. Palju õnne sellele kes sinna "RENOO MEGANNIGA" minna tahavad. Vesi on ikka kõvasti üle põlve ja põhi ei ole igalpool kõva ühel hetkel vajus auto peaaegu külili nii , et juhiiste kah vette vajus. Õnneks oli võimalus kutsuda abi ja siis sai masin ka välja tõmmatud. Hiljem kuivale jõudes tegin ukse lahti ja lasin vee salongist välja. Õnneks oli auto mis sellist ekstreemsust kannatab.

30 aprill 2008 kommenteeris Miki [miki]
See tee, mis jõeks muutub, on vist ainult 400m selline, sügavust on üle põlve natuke, aga alla vöö kõvasti :) Renault Megane'ga täiesti läbitav, aga kuna põhi on muda ja kruusasegune, siis kiirust alla lasta ei tohiks. Ehk siis.. tuld! (mina välja tõmbama ei tule)

30 aprill 2008 ei leidnud Leho [morgot]
Kuna töö nõuab piirkonnas aja veetmist siis sai proovitud kõige lähemal olevat peidukat. Kuid ürituseks see jäigi kuna nii umbes poolteist kilomeetrit enne muutus sõidutee jõeks ja seda igalt lähenemis suunalt. Tuleb uuesti tagasi minna.

4 august 2007 leidis Silver, Aare, Geovanaema ja Kristo [kristo]
Leidsime koos karuonuga meie kolme päevasel Ida-Virumaa tuuril!

4 august 2007 leidis Kristo, Silver, Aare ja Geovanaema [karuonu]
Olime erinevaid lähenemisteid juba pool aastat varem kaartidelt uurinud, aga see õige jäi siis leidmata. Nüüd Regio 4.0 peal oli piknikuplatsile viiv tee olemas. Üllatusena tuli see, et ka seal oli 2,5km enne aaret valvuriputka. Meil lubati lahkelt auto maha jätta ja jalgsi teed jätkata. Kõige rohkem 30 min jalutamist mööda head metsateed ning olimegi 100m kaugusel. Järgnev tõus oli üks järsemaid, mida on tulnud ronida. Keelasime Geovanaemal üles ronida, aga ta ei kuulanud sõna;) Ime, et ta pärast, ilma helikopterit kutsumata, ise alla sai. Aare oli heas korras ning vaated väga ilusad. V: võtmehoidja; J: kalakese.

10 detsember 2006 leidis Miki ja Ede [miki]
Kaevur Kallega läks lihtsalt. Lähenesime lääne poolt ja valvur avas sõbralikult tõkkepuu. Tiksusime kuskile mõnesaja meetri kaugusele ja siis algas ronimine. Praegu lõhkisi peopesasid vaadates ei oleks uskunud, et mõni kivi võib nii terav olla. Piisab vaid käe maha toetamisest. Leidmine sujus sujuvalt, ei võtnud ega jätnud midagi. Pildistasime ja lahkusime.

19 november 2005 ei leidnud Kaido [kaido]
Kuna teid tõkestasid tõkkepuud ja valvuriputkad ja hoiatavad sildid ning kuna oli juba pime, siis ei hakanud ühtki valvurit ära rääkima ja lugesime aarde mitteleituks.
http://www.reisijutud.com/gallery/view_album.php?set_albumName=IdaViru191105

4 juuni 2005 leidis Hele [hele]
Leidsid Ove, Siim ja Hele. Maa-ameti leheküljelt võetud kaardid tuli selle aarde otsimisel küll ebapiisavaks tunnistada, sest aarde lähedusse jõudes avastasime korraliku piknikupaiga, milleni viivat teed kaartidelt tuvastada ei õnnestunud. Seega jätnud teadmatusest auto kaugemasse teeotsa, nautisime paduvihmas jalgsimatka.
Aarde juurest avanevad väga kenad vaated :o)

4 juuni 2005 leidis Hele, Ove ja Siim [ove]
Aarde leidsime kell 20:25. Lootsime esmalt aardeni lähendeda kõige lühemat teed pidi ja panime proovile oma läbirääkimisoskused. Kolm just vahetusse saabunud uut turvameest olid küll lahked mehed aga karjääri minekuks soovitati tulla tagasi esmapäeval ja hankida sisenemiseks luba. Kuna meil polnud plaanis esmaspäevani oodata, siis uurisime kaarte, et leida alternatiivset lähenemisteed. Lõpuks õnnestus leida lähenemistee kus ei olnud ees keelavaid silte kuid aardeni tuli sammuda ca 1km mööda märga metsasihti kuna just oli alganud vihmasadu. Hiljem avastasime, et aardeni oleks saanud autoga ka 100m kaugusele. Aarde kättesaamiseks tuli viimase ülesandena ronida üles mööda karjääriservas olevat valli. Ronimine tasus aga ära kuna lisaks aarde leidmisele avanes meile imeliselt ilus vaade karjääri territooriumile. Taamal olid vihmasajus näha ka karjääris töötavad kopad. Aardest võtsime golfi greeniparandamise vahendi ja lisasime McDonaldsi kirjadega pehme pallikese.

9 oktoober 2004 leidis Ermo ja Koit [Pioneer]
Kaevur Kalle aarde leidmine kujunes väga sisukaks, sest aare ise paikneb Aidu karjääri territooriumil ja selleks, et saada saksa kombel treppi sõita, pidime "ära" rääkima Falcki turvanaise. Iseenesest oli ära rääkimine lihtne, sest peagi ühendati meid kommutaatori kaudu vahetuseülem Nikolai juurde, kes andis ka suulise loa territooriumile sisenemiseks. Uhke oli autoga sõita mööda maantee laiust karjääriteed, aga virilaks muutus autoomaniku nägu siis kui kõrvaltee, millele keerama pidime, osutus tulvavete poolt üleujutatuks. Samas aga ei lasknud otsijad ennast heidutada ning sõideti niikaugele kui ukselävi võimaldas ning edasi juba mindi jalgsi, vooretest üles ja alla. Teekonna viimasel veerandil pidi Koit kahjuks ülestunnistama oma vaimu nõrkust ning Nokia kummikute sobimatust mägironimiseks ja jääma kurvalt suitsetama, samal ajal kui allakirjutanu võttis kokku viimase jõu, et alistada ees seisev tõus. Peale tõsist higistamist ja oma ülekaalulisuse kirumist sai võetud ka see tõus ning leitud ennast kena vaatega platvormilt, mööda millist ka autotee lõbusalt lookles (kuidas sinna saab, seda ei tea, ärge igal juhul WP-s paigaldatud Eesti basemapilt seda teed otsige). Peale 15 minutilist tuhnimist ja koordinaatide korrigeerimist, sai rinnust välja lastud üks korralik rõõmumöire, mis pani oravakesed puude otsast alla kukkuma. Aare ise oli heas korras ja väga rikkalik, nii et peale pikka otsimist oli ta väärikas saak. Võtsin rohelise nokatsi, mille Koidule meeleheaks peitjate poolt kinkisin ning visiitkaardi hoidja, asemele panin tagasihoidliku Orbiti võtmehoidja. Tagasiteel ei lasknud me ennast enam veetõketest heidutada, vaid marssisime suht sirgjooneliselt läbi veestiku. Igaljuhul oli selle aarde otsimine suurejooneline ning väärib kauges tulevikus rääkimist ka lastelastele lõkke juures. Tänud peitjatele!

30 juuli 2004 leidis Ingo Valgma [ingo]
30.07.04 leidsid Valdur ja Ingo Kaevur Kalle aarde. Võtsime õhupalli, panime tulemasina. Ilus koht. Pildid:http://www.hot.ee/ingovalgma/geopeitus/id184.htm