Kalju aare

5 september 2011 leidis Alex,Dina [alex]
Kena ilm ja kuklas näriv tunne, et võiks selle ümmarguse ära teha vedas mind kohta, mis ei tundunud eriti arukas...eriti kohalikku ilmastikku arvestades.Kõik veekindel ja materiaalne sai maailma servale jääetud ja tehnika ime näpus algas olelusvõitlus.Tulemuseks minu 600-s kodumaine aare ja septembri kuu suplus meres.

25 juuli 2011 ei leidnud Kaja ja Bruno [kajaliis]
Scoutspataljoni F-punkti puudumise konstanteerimisel seadsime suuna Kalju aarde poole. See oli plaaniväline minek. Alustuseks oli selge, et treppi kirjelduses märgitud kohas ei ole vaid see asub 59 22,504 ja 24 02,162 ehk mitukümmend meetrit eemal. Laskusime alla kõik kulges valutult. Ei saanud aru, mispuhul on maastik 4 peale hinnatud, tundus vaevalt 2. Ma sain selle välja öelda ja kohe oli asi mokas. Tee sai otsa ja maastik hüppas 5 peale. Aardeni jäi napp 150m. Klõpsisime ilupilte ja keerasime otsa ringi. Mõnekümne meetri pärast panin maastikul raskusastmega napilt 1,5 kahe kivi vahele korraliku käbla. Üks kivi tagus kulmu rulli, teine kooris säärelt naha. Välja näeb sama sinine kui mitteleiu mossis nägu. Ei muud, kui võtame varsti jälle plaani.

26 märts 2011 leidis Kalle [sookoll7]
Pangalt all sai märgitud kohast, aga üles sealt enam ei saanud, kuna abivahend oli jää sisse mattunud. Selleks tuli oma kilomeeter rohkem jalutada. Ligipääs oli juba suht riskantne ja vaevaline, kuna tuli pidevalt jälgida , et midagi pähe ei kukuks (purikad ja kivid) ja et mõnda salaauku ei astuks. Jalge all oleva jää all, pidevalt oli kuulda vee loksumist ja ei tea kui paks see jää veel on kuhu astun. Tõendusfoto tehtud ja kiiresti tagasi ja läks veel hästi.

6 märts 2011 leidis Airi ja Tauno [tralls]
Esialgu pooletunniseks planeeritud jalutuskäik venis pea pooleteiseseks, sest otse minekule eelistasime seekord ringiminemist ja väga kiiresti edasi ka ei saanud, sest vaatamist jätkus nii jalge ette kui pea kohale. Jalge ees tuli pidevalt hinnanguid anda iga järgmise sammu turvalisusele, sest liiga uljaks minnes võis ennast avastada läbi pealmise jääkihi vajununa jalgupidi veest. Korra see pooltel meist ka juhtus. Pea kohal pidi jälgima pangalt sadavaid paeklibu tükke, mis sulava jää haardest lahtilastuna hirmuäratavalt suure sagedusega meie ees ja meie taga kolinal endast koguaeg märku andsid. Ja kõige tagatipuks tuli ju suu ammuli sillerdavaid jääseinu imetleda. Poolel teel tagasi nägime paljulubavaid jalajälgi mööda panganõlva üles minemas ning lootuses lõigata otsustasime ka proovida. Paar päeva tagasi oleks see ilmselt õnnestunud, aga nüüd oli päike oma töö teinud ja päris viimases lõpus lumesilla poolenisti ära sulatanud. Kuna ei tahtnud ennast katkise ninaga lumehunniku ja paekiviseina vahelt leida, siis otsustasime kaskadööre mitte mängida, alla tagasi ronida ning juba järgiproovitud kohast panka forsseerida. Kokkuvõttes vägev matk!

6 märts 2011 leidis Mairi ja Priit [maipri]
Jalutasime panga all ja tegime ka klõpsu toru alt. Teepeal nägime ka poolsöödud luike.

27 veebruar 2011 leidis Hanno & Carolina [caro]
Ilus päiksepaisteline ilm juhtus. Pangast allaminek oli veidi õudne, kuid väikse ergutusega polnud ka see midagi hullu. Jalutasime piki rannikut, vaatasime inimesi, luiki, jääkaskaade, tegime pilte. Väga ilus oli.
Nagu pikkkasso pildi andmetest näha, siis logisid nemad pärast meid ;) Õnneks meie rahvamatka jalgu ei jäänud, kuigi rahvast oli päris parajalt siis ka.

27 veebruar 2011 leidis Kadi, Alo ja Priit [pikkkasso]
Kõigepealt uurisime aardele lähenemise võimalikkust soovitusliku lähenemiskoha juures ja selle ümbruses, kuid loobusime laskumisest=sukeldumisest ning otsustasime proovida teiselt poolt. Ja see teine pool oli täitsa vahva - sõitsime autoga nii kaugele, kui mõistlik tundus, ja jalutasime sealt edasi. Õiges kohas - ilmselt seal, kus mõned eelmised geopeiturid olid tõusnud, laskusime alla - väga mõnus liug oli :). Jalutasime mööda jääd ja imetlesime panka ja purikaid ja nautisime elu ja privaatsust. Ja üllatus-üllatus, nii kui ümber poolsaare tipu keerasime ja aare peaaegu käega katsuda :) oli, ilmnes, et me oleme äärmiselt muguderohkes kohas - loodust olid tulnud imetlema Looduse omnibussiga reisijad. Nii et - nagu ikka - nullis oli rohkelt mugusid. :)))) Tegime pilti ja jalutasime tuldud teed tagasi. Leidsime oma rännakul inimtühjas pooles viibides fofokoti (ilma fotokata) koos mõne asjaga. Kui mõni geopeitur end kaotajana identifitseerib, andku endast märku.

27 veebruar 2011 leidis Carolina & Hanno [hanno5000]
Mingil ajal nägi plaan ette, et laskun ülevalt trossi otsas alla jne... Aga näe, läks kahjuks teisiti :) Korralik jää ja superilus ilm tegid oma töö ja nii me siis täna selle jalutuskäigu ette võtsime. Kilomeeter sinna ja kilomeeter tagasi, tehtud hunnik pilte ning saadud korralik annus päikest, kokku umbes paar tundi. Näitus oli cool, kuigi siit-sealt natuke juba tilkus :)... ühesõnaga, tore väike matk!

26 veebruar 2011 leidis maiki, andres [andres]
Minu esimene aare selle aastanumbriga. Ja tuleb tunnistada et liikumapanevaks jõuks oli pigem soov Pakri pankrannikut altpoolt imetleda. Suvel seda võimalust sellises ulatuses ei ole, ja eelnevate logide juures nähtud pildid olid kutsuvad. Aare oli retke juures lisaboonuseks. Alustada tuleks sellest et erinevalt eelnevatest (ja mõnedest järgnevatest) päevadest sattusime meie pankrannikule paraja tuule ja pilves ilmaga. Teelt autoaknast avanenud esimene vaade tumedale merele kus jääpangad piisavalt kiiresti eemale ujusid oli kõhedusttekitav. Õnneks selgus et autost lihtsalt ei olnud võimalik piisavalt kalda lähedale näha. Aardekirjelduses toodud ja abistama pidanud koordinaat meid küll kuidagi ei aidanud, kuna sai õigest kohast lihtsalt mööda kõnnitud. Ja nii me siis peaaegu sadamani jalutasime. Aga see-eest oli võimalik aarde suunas palju pikemalt jalutada. Ja merejääl oli ka tuul vaiksem kui üleval panga serval. Ilus oli. Ja muljetavaldav. Kohati peakohal lasuvat raskust vaadeldes kõhedust tekitav. Pilte sai palju ja ilusaid, aga neid on siin juba piisavalt, nii et piirdun nõutud toruga. Nii alt kui võimalik. Igatahes õnnestus meil kokku maha kõndida 7,1 km. Ja väga toredad kilomeetrid olid.

25 veebruar 2011 leidis Liia, Mart, Triin [groll]
Kasutasime talviseid eeliseid merepeal kõndimiseks ja saanud üle libeda-, kivisaju- ja kõrgusehirmust suundusime mööda eelkäijate jälgi toru poole. Kuigi meile ei jätkunud päikesepaistet, jäädvustas Mart siiski enamiku jääpurikatest ja merel ujuvatest luikedest. Õnneks oli ta kohal, kui toru alla jõudsime. On meeldiv tõdeda, et sain ka üles mööda trepilaadset moodustist, tõsi - ei vaadanud ronimise juures kordagi alla.

24 veebruar 2011 leidis Viive ja Raivo [raivo]
Peale Kaitseväe paraadi telekast vaatamise võtsime ette kolmesajakilomeetrise autosõidu et üks toru üle vaadata. Alustasime matka laskumisega pangalt redeli lähedalt mööda kellegi jälgi. Päikesepaiste ja tuulevaikse ilmaga oli liikumine mööda jääd lausa rõõm. Imetlesime jääpurikaid pangal, uurisime binokliga kühmnokk-luiki, merikotkaid ja veel mingeid väiksemaid tegelasi keda ei suutnud kaugelt määrata. Jäädvustasime toru pildile ja liikusime edasi ringi ümber poolsaare tipu. Teel leidsime ka ühe liba-aarde. Suurte kivide juures tõusime mööda jäljerida panga peale ja kõndisime mööda matkarada alguspunkti tagasi. Kaardilt mõõtsin vahemaaks 5,3 kilomeetrit. Väga tore matk, soovitan!

21 veebruar 2011 leidis Mari [marx303]
Mulle meeldivad ka kunstinäitused. Kuna korra oli vaja Tallinnas ära käia, siis mõtlesin, et mõne aarde jaoks leian ikka aega. Väljavalituks osutus Kalju aare, lubatud näituse tõttu muidugi. Igaks juhuks võtsin isikliku valvuri kaasa. Tema turvas mind ülevalt. Igatahes said soojad riided selga (pärast tuli välja, et liigagi soojad), suusakepid kaasa ja minekut. Päike paistis, jõudsin kärmelt õigele kõrgusele, edasi nii kärmelt ei läinud. Nii ilus oli, et kohe kutsus imetlema ja pilte tegema. Purikad, pankrannik, jäätunud oksad, jääpangad, luiged. Teekond pakkus mitmeid väljakutseid, näiteks märja kiilasjää ületamine, kuna päike sõna otseses mõttes sulatas purikaid, nii et sealt nõrgus vesi merre.

Toru oli lähemal, kui oleksin arvanud, pildistasin seal lennukit, ennast toruga ja gpsi nulli.

Täitsa palju maad on meri ära söönud.

Tagasitulek läks mulgi kiiremini kui minek ja õnneks märkasin Mooritsa (või kellegi teise) tekitatud auku juba tulles, nii et sinna kukkumine jäi ära :) Minul on ainult positiivsed emotsioonid. Tänan!

20 veebruar 2011 leidis Maris, Margus, Mariann, Martin ja sõbrad [max]
Kuna see aare on viimastel päevadel päris popiks muutunud siis võtsime ka meie plaani teda külastada. Koos Tartu maratoni stardiga alutas ka meie seltskond ettevalmistusi stardiks Kalju aardele. Soovitatava lähememiskoha lähedal parkisime auto tühja parklasse ning alustasime oma matka. Kui mõned "väikesed" raskused väljaarvata jõudsime peagi ka aardeni. "Logisime", pildistasime ning seadsime sammud tagasi. Tagasiteel möödus meist suur hulk fotokottidega rahvast. Jääme logimisi ootama:)Auto juurde tagasi jõudes ei olnud parkla üldse enam tühi.

19 veebruar 2011 leidis Merike ja Priit [mooritz]
Kutsuti mind kaasa kunstinäitusele. Et seda lähemalt vaadata soovitati kaasa võtta suusakepid, et nii on kunsti imetledes parem liikuda. Lähenemise tegime endale ikka peris keeruliseks, kuid tänu sellele jääb see virtuaal kauaks meelde ka :)Kogu see näitus oli võrratu ja vaatamata sadadele peatustele, et nähtut pilti püüda, jõudsime lõpuks ka kohale. Kohustuslikud pildid tehtud imetlesime veel ümbrust ja siis tagasi. Nüüd pildistasin juba märksa vähem ja liikumise kiirus oli suurem. Kuigi üritasin liikuda tulemise jälgedes õnnestus siiski ühes kohas üks jalg sügavikku kukutada,sest jää murdus . Seda jääb meenutama tohutu sinikas jalal. Tagasi auto juurde kulges edasine tee viperusteta ja endalegi üllatuslikult. Pärast meenus jah, et olin seda kaadervärki ennegi kasutanud maa ja taeva vahel liikumiseks. V: palju pilte ja sinika J:augu jäässe

19 veebruar 2011 leidis Priit ja Merike [armastan]
Külastasime Pakri poolsaart ning jää ja kivide poolt loodud kunstiteost. Kohati tundus olema kõige ohutum lähenemisviis jääpangalt jääpangale hüpates. V:palju fotosid J:jäljed lumel

17 veebruar 2011 leidis Martin [matu897]
Kena päikesepaistelist ilma ära kasutades tegin kerge jalutuskäigu Põhjasadama juurest panga alla. Mööda siledat jääd oli väga kerge jalutamine. Toru oli alles, koht imeline.

5 juuli 2010 leidis ahti,airi [hdhunt]
teine katse. ilus ilm,lubati romantilist päikeseloojangut,vesi 20 kraadi.ruttu airiga aaret fikseerima.ja see õnnestuski.panime küll ujukad jalga, aga vesi mu....ni kohe mitte ei ulatanud. solidaarsusest teiste peiturite vastu tegime meelega ühe sukeldumise.lõppkokkuvõtteks imeline jalutuskäik.

22 juuni 2010 leidis Triin & Paavo [speedy]
Pärast reaalsusest eemaleviivat süstamatka tegime veel ühe mõnusa jalutuskäigu mere äärde. Üliäge koht ja vaated, mida mujal ei näe! Soovitame soojalt kõigile. Sooja veega parasjagu lihtne pealegi, ei olnuks vaja mitu aastat seda peljata ega edasi lükata. Aare väga heas korras, ainult veidi märg. Autoni tagasi jõudes oli kõik riided juba kuivad. Sellega lõppes ka minu plaan laskuda aardeni ülevalt poolt. Millest on isegi kahju. V: reljeefseid mustrilisi kive (punases kilekotis). J: pilk ja emotsioonid päikseloojangu eel.

22 juuni 2010 leidis Paavo ja Triin [trine]
Pärast väsitavat süstamatka tegime veel ühe mõnusa jalutuskäigu mere äärde. Väga äge koht!

9 juuni 2010 leidis Leho & Lauri [morgot]
Minul oli see nüüd kolmas üritus seda aaret kätte saada. Esimene lõppes sellega, et kaamera aku sai tühjaks ja teisel korral oli vesi liiga märg ja seda oli liiga palju. Seekord sai siis ennast vähe veekindlamate riietega varustatud aga nagu selgus said jalad ikka pea vööst saati märjaks. Ei olnud kasu püksisäärte kummikute külge teipimisest ega veekindlatest pükstest kuna peale esimese veetõkke läbimise olin ikka vööni märg. See oligi ka retke kõige sügavam koht. Ei tahagi teada kui sügav see eelmise külastuse ajal oli. Nullis käidud ajasin märjad asjad seljast ära ja Lauri torkas minu juba märjad kummikud endale jalga ja sukeldus vette.

9 juuni 2010 leidis Lauri [algaja]
Tegelikult oli Leho ka seal aga ta seisis eemal ja ei aidanud nullis aarde leidmisele üldse kaasa. Aga protsess ise oli päris naljakas. Kuna ilm ka lubas siis sai veekindlaid riideid hangitud. Ronisime mäest alla mööda redelit ja köit, mis on seal jumal teab kelle poolt paigale monteeritud. Teel toruni nentisime fakti, et katkised luiged olid vahepeal pehmetest kudedest vabanenud. Osa rauatükke tekitasid taasleidmisega kaasnevaid emotsioone. Ja peamine, vesi oli umbes meetri võrra madalam. Viimase saja meetri juures kleepis Leho enda püksisääred teibiga kummiku külge ja pani minekut. Asja mõte oli siis see, et ehk saab kuiva jalaga hakkama. Umbes 10 meetri pärast oli vesi pea nabani aga mis sellest, püksid olid peaaegu lõuani. See oli ka ainuke sügav koht. Seejärel kadus Leho kuskile kivi taha ära ja aegajalt nägin teda järjest kaugenemas kuni ta end jälle täpiks kõndis. Kui ta tagsi tuli siis ilmnes, et see veekindel riietus on ikka sigahea asi. See osa mis vette ei ulatunud oli jumala kuiv. Igatahes see teibiteema end ei õigustanud ja elu lihtsamaks tegemise eesmärgil kruvis ta selle hoolikalt paigaldatud teibi täiesti hooletute liigutustega kummiku küljest ära juba esimese 10 meetri läbimise järel. Kuna ainult loll õpib enda vigadest siis otsustasin seekord tark olla ja tirisin end alukate väele ning monteerisin selleks hetkeks juba nii seest kui väljast üsna puhtaks saanud kummikud oma jalgade külge. Minnes mõtlesin veel, et no kuule inimene, mis sul kurat võtaks viga on ? Keegi ei maksa selle eest ja igasugu muid asju on palju lihtsam teha ning kes su ärauppund tehnika kinni maksab ... Tegelikult oli vesi üsna soe ja teekond läks päris ruttu. Geomalakast oli palju abi, kuna osad kivid on neetult libedad. Gravitatsiooni kiuste ma siiski plaanivälist vanniprotseduuri ei korraldanud. Kohapeal saatis GPS mu muidugi üle jala ja ei suutnud isegi 5 lukustatud satelliidiga mitte kühvlitki oma asukohast aru saada. Seega pakkisin ta taskusse tagasi ja tegin niisama pilte. Tagasitulles oli ikka päris kõhe kui tead, et pea kohal on paarsada tonni kivi ja mingil ainult talle endale teada põhjusel võib ta igal hetkel sinu fossiiliks muutmise protsessiga algust teha. Aga kivi jäi sinna kus ta oli. Umbes tunniga olime auto juures tagasi ja ise maru rahul.

7 juuni 2010 leidis L@SSIE [lassie]
Aare, mis pakub enda leidmiseks võimalust püstloodis paekaldast alla ronida, oma kallist digitehnikat merevees leotada ja kohalikku loodust pikalt ja füüsiliselt nautida. Ja pärast oma retkest kinnisvarahaidele rääkides kadedust tekitada. Retke juurde kuulub loomulikult päevaloojangu nautimine. Ja teadmine, et merevesi on juba kahlamiseks kõlblik.

20 aprill 2010 ei leidnud Leho, Lauri [algaja]
Pisut enne lõppu pidime ikkagi nentima, et vesi on märjem kui mullu ja üleüldse on aega vähe ja ... Üritan veelkord, aga kuskil paari kuu pärast alles.

20 aprill 2010 ei leidnud Leho & Lauri [morgot]
Ilmaolud olid päris head aga 100 meetrit jäi puudu vesi läks liiga märjaks ja külmaks.

16 märts 2010 leidis Urve ja Hannes [jussike]
Otsustasime kasutada veel külma ilma ja minna uurima jääolusid Pakri panga all. Aardekirjelduses antud koordinaatidel oleva kasulik koht ei olnud praegusel aastaajal meiesuguste jaoks üldse mitte kasulik. Kuna mõni aeg tagasi olime otsinud ühte teist aaret, siis oli võimalus varem hangitud infot ka praktiliselt kasutada. Alla minnes käis küll korra peast läbi mõte - kuidas siit uuesti üles saab? Ranna ääres lumes, mis kohati kandis ja kohati mitte, sumamine polnudki alguses hull, närvesöövaks läks siis, kui tuli päris seina äärest liikuda ja vaadata värskelt lumme kukkunud kive, kuulata vee tilkumist ja kohati tagasi vaadates märgata jälgedesse valguvat vett. Mõne suure rippuva panga või suure jääpurika alt läbi minnes lubasime endale, et olgu selline seiklus viimane kord. Õiges kohas pildid tehtud liikusime hämaruses tagasi. Nagu oligi karta - ülesminek oli raskem kui allaminek. Tänu kaasas olnud abivahenditele läks see õnnelikult ja edasi oli ainult kiire kojuminek. Tegelikult oli vahva koht ja ilusad vaated pangale altpoolt. Selle talve lõpus ei soovita enam sinna mööda jääd minna - pangast kukub kive ja jääpurikaid.

24 veebruar 2010 leidis MetsJeesus, SimKalle [metsjeesus]
Eelmisel kevadel lõppes katse Kalju aare üles leida 100m enne 0-punkti konstanteeringuga et vesi on märg. Seekord sai Ilmajaama käest välja lunitud korralik, talve moodi talv ning üle tahkunud vee kohale tatsatud. Mõte oli hea kuid paraku oli tahke vesi kaetud peenekristallilise veega ning minu lumeväljasurve oli just parasjagu natukene üle kriitilise piiri (või mass üle kriitilise massi). Põhjasadamast aardepunktini jõudmine ei olnud tegelikult ülemõistuse raske, tagasiteel läbi pangaaluse hange trepini sumamine oli aga juba märksa huvitavam ehk hang oli viisakaltöeldes sügav... Pole just palju lisada et Ilmajaama poolt lahkelt lubatud päikeseline ilm jõudis õhtuhämaruseks lõpuks isegi kohale, kaasavaraks aga paras Pakane, mis nagu hiljem selgus, GeoPeitur Kalle lihtsalt ära võttis...

Aare virtuaalselt suurepärases seisundis, V: palju pilte Pribaldiski linnaviletsuse poolt koristamata jäänud purikatest, J: palju (sügavaid ja kohati ka vesiseid) jälgi.

24 veebruar 2010 leidis Kalle ja Metsjeesus [simkalle]
Metsjeesus õpetas mulle veekohal kõndimist ja nii me käisimegi kohal ilma suurema vaevata.Randa mööda sai oma 3km käidud. V:palju fotosid ja haigusleht J:jäljed lumel

11 oktoober 2009 kommenteeris Kaido ja Indrek [kaido]
Sõiduvahendid parkisime 17 meetri kaugusele. Nullis loksus GPSi järgi küll vesi, aga sai ikkagi koordinaatidel ära käidud.
http://www.reisijutud.com/gallery/Pakri111009

30 august 2009 ei leidnud Leho [morgot]
Käisin asja täna uurimas kuid sellise tuulega seal all küll olla ei taha. Ülevalt on neid torusi isegi mitu.

26 august 2009 ei leidnud ahti [hdhunt]
Toru nägin nii ülevalt kui ka alt,aga õigest kohast jäi 150m.puudu.Käisin nagu kass vee piiril,aga vette ei tahtnud kuidagi minna.Järgmine kord peaks veeskäimise varustuse kaasa vötma.Aga panka altpoolt vaadata on ikka võimas!See on kihvt koht!Köied on ka mägironimiseks ilusti valmis pandud ja puha!

2 august 2009 leidis Leelo ja Allan [iksid]
Koostöö aare. Leelo leidis tee veepiirini ja jäi riideid valvama. Allan leidis lõpp-punkti. Leitud toru heas seisundis ja ootab uusi leidjaid.

21 juuli 2009 leidis Cleed, Janari, Tainveld [cleed]
Algul plaanisime aarde ära tuua ronimisvarustusega. Tükk maad eemal sai harjutatud küllaga, ent õige koha peal jäi varustusest vajaka. Niisiis võtsime ette retke altpoolt. Lained käisid üle pea ja vahest viisid jalgugi alt ära. Kohale jõudsime ja selle tõestuseks ka pilt. Suht teistmoodi ja adrenaliinilaks oli ikka laes :)

26 juuni 2009 leidis Lembit [polekala]
Käisin kontrollisin, aare täitsa olemas, ei ole vaja arhiveerida :). Tänane päev oli selle aarde võtmiseks supper. Järgmistele niipalju, et kummikuid pole mõtet kaasa võtta :), samas ettevaatust kivid on libedad. JESSS 656 päeva leidmata aare edetabelist mõneks ajaks välja lülitatud.

31 jaanuar 2009 ei leidnud Silvia & Paavo [speedy]
Taas ei leidnud, aga ei pingutanud ka sugugi :-) Muidugi ärme arhiveeri seda väljakutset ja närvikõdi pakkuvat aaret.
Naaberaarde pärast siiani tulles käisime juba teist korda ka Kalju toru peal ära. Alles pärast kuulsin mingist lõhest, mis seal samas olema pidi. Õnneks oli lumi kõikjal peal ja me seda lõhet ei märganud ning hirmu ei tundnud :-) Taas tekkis mõte, et peaks ikkagi hoopis ülalt köiega laskumistriki ära tegema. Soojema ilmaga - vabalt. Ja sooja vee korral oleks alt lausa lust viimased 100+ meetrit vees kahlata, et 4.0 ronimine ette võtta. Jänes ju šampust ei joo ega trammiga sõida. Mina joon ja ei sõida ;-) Elu peabki seiklus olema! B-)

28 jaanuar 2009 ei leidnud Cleed, Lill [cleed]
Alguses mõtlesime, et tuleb rahulik jalutuskik toru alla ja tagasi, kuid ürituse lõppedes olime läbihigised ja adrenaliinilaks oli põhjas.
Pangalt alla läksime selleks spetsiaalselt ehitatud trepist. Jalutasime mööda mere äärt ja nautisime vaadet. Jõhkrad jäpurikad rippusid panga küljes. Loopisime neid kividega alla. Läksime edasi, lootsime miini üles leida. Panga sein läks järjest jõhkramaks ja õudsamaks. Tuul järjest kõvemaks ja lained suuremaks. Mereäär kitsamaks. Kivid libedamaks ja järsemaks. Mingilt maalt hakkasime nägema kuni 50x50cm suuruseid tükke mis olid alles viimasele sadanud lumele peale kukkunud. Seega oli meil ka reaalne oh "pisikese" kiviga pähe saada. Päris toruni me ei jõudnudki, sest ei olnud enam kuskil kõndida. Külm vesi ei tõmmanud ja ei tahaks sinna teravate paekivi tükkide vahele ka suvel uitama minna.
Siinkohal oleks hea teada, et kuidas poolsaare tipu poolt ligi saaks.
Torust jäi oma sadakond meetrit puudu, kuid pildi sai ära teha. Asusime tagasiteele. Neile, kellele lutsu viskamine meeldib on seal tõeline paradiis. Ümarad kivid olid lapikute seas haruldased. Väga erinevaid kivimeid jms. Poolel maal leidsime ühe veidi madalama koha, otsustasime proovida sealt üles ronida. Alt paistis olukord palju lillelisemalt. Igaljuhul tekkis selline olukord, et tagasiminek tundus veel hullem kui ülesminek. Kindad käest ära, ronima. Jalgadel oli libe, kätega sai paekivinukkidest suhteliselt edukalt kinni hoida. Ukerdasime mis me ukerdasime aga üles saime. Kahju, et kedagi alla pildistama ei jäänud kui ronimine käis. Oma pool tundi hirmu ja higistamist ning üleval me olime. Teistele ei soovita :D

26 jaanuar 2009 kommenteeris Anti [duke]
Seal pole midagi kontrollida, see on virtuaalne aare.

Point on aga selles, et ülevalt on see kallas/pank tähistatud varisemisohu märkidega ja samas aarde kirjeldus nõuab sinna alla minekut.

26 jaanuar 2009 kommenteeris Aare [karuonu]
Ärge veel arhiivi pange. Talvel võib asi hull tunduda, aga suvel on kõik teistmoodi. Ma võin geopeituse nimel vabasurma minna:), kontrollin suvel aarde üle!

25 jaanuar 2009 soovis arhiveerimist Janika ja Villu [jansa84]
Geopeituse nimel vabasurma küll ei lähe! Mürsutorust tegime pildi ära, aga ülevalt poolt... Mitte mingi vägi ei sunni mind sinna alla minema :S Ja kohapeal tekkis mõte, et kas poleks targem see aare ära arhiveerida?

11 jaanuar 2009 ei leidnud Airi & Hanno [hanno5000]
Lõhenenud ja varisemisohtlik pank ning mürsud, krt, see on ikka natuke liiga ohtlik.

11 jaanuar 2009 ei leidnud Hanno ja Airi [airce]
Mitte ükski imevägi ei kutsunud mind sinna minema ... ainuüksi mõte sellest ajas ihukarvad püsti. Leidus siiski fanaatikuid, kes kalju serval turnisid ja fotografeerisid.

12 august 2008 ei leidnud Anti & Kertu [duke]
Toru ise on veel alles, aga arvestades fakte, et see kallas on juba varisenud ja tõenäoliselt variseb ka edaspidi üsna suvalisel ajahetkel, siis tundub mõte sinna alla jalutama minekust tarbetu ja rumala riskina.

5 märts 2008 kommenteeris Leho [morgot]
See vist läheb teemasse selle aardega. Pakri pank kärises tormide ja vihmase talve tõttu lõhki
http://www.epl.ee/artikkel/421074

23 september 2007 kommenteeris Silvia & Paavo [speedy]
Püüdsin sinna pääseda kevadel, kuid olin sunnitud 115 m enne pidama jääma, sest vettekukkumisvõimalus oli enam kui reaalne. Kuigi aarde omanik on kirjutanud, et "aarde leidmiseks on vaja koordinaatidele läheneda altpoolt", heietasin tänaseni naasemismõtet ja seda risti-vastupidi - ülevalt kalju pealt. Täna, seistes tuult trotsides vihjetoru peal (sedagi ei soovita teistele!) ning sealt alla piiludes, sai selgeks, et ilma eri-erivahenditeta pole see plaan teostatav - vaid käte-jalgade jõul seda vahemaad köie küljes alla-üles ronides (vähemalt mina) ei läbi. Ja mingit vintsi kohale vedama ka ei hakka :) Parem ootan talviselt kuiva aja ära.

9 september 2007 leidis j444 [joonas444]
olgu selle aarde leiu vormistamisega, kuidas on, aga nüüd on mul kindlasti leitud. käisin toru altpoolt vaatamas. koht on tõest supppper, tänud sinna juhatamast. mürsku ei näinud. aga ega ei otsinud ka. seekord jäi oma aare sinna peitmata, sest polnud sobivat anumat. aga me tuleme tagasi...

7 september 2007 kommenteeris Silver ja Aare [karuonu]
Kunagi varem oli siin juttu leitud mürsust. Kuna Päästeamet teatas, et erinevalt Geovanaemast nemad pangalt alla ronima ei hakka ja meie hilisematele järelpärimistele Päästeamet vastanud ei ole, siis on alust kahtlustada, et nimetatud mürsk on endiselt demineerimata.

Et geopeiturid teaksid mürsku vältida või siis vastupidi kinnitada tema olemasolu ja teatada sellest uuesti Päästeametile (meiepärast kasvõi Võsa Petsile) avaldame mürsu koordinaadid: N 59 22,784' E024 02,156'.

Ohutut aardeleidmist kõigile :)

6 september 2007 ei leidnud Leho ja Andrus [morgot]
Kuna see oli ainuke leidmata aare Paldiskis siis sai see ka esimesel võimalusel ette võetud. Laskumiseks kasutasime peitja poolt antud kordinaate koos vähese lisavarustusega hirmus libe oli. Retk mööda mereäärt oli päris märg aga kui lõpuks nulli jõudsin ja leitud torust pilti tahtsin teha hakkas telefon väitma, et aku peaaegu tühi ja teadupärast siis enam fotokat kastada ei saa. :( Oli minul vaja enne niipalju plõksida.

4 september 2007 ei leidnud Reimo [jazzy]
Ei taibanud minagi kohe lugeda, et aare virtuaalne on. Toru täitsa olemas, kuigi jah, ega sealt alt poolt ikka ei lähene midagi nii kergesti. Vesi on kõrge ja peksab vastu järsakut. Loodetavasti muudetakse aare tagasi tavaliseks, mitte virtuaalseks. Ülevalt sai see õige koht tabatud.

1 september 2007 ei leidnud j444 [joonas444]
kuigi ma ei ole saanud siiani aru, mida peab aarde leidmiseks täpselt tegama, eeldan, et tegu on mitteleiuga. tegime pilte, jalutasime, loopisime lutsu, kuid torust jäi u. 100 puudu veetakistuse tõttu. üleval seisin aga toru peal. seega toru juures käisin ära...igastahes olen ise huvitatud sinnakanti aarde peitmisest. mille ka järgmine kord teoks teen.

11 juuni 2007 leidis Kristel ja Varulane [varmar]
Mõtlesime, et teeme romantikat ja sõidame rongiga Paldiskituurile. Kuna rongi väljumiseni oli aega vähe siis jäid kodutööd pealiskaudseks ning LOOMULIKULT ei suutnud me välja lugeda, et aare virtuaalne on :) Hinnalise fotoaparaadi jätsime veepiirile ja pildi toruga saime vaid eemalt, kuid uskuge kallid geopeiturid, käisime kohal ning lisaks ronisime ja kolasime läbi kõik koopad, urkad ja eendid! Lisaks ehmatasime lolliks ühe kajakaemme ja veendusime, et vesi on väga külm sest varbad tõmbasid kohe krampi igatahes. Siiski jäime oma tuuriga megarahule ja see koht on külastamist väärt!

7 juuni 2007 kommenteeris Andri Arula [andri]
Loodetavasti teatasid viimased otsijad pildil kujutatud miini leidmisest ka päästeametit ...?!

2 juuni 2007 ei leidnud Silver, Aare ja Geovanaema [karuonu]
Pangalt laskumiseks kasutasime peitjate soovitatud kohta. Järgnes imeilus matk mööda randa, mis lõppes üllatuslikult 100m enne aardeni jõudmist veetakistuse taga. Kuna paremat varustust kaasas ei olnud ning olemasoleva kasutamiseks ei jätkunud meelekindlust, siis keerasime otsa ringi. Tagasiteel avastasime boonusaardena midagi lõhkekeha sarnast ja saatsime koordinaadid päästeametile. Äkki hakkab geopeitus neilegi meeldima:)

1 aprill 2006 leidis Liis & Sven [234u]
Auto sai jäetud aardest ~idasse kohta, kust oli linnulennult on aardeni ~1,1km ning veepiiril kõndides ~1,5km. Ees ja taga varises järsakust kiviklibu nii et meie teekond oli mõneti lausa ekstreem. Kohati tundus olema kõige ohutum lähenemisviis jääpangalt jääpangale hüpates. Õnneks midagi peale veepiiskade meile pihta ei sadanud. Leidmise ajal näitas kell 12:15. Pildid lisatud.

26 märts 2006 leidis Pille-Riin ja Ermo [pioneer]
Tänase päeva viimane leid, mida saigi tuldud otsima, lootuses tabada aare kuiva jalaga. See ka õnnestus - ilm oli suurepärane ja nullpunkti viis jäärada. Kohapeal selgus, et pilte saame teha ainult telefonidega ehk teisisõnu piltide kvaliteet on kehv, aga toru on nähtav.

13 november 2005 kommenteeris Nuuskurid [nuuskur]
Vaatasime aarde üle nö. distantsilt, lähenema seekord ei hakanud. Käisime ära ka tuulepargis, lahe! Kindlasti tuleme siia tagasi, et kõigega vähe rohkem tutvust teha.

8 august 2005 leidis Taavo [taavo]
Tundub, et mõned aardekütid on peale aarde virtuaalseks muutumist leiu vormistanud oluliselt lihtsustatud viisil. Mina käisin peidukohas ikka ära. Tihe laussadu ei häirinud selle aardekoha külastamist üldsegi, teekonna lõpupoole tundus, et olen Hirmu Faktori võtetel. Viimased 150 meetrit oli ikka tõsine raju, märjaks ei saanud mitte ainult jalad, vaid laine laksas paaril korral mitme meetri jagu üle pea. Vabandan piltide kehva kvaliteedi pärast, õnn, et fotokas üldse alles jäi. GPSi veekindlus sai auga tõestatud. Suurem energia kulus loodusstiihiale vastu seistes, seetõttu ma ei välista, et aare ka reaalselt veel seal kuskil alles on.

2 juuli 2005 leidis Andri ja Martin [andri]
Olgugi, et polnud karpi, mida leida, tundus koht väga ilus olevat. Sealt edasi suundusime uurima tuule-parki.
Kääbuse tunne tekkis nende tiivikute kõrval seistes :)

12 märts 2005 leidis Miki ja Tibu [miki]
Külastasime Pakri poolsaart ning jää ja kivide poolt loodud kunstiteost. Juhust kasutades sa käidud ka virtuaalseks muutunud aarde juures. Hetkel on veel võimalik sinna (ja ka natuke edasi) napilt kuiva jalaga pääseda.

18 detsember 2004 ei leidnud Ove [ove]
Virtuaalseks muutunud aarde asukohta külastasin peale Kuupaiste aaret kell 14:30. Alla seekord ei läinud kuna tegin seda paar aastat tagasi ja tookord takistas aardeni pääsu meri.

7 november 2004 leidis Kaido ja Kaido [kaido]
Virtuaalseks muutunud aare on ühtlasi saanud ka peaaegu allveeaardeks, sest kaljunukk koordinaatidel langeb nüüd otse merre, kus murdlained vastu paepanka peksavad. Koht ise on mõistagi võimas ja palju külastajaid leidub sel tuulisel pangapealsel igal ajal tuuldumas. Nii ka seekord: oli kõlkujaid nii päris servas kui ka tee pealt autost merele vaatajaid.
http://www.reisijutud.com/gallery/view_photo.php?set_albumName=Pakri-LaaneEesti071104

7 november 2004 leidis Jänes, Hiir ja Mesilane [kaits747]
Seoses lähedusse tekkinud uue aardega külastas meie pesakond ära ka virtuaalseks muutunud Kalju aarde. Ainuke kes kohapeal all asja uurimas käis oli mesilane. Teistel oleks käik lõppenud talisuplemise või millegi veelgi hullemaga. Vett oli palju ja tuul oli külm.

23 juuli 2003 ei leidnud Registreerimata kasutaja [notreg]
Amelie Gottfridsson 23.07.03: Hello, We have just come back from our vacation in Estonia which we enjoied very much. July 22. Rock GCE71. N 59° 23.110 E 024° 02.360 (WGS84). We couldn't find the cach I think the coordinates must be wrong! as the point seems to be in the middle of brushwood no rocks at that point! Amelie, Kjell, Joel och Ellen from Sweden.

19 juuli 2003 leidis Helen [helen]
19.07.03 õhtupoolikul jõudsid Pakri poolsaarele Helen, Samuel ja jäljekoer Juss. Olime informeeritud, et Kalju aare on kadunud kuid kuna varasemate otsijate kirjelduste järgi tundus koht vaatamist väärt olev, otsustasime seda paika külastada. Järsakust alla minek oli päris ekstreemne ja kohati üsna ohtlik. Õnneks on ühes kohas abiks ka puu külge seotud nöörijupp ja väike redel. Panga ülemisel serval on ilmselt paljud käinud ja vaadet nautinud kuid alt poolt vaadates oli paekallas hulga vingem. Käisime ära oletatavas aarde peidupaigas. Meil oli kaasas ka purk asendusaarde paigaldamiseks kuid kuna kohapeal selgus, et koht on tõesti tormide meelevallas, siis asendusaaret ei pannud. Jätsime uue ja kindlama peidupaiga valiku siiski aarde omanikule. Oli igati tore seiklus!

23 juuni 2003 leidis Toomas Saaliste [toomass]
23.06.03 Garmin eTrex; Jaanika ja Toomas: See oli vast põnev matk, vahepeal olid jalad ikka tervenisti vees. Jõudsime virtuaalse aardepunktini igaljuhul välja.

18 jaanuar 2003 leidis Registreerimata kasutaja [notreg]
Ja hiljem teatas veel: 18.01.03 kontrollitud Kalju aaret ja kadunud see oli. Sellel aastaajal tasub kohta ennast siiski külastada. Teeks nii, et praegu oleks see virtuaalne aare, aga hiljemalt kevadeks katsun selle taas paigale panna. Katsun leida natuke tormikindlama koha ka. Annan sellest kindasti teada!

10 august 2002 leidis Registreerimata kasutaja [notreg]
Mai Kartau teatas: 10.08.02 peale päikeseloojangut käisid Kalju aaret otsimas Tõnis, Märt, Nele ja Mai. Ei leidnud.Täpselt toru all olid küll sobivad peidupaigad ning ühes neist ka natuke linnusulgi (nagu oleks seal pesa olnud), aaret aga mitte kusagil :( Nägime seda toredat näoga kivi, paari kalameest ja imeilusat vaadet, saime väikse turnimiselamuse ning tuleb tõdeda, et mõned meist on tunnistajaks, et need kaljud väga kindlad ei ole ja aeg-ajalt tükikaupa alla potsatavad...seega liiga pikalt seal kaljunuki all passida ei soovitaks.

7 juuli 2002 leidis Registreerimata kasutaja [notreg]
Perekond Naaber teatas: Jõudsime 7.07.02 (Ilmar, Eda, Kirsti ja Kaspar ainult Gerli jäi koju) vapralt ka Kalju aarde juurde (tõsi küll, lõpusirge läbis Ilmar üksinda), kuid aare jäi, vaatamata pingutustele, leidmata. Koht iseenesest oli imeline ja omaette elamus seegi. Korjasime mälestuseks kaasa rannaäärseid kive. 

26 mai 2002 leidis Registreerimata kasutaja [notreg]
26.05.02 külastasid Kalju aaret Ursula, Piret, Martin ja Andres AVS-meeskonnast. Nagu teada on Kalju aardest kujunenud virtuaalaare :-) Samas on aarde asukohast mõned meetrid edasi teinud kajakas omale pesa ja sinna mõned munad munenud - päris pop koht. Rännak ümber Paldiski poolsaare oli fantastiline, eriti päikeseloojang ja väskendav merevesi :-)

4 november 2001 leidis Registreerimata kasutaja [notreg]
4.11.01 üritasid aaret Ilmar, Eda, Kirsti, Gerli ja Kaspar Naaber. Kirjutasid: Kalju aarde juurs käisime, kuid tormine ilm ei võimaldanud kajluservale turnima minna. Leidsime aga fantastilise maastiku. Metsik tuul, tormine meri, pilvine taevas üksikute päikesekiirtega pilvede vahelt, kaljuservalt alla merre voolata üritav oja, mille aga tuul samas taevasse paiskas ...

28 juuli 2001 leidis Registreerimata kasutaja [notreg]
28.07.01. külastasid Kalju aaret Mihkel ja Kristiina. Kirjutasid: Aare oli korras ja sai veelgi rikkalikumaks. Asukoht oli tõesti fantastiline, sinna tahaks minna veel teinekordki.

18 juuli 2001 leidis Registreerimata kasutaja [notreg]
18.07.01 külastasid aaret Avo Joorits ja Henri Linnaks. Kirjutasid: Aare oli heas seisukorras. Vahetasime pastakad, võtsime märgi, lisasime vile ja võtmehoidja.

7 juuli 2001 leidis Registreerimata kasutaja [notreg]
Erik Leznevsky teatas aarde külastamisest 07.07.01. kell 21.42. Kommenteeris nii: Vahva! See on vast aare! Eriti ilus oli päikeseloojang aarde kõrval. Võtke kaasa fotokas. Vahetasin ühe kollase pastaka teise sama värvi Serwesti logoga pastaka vastu.

6 juuli 2001 leidis Registreerimata kasutaja [notreg]
06.07.01 käisid aarde juures Ermi, Teele, Liis, Kaarel ja Elin Peets. Kommentaar: aare oli oma kohal heas korras. Senikäidud aaretest oli see kõige põnevam.

2 juuni 2001 leidis Registreerimata kasutaja [notreg]
Gert Müürsepp teatas: Täna, 2.06.01 käisime kontrollimas Kalju aaret. Paraku tõsi jah, et aare kadunud koos kaljunukiga, mille taha aare peidetud oli. Nüüdseks on aare taastatud. Samas ei saa sugugi veendunud olla, et see seal looduse stiihia tõttu aastaid vastu peab. Loomulikult on säilinud looduse ilu. Aarde lähinaabruses asub linnupesa. 
Uude aardesse sai paigutatud:

• logiraamat
• kirjutusvahendeid;
• küünlajupp
• pakk nätsu
• võtmehoidja 2 tk