Sõnaosavus

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Arhiveeritud". Omanik ei plaani taastada.

Geojahil oli mõte seda aaret hooldada, selleni me aga ei jõudnud. Nüüd käisin kohal, hirmus äike ja rahe tulid peale, jääb järgmiseks korraks.

Tundub, et ma ei suuda leida iseenda peidetud aaret. Isegi peale viimase leidja poolt antud juhiseid teistkordselt proovides ei suutnud leida. Minu poolt omal ajal valitud kohas seda igatahes enam pole. Viskan käpad püsti ja jätan selle ülesande mõnele teravamale pliiatsile, minu vähene geokogemus ei võimalda hetkel seda aaret hooldada.

Proovin üle vaadata esimesel võimalusel.

Karbi sees oli korralik bassein ning kogu sisu oli läbivettinud. Logiraamatusse oli pea võimatu kirjutada, kuid sai hakkama.

Selle aarde puhul kulus tegelema hakkamisest logimiseni ikka õige palju aega. Enam ei mäletagi, millal see sõnaosavust vajav ruudustik välja prinditud sai. Algul sai ka suure hooga lihtsamad lüngad täidetud ja siis see paber kuhugi poolikult lahendatud mõistatuste hunnikusse vedelema jäigi. Kuskil kevadel võtsin ta taas natuke nähtavamale ja siis järjekindlalt pusides said lõpuks kõik ruudukesed täis kirjutatud. Hea meel, et pool ülesandest sai tehtud, aga pool ju veel ees. Kuna logidest oli meelde jäänud mingi võsa jutt, siis ei hakanud kohale kiirustamagi. Täna siiski otsustasime vaatama tulla, kuidas olud on. Ühel lähenemisteel oli tõkkepuu ees, teises kohas keelumärk ees. Väikse jalutuskäigu vastu polnud midagi ja nii me mööda metsateid ja -radu kohale liikusimegi. Kuni viimase 60 meetrini oli tegelikult väga mõnus kulgemine. Lõpus sai metsas mõllatud ja lõputult ringi tiirutatud. No ei leia mitte kuskilt, ei maa pealt ega maa alt. Õnneks visadus viis sihile ja ennast natuke ümber positsioneerides õnnestus ka karbike leida. Sisu oli täitsa märg, logiraamatu oli päästnud minigrip. Väga põnev oli lugeda, miks just see aare sellises kohas ja mis lood siin kunagi toimunud on. Aitäh!

Eelmisel poolsaare külastusel ei hakanud siia pikka matka ette võtta. Täna sai see otsus tehtud.
Otsida sai päris pikalt, lumega leitav.. liiva sisse kaevatud.
Jätsime nii, et oleks järgnevatel lihtsam leida
Tänud

Leitud, logitud, tänan!

Kui lahendamisel oli sõnu vaja siis lõpus ei aidanud sõnad kuidagi,tuli ikka silmi usaldada ja leitud ta saigi.Aitäh!

Leitud tänan

Aitäh! Pikem logi GC lehel.

Mai lahendas mõistatuse ja leitud ta saigi. Aitäh

Nii sõnaosav ma nüüd pole, et mul see mõistatus oleks lennult lahenenud, aga hakkama sain. Jäi ka sisse mingi viga, mille siis geokolleegi abiga sain ära parandatud. Täna tulime poisiga välitöödele. Mõnus oli metsas patseerida. Peale seda, kui olime logi kirja saanud, hakkasime auto poole jalutama ja sattusime suurele pohla väljale. Küll ikka maitsesid hästi. Külm oli oma töö teinud ja pohladest olid saanud üli magusad marjad. Suured tänud peitjale aarde eest ja külmapoistle mõnusatate magustate pohlade eest.

Ristsõna olin paar päeva varem käsile võtnud, viimased sõnad läksid aga kirja päev enne. Kui mõistatus ise oli tore, siis teekond lõppu küll ei meeldinud, möödas koordinaat polnud ka abiks. Loodetavasti viib lõppu ka paremaid teid.

See aare oli nüüd küll kõike muud, kui kohuke külmikust. Tänan.

Põdrakärbestega kaetult logitud. Aitäh.

Ristsõnad on huvitavad, aga seekord lahendas Cat1berg. Teekonnal jäi meelde ainult üks märksõna - põdrakärbsed. Põtrade elu on päris jube, kui sellised elukad nende peal kogu aeg ronivad. Metsas sai ka mütatud, ei saanud aru, kas koordinaat oli mööda või telefon pani pange. Lõpuks leitud. Aitäh!

Leitud kasutajaga bnnmox.

Selle mõistatuse lahendamiseks oli meil umbes tunnike, enne kui rattad Viimsi poole seadma pidime. Märten printis ristsõna välja ja Mirjam asus lahendama. Kahepeale täitusid ruudud lausa lennates, kuigi kohati oli tunne, et peab mõistatuse siiski sahtlisse paremaid päevi ootama panema. Natuke umbes arvamist ja õnneks need umbes arvamised sobisid ülejäänud umbes arvamistega ilusti kokku. Terve mõistatuse lahendasime ära, ei hakanud poolikut tööd tegema :P Esimene kontrolli pommitamine läks siiski luhta. Asusime tähti uuesti üle lugema ning leidsime ühe koha, kuhu sobis kaks erinevat tähte. Proovisime siis teise lahendusega ja kontroll lubas meid rohelise kirja vilkudes logima minna. Ja nii me läksimegi, taaskord Viimsi poolsaart avastama. Mirjam kohe ei oska endale head riietust valida selliste retkede jaoks. Õnneks oli teekond "õige juurikani" valdavalt mööda viisakaid teid ja radasid, mistõttu seekord ei saanud sääsed-parmud-muud mutukad meile kurja teha. Juurika juures jäime natuke toppama, kuid perimeetri laiendamine tuli kasuks ning õige pea sai konteiner avastatud. Kuna väljas tõotas minna sajusemaks, tegime ka meie kaasapandud ajalootekstist pildi, jätsime nimed raamatusse ning silkasime tagasi autoni. Autos lugesime ajaloo läbi ka, oli täitsa huvitav teine. Loodetavasti saab see saaga mingi hetk ikka lahenduse. Meie poolt aga aitäh ajurakke pingutama sundimast ning kohta tutvustamast!

Mis sellest et seal tükk aega ringi tatsasin ja midagi ei leidnud. Nüüd vaatan et teised ikkagi leiavad ja kohe järgmine päev. Ega mul ei andnud ka rahu ja teadsin kohe kus ma oma sportliku lõunapausi veedan. Seekord olin ka nac kavalam ja tõuksi käe otsas nulli vedama ei hakanud vaid hülgasin selle pool kilomeetrikest eemal. Suht mälu järgi astusin kohale ja otsustasin kohe perimeetri suurendamise kasuks. Objektid tundusid ka tuttavlikud ja tiirutasin ühe juurest teise juurde. Lõpuks võtsin siiski telo ka taskust välja et nac kalibreerida. Oih ma olen nullist 94m kaugusel. Nii suurt perimeetri suurendamist ma nüüd ka silmas ei pidanud :D kui siis kümne meetri raadiusse jõudsin, hakkasin uuesti objekte uurima. Ja pmst kohe esimesest kohast hakkas miskit teistmoodi silma. Tõesti imestan et ma seda eelmine kord ei märganud. Aga lõpp hea kõik hea. Kuna aeg oli piiratud, siis lektüüriga tutvuma ei hakanud. Pildistasin üles ja nüpd peale selle logi kribamist loen ka selle läbi. Tundub vähemasti huvitav lugemine olevat. Tänud peitjale

Geokontroll oli ammu roheline, kuid aaret otsima kunagi ei kippunud. Nüüd oli meil Piia & Peetriga Viimsis üks projekt käsil ning otsustasime ka siia jalutada. Väga mõnus oli, kui need vastikud sääsed välja arvata. :) Nullis läks omajagu aega, kuid õnneks Piia aitas hädast välja ja leidis otsitava. :)

Tänan peitjat!

Eks selle sõnaosavusega on nagu on. Selline libe kala mida kuidagi kätte ei saa. Päris tükk aega tatsasin lõpus ringi aga jäi seekord sõnaosavusest st silmanägemisest puudu.

Omamoodi mõistatus, ei mäletagi sellist. Tänud ka teksti eest logiraamatus mis selgitas mix seal platsis miskit ei toimu.

2 korda siin otsimas käinud ja võin vanduda, et sinna sai vaadatud. Erko oli suutnud leida ja siis ei jäänud mulgi muud üle kui kohale sõita ja proovida veel. Ka seekord läks aega, olin juba loobumas, et tulen millalgi veel kui rohkem aega aga just enne kui käega lõin leidsin ülesse :) Seega aare ikkagi alles ja kõik on hästi, tänud :)

Sai kõvasti tuulatud aga miskit.

Lõpus juba teist korda ja seekord vihjega aga ikka ei leidnud midagi. Kuna omanik ise oli viimati 2017 online siis temalt ilmselt enam abi ei saa, mõni varemleidja võiks üle vaadata, tänud

See lahendatud mõistatus ootas kaua õiget aega. Peamiselt seda aega kui lund enam maas pole, sest siis on lihtsalt metsas lihtsam. Nii oligi praegusel ajal väga hea liikuda, kui vaid telefon asukoha näitamisel paremat koostööd oleks teinud. Seega läks aega natuke kauem, aga leitud sai väga loogilisest kohast. Lisaks lugesin läbi kas asukohta iseloomustava jutu - põnev ja hariv lugemine. Tänud aarde eest!

Leitud, tänan!

Kes nüüd täpselt mäletab, et kuidas ja millal see mõistatus lahendatud sai, aga koordinaadid olid mul olemas ja noh, täna siis plaan logida. Tee aardeni oli uisutamise-käputamise-ronimise laadne tegevus. Lõpuks kohale jõudes oli aga ülejäänud lihtne.

Me täname!

Leitud! Aitäh peitjale!