Aegviidu

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Arhiveeritud".

Esimene punkt on tõesti läinud. Võtan väikse mõttepausi, kuidas edasi. Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".

Suvel korra seda juba otsimas käinud aga siis sai teises punktis mõistus otsa. Nüüd paraku ei leidnud enam ka esimese punktis vajaliku asja. Suht kindel, et seda pole seal. Päris palju Taneli aardeid on ajahamba käes kannatada saanud. Ootaks et keegi kes teab kus mis asub need korda teeb!

Kui võistlused seal kandis, mis ikka ei saanud ju logimata jätta.

Leitud ja logitud.

Nullpunktis konteinerit kätte saades oli korraks kerge hämming. Siiski sai sealt võrdlemisi kiiresti järgmised koordinaadid kätte.
Teises punktis sai nullis otsitud. Siis natuke meelt lahutatud. Otsitud ka kaugemalt kui nullist. Veel veidi lustitud. Otsitud juba idiootlikujäärapäisusega. Kirutud ja lõpuks loobutud.
Ei olnud täna see päev.

Vaat kus jupstükk kokku ehitatud siin. Hakkasime siis aga otsast harutama ning saimegi midagi enam-vähem sobivat kokku. Teise punkti siirdudes kohe nii lõbusalt ei läinud. Oli rahvast ja olime ka ise pimedad. Väikese kõrvalise müksu abil saime aga kätte, mis vaja ning liikusime edasi. Siin lõpus läks juba kergelt ja olidki nimed kirjas. Täname.

Eile otsisin terve päeva rattaga aardeid, siis otsisin terve öö Liisi ja Madisega aardeid ja nüüd hommikul otsin jälle rattaga aardeid. Kella kuue ajal oli rongijaamas isegi inimesi, õnneks olid nad teise perrooni teises otsas ning ma sain rahus toimetada. Üsna pea oli mul järgmise punkti asukoht käes. Seal leidsin koheselt koordinaadi ja suundusin lõppu. Lõppu jõudsin väga õigel ajal, päeval on seal kindlasti rahvast. Logisin aarde ära ja mõtlesin edasise elu peale. Koju ei viitsi minna, praegu on hoog sees, võiks selle Rakvere dessandi ära teha :) Vaatasin, et esimese Rakvere rongini on 1,5h aega. Otsustasin selle aja kasulikult sisustada ja sõitsin Aegviidu rongijaama lähedale, seal on see loodusmaja või midagi sarnast. Täitsin veepudelid jääkülma kaevuveega ja viskasin sinnasamasse varjualuse alla pikali. Üks naine tahtis vist ka sinna varju alla istuma tulla, aga vaatasin talle korraks otsa ja ta pööras sammupealt ümber. Unise matkalise välimus on nii hirmutav :D Uni tuli silmapilkselt. Tegin ühe korraliku paarikümneminutilise powernap'i, siis oli aeg ärgata ja rongile minna. Aitäh!

Vahepeal lennutasime üle kahe tunni kettaid ja eksisime veidi metsa ära, nii et tegelikult olime kõik juba vaimselt ja füüsiliselt üsna väsinud. Kaupo oli aga vahepeal jõudnud selle aardega juba algust teha ja leidis, et võiksime ikkagi kambakesi lõpuni proovida. Saagu nii.

Kui olime punktid enam-vähem paika saanud ja poleerimine kuidagi sihile ei viinud, saabus Janar koos tüdrukutega ja teatas kavala näoga, et ta alles just taastas selle punkti. No selge, vähemalt oleme põhimõtteliselt õiges kohas ja on siiski, mida otsida :) Väikse püherdamise peale tulidki uued numbrid, kuigi nagu alati, "sinna olin ma juba vaadanud".

Kolmandas punktis oli küll täitsa hukatus - mugud otse nullis, teised vaatega nullile, kolmandad niisama orbiidil tiirlemas. Mina oleks kohe alla andnud, aga Kaupo passis hetke, kuni õnnestuski karp näppu saada. Pärast saime tagasi ka :) Ja siis tulid hobused ja vihmasadu. Tagantjärele targana ju täitsa leitav aare. Aitäh!

Eelmise päeva kangelase auks otsustasime mõne tema õela multikaga aega viita. Nullist leitud karbi sisu üllatas positiivselt. Tuvastasime vajalikud andmed, märkisime kõik kahekordselt üles ning asusime lahenduse kallal pusima. Saadud tulemus oli üldjoontes paljulubav, kuigi ühele erielemendile ei osanud me ikkagi tähendust omandada. Algpunkti tagasi toimetamine oli mugude tõttu võimatu päris tükk aega, niisiis sõitsime sellega isegi natuke ringi, käies eeldatava teise punkti juures. Seal oli muidu lõbus, ainult sadama hakanud vihm pidurdas suuremat lõbu. Ja noh see ka, et ega me midagi geopeidulist rohkem küll ei leidnud... :o)

Oli see alles pähkel, kuidagi ei tahtnud õnnestuda. Kui vahepunktis tekkis nõutus, siis tuli juhuslikult Janar siia jäätist sööma ja aitas hädast välja. Lõpus oli palju mugusi ja ei saanud rahus otsida. Õnneks hakkas vihma sadama ja mugud kadusid.

Vaim oli valmis väga pikaks otsimiseks. Juhtus aga nii, et sel korral vaatasin esimese asjana õigesse kohta. Imestasin silmad peast, et kuidas ma eelmine kord seda ei näinud. Läksin istusin perroonile ja asusin mõistama. Mõõtsin, loendasin ja mõtlesin. Selle käigus jäi õige lahendus silma. Natukene lähedamalt uurides oli üksainus vastus ja suundusin sinna. Nonii, mugud. Istusin autos ja lugesin uudiseid. 10 minutit hiljem plats vabanes. Otsejoones kõndisin õigesse kohta ja sain uued koordinaadid. Ei tea kas Timixi vari on adopteerimise käigus ära kadunud, et otsimised nii ebanormaalselt sujuvalt mööduvad. Võtsin nüüd suuna lõpu poole. No ei ole võimalik. Ühe aarde ajal jääda raudteed ületades kolm korda tõkkepuu taha. Lõpp oli õnneks inimtühi kuigi ilm oli suurepärane. Vastasel juhul oleks aardeotsing just seal lõppenud. Nüüdne otsing enam nii ladusalt ei läinud. Aare oli just seal kus loogiliselt on ainuke võimalik peidukoht aga ideega just sinna jõudmine võttis 5 minutit aega. Täpselt pärast karbi tagasi panemist ilmusid välja mugud. Mõnus joppamine. Aitäh!

Selle aardega jõudsin eelmisel korral üsna lihtsa vaevaga lõppu aga lõpus oli aare ära läinud. Nüüd siis uuesti, kiire leid. Aitäh!

Kuna mul oli plaan ka see aare igavesest hävingust päästa, siis tuli ta kõigepealt leida. Kui peitja-õelus ise kaasa võtta, siis tundus ka leid tõenäolisem olevat. Sellest aga oli alles lõpus kasu, kus ta hiljuti taastatud aaret ka ise otsida sai.

Aitäh, vahva aare oli. :)

Mulle meeldis selle aarde algus väga. Võtsime välja karbi, istusime maha ja jõllitasime seda, mille karbist kätte saime. Ei noh kohe midagi ei tulnud esimese korraga pähe. Lugesin karbil olevat teksti, siis hakkas koitma ja Karin tõstis jala minu juhtme pealt ära ja siis lõi tule põlema. Natuke pusimist ja oligi suund käes. Oleme vist sellest teises punktis mõlemad kunagi käinud, aga siis eraldi. Siin mängis telefon jälle mäkra, nagu juhtus RMK juures. Aga õnneks oli meil aega ja kannatust, ning saimegi järgmise punkti ilusti kätte. Lõpp sai kiirelt vormistatud, tänud peitjale. Täitsa vinks vonks aare.

See aare oligi üks meie päeva must-find aare. Esimene vahepunkt tuli kiiresti, sees siis huvitav mõistatud. Ega palju valikut polnud, kus järgmine peaks olema. Aga küll meil läks ikka aega teises punktis. Me ausalt kontrollisime ära kõik võimalikud objektid. Tundub, et ühe puhul jäi mõlemal mulje, et teine oli ka seda vaadanud. Läks aega aga asja sai, Janar märkas. Siis polnudki muud kui lõppu. Nagu on eelnevalt juba kirjutatud, on lõpp tõesti ilus. Kindlasti väärib aare külastamist. Ja nii vahepunkti kui ka lõpp nautimist. Tänud peitjale ilusa (tegelikult ju minu kandi) tutvustamise eest.

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".

Sattusin lõpust mööda sõitma ja need mitteleiulogid tegid uudishimulikuks. Ütleme siis nii, et võrreldes minu leidmise ajaga on seal olud omajagu muutunud ja karpi ei ole ega saagi ilmselt olla. Peitjal tasuks asi kindlasti üle vaadata ja uus karp panna, pole see asi nii õel sugugi.

Lõpp on kadunud.
Kui kellegil on soovi, siis võib taastada või ka adopteerida.

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".

Eelmisel kevadel, kui geopeitusega alustasin, juhtusin ka seda aaret lugema aga peale logide lugemist viskasin minema, kaugele tulevikku, ja selle naaberraudteejaama kah... Tänu nendele olid mul ka teised selle kandi aarded otsimata. Täna siis mõtlesin, et tulen ja värvin ära selle kandi, roheliseks. Hakkaski päris kenasti kulgema, mugusid ei olnud, null oli kenasti saadaval, autos nokitsemine ei võtnud palju aega, neljast variandis kaks jäid sõelale, kahest valisin esimesena õige, kohe leidsin ka järgmised andmed. Imestasin küll, et kuidagi lihtsalt läheb see värk... aga vot lõpust ei leinud midagi. Nii et võta aga sinine ja võõpa sellega. Ongi siin sinine värv juba 13 kuud järjest lemmikvärviks olnud. Ei ole hullu varsti tuleb kevad ja suvi, siis läheb kõik roheliseks.

Mõtlesin, et kui kohe midagi ei leia, siis aega ei kuluta ja uuringud Aegviidu-Nelijärve perroonidel jäävad edaspidiseks. Ei leidnud midagi.

Pukimäele minnes jäi lastele see seiklusrada jälle silma. Egas midagi tuli minna. Mälestus oli ka miskist vahepunktist sealkandis. Seekord ei õnnestunud taas.

Käisin väikesel öö orienteerumisvõistlusel. Pärast seda oli vaja teha umbes 40 minutit parajaks. Aegviidu aare paistis olevat sobiv variant. Kui tihti ikka satub ühte väga mugurohkesse rongijaama kell 3 öösel. Poleerisin, valgustasin, peegeldasin piirkonda pool tundi ja siis oli isu otsas. Lõpuga vist nigunii midagi mäda GC lehe järgi.

Mugusid ei paistnud eemalt ega kaugemalt, tegin mõned maapinnast kõrgemad trikid, mis aga tulemust ei andnud. Kui oma kiire etteaste tehtud sain, saabus rong. Väljujaid silmates tekkis küsimus, et kas tõesti mahub sellesse mõne vaguniga rongi nii palju rahvast ja kas kõik Aegviidu ja ümbruskaudsed elanikud otsustasid just selle liini võtta. Kui muguhordid olid lahkunud jätkasin otsimistegevusi, neid aga kauaks ei jagunud. Saabus ka teine rong, mis otsustas nulliga täpselt paralleeli jääda, mõned rööpad eemale. Rongijuht tegi akna lahti, vahetasime paar kiiret pilku ja sain aru, et ei minul ega ka temal pole ilmselt plaanis lähiajal lahkuda. Samas, aga see, mida just plaanisin teha jääb täpselt tema silma alla. Siis helistas Ragne ja sain telefoniga kõneleva isiku sihitut jalutust mängida, samal ajal erinevatesse kohtadesse lähemalt ja kaugemalt piiluda. Sinna, aga kuhu oli tegelikult plaanis vaadata, kahtlust äratamata ligi ei saanud. Lõpuks jõudis kätte aga see aeg, kus pidime Mikiga oma kodukülla suunduvale rongile minema ja otsimistegevused tuli lõpetada. Tundub, et minu jaoks järjekordne mustrisse sobiv Timixi aare :)

Tahtsime jätkata sealt, kus pooleli jäi aga ei hakanud mugude silme all tsirkuseartisti mängima.

Kunagi jäin teise punkti pidama ja täna sain võimaluse otsinguid jätkata. Seni kuni Henriko kindlas kohas viibis, sain mina jupi kaupa koordinaate otsida. Viimaks tuli leid ja saime edasi lõpu poole suunduda. Lõpus nii lihtsalt ei läinud. Pikalt otsisin, enne kui midagi silma jäi. Tänud.

Eelmisel korral õnnestus teine vahepunkt.. poolenisti nullist saadud infoga ja poolenisti kirvega enam-vähem välja peilitud. Sealt aga midagi silma ei hakanud. Ka seekord pime, mis pime - aga see ilmselt sellest, et minu teise punkti koordinaatideks teisendatud nullist saadud numbrijada ei olnud tõenäoliselt just väga korrektne. Seega nuiiasin ka selle juures abi. Lõpus oli ka veidi ukerdamist enne kui logi kirja sain. Tänud!

Täna siis 3-s kord siin käia. 1-ne kord ei olnud varustust, 2-sel korral olid abivahendid kaasas, kuid tookord ei arvanud väike Henriko sellest 2-se punkti pullist midagi ja pidime loobume pärast 3-e katset. Täna juba hakkasin alustama oma tavalist kiunu, et ma ju ei ulata kui kaaslane naerma hakkas, et tema ei usu! No ega mina teadnud, et koordinaadid nüüd lihtsamad. Ajas ennastki naerma.

Lõpp väga ilusas kohas, juba tahaks suve tagasi. Tänud siia kutsumast!

Et mitte arutult peatumata koju kimada, siis otsustasin ka Aegviidus veidi aega viita. Esimeses punktis segas ilmselt geopimedus. Lõpuks sain siiski õige asja kätte, ei saagi aru, kuidas ma seda varem ei näinud, ja sain nuputama hakata. sain minagi 4 varianti. Kaks viskasin kohe kõrvale, aga kaks olid paljulubavad. Tükk aega pimedas tuustimist, lõpuks jäi midagi kahtlast silma. Väga peitja stiilis koordinaadijäänused. Tundus, et asjaga pahasti. Pidasin peitjaga nõu ja selgus, et vahepeal oli maastik kergemaks muutunud, mina aga leidsin vana, raskema versiooni jäänused. Tegin siis ka kergemalt nagu ette nähtud ja sain koordinaadi kätte. Edasi juba vormistamise vaev. Äge aare. Aitäh peitjale.

Jätkasime otsinguid, kus eelmine kord ajanappuse tõttu pooleli jäi. Kaunikesti ruttu vaatasime numbritega tõtt ja laulsime lauluhääled valla. Lisasime valgetele laululehtedele ka oma nimed ja kolm klambrit. Meile meeldis ja soovitame, kellel käimata. Tänud peitjale.