Purskkaevu skulptuur "Poiss kalaga" asub Viljandis, Kindral Laidoneri platsil. Seda platsi kasutati 19.sajandil turuplatsina, praegu köidab seal jalutajate meeli see sama purskkaev. Skulptuuri autor on August Vomm ning see paigaldati sinna 1932 aastal. Kalaga poisse on kindlasti ka mujal kui Viljandis.
Koordinaadid peaks näitama otse purskkaevu, mine ja vaata talle otsa. Aaret seal purskkaevus loomulikult ei ole. See ei ole kaugel..., 10cm vanast veetornist. Kirjutusvahend võta kaasa, aare pane tagasi nii, et järgmine ka selle suurema vaevata kätte saaks!
Purskkaevu skulptuur "Poiss kalaga" asub Viljandis, Kindral Laidoneri platsil. Seda platsi kasutati 19.sajandil turuplatsina, praegu köidab seal jalutajate meeli see sama purskkaev. Skulptuuri autor on August Vomm ning see paigaldati sinna 1932 aastal. Kalaga poisse on kindlasti ka mujal kui Viljandis.
Koordinaadid peaks näitama otse purskkaevu, mine ja vaata talle otsa. Aaret seal purskkaevus loomulikult ei ole. See ei ole kaugel..., 10cm vanast veetornist. Kirjutusvahend võta kaasa, aare pane tagasi nii, et järgmine ka selle suurema vaevata kätte saaks!
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Arhiveeritud".
Sellest saab siis nüüd ajalugu sest keegi on püüdnud peidukale peale istuda ja see on parasjagu niipalju väänata saanud, et aare enam oma jõududega kindlalt kohal ei püsi. Kuskile mujale teda panna ka ei taha.
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu". kadunud.
Leitud – vinge peidik!!
Kena koht. Algul oli mõistatamist ja silmadega mõõtmist aga vihje viis kohale. Aitäh peitjale.
Otsustasime minna väikesele õhtusele jalutuskäigule, kuna ilm ilus ja aega oli ka piisavalt. Nii me seda aaret uuesti otsima hakkasime. Panime plaanid paika. Tekkis neli varianti. Mitte ükski ei viinud paraku sihile. Vandusime alla ning otsustasime küsida ühe väikese vihje. Vihjest ei olnud esialgu kasu midagi, kuid kui lõpuks sähvatas... :)
Suured tänud peitjale!
Siin saime Mentorile lõbu ja lusti pakkuda- nii pikki nägusid polnud ta meie puhul vist jupp aega näinud ;) Vinge vormistus igal juhul. Tänud :)
Mõned teooriad tekkisid ja kuskilt vihje juurest leidsin ka peaaegu kirjeldusele vastava peidukoha, aaret siiski mitte. Otsingutel kuhugi istet ei võtnud ega püüdnudki seda teha, nii et arhiivimineku osas süüd enda peale ei võta. Kui teaks, kus väänatud on, siis võibolla väänaks tagasi ... aga äkki lahendan veel kunagi 10 aasta pärast mõistatuse ära ja siis mine tea ... eks aeg näitab :o)
Armas kodulinn:) Selle platsiga ei olnud ma varem nii põhjalikku tutvust teinud, kuid nüüd on kõik selge:) Aare sai lõpuks oma peidukohast ikka leitud:) Suured tänud peitjale!
Oh kus seal sai alles kino. Kohapeal aretatud umbes kaheksast ideest see õige oli kolmas - jõudsime selleni nii umbes 5-10 min peale kohale laekumist. Ja siis käis peal sekundiline geopimeduse hetk ja kuigi hiljem peidikuks osutunud koht sai just sellist aaret otsides üle vaadatud, jäi ta kentsakal kombel leidmata. Seejärel kulus tubli pool tundi veel umbes viie raketika katsetamisele, jõudsime juba selleni et avaldasime tõsist kahtlust maastikureitingu paikapidavuse osas kuna meie arust kahtlane objekt asus kohas kus oleks oodanud punkti või paari võrra kõrgemat maastikureitingut. Lõpuks aga siis geokõne, endale vastu pead tagumine ja kiire logimine. See plats on mulle nüüd viimase kui kivikeseni selge igatahes.
Viljandi vahelejäämised 2/3 Uudistasime veetorni aaret leidmata, küll aga leidis meid arweto, koos vägagi lustliku koeraga. Koos imetlesime parki nii kaugusest kui lähivaadetest. Hämaruse kasvuga jalutasime veel veidi koos Viljandis ja lõpuks lahkusime leiuta. Meie külastasime kohta veel järgmiselgi päeval katsetasime teooriaid, mis aga konteineri märkamiseni ei viinud. Nüüd kohvitassi taga ja mõnede vihjete ajel arvame kuhu tuleks pilk järgmisel Viljandi külastusel suunata. Täname - piirkond oli väga huvitav ja nüüd on see meile üpris tuttav ka (kohati üksikasjadeni).
Pimedus pole üldse geopeituri sõber. Täna läks vaevalt paar minutit. Väga äge aare jälle, suured tänud!
Juba enne kohale jõudmist andis nuffi mõista, et ta hea meelega vaatab eemalt, kuidas ma seal praen ja marineerin ja nutan ning halan. Kohale jõudes palus ta mul teha seda, mida ma tavapäraselt kunagi ei tee - lugeda mõistatuse tekst hoolikalt läbi. No tegin siis seda.. ja tuleb tõdeda, et oh imet - pingutus ei olnud asjata, seekord oli sellest ka abi. Algul ronisin ühte kohta, siis teise, siis jälle ühte. Aaret kusagil aga silma ei jäänud. Siis ronisin autosse tagasi ja rääkisin, mis arvan... lugesin Anne olemusest välja, et pean ilmselgelt kohe jälle välja tagasi minema... ja näkkas. Tore, et sain vähemalt seekord nuffile pettumuse valmistada :D. Kuldaväärt asi, tänud ja kummardused!
Täpselt nii oligi, nagu Vaimar kirjutab. Alles mitu kuud hiljem siin lehel logides on kurb avastada, et vääramatud jõud on aaret pöördumatut laastanud. Loodan, et nii andekas peitja leiab siiski lahenduse...äkki koostöös linnavalitsusega:) Lahe oli igatahes, aitäh!
Olin Ruthiga siin juba 2 korda otsimas käinud. Täna võtsime kaasa Külli, kel oli see üldse esimene geopeituse päev. Vahest on algaja õnn nii suur, et veab. Ei vedanud. Seletasime Küllile, et irokas ei ole mees, kes kuskile vundamendi prakku või aknalaua alla magneti peidab. Peab mingi kaval asi olema. Niimoodi tiirutasime üha suuremaid ringe tehes ümber purskkaevu. Mõni hull teooria viis lausa 70m kaugusele.
Kodus olin nuputanud üht versiooni ja täna silitasin seda kohta hellalt kohe. No ei ole. Ei pidanud vastu ja tegin kõne sõbrale. Pakkusin oma ideed ja selgus, et ongi õige. Nüüd toimus mustkunst ja ma sain korraga nägijaks ja aare oligi peos.
Tüdrukud vaatasid suu lahti ja kiitsid peitjat. Väga kaval asi!
Autos logides panime tähele, et kahtlaselt palju on noori mehi korraga välja ilmunud, mitte ühtki naisterahvast. Kas tõesti on buss pagulastega kohale jõudnud? Kuna nad kõik aga trepimäest alla läksid, pakkusin, et ju on mingi jalkamatš toimumas. Nüüd vaatan, et mängitigi Rakvere klubiga kunstmuru staadionil.
Viisin Anni nulli ja tutvustasin talle teooriaid. Katsusime lähtuda ühest ja teisest ja kirvest ja labidast aga tolku polnud midagi. Eks peame veel ideid koguma selle asjaga.
Veetsime tükk aega aaret otsides. Ilmselt tabasime ka õige koha ära, kuid aaret kahjuks ei leidnud. Ükskord jälle.
Kuna Irokas on võtnud lahkesti plaaniks peituritele ühte Viljandi purskkaevu tutvustada ning andnud selle paremaks tundmaõppimiseks seonduva märksõnana lisaks veel midagi peale veevärgi, siis päädis see sellega, et keset pühapäeva võis terve Viljandi tahtmise korral linna erinevates servades näha kahte kuju, kes ülima huvitatusega taksistide võimalikke peatuskohti inspekteerisid. Nagu tõelised Tallinna MUPOšnikud, allajäämist häbeneda poleks küll saanud kuidagi…:D. Aarde saime siiski kätte kohast, kuhu keskenduda polnudki veel oma sõitude käigus märganud ja niiiii ägeda lahendusega logiraamat ootas siis seal väljavõtmist :). Natuke pidime muidugi passima ka enne kui saime asuda nimesid kirja panema aga lõpuks õnnestus kahe peale seegi ning meie saime minna peitja järgmise aarde kallal mõistust murdma :).
Väga lahe aare mis nii hästi tutvustas Viljandi linna laiemalt ka, aitäh Ainile peitmast :).
Täitsa raske aare minu meelest :) Sai ikka hoolega väga valedest kohtadest vaadatud. Ja ega ilma ühe kõrvalise müksuta poleks vist leidnud ka. Igatahes jah...kuidagi peale kõikide valede kohtade läbi vaatamist sai see ikka leitud. Mõnus asi muidu ju :)
Vaatasin skulptuuri, leidsin vana veetorni ja kompunnisin vihjest ning aardekirjeldusest täiesti usutava teooria kokku ja katsusin mõnda objektigi. Vahepeal pidin mugude tõttu ka ainult silmadega otsima ning korra käisin ka autos logisid lugemas ja varemleidnuga konsulteerimas. Kõik viitab nagu õigele kohale aga kahjuks sain vaid näpud mustaks, konteinerit kätte ei saanud seekord.
Mitteleid ei ole häbiasi #4. Algul valesti, hiljem tundus, et õigemini, kuid midagi jäi leiust siiski puudu.
Oi kui hea aare! Meie suurim häda on ju see, et ega me Viljandit ei tunne. Et kus neil see veetorn on ja milline neist see vana on ja üleüldse. Millest tulenevalt on meil pagana raske igasugu ulmeteooriaid välja mõelda. Ja mis välja tuli? Läksime kohale, lokeerisime vana veetorni, võtsin aarde. Sassil jäi suu lahti - et kas nii lihtne ongi, ühe-minuti-aare? On jah, aga see-eest väga hästi tehtud asi, kohe lust leida. Logisime lähedalasuva lambi valgel ja siis susserdasime hulk aega teda tagasi panna, isegi üks mööduv mugutüdruk vaatas, et mida me seal pusime. Ega me ei öelnud kah.
Tänud ja sildid!
Veetorn ja taksod tuli üsna kiirelt peidust välja, aga siis käisime nagu kassid ümber palava pudru ja kõht läks kole tühjaks. Tegime Paavo logi soovituste kohaselt ja proovisime mõistatust lõunasöögi abil lahendada :) Tegelaste tuba üllatas taas kord positiivselt, päevapraad koos õllega maksis €2.50, uskumatu - pean kohe reklaami tegema! Mõtlemisvõimele need praetud kalad ja sõrnikud küll hästi ei mõjunud, aga õlu lisas julgust Pilditibilt matemaatikute loogika kohta pärida. Ja mis selgus, meie loogika oli täitsa sama, jääb vaid süüdistada geopimedust. Teisel katsel tõmbas Hanno aarde välja sealt, kust olin just "korralikult" vaadanud :D Hästi tehtud, peitjal siis muidugi!
Siin käisime 2x, vahepeal pidi sööma, mõistus ei tahtnud ilma enam koostööd teha. Täitsa lahe ja andekas, aitähh!
Tänan aarde eest!
Ma ei tea, seda ka ei leidnud :(
Ilmselt tuleb lapsepõlve linna tundmine siin selle aarde leidmisel kahjuks. Liig palju ideid tekib ja tahaks kõike siis veel omavahel kombineerida. Tulemuseks üks suuremat sorti sasipundar.
Ootan juba järgmist korda millal jälle siia satun.
Koolitus tehtud, kala võetud.
GP 1589 / GC 1834
Käisime kohal. Poiss veetis aega kalaga. Logisime ja lahkusime, sest kartsime paragrahve.
Viljandi viimane aare. Hetkel. Sestap võisime siia aega võtta. Ja seda läks siin vaja, korduvalt ja hulgi. Alustasime sealt, kus paar aastat tagasi Viljandis tööd tehes lõpetasin. Veetorn ilusti nina all ja kõik vajalik justkui olemas. Otsisime, juurdlesime, loendasime, lugesime. Uuesti. Teooriaid tekkis üks-kaks-kolm-neli-viis. Ilmselt liigse fantaasiavõime tulemus. Kui see puudub, on peidik 2.0. Kui seda jagub, on 3.0-3.5.
Muidugi jalutasime kõik need teooriad ka läbi. Tühja. Käisime siis vahepeal ühe vägagi sooja teooria lähedal Tegelaste toas söömas, et uusi ideid ammutada ning värskema ja paksemana naasta. Alles mitmendamal-setmendamal katsel mittepissiva poisiga tõtt vahtides taipasime veel üht ideed piiluda. Siiras ja suur oli meie rõõm, kui aare meile kätte sattus. Juhuuu! Tõeline töövõit, meel hea. Irokas, käojaanil näeme, raisk! ;-)
Aare heas korras, ei hakanud pastakat jätma, endalgi oli ainus. Aitäh siukse kavala kelmuse eest!