Kördiööbiku park – selle vahva nime alla mahuvad Põltsamaa jõe vasakkaldal Suurest sillast allavoolu asuvad endised Pastoraadi ja Kultuurimaja park ning Roosisaar.
Kördiööbiku pargile andis nime enne seda seal asunud kodutööstuskool, kus tüdrukuid õpetati keetma ja küpsetama, õmblema ja kuduma – peale selle pidid "kördikeetjad" oskama laulda kui ööbikud.
Põliste puudega pargi vanim osa, mis ümbritseb Kiriklasaarel asuvat pastoraadihoonet, pärineb tõenäoliselt 19. sajandi teisest poolest ja kandis kaua aega nimetust Pastoraadipark. Seda osa läbib looduslik oja nn Papioja. Nimi tulnud sellest, et kiriklas elanud papid käinud end selles ojas pesemas. Ojale ehitatud saarega tiik ja astmeline vetesüsteem toimivad tänapäevani.
Kunagise kihelkonnakooli juurest viib jõeni hariliku pärna allee (Tilia cordata). Huvitav on troopilisi puid meenutav, silmatorkavalt alt laieneva tüvega harilik jalakas (Ulmus glabra). Suuri puid on ka harilike tammede (Quercus robur) hulgas. Noorem pargiosa on seljataguseks kultuurimajale. See on umbes hektari suurune ala, kuhu 1977. aastal istutati peamiselt kuuski ja nulgusid, põõsastest siberi kontpuid ja sireleid – kokku 270 puud ja põõsast. Osa puistust on nüüd juba tekkinud isekülvi teel (jalakad, saared). Roosisaarel on lisaks 2000-le roosile leida nii mõnigi huvitav puu: üsna suur mandžuuria pähklipuu (Juglans mandshurica), keerdukasvanud tüvega siberi mariõunapuu ja juba tuttav püramiidjalakas (Ulmus glabra var.fastigiata) oma kabjakujulise pookekohaga.
Poltsamaaturism.ee
Kördiööbiku park – selle vahva nime alla mahuvad Põltsamaa jõe vasakkaldal Suurest sillast allavoolu asuvad endised Pastoraadi ja Kultuurimaja park ning Roosisaar.
Kördiööbiku pargile andis nime enne seda seal asunud kodutööstuskool, kus tüdrukuid õpetati keetma ja küpsetama, õmblema ja kuduma – peale selle pidid "kördikeetjad" oskama laulda kui ööbikud.
Põliste puudega pargi vanim osa, mis ümbritseb Kiriklasaarel asuvat pastoraadihoonet, pärineb tõenäoliselt 19. sajandi teisest poolest ja kandis kaua aega nimetust Pastoraadipark. Seda osa läbib looduslik oja nn Papioja. Nimi tulnud sellest, et kiriklas elanud papid käinud end selles ojas pesemas. Ojale ehitatud saarega tiik ja astmeline vetesüsteem toimivad tänapäevani.
Kunagise kihelkonnakooli juurest viib jõeni hariliku pärna allee (Tilia cordata). Huvitav on troopilisi puid meenutav, silmatorkavalt alt laieneva tüvega harilik jalakas (Ulmus glabra). Suuri puid on ka harilike tammede (Quercus robur) hulgas. Noorem pargiosa on seljataguseks kultuurimajale. See on umbes hektari suurune ala, kuhu 1977. aastal istutati peamiselt kuuski ja nulgusid, põõsastest siberi kontpuid ja sireleid – kokku 270 puud ja põõsast. Osa puistust on nüüd juba tekkinud isekülvi teel (jalakad, saared). Roosisaarel on lisaks 2000-le roosile leida nii mõnigi huvitav puu: üsna suur mandžuuria pähklipuu (Juglans mandshurica), keerdukasvanud tüvega siberi mariõunapuu ja juba tuttav püramiidjalakas (Ulmus glabra var.fastigiata) oma kabjakujulise pookekohaga.
Poltsamaaturism.ee
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Arhiveeritud".
Minu viimane mikro kuuses. Enam sellist peitmist ei tee. Algaja asi. Emotsioonikas koht on nüüd avatud uutele aaretele. Suured tänud fännidele.
Kuni lähen kontrollima, panen kinni. Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".
Leid hea juhuse tahtel. Pime, külm, lumetorm. Hea, et silm sellele pisikesele totsikule sattus. Samahästi oleks võinud sealt mitteleiuga tagasi tulla.
Leitud. Kohalik neiu rääkis ka oma versiooni kördiööbikute nimeloost. Et kõrvalasuva kooli naisõppureid nõnda olla nimetatud. Mina muidugi oletan, et ju neil seal kokanduskallak oli, ning nõnda neiud körti liigutades ja samal ajal laulu leelotades omale ilusa nime ära teenisid.
Kohalikus pubis kõht täis söödud, tegime Põltsamaa peal väikese tiiru. Esimesena sai võetud see aare ette, googel tegi oma tuntud headuses navigatsiooni ja juhatas esiti sadakond meetrit mööda, aga peale asukoha täpsustamist sai tops kiirelt leitud. Tänud peitjale!
Oli au taaskord esimestena jalajälgi teha. Tänan!
Kiire leid peale üritust. Tänan.
Leitud.
Kiire leid loogilisest kohast, tänud.
Tore lugu ja koolimaja oli ka huvitav. Aitäh.
Leitud.Täname!
Körti keetsime hommikul kodus, ka ööbikuid pole enam ammu laksutamas, aga park on kena ja mõnus. Täname peitjat.
Kiiret leidu sai ka kohvikukülastusega premeeritud.
Aare leitud :)
Kiire leid.
Kotis
Leid tuli kiirelt. Tähistasime seda Kördiööbiku kohviku Napoleoni koogi ja kilupirukaga ;) Aitäh peitjale.
Sai tuuseldatud siin ja seal ja kui siis lõpuks pruudilt küsisin, et kas sa midagi sellist ei näinud seal, siis ta vastas, et nägin küll. Ja nii see leid tuligi. Tema esimene nö. enda leid ja oli väga rahul, et jube põnev aare ja lahendus. Eelnevalt oleme koos aardeid noppinud aga siis ikkagi mina kogemuse pealt neid aardeid välja tõmmanud.
Väga lahe oli seda aaret otsida. Tänud.
Nüüd juba oskasin taolist otsida. Tänud!
Leitud
Leitud
Leitud. Tänud.
Intrigeeriva nimega kohake, mille nimetamise lugu poleks küll niisama arvata osanud, aitäh kohalikku folkloori tutvustamast! Nulli silmates ohkasin ja teadsin, et see 1.5 mulle ilmselt päris 1.5 pole. Halvemal juhul võib juhtuda, et 1.5 tunni pärast tuleb mitteleiuga lahkuda :o) Tänu Andromedale nii kaua aega ei kulunud ikka.
Leitud :)
Tore aare, vahva ümbrus. Aare OK. Täname
Siin pargis oleme ennegi käinud - ikka Kördiööbiku pagari kookikesi ostmas -, ja eks koolistki oleme kuulnud, aga pargi lugu küll teadnud. Aitäh Vaimarile tutvustamast! Aare leitud ja koogid jälle näpus...boonuseks veel lahke müüja huvitavad lood sellest vanast majast.
Meil oli juba päevanorm täis ja olime ka kutse jõululauda tagasi tulekuks saanud, aga see võtame ühe aarde ikka veel nähtus lõi ka täna välja ja noppisime ikkagi selle möödasõidule jäänud aardekese ka üles.
Tänud
Leitud! Tänud peitjale :)
Kas minna Kördiööbiku parki või pagarisse. Otsustasime, et kõigepealt külastame parki ja siis lähme Kördiööbiku pagarisse. Tänud Vaimarile.