Kessu

A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4

N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9

3 august 2011 leidis Terje, Anneli, Reimo, Ervin [pinkpanther]
Kuna (õnneks) polnud enne altpoolt asja vaadanud, ei olnud mingit hirmu ja julgestust ei kasutanud. Sai ruttu logitud ja kui pärast alt mööda jalutasime, võttis tiba jahedaks küll... Karm... EVEJ

26 juuli 2011 leidis Andreas, Mattias ja Mikk [kimkuul]
Retke neljas leid. Lähenesin alt, otsides vihjepuu järgi. Pärast turnisin ülesse ja käes ta oli. EVEJ

26 juuli 2011 leidis Aleksander [agk]
Leidsin! EVEJ

26 juuli 2011 leidis Maarja [maarja]
Leitud :-) EVEJ

8 juuli 2011 leidis Kristo, Terje, Carmel, Grete [kristof]
Selle aarde juures võtsime kuulda soovitust, lapsi mitte kaasa võtta, nii tegimegi, meie läksime ülevalt, lapsed alt ja neile see meeldis, sai ju jalgupidi vees sulistada. Nullis tuli leid kiirelt ja kätte saamisega ka probleeme ei olnud. Võtsime midagi, jätsime midagi. Tänud peitjale sinna juhatamast, saime oma fotokasse hulgaliselt ilusaid pilte.

25 juuni 2011 leidis pilditibi, Alvar & [alksy]
Arvasin, et eest leian midagi veel karmimat. Mina aardeni ei ulatanud, aga Alvar ulatas. Pole vist parim koht. EVEJ

8 mai 2011 leidis [106] [pilditibi]
Merereis Kessule läks sujuvalt, vaid korra kriipis paadimootori jalg kivi, aga miskit hullu ei juhtunud, järgmine kord juba targem. Kui eelmisel päeval paadimootor jonnis ja ei tahtnud mereveega kuidagi sõbralikult läbi saada, siis täna oli hoopis uus päev - väga ilus päev aasta esimeseks paadisõiduks :)
Pangal oli hirmus. Väga hirmus. Eriti, kui oled seda panka ka altpoolt näinud. Eelmisel katsel aarde juurde ronida ei julenud. Nüüdki olin juba mitu korda loobunud, samas tegelesid käed koormarihmade kinnitamisega ja lõpuks ei jäänudki muud üle, kui tuli aarde juurde roomata, sest seda asja ei saanud ju nii jätta.
Aare iseenesest puhas ja korras, aga ... ma küll ei tahaks olla peitja nahas, kui keegi sealt kas ilma või koos kaljunuki või vihjepuuga alla sajab. Mina sinna õnneks rohkem ronima ei pea ja loodan, et keegi taolisesse kohta enam ei peida.
Selle aardeleiu pühendan oma õele, kellel on täna sünnipäev ja kellearust ma olen (natuke?) hull.
V: LPVK kleepsu, J: ginialuse

12 märts 2011 leidis Paavo ja Triin [trine]
Päike, Paavo? Unes ilmselt :D Tallinnast startisime tihedas lumesajus, kujutades ette, kui vinge on sellise tuule ja lörtsiga laidusid vallutada. Umbes Ristis tekkis lootus, et kogu aeg jama kaela ei sajagi, umbes Virtsus hakkasid pilved laiali vajuma. Ja esimene laik sinist taevast jäi pildile Kesselaiul. Esitlesime end kohalikele matkajatena ja suundusime ringile ümber saare mööda mere äärt, sest kõrgemal oli lumi ikka tüütult sügav ja pude. Aare on veidi hirmsas kohas küll, aga õigete abivahenditega ei midagi võimatut. Väga kenad vaated.

12 märts 2011 leidis Triin & Paavo [speedy]
Alles laubä hommikul ärgates
Hakkas kruvima ning kärgatas -
Päike imeline on laidude jaoks
Ei muud kui linnast ma kaoks

Triinul kinni kohe võtsin sabast
Temalt ei kosta vastust labast
Autosse suusad ning ratas aeti
Argimõtted teel sügavale maeti

Kui juba mandri äärde jõudsime
Mu üllatuseks jääteel sõudsime
Suksu veiste vahele seisma jäi
Ring ümber saare meil ees näis

Esmalinnuke peitus nurga taga
Ole nüüd valvas, sa ära maga
Hopsti alla ja karp kohe silmis
Just kui heas kaljuronija filmis

25 veebruar 2011 ei leidnud luuser [pilditibi]
Ei olnud lihtne leida rada pangaservale läbi paksu lumise metsa - aga õige rada oli täiesti läbitav. Leidsin vihjepuu, aga hoolimata kaasasolevast nöörist ei julgenud proovima hakata, sest ei saanud üldse aru, et kuhu astuda ja kas seal all peale lume ka midagi muud on. Hiljem altpoolt lähenedes selgus, et ega ei ole küll. Seda vihjepuud ma julgestuseks küll ei kasutaks ja edaspidi hangin endale midagi asjalikumat ronimise turvamiseks. Puu alune oli ikka üsna õõnsaks pudisenud ja näha oli, et päris mitmetel naabruses asuvatel potensiaalsetel "vihjepuudel" on läinud küllaltki halvasti. Tagasitee üle jää ei olnud sugugi nii meeldiv kui eelmisel päeval Viirelt - ilm oli hall, tuuline, kuigi kraadide poolest soojem, ei olnud eriti nauditav. Värvilisi pilte pole ka mõtet halltoonides ilmaga teha. Jäätrassini oli ka päris tükk maad kõndida ja auto vastujõudmise hetkeks olin kõigest 2,5km kodust. Ilm polnudki nii hull kuivõrd hullult väsinud olid jalad. Päevast sain vaid matkarõõmu :)

31 august 2010 leidis Urve ja Hannes [jussike]
Mööda matkarada oli mõnus liikuda ja nii jõudsime Kessu 2 juurest kiirelt Kessu juurde. Peidikust aarde välja võtnud meenutasime oma kunagist optimismi, kui tahtsime tulla seda otsima üle põlve ulatuvas lumes. EV, J: klaaskivid, nööbid (3+3).

11 august 2010 leidis Taavi, Hendrik, Hannes [taaviv]
Antud aare asus kõige kaunima koha peal Kesselaiu aaretest, sellele ei ole mõtet alt põhimõtteliselt üldse läheneda, ja ka ülevalt on natuke tegemist, et aardeni jõuda. Kaunis koht, ja vaade! J: Marmorkuuli, Kessulaiu kaardi, ning teiste saare aarete kirjeldused koos koordinaatidega. V: EV!

9 märts 2010 kommenteeris Sven [234u]
Nädalavahetusel sai Kesset külastatud. Merel olid väga head olud üleminekuks, eelkõige suuskadega. Laiul on muidugi lumi üle põlve. Aardeid ei näppinud.

16 august 2009 leidis Andreas, Aare, Kalle [sookoll7]
Kessu2 juurest tulime nüüd õiget rada pidi, mis viis meid aardeni. Vahepeal oli ka bussipeatus, kus buss juba ootas reisijaid, aga bussijuhti ei olnud ja teda oodata ka ei viitsinud. Edasi siis mööda rada ja peagi olime kohal. Esimesel vaatamisel sai leitud ja siis tegin hämamis uuringuid lähikonnas, et Gepsitu osutus viimaseks leidjaks ja õnnelikuks, kes sai karbi oma kätte võtta. Logi kirja ja rada pidi sadamasse, kuhu oli jäänud Sirje meid ootama ja tegel seal pildistamisega. Aitähh peitjale.

16 august 2009 leidis Aare, Kalle ja Andreas [gpsitu]
Tulime Kesse 2 juurest mööda matkarada, mis viis ilusasti aardeni. Vaid viimased paar meetrit tuli kadakate vahelt läbi trügida.

Aarde leidis esimesena Kalle ja vist ka Aare, kuigi temal tegelikult polnudki vaja otsida, sest virtuaalsena oli see aare tal juba varem külastatud. Minul läks tiba aega, enne kui päris serva lähedale vaatasin. Ja kuna olin viimane, siis loomulikult jäeti väljavõtmine minu mureks. :-) Aga kõrgust ma ei karda, seega polnud ka midagi muretseda - käe asemel hoidsin kinni vihjepuust.

Peale logimist läksime tagasi sadamasse, et alustada oma tagasiteed, mis kujunes meie kahepäevase paadiretke raskeimaks - merel oli tõusnud tugev tuul ja kõrge laine ning kohati tundus, et läheme kohe-kohe ümber. Seda see Lalli kalamehe peavangutus meie lahkumisel tähendas.

Igatahes otsustasime ära jätta planeeritud 10+10 km otsa Viirelaiule ja olime rõõmsad kui elusate ja tervetena ning isegi suhteliselt kuivadena tagasi Muhumaale jõudsime.

Kesselaiul oli vahva, aitäh sinna aardeid peitnud Svenile!

2 august 2009 leidis Triin ja Urmo [triinu]
Ilm oli super ja süstamatkaks täpselt sobiv, auto jätsime vastaskaldale sõbranna suvilasse (kui olime auto mudast, kuhu see kinni otsustas jääda, naabrite abiga kätte saanud). Aardele lähenesime süstaga. Urmo leidis aarde, Triinu pani tagasi. Urmo hoidis näpuotsast kinni, et Triinu alla ei kukuks:) Võttis jalad värisema küll, kui serva pealt alla vaadata. EVEJ

2 august 2009 leidis Liia, Kadri [groll]
Tore on leida suviselt rahvarohkel saarel geopeitur, kes ulatab aardekarbi, mille just 4.0 maastiku raskusastme peidikust võtnud. Ulataja oli Triinu, me ainult lisasime logile ka oma nimed. Tänan, Triin, tont teab, millega oleks lõppenud minu aardeleidmine, koht on tõepoolest ilus, aga ohtlik. EVEJ

1 august 2009 leidis Lembit ja Andres [polekala]
Kui juba paadiga Kessule jõutud sai, siis loomulikult tuli ette võtta kõik seal leiduvad aarded. Algul kalipsodega kaljuronimine ja siis veel aarde juurde eraldi turnimine. Ilus koht ja põnevalt peidetud aare - st, kättesaamine on põnev. Tänud! EVEJ.

18 juuli 2009 leidis Lauri ja Ermo [pioneer]
Mootorpaat 50 heppase jõuallikaga glisseeris Kessulaiule loetud minutitega. Sel ajal kui Sven ja Andrus läksid Kessulaiu kuberneri audientsile, keerasime meie oma ninad aarete suunas. Teekonna nulli rajasime läbi metsa, mis ei olnud üldse üle jõu käiv. Nullis natuke upitamist ja nimed läksid kirja. Väga tore koht ilusa vaatega. Aare korras. EVEJ.

18 juuli 2009 leidis Pioneer och algaja [algaja]
Selle valisime esimeseks. Kui randa jõudsime siis panime kohe mingit enamvähem õige suunaga rada minekut. Mõni minut hiljem jooksis mööda mingi rebase moodi koer. Kuna tema ei teinud mingit häält siis pidime ise tegema. Varsti jõudsid meile järele ka kapten ja aardepeitja kes ei saanud kumbki aru, et kui me nüüd selle aarde juurde läheme, et mida me siis tollel valitud rajal leida loodame. GPS näit hakkas ka suurenema ja siis sai otse murtud. Polnud seal midagi hullu, igatahes hoiatati hullema eest. Pangale jõudsime Kalevipoja tooli juures. Sildi kõrval oli tõesti mingi metalltorukestega suvetool katkisena maas. Kuna Kalevipoega ennast ei olnud, ju siis oli järgmise tooli järgi läinud. Pisut veel ja olime lõpuks aarde juures. Logid kirja ja siis järgmise juurde. EVEJ

25 juuni 2009 leidis Kristi, Annes ja Urmo [floyd]
Lähimaks sobivaks kohaks, kust Kesselaiule minna, oli kaardi järgi Lalli. Sama kaart näitas sinna kahte samasuurt teed. Reaalsuses osutus üks tee Lallisse täielikuks "oksapesuga" metsateeks ja teine, mida me tagasitulekuks kasutasime, korralikuks kruusakaks. Annes kohtas Lallis juhuslikult ka ühte sõpra, kelle suureks imestuseks me äkki metsast, paadikäru järel, välja keerasime. Lallis oli ametlik paadisadam, kust me vastutuult umbes tunniga Kessele jõudsime. Seal, paat kaldale tõmmatud, oli aarde leidmiseks veidi akrobaatikat vaja, ja käes ta oligi. Logisime, EVEJ. Kesse parim aare :)

30 mai 2009 leidis TopperHarley (GC) [234u]
What a great place. We enjoyed the stay the here with 234U, his friend and the governor of the island :D

30 mai 2009 hooldas Sven [234u]
Hooldasin aaret koos oma uute saksa geosõpradega. Nad said haruldase võimaluse leida sama aaret kõigepealt virtuaalsena (tegid pilti, nagu vahepeal nõue oli) ning mõni minut hiljem logiraamatusse logides ka tavalisena :)
Aardesse läksid uus 1-liitrine säilituskarp, kõik muu vajalik ning veidi vahetusnänni.

24 veebruar 2009 leidis Maku, Laurikas, Meretagune ja Mark [mark]
Teel Kessu juurde nägime veel kahte kogu lähenemas ja mõtlesime, et see oleks küll hea nali kui teolt tabatud tuleks sellise koha peal, kuid kokku me nendega siiski ei juhtunud :)

24 veebruar 2009 leidis Laurikas, Maku, Mark, Meretagune [laurikas]
Geovastlapäeva külastamine oleks vabal päeval siiski liiga kaugeks jäänud ja tuli plaan Kesselaiul ära käia. Auto jätsime rannale ootama ja esimene osa teest jalutades ja edasi juba pooleldi libistades Kessu poole. Otsustasime, et ringiga minna ei viitsi ja ronisime mööda panka üles samast kohast, kus paljud teised enne meidki. Vihjepuu juurde läks lausa georada ja otsima väga ei pidanudki. Väike paus ja edasi Jalutaja poole

24 veebruar 2009 leidis Maku, Laurikas, Mark ja Meretagune [maku]
Plaanis oli väike Muhu-Kessu-Muhu tripp...Aga etterutates öeldes see nii teps ei läinud. Kessule saime lihtsalt, väike turnimine pangal ja puu leitud saigi. Enne Kessut panin hea käna ka maha, täna käsi päris sinine ;) Aga muidu super :)

22 veebruar 2009 leidis Anne-Li, Janno, Teet ja Tiit [teet]
Kuna jääolud lubasid, sai asi ette võetud suuskadel. Jääle asusime Muhust Lalli sadamast, meie tiimis oli 3 suusatajat, 1 alpinist, 1 fotograaf ja 1 aktiivne geopeitur. Eelnevalt oli kindlaks tehtud, et vahemaa on umbes 3,5 km. Ilm oli tol päeval üsna tuuline – 14m/s, aga kuna tuul oli lõunast (küljepealt), siis see eriti ei seganud. Ainult, kui selg tuule poole keerata, sai sellise vungi sisse, et oleks poole tunniga Hiiumaale jõudnud. Jää oli sile, kohati ilma lumekihita. Rahulikus tempos ülesõit võtab aega 30-40 minutit. Kesselaiul jätsime suusad panga alla ja kassi jälgede järgi ronisime pangast ülesse. Kessu aardepuu jäi kenasti kassijäljeraja äärde. Kuna algselt oli tegemist tavalise aardega ja alates 2005. aastast pole keegi seda tavalise aarde kujul taastanud, siis sai vihjepuu juurde ka MITTEAMETLIK aardekonteiner peidetud (aare on endiselt virtuaalne ja leidmiseks on vajalik pilt vihjepuust, logiraamatusse logimine on vabatahtlik).

21 veebruar 2009 leidis j444 [joonas444]
"Ma vaatan paadist kiikriga
Kui kaugelt paistab Saaremaa
Pank, pank, pank, pankrannik..."
nii laulis kunagi propa (lisatud lingil olevas palas mängitakse lugu "pankrannik" 3.54-4.48). pankrannik oli täitsa olemas kuid saaremaa asemel paistis muhumaa - poliitiliselt ebakorrektselt pean tõdema, et mis see muhumaa ikka muud on kui saaremaa käepikendus (järgnevad vihased kirjad muhulastelt).
aarde vahetus läheduses on pinnale lähim lubjakivikit äärmiselt ilus ning eestis vist üsna harvaesinev - tihke, tahke ja hall nagu kalju. see selleks.
esmalt jalutasin aarde juurest alt läbi, tegin foto ning kui ledsin koha, kust üles saab, helistasin peitjale, et kindlaks teha, kas foto tuleb ilmtingimata ülevalt teha - jaa, tuleb küll. seega nühkisin end läbi tiheda metsa aardeni ning tõdesin kohale jõudes, et olen üleni valge - suurepärane valge, puhas, värske ja puuderjas lumi! foto sai loomulikult tehtud, kuid mul ei tulnud enne kella 23 õhtul (kui ma juba olin ammu-ammu tallinnas tagasi olin) pähegi seda mõtet, et ma võiksin omaniku loal aarde taastada. neetud. aga ehk teeb seda siis omanik ise, kui kunagi satud kesselaiule.
tegin laiule (pindala umbes 1,7 ruutkilomeetrit) pooltiiru peale (jõudsin ka ühe korraliku majapidamise juurde) ning suundusin üle metslehmade karjamaa (kogemata, vabandust! lehmad olid seejuures üle keskmise üllatunud) tagasi sadamasse number 1, et mandrile naasta.
vahepeal oli ühtteist muutunud - nimelt puhus vänge tuul, pinna peal tuiskas ning meie jäetud jäljed olid jäljetult kadunud. lume tõttu ei näinud me nüüd enam ka seda kohta, kus jää peal vett oli ja mis teise asjana peale kaldaäärse "mäda jää" jääl liikumise põnevamaks muutis. nimelt kulges rannikult teadmata pikkusega õhema jää riba kusagile muhumaa poole ning selle ületamine oli seotud suurete kahtlustega. kõik sujus õnneks kenasti ning nüüd tuli vaid mandrile tagasi jõuda. ja seda me tegimegi (kuiva nahaga!) - mandrilt mandrile reis kestis kolm ja pool tundi.
kokku läks kindlasti üle 15 kilomeetri, sest ka maismaal ei saanud me eratee tõttu autot vahetult mere äärde jätta. seega igati turvaline. laiul nägime mitmeid atvsid ning ka nendega sõideti mandrilt laiule. siiski tasub ettevaatlik olla, eriti kuna lume alust jääd ei ole näha. aga muidu annan küll kõigile kohe väga rohelise tule - S-U-U-R-E-P-Ä-R-A-N-E matk oli!!! üks parimaid aardeid ikka üle pika aja (mõlemad aarded). ja ma arvan, et top 10 minu senileitud aaretest. omanikule loomulikult suured tänud.
lisaks väike reklaam - rendile anda üliagar geopeitur joonas444 seoses tema sooviga leida üles aarded, mis asuvad vastavalt: kihnu saarel, seasaarel, väike-tjukal, oosäärel, väike-pakril, suur-pakril (nende kahe juurde VEEL mööda jääd ei saa), tondissaarel ja piirissaarel. viitsin läbida pikki vahemaid ja olen vähenõudlik. kui saan, tulen kutse peale kindlasti. (samas välja pakkuda geopeitur joonas444 KÕIKIDE tema poolt leidmata aarete juurde reisikis eesmärgiga need leida. kasulik seltskonna eesmärgil. gps komplekti ei kuulu)
fotod mõlemale logile lähipäevil

15 veebruar 2009 leidis Ove [ove]
Kuna oli teada, et merel on hea uisujää, siis ma ei suutnud panna vastu kiusatusele uisutada Kesselaiule, mis on vanim ja kõrgeim laid Eestis. Praeguste jääoludega on võimalik uisutada kasvõi Saaremaale või Hiiumalle, rääkimata Kihnust, Vormsist ja muudest rannikule lähematest laidudest. Uisutamist alustasin Sepamaa lähedalt olles eelnevalt läbinud tuulikutepargi. Randumispunktiks valisin kahe aarde vahelise RMK matkaraja alguspunkti kuhu jõudsin rannikult ca 20 minutiga. Randudes tutvusin kaldal olevate ehitistega ja siis suundusin juba panka mööda nullpunkti kus tegin kohustusliku pildi vihjepuust. Pangalt suudusin tagasi randumispunkti ja sealt edasi juba Jalutaja aardeni.

11 veebruar 2009 kommenteeris Ove [ove]
Kesselaid asub Kesselaiu maastikukaitsealal. Otseseid liikumispiiranguid seal ei ole aga enne laiu külastamist tasub sellegipoolest tutvuda kehtiva kaitseeeskirjaga http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13132193

24 jaanuar 2009 leidis Laurikas, Maku, Mark, Meretagune [meretagune]
Oli see vast meretrip. Vahva mälestus meelde igaveseks. Saar oli kihvt ja sinna on plaanis kindlasti peagi tagasi minna. Nüüd kui seal on uus aare on enamgi põhjust.

10 august 2007 leidis Silver, Aare ja Kristo [kristo]
Kanuuga sai 3 km Kessulaiule sõidetud, ning siis plätudes läbi võsa murtud. Hea, et veel aarde leht kaasas oli muidu oleksime sealt lahkunud ilma pilti tegemata.

10 august 2007 leidis Kristo, Silver ja Aare [karuonu]
Sõitsime Kessulaiule kanuuga Muhust, Lalli sadamast. Aardekirjeldust enne ei lugenud ja seetõttu pidime lühikeste pükste ja plätudega läbi kadakate murdma. Otsisime 20 minutit pangaserval turnides ka aardekarpi, siis lõpuks lugesime logiteated läbi ja saime teada, et aare on virtuaalseks muutunud. Tegime fotod ning edasi Jalutaja suunas. Tänud peitjale!

24 juuli 2006 leidis Jan, Enn [muhujan]
Jalutaja juurest sai siis ka Kessu juurde jalutatud. Või tuleks seda äärmiselt tihedas võsas ragistamist hoopis ellujäämisretkeks nimetada? Nagu ikka ei olnud me varasematest kogemustest õppinud ja ründasime aaret gps-i järgi otse. Kohal olles ja aardeleiu tingimusi täites leidsime aga palju inimsõbralikuma lahkumisviisi. Pangalt sai hirmuga tuule tugevnemist jälgitud kuid õnneks saime siiski peaaegu kuiva nahaga tagasi. Peitjalt kinnitus leidmisele olemas ning järgmine kord Kesse juba rusikasuurusi maasikaid korjama.

19 veebruar 2006 leidis Annika ja Miki [annafra]
Üle jäätee Kessule, päris huvitav sõit oli. Nalja pakkus rohkem see, et kohalikud külamehed kimasid eest ära, kuna mingil imelikul põhjusel pidasid meid politseiks. Edasi tsiteerin Mikit, kuna koos me seal käisime :" "Aare" suht lihtsalt leitav, vihjepildid saadetud ja peitjalt ka vastus saadud. Koht ka imeilus ja kohalikud äärmiselt sõbralik rahvas.. kutsusid kohvile ja pirukale :). Üritasin ka aardekarpi ennast veel leida, kuid mida pole seda pole.. imelik, et sellise koha pealt saab midagi kaduma minna."

19 veebruar 2006 leidis Miki ja Annika [miki]
Levisid kuuldused korralikult tähistatud jääteest, mis tuli kohe ära proovida. Jäätee oli tõesti korralik ja tähistatud, kui välja arvata mõned hanged, mis pats ja pats vasta põhja käisid. Madalama autoga ei soovitaks proovida, keset merd kinni istuda ja põhja alt lund kraapida võib üsna vastik olla. "Aare" suht lihtsalt leitav, vihjepildid saadetud ja peitjalt ka vastus saadud. Koht ka imeilus ja kohalikud äärmiselt sõbralik rahvas.. kutsusid kohvile ja pirukale :). Üritasin ka aardekarpi ennast veel leida, kuid mida pole seda pole.. imelik, et sellise koha pealt saab midagi kaduma minna.

12 veebruar 2006 ei leidnud Kaido, Indrek, Jüri, Marko ja Kaido(2) [kaits747]
Alustasime hommikul kell 9 rahvusraamatukogu juurest. Siis 4 km üle jää ja veidi veel jääd. Vist ei leidnud, sest all oli ka hea olla. Ei hakanud ronima. PS. Korralik tähistatud jäätee läheb praegu kesselaiule - kasutage juhust!
http://www.looduseomnibuss.ee

18 juuli 2005 kommenteeris peitja [234u]
Kinnitan ylb92 sõnu - aardekarp on tõepoolest kaduma läinud. Mitte ei saa aru, kellele ta seal ette jäi, sest koht on selline, kuhu normaalne inimene vabatahtlikult ukerdama ei lähe ning loodusjõud ma välistaks, sest karp oli päris mõnusasti oma pesas.
Aga ega sellest pole midagi, muutugu see aare siis pealegi virtuaalseks.
Kui oled kindel, et oled õige koha leidnud, siis tee pilt fotol olevast vihjepuust aga selle erinevusega, et foto peab olema tehtud ülevalt. Registreeri leidmine aga foto leidmise kinnitamiseks saada aadressil u@jalutaja.ee.

17 juuli 2005 leidis Ülle,Mirjam [ylb92]
Loodan, et aarde peitjad ei pahanda, kui nimetan selle aarde leitux, kuigi logiraamatusse jäi kanne tegemata(mõjuvatel põhjustel-lubatud aardekarpi polnud).See mind ei heidutanud---vedasin kohale ühe aarde peitjatest ja lömitasin tema nähes aarde koordinaatidel.Ja siis vaatasin kuidas tema oma aaret otsides sama tegi.Loodetavasti aaret ei arhiveerita, vaid lepitaxe näitex pildiga , kus leidja asub vihjepuu kõrval ja sõber alt pildistab.AARE ON LEIDMISVAEVA VÄÄRT!