Toi raba aare
Peitis 07.04.2001 Registreerimata kasutaja [notreg]

| WGS84 dd mm ss.s: 58° 29' 43,69" 25° 53' 29,52" |
| WGS84 dd mm.mmm: 58° 29,7281' 25° 53,4920' |
| dd.dddd: 58,495468 25,891533 L-Est: 610281 6485474 |
Kaardid: Regio: GIF Flash | Maaamet | Google
|
| Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Viljandimaa |
| Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 2.0 Suurus: suur |
Kirjeldus:
Algse aarde paigutasid 07.04.2001 Daago ja Taavi Sõukand, Remy ja Ülar Mändmets
Asukoht oli määratud MAGELLAN 315 –ga ja aare kandilises plastkarbis, mis omakorda on keeratud kilekotti.
- aprillil 2011 taastas aarde Neeme [neeme]:
Kuna aarde algsest peidukohast ei olnud suurt midagi alles jäänud, siis taastasime aarde veidi muudetud koordinaatidel. Vihje jäi samaks aga aardekarbi mõõduks võiks suur olla. Sm. Jaan Kasel (kellel siis veel) oli üks päris sobilik tihendiga konteiner, mis väiksemate metsaelukate hammastele edukalt vastu peaks panema. See siis loosi läkski.
Suurem osa esialgses aardes olnud nännist sai kuivatatud ja lisatud taastatud aardesse. Muude vidinate kõrval leidsid seal oma koha pea kümme aastat tagasi esmaleidjate poolt aardesse jäetud märkmepaber ja kustutuskumm ja loomulikult ka heas korras algne logiraamat. Lisaks veel väike üllatus.
Tänase päeva seisuga on aare leitav kergete jalanõudega (muidugi, kui õige lähenemistee valida ;)). Igal juhul karupere oli seal päris paljajalu ringi paterdanud. Ja kes linnulaulu kuulata tahab, siis sellest seal küll puudust ei ole.
Nii et otsima, seltsimehed geopeiturid, mõnus metsamatk ootab Teid!!!
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid:
omanikuta (1)
(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC62A
Logiteadete statistika:
31 (79,5%)
8
3
1
1
0
Lähimad aarded:
Parika järve - 4,88km
Retk ümber Parika järve - 5,08km
Bonzo - 7,24km
Parika Pühajärve - 7,39km
Maaliline - 7,53km
9 minutit - 7,58km
Parika Väikejärve - 7,62km
Karukäpa aare - 9,90km
Viimati muutis: [enn] 25.11.2011 14:21:56
13 september 2011 kommenteeris
enn [enn

]
Aarde koordinaadid ja kirjeldus muudetud.
11 september 2011 leidis
Peep, Kadri, Mariann, Liis, Martin [parrot]
Selle aarde kohta on ammusest ajast kuvand, et raba ja võsa ja jube jne. Seega on seda külastust aina edasi lükatud. Algul plaanisin kraavi ületada mingil ebakindlal purdel, millel plasttallaga kummarid olid kohe alt ära minemas, siis leiti sild. Edasi oligi paras võsa ja rüpsik. Aga leitud ta siis ka sai. Võib ütelda lõpp hea, kõik hea, aga tagasi sinna küll miski ei kutsu. Tänud.
11 september 2011 leidis
Liis, Martin, Mariann, Peep ja [pekadrip]
Seda (Viljandimaa vanimat) aaret olen ma pidanud üheks hirmsaks asjaks :D Millegipärast pelgasin (mina, kes ma ise hirmuäratav ju olen ; ))
ma sellele aardele autoga lähenemisteid, et kuskil metsade ja rabade vahel... Täna suutsin vist ennast uinutada ;) ja oma hämmastuseks leidsin, et kuni viimase autoga jõutava punktini oli väga suurepärane tee ka meie madalapõhjalisele... Kummikud jalga ja kuna meeles oli logidest mingi viisakas kraaviületuskoht, siis "sillake katki prõks ei läind" ja meie kuivalt üle vee. Aardeni kulgesime mööda sihti, milles oli korralik (geo)maantee, siis läbi kasevõsa, üle langi ja seal ta oligi. Aare. Suur, korras ja huvitav. Vaatasime pilte, uurisime konteinerit ja sisu. Logisime. Tagasi kulgesime mööda metsaalust, mis oli NII mineeritud kellegi poolt ;) Korjasime seeni ja olime peagi auto juures tagasi. Ei midagi hirmsat ju ?!
Tänud aarde taastajatele, kes tegid selle aardega minu päeva ilusaks. NImelt õnnestus mul lõpuks leida teel aarde poole enam-vähem korralik kuuseriisikakoht! Ragistasime seal siis mõnda aega, tulemuseks mõõdukas kuuseriisikakogus... Võtsime aardest pudelitooriku ja ühe seenepildi Mammule, jätsime taskurätipaki (talv tulekul ) ja noa (seenelisele ). Floora on värviliseks muutunud, fauna pidas end viisakalt üleval- sääski polnud, põdrakärbseid väga vähe ja suuremad lojused kenasti kuskil kaugemal :D.
Seega, kena ja ohutu retk... Aitäh!
28 juuli 2011 leidis
Airi, Tauno, Laura-Liisa, Eeva-Liisa [tralls]
Meil näitas gps null-punkti aardest suhteliselt kaugele. Loodus oli ka maskeeringut täiustanud, aga just siis, kui hakkasime mõtlema loobumisele, sai aare lõpuks sõna otseses mõttes välja kaevatud.
26 juuni 2011 leidis
Rita, Lauri [algaja

]
Oli see vast haige otsimine. Alguseks valisin natuke vale tee, mis tähendas kahe kraavi ületamist. Kuna nendega on juba kogemusi, siis tähendas õige koha otsimine umbes 300 meetrit teepikkust lisaks. Lõpuks nullis ei osanud midagi peale hakata. Kraapisime seal ikka üle poole tunni, nii lähemal kui kaugemal. Seejärel saime kajaliisi toru otsa. Tuli välja, et koordinaat oli vale. Ta küll ütles kus õige koht on aga sarnaseid asju oli seal kaks ja me muidugi olime vales kohas. Tegelikult nad väga sarnased ei ole aga no kus me siis teadsime detaile täpsustada. Ja kuna mõlemad pooled olid oma jutus kindlad siis läks nagu läks. Ka seal järgmises kohas läks veerandtunnike. Siis tegin selle saatusliku vea ja panin õige koordinaadi GPSi sisse ja vandusin jälle mitu aega kuna olin suutnud valesti orienteeruda ja pidasin kajaliisilt saadud koordinaati õigeks. Tegelikult oligi õige ja distants ka sobis. Aga kuna ilmakaared suutsin segi ajada siis läksin valesse kohta. Kui GPS lõpuks uue koordinaadiga järgmisse kohta juhatas oli kohe kõik selge. Joppisin veel mitu aega, et mis jama see on. GPX fail oli kõige rohkem 4 päeva vana, aardekirjelduses oli viimane muutmine aga ligi kaks kuud tagasi. Alles nüüd sain aru, et see uus koordinaat ongi hetkel vaid logiteates. Tagasi trampisime läbi suvalise koha. Kuna loodus on jõudsalt kasvanud siis väsitas see kokku poolteist tundi kestnud otsimine ja teekond ikka päris ära. Kraavis on tühine pool meetrit või enam mingit jama, mis suudab haisuga mitme maakonna kärbsed kokku meelitada, üle hüpata enam ei jaksand. Õnneks on kraavide peale puid iga natukese maa tagant kukkunud ja seega ei pidanud mingeid pikki otsinguid või suisa sillaehitust tegema. Auto juures oli ainuke mõte, et tänaseks aitab. Tagasiteel ei juhtund õnneks mingit jama ja selle aardega sai Geojaan 2011 meie jaoks läbi.
8 juuni 2011 leidis
Olev [veskimees]
Leidsin. Väike jalutuskäik metsas koos pildivaatamisega. EVEJ
21 mai 2011 leidis
Kaja ja Bruno [kajaliis]
Maalilistest vaadetest lummatuna asusime vana võlga kustutama. Kordi nillitud aare ei ole tahtnud ennast kuidagi kätte anda - nüüd siis lõpuks! Et pisut põnevust lisada, astusime seekord teele hoopis teist radapidi- otse läbi metsa.Ületasime vesise kraavi, mille forsseerimisel oli abiks mahalangenud puu, kõik ülejäänu oli lihtsalt kohale lonkimise vaev. Karuperekonna paljaid jalajälgi ei kohanud, ühtki rästikut ka mitte. Leid oli kolmandat korda kohale tulemist väärt. Mõnus suur ja puhas konteiner, millest üllatuslikult ka väikese trofee noppisime:)Nüüd me siis teame, et 1000 korda mõõda (isegi kui paned mööda) ja üks kord logi:) ( ..muuhulgas oli Ennuksemäemeil ka sama nädalavahetuse sihtmärk). Lisaks vaatasime laekas olnud pildikataloogi ja lugesime varasemaid logiteateid. Oli soe ja mõnus. Kägu kukkus ja keegi itsitas talle saateks kaasa:) Täname peitjat ja taastajat, eriti sm Jaan Kaske laheda üllatuse eest!:) See aare on otsimist väärt! EJ
25 aprill 2011 hooldas
Neeme [neeme

]
Kuna aarde algsest peidukohast ei olnud suurt midagi alles jäänud (vaata pilti eelmise logi juures) siis taastasime aarde veidi muudetud koordinaatidel. Vihje jäi samaks aga aardekarbi mõõduks võiks suur olla. Sm. Jaan Kasel (kellel siis veel) oli üks päris sobilik tihendiga konteiner, mis väiksemate metsaelukate hammastele edukalt vastu peaks panema. See siis loosi läkski.
Suurem osa esialgses aardes olnud nännist sai kuivatatud ja lisatud taastatud aardesse. Muude vidinate kõrval leidsid seal oma koha pea kümme aastat tagasi esmaleidjate poolt aardesse jäetud märkmepaber ja kustutuskumm ja loomulikult ka heas korras algne logiraamat. Lisaks veel väike üllatus.
Tänase päeva seisuga on aare leitav kergete jalanõudega (muidugi, kui õige lähenemistee valida ;)). Igal juhul karupere oli seal päris paljajalu ringi paterdanud. Ja kes linnulaulu kuulata tahab, siis sellest seal küll puudust ei ole.
Nii et otsima, seltsimehed geopeiturid, mõnus metsamatk ootab Teid!!!
Uued koordinaadid:
N 58° 29,728'
E 25° 53,492'

Uus aardekonteiner
24 aprill 2011 soovis hooldamist
Neeme [neeme

]
Hr. Soomaalaineni ja sm. Jaan Kase (kelle siis veel) kevadise aardereidi, "Plats puhtaks", käigus selgus kurb tõsiasi, et Toi raba aarde aardekarp ei olnud suutnud vastu panna metsaveotraktori rataste jõhkrale survele. Karbi sisu hetkel Viljandis päikese käes kuivamas, nii et ärge praegu seda aaret otsige.
Taastame mõne päeva jooksul seal lähedal.

Aarde praegune seis

Aardepaik

Aardevalvur ka kohal :)
21 august 2010 leidis
Priit & Maarja [bonzo

]
Aarde läheduses laiendas sealset raiesmikku Harvester. See tekitas tunde, et lank on hiljuti tehtud ja süvendas kahtlust, et kas seda aaret on üldse enam võimalik leida. Peale tunnikest ümbruskonna kobestamist hakkasid juba kojumineku mõtted tekkima. Ühe järjekordse peidikukandidaadi juures helises telefon ja justkui võluväel oli seal otsas aarde eelmine leidja - Hannes (jussike) :) Temalt saime kinnitust, et see sama peidkukandidaat, kus me parasjagu olime, ongi see õige ja nii me selle karbi sealt varsti välja kaevasime. Päris hull peidukas, kui nüüd järele mõelda, nagu kulda otsiks. Aare iseenesest oli üsna kuiv ja korras. Meie GPS näitas peidukast nullini 17 meetrit. EVEJ
22 mai 2010 ei leidnud
Kaja ja Bruno [kajaliis]
Lootus aare leida peale jääaja lõppu ei osutunud siiski võimalikuks. Sai vaadatud mööda lanki ja selle servast, miljon sääske ümber tiirutamas, kuid ükski ka eemalt otsitud juurtevahe aaret kätte ei andnud. Teadaolevalt ei ole selle aarde koordinaadid kuigi täpsed ja oleksin tänulik, kui mõni leidnu neid korrigeeriks.
14 mai 2010 leidis
Urve ja Hannes [jussike

]
Pärast BrokRogain V ja Karukäpa aardeid ei olnud erilist tahtmist uuesti sohu sumama minna. Läksime ikkagi Toi raba ligemalt uurima ja leidsime sobivas kohas kraavilt purde ja mõnusa laia tee peaaegu aardeni. Logid ei olnud just kõige julgustavamad, kuid optimistlikult asusime kaski ja kasejäänuseid uurima. Otsisime siit ja sealt, enamasti valedest kohtadest, kuid lõpuks ka õigest - mustas kilekotis oli paari-kolme liitrine ümmargune karp. Kuivatasime aardekarbi põhjst pisut vett, asjad ja logiraamat olid kuivad. EVEJ.
14 märts 2010 kommenteeris
Sven [geokrahv

]
Võin aardele pilgu peale heita pärast seda, kui kogu käesolev jääaeg on ajalooks saanud.
14 märts 2010 ei leidnud
Kaja ja Bruno [kajaliis]
Selle aarde olemasolu tuleb lume sulades kontrollida. Hiidkask, mida varasemates logides kirjeldatud, oli kadunud. Null näitas raiesmikule, kus mitte väga ammu on plats puhtaks tehtud. Paksu lume alt kõiki kände tuvastada ei õnnestunud, kuid nullist 10m olev kask aaret ei paljastanud, samuti 13m eemal olev võimas kasekänd. Millegipärast ei usu, et aare kadunud, kuid kõik sõltub sellest, mis lume alt lõpuks välja sulab. Matk oli aga mõnus - nii räätsadega kui neliveoga.

Seal?

Aardevalvur
13 september 2009 leidis
Jaanika,Elvis [ullunt]
Seekord tuli leid nii kiiresti, et ei jõudnud veel otsima hakatagi.Aare igati korras.Olime kolmandad kes sellel aastal loginud.EVEJ.
30 juuni 2009 ei leidnud
Jaanika ja Elvis [ullunt]
Kaks tundi sai lendlevatele vereimejatele söögiks olla,kuid leidmatuks jäi seekord. Varasemaid logipilte uurides tagantjärgi aimasime mis vast viltu läks. Eks üritame peagi veel.
25 aprill 2009 leidis
Lembit [polekala

]
Lõpuks kolmandal korral leitud u 20 cm paksuse mättakihi alt. Peitsin veidi kergemini ja jätsin sinna ka vihjetoika püsti. Tänud siinkohal geokrahvile leidmiseni viinud vihje eest. EVEJ.

kustutatud logiteade
19 aprill 2009 ei leidnud
Lembit [polekala

]
Ei andnud rahu, üritasin jällegi. Seekord aga vedas GPS alt ning aardeni tuli liikuda u 900 meetrit, kuna EOMAP-is puudus see tee, mida mööda eelmisel korral aardest u 400 meetri kaugusele sai ning see tee oli ka hetkel alles. Sai tuhnitud u 30-40 minutit, aga mida ei olnud, oli aare. No nüüd küll enne tagasi ei lähe, kui keegi leiab ning metsaaardele kohasemalt peidab.
8 jaanuar 2009 leidis
Joonas Vangonen [joonas444]
leitud 2009 suvel
28 august 2008 ei leidnud
Lembit Sullakatko [polekala

]
Päeva esimene mitteleidmine ja üldse esimene aare, mida sel päeval otsitud sai, seega masendav algus geopeituse päevale. Aardest u 80 meetri kaugusele sai ilusti jalutada mööda kraavi serva. 0-punktis aga ühtegi suurt kaske ei olnud. 0-punktist 30 m raadiuses oli u 3 kaske, mida võiks pidada suureks, neist 2 olid maha kukkunud. Sai nende kõigi juurealused läbi tuustitud, aga mida ei ole, seda pole. Eks otsin siis, kui kibestumine üle läheb :) või kui järgmine kord sinna kanti tagasi satun ja rohkem geomesilasi kaasas, et ei peaks üksi sonkima.
19 juuli 2008 leidis
Neeme [neeme

]
Mõnus hommikune aardeleid. Lähenenemiseks kasutasin geopeiturite sillakest ja kitserada. Hiljem nägin ka kitse ennast ja üks musträhn üritas pehkinud puutüvest hakkepuitu teha. Kohale jõudes avastasin, et peidukaid on seal tervele geopeiturite meeskonnale :). Siiski väga kaua ei länud. Võtsin prillipuhastuslapi, mille ka kohe ära kasutasin ja jätsin terariista.

See pruun täpp seal on kits :).
22 märts 2008 leidis
Sven [geokrahv

]
Lähenesin aardele pisikese ringiga, kuna arvasin, et saan lihtsamalt hakkama. Ei saanud. Pidin kraavi ületamiseks peenikese puu otsa ronima ja ennast kallutama, et teisele poole maanduda. Kõik õnnestus suurepäraselt. Pärast aarde juurest lahkudes avastasin, et olin jätnud auto peaaegu silla kõrvale, mis oleks mind kõigist neist seiklustest ilma jätnud. Kuidas ma seda küll ei märganud. Aare heas korras, kuid lahti saamisega pidi kurja vaeva nägema. Võtsin kilpkonna. Jätsin rohelise auto.

Kevad
17 detsember 2007 leidis
Kalle [sookoll7]
Oma arust sai kõik nagu õieti tehtud- õige teeots, et ei peaks kraave ületama jne. aga see et GPS-i patakad saavad tühjaks, seda ei märkand enne, kui aardeni oli jäänud oma 70 meetrit ja GPS jäi "tummaks". Üritasin siis nii umbes seda kätte leida aga tulutult. Proovisin ka vihjetelefonile helistada aga siis sai ka mobla aku tühjaks. Ainuke loogiline järeldus oli , et tuleb taas 800m maha kõndida, et saaks vihjetelefonile helistada ja uuesti tagasi rabavaikusesse aaret taga otsima ja seekord siis edukalt, ehkki sai ka sealt otsitud kus ei ole. EVEJ

Siin ei ole
17 november 2007 leidis
Gpsitu & Paavo [speedy]
Enne tegusat ajurünnakut oli aega, et noppida üks mõnus raba-aare. Pärast auto mahajätmist kraavi äärde sooritasime vaid õige pisut ärevakstegeva kraaviületuse, mis - nagu hiljem selgus - oli ühe teise aarde kõrval lapsemäng.. ;) Ületuse tegi lihtsaks Gpsitu pildil olev geopeiturisillake. Ilm oli jalutuskäiguks ideaalne - maa valge, õhk karge ja päikegi piilus vahepeal taevast alla. Aardeni jõudmiseks suutsime oma lolli pea ja samasuguseks muutunud GPSiga veel ühe kraavi ületada. Mul jäi veel teisel kaldal maandudes kummik poolenisti mudasse kinni. Peagi olime vihjatud hiidkase juures ja asusime otsima. Aare paljastus üsna kiirelt sobivast kohast. Küll takistas külmunud maa selle kohest kättesaamist, kuid sellegi peale ei kulunud nii palju aega, kui aardekarbi avamiseks, mida Gpsitugi kirjeldas. Lõpuks olime nelja käe ja ühe jalaga kallal :) Aarde juurest lahkusin tuli Gpsitule ootamatult meelde, et tal täitus Eesti aaretega ümmargune number - 300. Selle peale surusime temaga sõbralikult käppa ning tõdesime, et homme saabub päev, mil ka minul üks vägagi soliidne number ette lööb - Gpsitu+10^2 :)
V: sigarikarp, millest saab loodetavasti millalgi mõne toreda miniaarde karp. J: kaks Simpeli SIM-kaarti.

Lihtne tee

Raske(m) tee
17 november 2007 leidis
Speedy ja gpsitu [gpsitu

]
Lähenesime koordinaaide nullpunktile läänest mööda liivaseid metsateid. 600 meetri peal jätsime auto seisma ja ületasime geopeiturite "silla". Seejärel lonkisime mööda mõnusalt kandilisi spiraalteid niikaua kuni tuvastasime kase. Mina, pime kana, katsusin muidugi õige koha kõrvalt ja suundusin seejärel mujale. Speedy sai aardekarbile paremini pihta.
Aardekarpi aga avasime lausa kahe mehe jõul, kuna üksinda ei käinud meil jõud (ega mõistus :)) kummalgi karbist üle.
Aare kuiv ja korras, sisu nagu uus. Mina ei võtnud ega jätnud midagi.
Alles peale aarde juurest lahkumist tuli meelde, et selle aarde leiuga keris edetabelis ette number 300.

Geopeitur sillal

Klassikaline vihjepilt

Aardevalvur. Tõsi, aardest _mõnevõrra_ eemal ;)
23 juuni 2007 leidis
Hanno [hanno5000]
Jaanipäeva viimane aare tuli suht raskelt, kui arvestada pikka jalutuskäiku.. oleks saanud ka lõigata, aga siis oleks võsas madistamise peale kindlasti rohkem aega kulunud... kohale jõudes natuke tuhnimist ja punkt jälle kirjas :) V:lipsunõela J:punalipuga märgi

Nii pikk...

... nii pikk on tee!
2 juuni 2007 leidis
Miki [miki

]
Lähenemisvõimalused olid päris heaks tehtud, teeäärsed kraavid ära süvendatud ja metsateele liiv peale veetud. Edasi lähenesime nina aarde suunas ja spiraalselt, kuna kraavid ja tihe padrik kirjutasid selle teekonna niimoodi ette. Leidmine vihjeid lugedes lihtne, ei võtnud ega jätnud. Tagasi tulime spiraalset metsateed mööda, oluliselt lihtsama vaevaga. Auto juures ootas ees väike üllatus. Nimelt oli vahepeal käinud üks uudishimulik mesikäpp meie sõiduvahendit uudistamas ja oma jäljed liivale jätnud. Kahjuks oli ta ise juba jõudnud lahkuda, aga meeldiv algus ikkagi päevale.
23 september 2006 leidis
Pioneer [pioneer]
Kunagi talvel sai seda aaret edutult "proovimas" käidud, aga nüüd olid metsateed kuivad ja lähenemisvõimalused head. Aardepuntra kättesaamisega oli natuke pusimist aga meelitades täitsa võimalik. Aare korras EVEJ.
11 juuni 2006 leidis
Silver ja Aare [karuonu

]
Teisel katsel valisime lähenemiseks uue suuna. Auto jäi 600m kaugusele ja saime kuiva jalaga mööda metsasihte kohale. Kask oli talvisest katsest juba tuttav ning aarde leidmiseks kulus umbes 5 min. Korralik karp on hoidnud sisu kuivana. V: avaja, J: metallist taso.
7 jaanuar 2006 ei leidnud
Kirke, Silver, Juss ja Aare [karuonu

]
Auto jätsime 1,67 km kaugusele, sest edaspidi oleks kinnijäämine olnud kindel. Seda spiraalset metsateed meil leida ei õnnestunud ja nii tuli viimased 600m liikuda läbi padriku. Kolmeharulise kase jätsime kohe rahule, arvame et leidsime ka õige kase üles, aga kuna juurtealune oli kõva jää sees, siis usume et tulime valel aastaajal.
15 mai 2005 leidis
Ove ja Siim [ove

]
Leidsime aarde kell 19:45. Selle aarde puhul olin valmis palju hullemaks matkaks aardeni aga tegelikult saab selle aardeni üsna lihtsalt. Sama lihtsalt õnnestus aare ka oma peidikust välja õngitseda. Aardest võtsime koheseks tarbimiseks Jägermeistri pudelikese ja salvrätipaki, juurde lisasime pudeliavaja ja tulemasina.
25 jaanuar 2005 leidis
Priit [priit]
Tore koht, ilus loodus, õnnestus läheneda kuivade jalgadega ning huvitaval kombel viisid ehku peale valitud metsasihid meid spiraalselt aardele aina lähemale. Uutel leidjatel tuleks tähele panna, et umbes 15m kaugusel tollest õigest mahamurtud kasest asub teine võimas kask, mis on kolmeharuline ning üks harudest on umbes 4 meetri kõrguselt ära murdunud. Toda teist kaske ei ole mõtet enam kiusata, nimelt sai too vale puuke enam v2hem paljaste juurte peale seisma kaevatud ning hiljem kümme minutit vaeva nähtud, et kogu muld tagasi panna.

Lehmi talvel ei ole :)

Peale tunnist kaevamist on aare leitud
23 jaanuar 2005 leidis
Aivar ja Priit [Aizar

]
Pärast eelmise nädala retke Karukäpa aarde juurde olime valmis samasuguseks ujumiseks, kuid seekord ei tulnud ületada ühtegi kraavi (va üks ülejooksev truup) ning metsa pidi siirduma alles siis, kui aardeni oli jäänud 60m. Auto pidime siiski jätma ca 1,2km peale, kus tee oli tõkestanud langenud kuusk.
Samas asus üksik puuraidur vana bmw, autosuvila ja moodsa väljaveotraktoriga, kellele sai resoluutselt teatatud, et me tulime siia mõõtmisi sooritama ja olgu ta lahke ning näidaku koht, kuhu me saame auto parkida. Puuraidur näitas meile koha ette ja sulges ennast seejärel suvilasse, piiludes meie tegemisi läbi kardina. Kui me kahe tunni pärast tagasi jõudsime, oli ta jätkuvalt suvilas..
Aare iseenesest oli korras ja asus tõesti kõige suurema kase juurte vahel, kahjuks ei paistnud see suurus aga kohe välja..
Lisasime aardesse pudeli taimejooki, mis järgmisele mägrale arvatavasti ära kulub, mässisime aarde uute kilekotti ja kõmpisime autovalvuri juurde tagasi.
17 jaanuar 2005 leidis
Taavo [Taavo]
Uuel katsel jätsin auto murdunud puu taha linnulennul 1,3 km kaugusele aardest ja kõmpisin kohale väikese ringiga ilusat metsasihti pidi. Aare oli suurvee tõttu ujuvas olekus, kuid et karp oli tihe, polnud niiskus aardele liiga teinud. evej.
14 detsember 2004 ei leidnud
Taavo [Taavo]
Selle aarde mitteleidmiseks kulus täna 6 tundi ja lähemale kui 600m aardele ma ei jõudnudki. Soov oli võrrelda Regio CD-atlast ja APSinfo kaarditarkvara. Külmunud maanteed olid alanud vihma tõttu kiilasjääs, teeäärest kraavist leidsin Opel Astra "sussid püsti" ja rattad alles veeremas. Auto salongis polnud minu arust ruumi enam kassilegi, kuid juht ronis siiski täitsa tervelt välja. Ma polnud abiga kitsi (teadmata, et abi endalgi kohe vaja läheb) ja sikutasin hetkega vanarauaks saanud sõiduki jälle ratastele ja teele. Aardeni sõit jätkus fotodelt tuttaval karjateel, seejärel oli valida kahe metsasihi vahel. Paraku valisin selle, mis uuel Regio kaardil "karvaga" tähistatud ja see osutus halvaks valikuks. Koordinaatidel N58 29 30 E25 53 38
otsustas maastikuauto kolmemõõtmelise ruumi kasuks ja liikus järsult ühe meetri otsejoones maakera keskpunkti poole. Peale esimesi vandesõnu tegelesin kaevetöödega, kuid seesamune keskpunkt lähenes veelgi. Siinkohal siis suurimad tänud Petsile, kes õhtupimeduse saabudes mind sealt mülkast välja vintsis. Nii et esmamulje: uus Regio atlas on tegija, isegi NL kindralstaabi kaardid ei tea sealkandis teid olevat. Plaanis oli veel Päevalehe aarde olemasolu kontrollimine (aga selle said teisedki just tehtud), käia ära GD-42 NIUR punktis ja taas kord külastada Äntu aaret (ei teagi, miks teised aardekütid seda pelgavad) ning tagasiteel põigata Norrasse, kuid need plaanid lükkusid parematele päevadele.
23 oktoober 2004 leidis
Ivo Viljus [ivo]
Leidsin Andiga
23 oktoober 2004 leidis
Ivo, Katrin ja Andi [andi

]
Aare oli täitsa ilusti omal kohal. Ja üllatavalt kuiv kuigi oli praktiliselt vee sees. Tee aardeni osutus suhteliselt lihtsaks, olime valmis hullemaks. Tagasi minekuks leidsime veel lihtsama tee, kus ei tulnud tõepoolest ühtki kraavi ületada.
Võtsime münte, jätsime kilpkonna.
Nagu pildilt sattusime tagasiteel sama teed minema teiste, musta-valge-kirjude geopeituritega. Nalja igal juhul sai.

Käes!

Kaas-geopeiturid
16 august 2003 leidis
Helen [helen]
16.08.03 kell 11.45 leidsid aarde Helen ja Samuel. Käisime aarde läheduses ka eelmisel õhtul, kuid kuna seljataga oli üsna väsitav matk Karukäpa aardeni ja hakkas juba hämarduma, otsustasime otsinguid jätkata hommikul. Esialgu lootsime autoga pääseda üsna lähedale aga kohapeal selgus, et linnamaasturiga pole mõtet kõrges rohus ja kaheldava sõidetavusega teele minna. Niisiis jätsime auto umbes 800 m kaugusele ja liikusime edasi mööda sihti. Polnud vaja ületada ühtegi kraavi, kohale sai üsna kerge vaevaga. Kask oli võimas ja selle juure alt aardekarbi leidsimegi. Lisasime aardesse pastaka, Pokemoni taso ja embleemi. Omale napsasime lõhnakuuse ja patareid.Aardele lähenedes nägime palju metsloomade jälgi, loomi endid keset päeva vastu ei jalutanud.
2 august 2003 leidis
Lenno+Anne Grünberg [vares]
02.08.03 kell 8:50 külastasid Toi Raba aaret Anne, Lenno ja SporTrak Color. Nädal varem jäi aare pimeduse ja algselt valekoordinaatsüsteemi tõttu leidmata. Varandus on täitsa olemas ja hästi säilinud. Aardest näppasime ära parmupilli ja kuke monumendi. Asemele panimelõhnakuuse ja 4 erinevat välismaa münti. Koht on võimas, seda eriti hommikuses päikesetõusus. Kui sinna jõudmiseks kasutada metsasihte (saabpalju kuivemalt kohale), siis ühel sihtide ristmikul on kraavis vägev kopratamm. Üldse tegutseb neid seal hästi palju. Vihje: hommikused udusedpäikesetõusud tekitavad seal suurepäraseid fotografeerimisvõimalusi. Edu järgmistele leidjatele.
14 mai 2003 leidis
Hannes Rõõm [hannes]
14.05.03 kell 13.45 leidsid Toi raba aarde Pets, Rulle, Kristo ja Hannes. Kask oli kannatada saanud, aga aare oli ilusasti omal kohal. Autoga sai muide 60 meetri kaugusele!Voõtsime aardest uksekellanupu, kala, klammerdaja ja pastaka. Aardesse pandud juurde : suupill,pabertaskurätikud, keraamiline kukk ja ukseing.
1 juuni 2002 leidis
Registreerimata kasutaja [notreg]
01.06.02 kell 23.05 leidsid Toi raba aarde Kristiina, Ursula, Martin ja Andres. Kask oli tõesti vägev välja valitud - muljetavaldav! Autojuurest oli aardeni linnulennult 750 m, aga teekond oli keeruline. Kraavide ületamine pakkus tõsiseid väljakutseid :)Tagasi läksime pärast teist teed pidi ja pääsesime oluliselt vähemate kraaviületamistega. Maasturiga peaks aga olema võimalik aardest50 m kaugusele jõuda, kui kohalikku kaarti põhjalikult uurida. Põtru kahjuks ei näinud, soovime selleks edu järgmisteleaardeotsijatele :-)
17 märts 2002 kommenteeris
Registreerimata kasutaja [notreg]
17.03.02 käisid aarde omanikud Remy Mändmets, Daago Sõukand ja Ülar Mändmetskontrollimas "Toi Raba Aarde" seisukorda. Kirjutasid: Aare oli heas seisus. Kahjuks leidsime logiraamatust ainult esimeste ja seinini ainsate külastajate sissekande. Ilm oli fantastiline - lauspäike ning soojaca 6 kraadi. Ümbruskond oli rohkem kui enam kaetud põdra jälgedest.
15 september 2001 leidis
Reido [reido]
15.09.01 kell 11.05 leidsid Reido ja Vahur Toi raba aarde. Kirjutasid: Võtsime CD ja kasseti asemele panime kustutuskummi, märkmepaberi ja sigarillode karbi.Ei tea kas see suur kask oli aaret peites ka murdunud, aga igatahes nüüd ta seda on.Et see aardepurk on siis murdunud kase juurte all.
Midagi rasket seal tegelikult ei olnud, ausalt öeldes ootasime palju hullemat. Sai ennast ette valmistatud kraavide ületamiseksjne. Aga saab minna ka ilma ühtegi kraavi ületamata. Leidsime aardepurgi üles siis hakkas korralikku paduvihmasadama.