A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4

N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9

1 veebruar 2012 kommenteeris Märt [mart]
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".

29 jaanuar 2012 leidis Eero [valap]
Jahimugud ajasid läheduses põtra taga, mina läksin enne aarde suvepuhkusele minekut Punahunti jahtima. J: koer, EV.

1 oktoober 2011 leidis Aare & Carolina [caro]
Selleks retkeks olime ette valmistunud, räätsad kaasas ja puha. Tahtsime teha pikniku vaatetornis, kuid see oli mugusid täis. Läksime siis üle raba otsejoones aarde poole minema. Nautisime päikesepaistet, sooja ilma, jõhvikaid ja raba. Minul esimene kord ilma lumeta räätsadel kõndida ja päris vahva kogemus oli. Eriti vaatama ei pidanud, kuhu astuda, kandis küll. Aare, kui veidi raskem persoon, sumpas küll paar korda, kuid raba kandis tedagi. Mõtlesin nende kõikide peale, kes ilma räätsata ja pimedas ja päikesetõusu ajal seda aaret on võtmas käinud. Respekt!
Pikniku tegime aarde kõrval hoopis ja siis tagasiteele, mugud olid ikka vaatetornis. Kokku läks meil vast tunnike. Tänud taastajatele, väga lahe matk oli!

21 september 2011 hooldas Koit [koit46]
Aarde kaan oli rebase poolt auguliseks krõbistatud. Parandasin geokotis olnud MacGyver-i teibiga. Kui keegi sinna plaanib minema hakata, võib mulle helistada - ütlen mis peaks kaasa võtma, et aare korda saada.

21 september 2011 leidis Koit [koit46]
Sai ka esimene pikem rabakas ette võetud. Räätsasid ei kasutanud, selle asemel oli 2 meetrine kaigas kaasas - juhuks kui kusagil sisse peaks vajuma. Sinna minnes valisin hoolikalt kuhu astuda aga tagasiteel tulin kõige osemat teed, vältisin vaid kahte vesisemat kohta. Mõnus.

13 juuli 2011 leidis Gerto Kadarik [gernel]
Nonii...tükk aega pinnuks silmas olnud aare sai lõpuks võetud. Aarde poole sõites tuli meelde et maha ununesid kummikud ja tagasi enam minema ei hakanud, siis tuligi plätudega teele asuda :) Kerge ei olnud, ja üksi oli pagana igav, aga huvitav küll...vahepeal sai lausa neljakäpukil edasi minna kuna maapind ei tahtnud eriti kanda :D Et kui keegi sellisel aastaajal eriti ei julge minna siis julgestuseks võin öelda et praegu just põnevam ongi ja hakkama saab ka kindlasti, isegi ligi 100kg kaaluv ja plätudes kodanik :D Aarde konteinet oli ilma kaaneta! V: mingi ristike J: lipsunõela

1 juuli 2011 kommenteeris Märt [mart]
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".

7 veebruar 2011 kommenteeris Märt [mart]
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".

5 veebruar 2011 kommenteeris Koit [koit46]
Seoses liikumispiiranguga võiks aarde ajutiselt kättesaamatuks muuta.

22 jaanuar 2011 leidis Sm. Jaan Kask ja Neeme [neeme]
Plaanisime juba tükk aega tagasi koos sm. Jaan Kasega (kellega siis veel) Sookuninga kuningriiki punahunti jahtima minna, aga siis tõmbas plaanidele kriipsu peale üks tujukas noorik nimega Monika. Seekord uuele katsele lootuses, et teedemeestel on vahepeal ka väiksema tähtsusega teede jaoks jõudu jagunud. Nii oligi ja jalgsimatka saimegi alustada juba kaitseala infotahvli juurest.

Kerge lumesadu ja parajad külmakraadid olid metsa, milles teekond kulges, muutnud eriliselt muinasjutuliseks. Pehme koheva lumega oli kaetud kõik ümbritsev. Iga lumehangest väljaulatuv rohukõrs, iga puu ja põõsas, iga väiksemgi oksake oli kui mõne suure kunstniku filigraanne meistriteos. Midagi, mida tõeliselt nautida võis.

Varsti paistis ka rabarinnak ja edasine teekond kulges juba valges vaikuses puhkavas rabas, kus taevas ja lumine maapind kauguses ühte sulasid. Märkamatult olime jõudnud aardepaigani, aga siin läks asi tõsiseks. Ei mingit laugast, ei kõrgemat ega madalamat kohta, veel vähem mingit poolsaart ei suutnud silm eraldada. Kõik ühtlaselt sile. Esialgu võttis nõutuks küll. Mõningase kaevamise järel suutsime siiski tuvastada päris mitu võimalikku peidukohta, mis vihjega sobisid, üks neist eriti ahvatlev. Kuigi jah, külm oli teinud oma töö ning ei olnud mingit soovi rabapinda lõhkuma hakata. Seepärast otsustasime mõningase kaalumise järel tülitada üht aarde taastajatest, et saada kinnitust koordinaatide osas. Nii oligi, aare peitis end otse meie jalge ees, ainult et rabapinnas oli suutnud aardekonteineri ülihästi ära maskeerida.

Edasine läks juba ladusalt. Konteinerit välja sikutama ei hakanud. Kaas avanes lihtsalt ja paljastas heas korras aarde. Minu poolt jäi konteinerisse täring ja sm. Jaan Kase (kelle siis veel) poolt pisike metallist rist.

Aitäh peitjatele ja loomulikult suur aitäh aarde taastajatele!

17 oktoober 2010 leidis Sven ja Kadri [pekadrip]
Olgu tänatud,kes iganes "jumal", et on olemas hooldust vajavaid aardeid, millele Geokrahv appi minna tahab ja meidki kaasa kutsub. Kuna raba-aarded tunduvad rohkem mulle konti mööda olevat, kui ülejäänud perele, siis anti mulle võimalus sellest geotakso teenusest kinni haarata. Sellega kaasnes juba peaaegu traditsiooniline varane start ;) Viljandist. Teekond Punahundi juurde oli tänu minu arust juba üpris koledale teele pisut kõhedust tekitav. Madalapõhjalisema autoga sinna eriti ei roniks... Üllatav on sellisest maapaost leida väga korralik metsaonn, lõkkekoht ja rappa suunduv laudtee. Teatud "asutuse" seintel olevad veejäljed tekitasid küsimuse viienda aastaaja olemasolu võimalikkusest ka Sookuninga kaitsealal... Äkki polegi see ainult Soomaa eripära? Laudtee libedus võimaldas varakult harjutada talviseks liulaskmise hooajaks. Vaatetorni juures panime räätsad alla ja kulgesime mööda üpris märga ja rõõmustavalt kõikuvat jalgealust pidi aarde juurde. Viimase aja rabaretkedega võrreldes oli see vahemaa, mis läbida tuli, ikka naeruväärselt väike... Punahundi aaret ümbritsev raba on just selline, mis mulle meeldib: avar ja silmapiir on kaugel, mitte vaade ei sumbu lähimate mändide okstesse.... Minul kasutada olnud second hand räätsad, mille ma ise ära olin parandanud mäkaiveri stiilis, pidasid ilusti vastu... algselt terve rääts, aga otsustas krõpsti katki minna. Kuna hästi varustatatud geopeituril on ju kaablikinnitused alati seljakotis, siis väike remont männiokstega ja matk võiski edukalt jätkuda. Aarde leidmisest on Sven juba kirjutanud, ära pean märkima ainult seda, et kui ma veidi kahtlesin, et kas mul on ikka eetiline leid kirja panna, kuna viibin ju taastajate hulgas, siis arvestades kokku korjatud vana aarde osade hulka, olen ma selle aarde ju ikka tõesti täiesti reaalselt leidnud ;) Vanad logiraamatud viibivad nüüd Viljandis meie katuse all ja homme üritan neid märgi känkraid veidi vees harutada ja näis, kas leiab sealt midagi loetavat veel... Pärast veidi tuulist ja jahedat raba oli kiirelt soojenev metsaonn meeldiv üllatus. Oma võileibu ei pidanudki lageda taeva all sööma. Aitäh kõigile, kes selle retke põhjustasid-võimaldasid!

17 oktoober 2010 hooldas Kadri ja Sven [geokrahv]
Tee onni juurde oli mõnes kohas päris huvitavas seisus aga kohale saime. Laudtee oli puulehtedega kaetud ja üsna libe. Ja lõpuks imestasin veel, et kunagi sai ilma räätsata aarde juures käidud. Enamus teekonnast õõtsus üsna kahtlaselt jalge all. Aardepaigas avnes pilt, kus kõik uued ja vanad konteinerid, aardenänn ja kogu muu kraam oli mingis raadiuses pilla-palla laiali. Korjasime kogu selle geoprügi kokku ja tõime sealt ära. Aardel on nüüd uus konteiner ja uus sisu. Uus konteiner on 5cm. läbimõõduga ja 30cm. pikkune toru. Asub oma kõige algsemast asukohast umbes meetri kaugusel kõige kõrgema koha peal.
Rõõmu teeb see, et laagriplatsil olev matkaonn on köetav ja meie proovisime lõunatades selle toasooja ära. Üsna kiiresti sai kontidesse sooja sisse :)

7 oktoober 2010 kommenteeris Sven [geokrahv]
Kui keegi ette ei jõua, siis lähinädalatel võin aarde juures ära käia. Koht ikkagi külastust väärt ja aare võiks seal kah heas korras olla. Pealegi see viimane karp on kah sinna enda poolt viidud. Tundub, et aardeomanik tõepoolest ei mängi enam.

7 oktoober 2010 kommenteeris Jaanus [jmets]
Vanarahvas oskas öelda: Kes viga näeb laita, see tulgu ja aidaku!

7 oktoober 2010 soovis hooldamist . [kaits747]
aare vajab endiselt üle vaatamist

25 detsember 2009 soovis hooldamist Priit [triip]
Vesi oli karpi sisse saanud ning kõik oli jääs. Logiraamat oli nii "punnis", et karpi kinni panna polnud võimalik. Sättisin kogu kraami mõni meeter eemal oleva männi otsa. Üldiselt sobiks sinna Karukäpa aarde sarnane peitmisviis.

25 detsember 2009 leidis Priit, Merka, Kertu [triip]
Peale nädalast korralikku külma oli ainult aardeni jalutamise vaev. Vihje abil ei olnud lume alt otsimine ka kuigi keeruline. Kuna aardes oli kõik jääs, siis logi läks Elistvere loomaaia piletile ning panin juhendi kõrvale minigrippi.

18 september 2009 leidis Maario & Hanno [hanno5000]
Plaan ööbida aarde lähedal metsaonnis ja teha hommikune äratus rabas, muutus, kui tuli mõte võtta aare juba saabunud pimeduses.. Mõeldud.... tehtud! Onni juurest haarasime vesisemate kohtade ületuseks kaasa ühe abivahendi, millest oli eesmärgi saavutamisel ka väga palju kasu. Eelnevalt olime veel valges käinud tornis ja mõelnud valmis enam-vähem teekonna aardeni, nüüd oli vaja seda ainult järgida toetudes mingile mälupildile kusagilt ülevalt vaadatuna. Igatahes, kohale me jõudsime, kõigepealt küll vihjele vastava koha naabrusse, aga tänu sellele saime aru ka vihje mõttest ning miks aare just sinna peidetud on. Olles karbini jõudnud, tegime mõned pildid ning siis kustutasime lambid ja nautisime lihtsalt silmapiiri ja kohta kus olime... Jättis ikka mulje küll! Tagasitee püüdsime liikuda enam-vähem samades jälgedes ning kaalu-väsimuse suhte tõttu olime kuivemale pinnasele jõudes sunnitud abivahendi lihtsalt rappa maha jätma... ehk järgmine leiab ja kasutab ka... Logi sai kirja 23:30. Tänud peitjale, väga mõnus seiklus oli!

18 september 2009 leidis Hanno & Maario [loom]
Meie ikka öösel, pimedas tahtsime seda aaret võtta, muidu polex old äkki piisavalt huvitav. Igal juhul meil oli, üks paremaid aardeid kogu meie Pärnumaa seikluse peale. Tänud peitjale! EVEJ

7 juuli 2009 leidis Lembit [polekala]
Selle päeva vaieldamatult kõige väsitavam aare. Praegu vastab raskusaste märgitule, kes ei usu, mingu proovigu. Mul oma 90+ kilodega oli seal üsna vahva seigelda. Tänud! J-märgi EV.

30 juuni 2009 kommenteeris Märt [mart]
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".

31 jaanuar 2009 kommenteeris Märt [mart]
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".

24 jaanuar 2009 leidis Maku ja Mark [mark]
EMT teateid Lätti saabumisest ei saanud väga tõsiselt võtta, sest meie andmete järgi pidime me vähemalt 50 meetrit piirist olema. Küll aga pani mõtlema selle üle, et kas inimesed, kes elavad piiri ääres saavad iga päev kümneid sõnumeid, kui mobiil masti vahetab? Külm talv on kindlasti kergeim aeg selle aarde otsimiseks.

24 jaanuar 2009 leidis Maku & Mark [maku]
Teepeal aarde juurde kohtasime surnud Põtra, kellel oli kõht lahti lõigatud ja ootas transporti... Transport saabuski natukese aja pärast kui olime eemaldunud autoga (RMK mehed oma džiibiga). Muidu jalgsi matk oli suurepärane rabas :) Mõtlesime minna korraks Lätti ka, aga ei viitsinud :P Meie Saaremaalt mandrile tulemise põhjus oligi see aare, õnneks saime ta kätte :)

21 jaanuar 2009 leidis Lauri & Leho [algaja]
See rabaaare oli tol hetkel lihtsalt puhkus. Nagu kultuurne inimene ikka läks Leho onni, et seal õiged jalavarjud sokkidele ümber asetada. Seejärel asusime minekule. Hommikul olin ka ühe varemelidjaga rääkinud ja ta pakkus, et ei pruugi väga lihtne olla. Võtsime siis mingi harja kaasa. Torni juures tegime otsuse, et ega sellise kergelt uduse ilmaga pole eriti mõtet sinna ronida ja läksime otse aarde juurde. Kohapeal sai ka see ammune konteiner leitud ja siis tuli õiget asja otsima hakata. Aga polnudki midagi otsida. Mina suutsin vaid ühe koha leida, mis kahtlane tundus ja seal see aare ka oli. Loomulikult tuli karpi nähes meelde jutt katkisest kaanest ja kirusin end, et olles seda mitu korda lugenud ei taibanud ma ikkagi uut karpi kaasa võtta. Logid kirja ja siis tagasi. Korraga röökis Leho midagi. Peale seda kui ma ülimalt nõutu näoga end ümber pöörasin, et mis juhtus sain teada, et logiraamat on tal taskus. Ma ei saa siiani aru, mida imet ta seda üldse endale taskusse toppis aga tagasi ta igatahes läks. Kui ta aarde juurest jälle kõndima hakkas käskisin tal seisma jääda ja uuesti kõik taskus üle vaadata ... Lõpuks lükkasime natuke laudtee pealt lund maha, sest täitsa niisama ei olnud me ju harja kaasa tassinud. EVEJ

21 jaanuar 2009 leidis Leho & Lauri [morgot]
Peale töisete tegemiste lõpetamist piirkonnas sai ära kasutatud vaba aega. Ja seegi aare ära nopitud. Tegelikult sai selleks ka natuke ette valmistatud kah.
Onnini jõudmine oli lihtne ja peale autost välja ronimist tervitas kohe ka Läti mobiililevi oma tervitussõnumiga. Raba oli parasjagu külmunud, et ilusti nulli jõuda.Ei mingit ragisemist ega vett. Tagasiteel peale mingit hetke aga gepsu taskusse torgates avastasin, et logiraamat oli taskus. Tõin kuuldavale väga ropu S tähega lõppeva sõna nii, et ka lätlased seda kuulsid. Õnneks oli tagasi vaid 200 meetrit mis sai kiiresti läbitud.

17 jaanuar 2009 leidis Reido, Anne [reido]
Kõige hullem oli suuremalt jaolt kiilasjääga kaetud teed mööda autoga sinna kohale saamine, rabas oli juba lihtne, kohalejalutamise vaev. Külm ilm ja hetkel praktiliselt lumevaba, seetõttu leidsime ka kohe. Aardekarbi kaas on mõranenud. EVEJ

7 jaanuar 2009 leidis Kalle [sookoll7]
Et kõik ausalt ara rääkida, pean alustama algusest.Selle aarde otsimisele andsid tõuke geopeiturid jmets (kes kutsus kõiki seda aaret otsima oma logis ), telc ja algaja (kes käisid ka rabamatkal). Muidugi oli telci ja algaja matk ikka kõva ettevõtmine. Mina arvasin, et teen soojendusmatka Punahundile. Et aga öösel tuli päris palju lund, siis autoga parkimisplatsile saada oli palju raskem, kui rabas liikuda. Lund oli nii palju tulnud, et oli teeäärsed puud maha painutanud ja tee sulgenud. Oma pool tundi sõitsin viimast kilomeetrit parkimisplatsini. 50-100m sõitu ja siis taas puid lumest puhtaks raputama, et saaks alt läbi sõita. Ja nii see tee parklani oli. Raba oli muidugi peale lumesadu päris sile, et ei näinud kuhu astud aga sellest ei olnud midagi, sest raba oli ilusti kinni külmanud. Jõudnud kohale, hakkasin nulli ümruses ringi vaatama ja leidsin vana ujuv konteineri aga uut ei leidnud. Oma pool tundi tuhlanud, tegin abistava kõne eelmisele leidjale ja see viiski mind lõpuks aarde leiuni. Ilma vihjeta oleks jäänud leidmata, kuna kõik oli paksu lumekihi all ja päris sile, et leida seda õiget kohta, kuhu ta oli pistetud. Tagasitee oli juba lihtne. Kes kiirustab, see leiab minu jälgede järgi selle aarde kergesti üles. Suvel päris raske ettevõtmine.

3 jaanuar 2009 leidis Jaanus, Silver, Hannes [jmets]
Vaatamata kibekiirele sessiajale, sai leitud see aeg, et antud aaret külastada. Õigesti tegime, et terve päeva aarde jaoks planeerisime, koos ettevalmistusega kestis operatsioon ca 6 h. Varustasime end kindluse mõttes kangi ja pika köiega, et vajadusel jää tugevust proovida ja õnnetuse juhtudes kaaslasi välja õngitseda. Õnneks oli jääkate piisavalt tugev, et meid kolme kanda.

Esimest korda asusin aardele lähenema uue, geopeituri jaoks pisut vähese kliirensiga sõidukiga. Õnneks läks kõik õnneks ja peagi saime muretult auto "hoovi" parkida. Ees ootas soe tuba ja veel suitsev korsten. Keegi oli seal värskelt öö veetnud. Lootsime juba kedagi teolt tabada, aga seekord polnud külalised rabas käinud. Asjad kaasa ja rappa. Jõudes raba serva kostis mehiseid kiidusõnu raba ilule: assa raisk, no kurat, jaa-jaa. Päike säras, maastik oli mõnusalt härmas ja raba kandis. Torni juurde hõudes määrasime asimuudi ja panime majaka paika. Kontrollisime jää paksust ja asusime ettevaatlikult teele. Kõik kolm eesti mobiilioperaatorit olid esindatud, kõigil ees siramas LV. Möödudes kohast, kus eelmisel korral paljasjalgse Markoga toppama jäime, pidasime pisukese vaikusehetke. Aardeni oli jäänud 270 m. Ja peagi olime poolsaarel. Jõudsin juba rõõmustada, et näe, ongi käes, kui sain aru, et tegu oli eelmiste poolt mainitud ujuvkonstruiga. Peagi märkasin ka tegelikku poolsaart ja kohe peale seda ka taastatud aaret. Kui olin karbi kätte saanud, vaatasin ümberringi ja imestasin, kuidas suvisel ajal üleüldse võimalik on aare sellise koha pealt kätte saada. Logisime antud logiraamatusse 6. kohale. Nautisime loodust, nentisime, et see on meie kõigi jaoks vaieldamatult muljetavaldavaim aare ning asusime tagasiteele. Tagasiteel võtsime end loomajälgede sappa. Hetkel teatmikke uurides, paistab, et tegu võiks olla hundi jälgedega (ilvese jäljel ei paista küüned).

Kokkuvõtteks võiks öelda, et oli meeletult tore geopäev. Pisut kahju oli, et raske maastiku hirmus jätsin elukaaslase ja järelkasvu koju - tänase ilmaga oleks see ka 1,5 aastasele jõukohane matk olnud. Igatahes saime kõik tohutu elamuse osaliseks. EVEJ. Soovitan soojalt kõigil, kel rabaaarded võtmata, seda just praegu teha! Ka homme on ilmselt suurepärane ilm punahundi vallutamiseks.

30 august 2008 leidis Ermo [pioneer]
Kuna liikumispiirang oli läbi saanud, siis külastasin aaret Suvelõpu tuuri raames. Raba, külastuskeskus ja vaatetorn olid sellises maanurgas super, aga aarde asukoha valik jäi natuke arusaamatuks, sest minu arvates oleks saanud koha võlu edasi anda ka lihtsamalt. Eelnevad sajused ilmad tegid retke kaunikesti ekstreemseks - ilma vastava varustuse ja seltskonnata ei soovita isegi proovima hakata. Endal läks üksi olles kummikuga jalg räätsa kõrvalt puusani läbi nagu sulavõist, kui kogemata räätsa jalast ära väänasin ja siis tõmbas tõsiseks küll ning see Kõpu poolsaar oli ka rohkem saare moodi poolsaar - 110 kilo all tahtis vägisi põhja minna. Null meenutas väikest prügimäge. Nimelt mättast leidsin väga heas korras ja ainult paari sissekannet omava logiraamatu terve plastikkarbi seest. Poolmeetrit eemal oli ühes vett triiki täis olevas augus mingi kollane kilekott mingite jäänustega. Lauka servas oleva puu külge oli keegi ehitanud mingi ujumisvõimetega konstrui, kus tühja topsi põhjas vedeles ka üksik PVC helkur. Ühesõnaga, omanik võiks asja ehk natuke üle vaadata. Kokkuvõttes oli omapärane seiklus väga ilusas kohas.

24 august 2008 ei leidnud Jaanus, Eneli, Marko, Eneli(2), Mirell [jmets]
Järjekordne jõuproov sierrale. Viis meid vapralt parklasse. Kohapeal ootas meid meeldiv üllatus metsaonni ja laudtee ning torni näol. Logidest võis midagi sarnast aimata, aga nii uhket ei osanud oodata. Tee aardeni algas põlvini sissevajumisega, edaspidi teadsime selliseid musti laike vältida. Esimesed sadakond meetrit rabas tundusid suisa jalutuskäiguna, Marko paljajalu ja minul põlvini kummikud. Maastik hakkas aga üha rohkem vesivoodit meenutama ja lõpuks olimegi omadega "rabas"-100 m ulatuses paistis mastik ühtlaselt pude ja ühtki loogilist ümbersõitu ka ei paistnud. Aardeni oli jäänud 287 m :( Ca 50 eemal paistis üsna loogiline raja moodi trass, kus männad pikalt rivis kasvasid, aga selleni jõudmiseks oleks vist pidanud kõhuli roomama. Lubasime järgmisel korral kaks laia lauda kaasa võtta ja pöördusime tagasi. Aga tänud peitjale juba ette, fantastiline koht, kuhu niisama küll kunagi sattunud poleks. Oli tore pühapäev.

13 aprill 2008 ei leidnud Jaanus, Eneli, Mirell [jmets]
Esimene kord siis proovida seda aaret otsida. Olime küll kursis, et hetkel aardele lähenemine keelatud, kuid kiusatus oli suur. Seletasin siis Enelile, et lähme teeme eelluuret. Ise salamisi lootsin, et kui ühtki tähist ega viita ette ei tule, satun "kogemata" aardele lähedale ja saab selle ära noppida. Ent võta näpust. Peale seda, kui olime läbinud mitu head kilomeetrit üsna läbimatut teed, laiutas meie ees suuuuur infotahvel ja tee ääres viidad sookuninga maastikukaitsealale. Peatusime, lugesime viitasid ja saime teada, et kehtib liikumiskeeld. Tuli kurbusega tunnistada, et "jäime vahele" ja pöörasime ümber. Suvel tagasi tulla seekord ei lubanud, pigem sügisel, kui murakad valmis on ;)

17 veebruar 2008 kommenteeris Sven [geokrahv]
Miki aardelogi lugedes jäi mulje, et otsijad leidsid originaalaarde jäänused. Uus karp koos logiraamatuga sai viidud sinna 1. okt. 2006 a. [ID:18890]. Või on see ka juba hävinud?

16 veebruar 2008 leidis Meelis, Mihkel, Toomas ja Sille [mull]
Selle päeva viimane aare. Üks väga ilus koht eriti päikseloojanguga tagasi kõmpida rabas mis on külmunud :D

16 veebruar 2008 leidis Sille,Toomas,Mull ja Miki [silletom]
Jäi meie päeva viimaseks aardeks...muidu täitsa ilus talvel külmaga rabas....

16 veebruar 2008 leidis Miki, Mull, Sille ja Toomas [miki]
Loomulikult ei lugenud aarde kirjeldust piisavalt ja käisime ajal, mil seal viibida ei tohiks. Kohapeal logimise ajal tuli välja. Häbi! Järgmised, kes sinna satuvad võtke kaasa kindlasti seda hõbedast tugevat teipi ja üks liitrine aardekonteiner, samuti uus logiraamat. Meie logi on eraldi paberil ja sinises plastikpudelis, kuna aarde konteiner on peaaegu täielikult hävinud. Muud EVEJ.

6 jaanuar 2008 leidis Trykk ja Tom ja Alvar [trykk]
Minu väikse aardeküti staazi kõige pikem ja raskem ja närve söövam retk. Majaka aarde juurest planeeritud minna otse Punahundi aarde juurde - mõeldud tehtud. See tähendas 46 km külateid, vahel laiemaid vahel kitsamaid. Aga kuna tänapäeva reieraal vedas meid alt, siis oli meil suunanäitajaks ainult käsi GPS, mis näitas vähemalt suunda aarde poole. Olime umbes poolel teel kui läks pimedaks. Raba peale astudes oli juba kottpime. Pea kilomeeter tuli kõndida jalgsi, sellest üle 300 laudteel ja 600 puhtalt raba peal. Külma oli -8C ja tuul lõikas ka üsna valusalt lagedal rabal. Kuid GPS ja üks taskulamp olid meie juhiks ja leitud sai see "Kõpu poolsaar". Aardega kõik korras! Võtsime jalgpalli ja jätsime ussi, rabas ju ta koht :) Kahju et ei näinud midagi, valges kindlasti ilus vaatetornist kaeda rabapeale...

24 november 2007 leidis Jan [muhujan]
Selle aarde otsimiseks sai spetsiaalne matk planeeritud. Põnevust jätkus nii kohale jalutades kui ka aaret otsides. Esmalt leidsin laukast aarde originaalkonteineri, veidi peale seda tõenäolise aardepeidiku ja seejärel ka aarde enese. Logisin ja jätsin palli. Ehk tuleb kellelgi isu vutti taguda. Tagasitee tornini oli veidike keerulisem ja võttis kauem aega. Ja muljeid jätkub kauemaks....

1 oktoober 2007 leidis Sven [geokrahv]
Ilma korraliku kaardita ei maksa seda aaret vist otsima minna. Mina pidin pärast pikka tiirutamist kohalike käest ikka korra teed küsima. Ove teatest selgus, et aare on trööstitus seisus ja kohale jõudes nii oligi. Viisin uue karbi koos logiraamatu ja mängujuhendiga. Peitsin samasse lähedale pisut kõrgema koha peale. Leitud asjad pakkisin tagasi kilekotti ja asetasin samasse auku, kust olin selle leidnud. Koht ise on väga aardelik. Tänud peitjatele adrenaliini laksu eest!

16 juuli 2007 leidis Ove [ove]
Selle aarde puhul arvasin, et nii Läti piiri lähedal on elu välja surnud ja tee aardeni on keeruline. Minu üllatuseks leidsin aga esmalt Sandre puhkekoha, kus suurem seltskond ees ootamas. Lisaks suundus soosse laudtee mille lõpus asus vaatetorn. Vaatetornist aardeni jäi veel 600m, mis tuli kohati läbida joostes-lennates kuna nii oli ohutum. Sellest hoolimata suutsin kahel korral soopinnasest läbi vajuda ja jalga andis ilma kummikut soole loovutamata välja sikutada. Aarde nullpunkt ise oli natukene ootamatus kohas ja nii tegin sellele algul suure ringi peale enne kui usaldasin läheneda. Nullis avanes aga trööstitu pilt soomättale laiali paisatud aardest ja täielikult läbivettinud logiraamatust, millele siiski suutsin oma logi kritseldada. Aarde anumat ei suutnud leida ja seetõttu oli mul ainsana võimalik panna aare kollasesse kilekotti ja aarde panin tagasi oma esialgsesse soomättasse kaevatud peidikusse. Aare vajab uut vettpidavat anumat ja uut logiraamatut. NB! Sookaitseala piiril olev teadete tahvel väidab ekslikult, et Rongu sihtkaitsevööndi külastamine on keelatud kuni 30.juulini. Õige on loomulikult 30.juunini nagu see on kirjas peitja poolt näidatud Riigi Teataja väljaandes.

6 november 2005 leidis Rein ja Kaido (3) [muhhin]
Oma kolm tundi peale eelmisi külastajaid saime meiegi tema siis kätte. Väga hea kogemus. Kaidol õnnestus kummikutesse ka natukene turvast kaasa haarata ühe tavalisest "pisut" sügavamale vajumisega. Võtsime vormeli ja jäetud sai kalliskivi.

6 november 2005 leidis Silver ja Aare [karuonu]
Nädal möödas ja uuesti samas kohas. Aerofotod näitasid, et mujalt lähenemine on veel lootusetum. Ujumisrõngad täis puhutud asusime teele. Aarde leidsime 12:30. Täname peitjaid kena koha kättenäitamise eest. Maastik oli meie arvates õige pisut alahinnatud, võib 5.0 julgelt anda.

30 oktoober 2005 ei leidnud Kirke, Silver ja Aare [karuonu]
Esimesel katsel lähenesime vist valelt poolt, 650m kaugusel aardest jäime takistuse taha toppama. Koht ise on väga ilus. Teist katset ei olnud enam aega teha, kuna peale päikeseloojangut läheb seal võim huntidele üle. Tuleme kunagi uuesti.

19 oktoober 2005 leidis Märt ja Ef [nodsutours]
Teinud hommikul silma lahti, ärganud, tervitas meid paks udu ja uduvines päike, kraad väljas näitas paari miinust. Külma-rõskuse kaitseks müts pähe, käpikud kätte, asusime teele. Krõbedus jalge all kinnitas fakti, et kraadiklaas ei valeta. Mida rohkem aardele lähemale liikusime, seda enam oli me teel üllatusi, udu andis sellele kindlasti oma panuse. Hommikueineks lasime kuremarjadel hea maitsta, neist seal puudust ei olnud! Väga erinevate emotsioonidega jõudnud kohale, võtsime peidikust aarde ning tõdesime, et nii nullist 0 pole varem kohanudki. Hakkasime aardega toimetamist lõpetama, justkui välk-pauk ja... udu kadunud! Täiesti müstiline ja kummaline hetk, sekunditega muutus kõik. Vaid ainult kõikehõlmav vaikus püsis muutumatuna. Kadus krõbedus ja sätendus maapinnal, päike hakkas teravaid varje heitma... tagasitee, mis oleks pidanud olema lihtsam, muutus oodatust tiba keerulisemaks. Saadud kogemus andis aga enesekindlust ning tagasi sai jõutud isegi kiiremini kui mindud. Aarderetkelt saadud elamused olid täielikud - nähtud sai übruskonna ilu erinevates variatsioonides.
Minu kontol olevatest retkedest on siinkirjeldatu üks võrratumaid, esmakordseid minu elus. Kiitus ja suur tänu peitjatele!

19 oktoober 2005 leidis Ef ja Märt [mart]
Tohutult mõnus hommikune jalutuskäik udus ja haudvaikuselises rabas. Vaid kuskilt kaaugelt kostis lätikeelset luikede kisa. Aare sai leitud kell 10:55. Nii täpset koordinaati kohtab aruharva, aarde peal näitas GPS 0 meetrit.

23 august 2005 leidis Raul Kaidro [raul]
Peale kolmandat katset ja mõnusalt märga sumpamist oli ta käes. Esimeseks aardeks sai vist teine ka pisut liialt keeruline võetud... mütsiga löömine maksis ilusasti kätte. Vihjeid ei tasu ära unustada... :P