Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Lääne-Virumaa Raskusaste: peidukoht 1.0, maastik 2.5 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Aare viib ühte väikesesse Lääne-Virumaa mõisa. Kahjuks mõisa eest eriti hoolt ei kanta, kuid koht on siiski väärt väikest jalutuskäiku. Veltsi mõis (saksa keeles Weltz) oli rüütlimõis Haljala kihelkonnas Virumaal. Mõis asutati 1709. aastal Neeruti mõisast eraldatud osast. 20. sajandi algul olid mõisa omanikud Dehnid. Kahekorruseline puhta vuugiga punasest tellistest peahoone pärineb arvatavasti 19.-20. sajandi vahetuse kandist. Mõisahoonega samast ajastust pärineb hulk punastest tellistest ja maakivist kõrvalhooneid (kuivati, meierei, kelder, moonakate majad, viinavabrik, piirdemüürid). Kirjutusvahend palun kaasa võtta. Konteinerit ettevaatlikult käsitleda.
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid:
Geocaching.com kood: GC6V3PP
Logiteadete statistika:
64 (95,5%)
3
6
1
0
1
0
Kokku: 75
Aare on seekord täiesti kadunud ja pole mõtet samasse kohta enam panna. Ehk kunagi leian parema kohta aardele.
Ei leidnud. Oli üks tühi puu kus vedeles miski ukse magnet. Võibolla oli koht vale, võibolla olime ka geopimedad. Võta nüüd kinni kumb õige on.
Ega mul nende mikrodega suuremat õnne pole tavaliselt olnud ja ega nemad mind ka ilmselt ei salli, aga siin õnnestus leida topsik suhteliselt kiiresti. Päris leidlikult peidetud. Eks ta ajab segadusse kindlasti, sest et kohti kus otsida on kaugelt rohkem kui üks.
Lähen vaatan üle, mis seisukorras aare on ja kas sai õigesse kohta tagasi pandud.
Seoses eelneva logiga võiks aardele pilgu peale visata ja kontrollida kas on ikka nii nagu peab.
Otsin ikka omajagu, aga tulemus null.Lugesin logisi ja juurdlesin raskusastme üle, aga kohe mitte silma ei hakanud. Mul oma arust pukkust on ja vaatamata sellele midagi näppu ei hakanud.Võtsin veel kord logid ette ja märkasin, et mingil ajal oli see tegelane kodunt jalga lasknud.Igaks juhuks tegin maapinnal ümber puu tüve põhjalikuma otsimise ja järsku märkasingi midagi. Nägi teine üsna armetu välja ja tundus, et ikka mitmeid kordi oli peale astutud.Topsiku kaas oli pealt ja topsik ise lömmis.Õnneks logiraamat oli täitsa kuiv ja peale logimist väänasin ja mudisin topsi õigesse vormi ja panin oma arust loogilisse kohta. Peitja või varemleidja võik asja üle vaadata, kas sai nii nagu algselt mõeldud oli.Aitäh selle koha näitamise eest ja ega ilma aardeta poleks jälle siia sattunud.
Otsisime omajagu, tegime ka pätti, aga see tulemust ei andnud. Proovisime arvestada peidukoha raskust ja mitte üle mõelda, aga midagi asjalikku me seal välja ei mõelnudki
Kaupo läks Rakverest rongi peale, ma viskasin iseendaga näppu ja otsustasin võtta edasise suuna Lahemaa poole. Teele jäi ka see senitundmatu mõis. Kauguses niitis mugu muru, seega esmalt lugesin logisid, siis tuvastasin aarde ja kui mugu parasjagu seljaga oli, sain aarde kätte ja varjusin puu taha. Pärast jälle tagurpidi. Üsna napilt läks, et ei pidanud hakkama redelit ehitama. Aitäh aarde eest!
Kõik jama, mis ülevalt kaela võib sadada, hakkas siis just tulema kui me aaret otsisime.
Kuidagi saime ikka nimed kirja.
Täname, koht oli ju külastust väärt!
Taevas saatis korralikul kiirusel näkku hulleimat ollust, mida ta suutis välja mõelda. Pätika tegemisest loobusime, sest õnneks oli ka redel autoahtris olemas. Mõis oli igati huvitav ja Veltsi külastamist väärt.
Nulli jõudes eeldasin, et tegemist drive-in'ga. Tulin autost välja, leidsin tüve seest tabaluku ja hakkasin uurima, et kust see logiraamat nüüd välja tuleb. Ei andnud kätte. Siis hakkasin vaatama raskusastmeid. Ahsoo. Hakkasin siis kätt ajama pikki tüve tühimikku kõrgustesse. Lõppu ega konteinerit ei jäänud näppu. Ronisin siis peadpidi auku ja tõmbasin endale vaid hulganisti puru kraevahele. Edasi siis hakkasin silmadega otsima ja kohe jäi silma ettearvamatus kohas. Looduslikku platvormi kasutades oli kättesaamine lihtne. Paistab, et antud puu jagab neid abivahendeid helgelt. Aitäh aarde eest!
Raskusaste täitsa paigas, jupats kätte ei saanud. Kui Kleone kaasas, siis ju siililegi selge, kes aarde järel käib. Logi kirja, tiir autoga mõisateel peale ja lahkusime. Tänud kohta näitamast, kuidagi nukker oli seal.
Olime end Ringkülas üles kütnud. Ülevate emotsioonide mitnutitega lahtudes veeresime siia. Normaalne, tüübile ja koordinaadile ja raskusele vastav aare ootas meid ees. Mõisaga läks ainult kehvemini, polnud aega otsida. Rakvere ootas.
Aitäh Üllale leitava aarde eest! Aare korras, EVEJ.
Valedes kohtades tuhnimise lõpetasin tänu Erko logile - ka minu meelest on see vähemalt 3.0 maastik. Varasemast leiuajaloost selgub, et ülla-ülla ... esialgne raskusaste oli praegusest vist isegi veel madalam :o)
Natuke tuhnisime, kuni mõistsime, kus tasemel aare tegelikult asub. Redel aitas suurepäraselt. Peitjal tasuks raskusastmed üle vaadata. Tänud.
Siin vist maastik ja peidukas sassi läinud:) Lugedes eelnevaid logisid, saime sellest aru ja leid tuli üpris kiiresti.
Pisikese geotiiru enne aastavahetuse sündmusele jõudmist. Aitäh!
See aare jääb siis minu selle aasta viimaseks. Käes lapse abiga. Tänud peitjal ja Head vana aasta lõppu kõigile!
Algselt uurisime vale objekti. Mooritz-a logist lugesime välja, mis tasapinnalt otsida tuleb. Abivahendit küll vaja eiläinud, aga ega ta Marguselegi kerge sirutuse ulatuses polnud. Aitäh!
Kuna maastik oli vaid 1,5 siis liigutasin vaid kõrvu kui Br pakkus, et A-l oleks kasulikum kohe autost välja pugeda, enne kui ma kringliks külmun. No külma ju otseselt polnud, aga kodanik tuul oli olemas ja vägagi kõva, no tahtis lihtsalt kõrvad peast lennutada. Nii tegime tiiru ümber nulli ja selgus tõsiasi,et ka A-le maastik jõukohane polnud. Nii tõi ta autost abivahendi, viskas teise õlale....tagasi saime juba ise...maastik 1,5...koomikud
Kunagi on mind kah Veltsiks kutsutud, aga see mõis pole küll minu oma. Kirjutasin nime topsikusse ja edasi Põhjakeskuse poole. Aitäh
Konteinerid on siin mängus põnevaks läinud. Sellest tingituna leidsin nullist ühe huvitava asja ja hakkasin uurima, kuidas siia oma nime kirjutada. Kuna ma aga sellest jagu ei saanud tuli edasi otsida ja ... Aitäh!
Kiire kõrvalepõige sõidul Rakvere poole. Natukene läks aega enne kui õiget asja silmasin. Seejärel läks juba ruttu. Aitäh kohta näitamast!
Veltsi mõisas käidud. Leidsin ka peiduka raskusastmele vastava konteineri aga seda avama ei hakanud :) võtsin teise palju lihtsama. Tänud peitjale!
Mõisa tuvastasime, uurisime peidukaobjekti ja tuvastasime kahtlaseid objekte, ei, need ei olnudki aardega seotud, tegime tiiru, igaks juhuks ühe veel ja siis tuli aare kerge pingutusega pesast võtta.
Aitäh juhatamast. :)
Kiire leid. Aga maastik on alahinnatud. Õiged raskusastmed oleks 2/2,5.
Leitud, logitud, kampas saime üsna ruttu hakkama. Täname!
Aare oli oma kohast lahkunud, kuid nüüd jälle õiges kohas õige raskusastmega.
Leidsin "põhjast" kõrvuti topsi, uksemagneti ja tüki mesilaskärge. Midagi asjalikku oskasin vaid esimesega nendest teha. Peitsin ta kuhugi sealsamas. Vaevalt et õige koht sai. Nii et vajaks ülevaatust.
Tallinnast Rakverre sõites lõikasin põhimagistraalil kulgemise asemel pisut nurka ning leidsin aarde. Kas see peidukoht nüüd päris 3 ikka on, julgen kahelda. Igatahes jälle üks leid seeriast "nagu kohuke külmikust".
See topsik jäi vaatamata saabuvast pimedusest kiiresti silma. Aitäh peitjale.
Tore lihtne leid. Polnud seda teed ammu sõitnud. Aitäh peitjale.
Päeva esimene, soojenduseks mõnus sirutussutsakas, aitäh :).
Oma teed rappa otsustasime alustada selle üsna uue aarde juurest. Algus õnnestus edukalt.
Meie rabapäeva esimene kiirem peatus. Kõige kauem läks aega ootamisele, et üks vanahärra oma teekonna aarde kõrvalt lõpetatud saaks. Leid oli kiire. Logi kirja ja edasi.
Jäi kenasti teele ette, kui noorpallureid Rakverre vedasin. Sihuke mõnus kähkukas, kui kõik kolmed sedasi end kätte annaksid,, oleks elu eriti ilus ju. Tänud ka, polnud sada aastat Veltsi sattunud.
Miski minutijagu läks aega, enne kui väike kavalpea näppu jäi. Tänud!
Tänud aarde eest. Väga lahe konteiner.
Kui me kohale jõudsime, siis lootsime, et oleme esimesed, kuid kahjuks mitte. Meie logi läks kirja kolmandana ning tunne oli ikkagi uhke. Aitäh!
Olin teinud sündmuspaigal esmase vaatlemistiiru, kui kuulsin lähenevat automürinat. Ei olnudki mugud vaid Marek ja Marko tulid mind teolt tabama. Saabunud abivägedest oli kasu, üks ulatas lahkelt topsiku, teine pastaka ja nii see nimi kirja sai. Tänud selle mõisa teele suunamast.
Suure huviga tulin mõisaaegseid hooneid tudeerima. Pole kunagi siit kaudu sõitnud. Viga! Tulen tagasi nii puistut kui hooneid vaatama. Suur tänu kutsumast!
Venitasin hommikuse tööleminekutee paarisaja meetri võrra pikemaks ja pühendasin paar minutit aardele. Aitäh! Mõisa olen korduvalt nii seest kui väljast näinud.
Jõudsime Pardikannu aardelt koju ja kui siis ükskord arvuti taha sain, siis vilkusid seal igasugu asjad, mis andsid teada, et uus aare on Lääne-Virumaal üleval ja öös on geopeitureid, kes oleks seltsiliste leidudes kohe nõus uut aaret üle vaatama minema. Ok. 10 minutit ja nii me välja sõitsimegi. Mina, Krista ja Mari. Aitäh toreda aarde eest, mis selle päeva toreda seltskonna seltsis lõpetas. :)
Arvan, et see oli 22:38, kui me Veltsis kolmekesi oma nimed raamatusse kirja saime. Tore väljasõit oli tüdrukutega juba teist korda sel õhtul. Tänud peitjale.
Tänaõhtune vestlus oli meil Siimuga olnud põnev. Kõigepealt kihutasin kuue ajal töölt koju ja ütlesin, et lähen metsa. Siim vastas "OK" ning tegeles oma asjadega edasi. Metsast tagasi jõudnuna lükkasin noormehele toidu ette, logisin leiu ja märkasin Veltsi aarde ülestulekut ülespanemise hetkel. Mõtlesin, kas viitsin või mitte. Krista oli ka märganud ja Piret oli samuti käpp, nii et kõigepealt jätkus suhtlus Siimuga, ütlesin, et lähen jälle. Siim ütles vastu "OK". Heitis pilgu kellale, mis oli kusagil kümme läbi ja küsis: "Kas kauaks?" Ma vastasin, et loodetavasti mitte. Siim ütles: "OK".
Ajasin taas oma auto välja ja läks tegudeks. See tähendab, et sõitsime nulli lähistele ja leidsime toreda aarde täielikus muguvabaduses. Aitäh! Väga lahe viis korraldada Piretile üllatuskingitusi FTF-ide näol :)
Kella ma ei mäleta, aga avaldamisest esmaleiuni läks seekord alla tunni.