Mälumänguõhtu 2

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Arhiveeritud".

Ühegi tiimiga ma eelnevalt liitunud ei olnud, kuna polnud kindel kas jõuan. Selgus, et siiski saan ka tulla aju ragistama. Laur suutis mu kiirelt Kuldnokkade tiimi surada ja saimegi mängima hakata. Küsimused olid raskemapoolsed ja oma teadmistega tiimi väga palju aidata ei saanud. :(
Ausalt ma oleksin teadnud palju rohkemate küsimuste vastuseid, kui oleks küsitud õigeid küsimusi. Aga kuna tulemused on igakorraga aina paremaks läinud, siis on lootust, et järgmine kord skoorime mõne punkti veel.

Jäime küll eelviimaseks, aga vähemalt saime targemaks. Aitäh :)

Olime kohal ja lausa teadsime üht-teist ;)

Aitäh!

Ma nüüd leidsin, et logi on ikkagi kirjutamata jäänud veel. Kui see üritus järgminegi kord aset saab leidma, siis seda raskem vist jälle võita on.
Tänan oma võistkonda ja tänan ka sponsoreid, kelle kaudu ma omale uue seljakoti sain. Nüüd on see truu kaaslane käinud minuga ühes juba üsna mitmes välisriigis - Türgi, Bulgaaria, Ukraina. Rääkimata paljudest sadadest kilomeetritest ratta seljas. Just täpselt seda mul vaja oligi. Aitäh.

Tõsi ta on, et mälu ei ole enam see. Mida aeg edasi, seda hullem. Sest elutempo on - s.t. tundub vanas eas - üha kiirem. Aga seekord vähemalt oli meeles end varasemalt kirja panna, mitte nagu seeria esimesel sündmusel. Toitsime ihu taas kord enne head ja paremat täis ning suundusime mäluga mänglema. Tore oli meenutada, et mõned näod on veel tuttavad ja paar uutki sain tuttavaks teha - Jokker6 ja Harlequinn lõunaosariikidest. Üldse sai seekord vist rohkem geojuttu ajada kui möödunud korral, mil rohkem mälu pingutasime ja kasutasime. Eks see oli kohe ka tulemuses tunda, paar kohta eelmisest 4. laskusime ikka allapoole. Küsimused olid seekord minu jaoks liiga rasked, ei suutnud ma suurt miskit kokku keerata. Vist oli vähem Eesti aaretega pistmist ja rohkem laia maailma, millest mul väikse vandersellina aimugi pole. Või ei oska ma neid lihtsalt meenutada ja neid närvi- või mis iganes ajukääru lõpmeid kokku viia. Ja läbi sai see piinav mäng ka kuidagi ruttu :-P

Tore oli näksida, kohvi juua, üritada midagi meenutada ja tuletada ning semudega kuhugigi jõuda. Uute ja vanade nägudega lobisemine oli muidugi meeldiv. Nagu Peetergi, tulen samuti igale järgmisele seeria sündmusele. Õnneks sain ka pisikese panuse auhinnafondi panustada, ja võimalusel teine kordki. Tubli töö, Laur ja Hannes! Korrata, korrata, korrata! :D

Oli üks igati tore õhtu, tänud korraldajatele.

Suured tänud korraldajatele ja kõigile abilistele. Mulle meeldis, jään järgmist korda ootama. :)

Meie meeskonna loomulik allakäik sai teoks. Eelmise korra 4. koha vahetasime paar pügalat allapoole. Aga aastatega dementsus ju süveneb, seega on vähemalt meeskonna nimi õige.

Mulle meeletult tegelikult mälumäng kui selline meeldib. Eriti kui vastust ei tea, vaid tuletad kamba peale. Niisama paneb hambaid kiristama, kui vastus oli lausutud, aga kirja ei saanud. Näiteks oli lapsepõlves ju korduvalt kuuldud laulu vandersellidest vallatutest, kes ei kartnud kingi tallata. Kornei Tšukovški kõlas seal tookord pea igas saates. Tuli küll meelde ka nõukaaegne ütlus, et Kõige s...d mälumänguküsimused NSVLiidus teeb Hardi Tiidus. Aga ei ole Palang süüdi, kui minul ajus ühendused õigesti ei tööta. Palun sellele seeriale järge, luban, et vahetan kõik oma valved selliselt, et saaksin taaskord osaleda.

Õhtuks suundusime taas moorimajja, kus kevadhallis hommikus nautisime ootamatuid kevadvärve.

Vahva kokkusaamine. Täname korraldajaid.

Kui eelmine kord hindasime oma võimeid kõrge kaarega üle, siis nüüd olime targemad ja valisime võistkonna nime vastavalt võimetele. Kusjuures lambad on sigalahedad loomad. Ja hea oli ka õelusemomenti sisse punudes vaadata, kes siis lambakarja käest "ära said" :)

Üritus ise oli arvatult lahe, aitüma!

Aitäh!

Ega mul sellise ürituse juures ei jäägi väga palju logida :) Saan lihtsalt kasutada võimalust taaskord tänada toredaid inimesi kes geopeitusega tegelevad :) Niiet suured tänud maxi Marisele, et taaskord meile mõnusad ja tuttavad ruumid hankis sündmuse tarbeks. Lisaks, et aitas kohapeal asjade sättimise ja kohvi ja kõige muuga veel mida poleks osanud paludagi :) Järgmised suured tänud Hannesele, kes viitsis taas hunniku küsimusi valmis meisterdada. Minu meelest oli jälle suurepärane valik tehtud :) Tänud veel ka [hel]ile ja BK Eestile auhinnanänni eest :) Ja muidugi tänud kõigile osalejatele, ilma teieta ju polekski nagu sündmust ja väga tore on näha, et nii paljusi ka selline asi huvitab :)

Lõpuks väike KKK ehk kas tuleb ka kolmas? Kes teab...mina veel ei tea...tean ainult, et enne sügist kindlasti mitte, niikaua oleme ikka õues :P

Tore üritus oli.

TFTC!

Väga ägedalt isiksustatud ja/või lõpuks ikka kaarega aarete juurded viivad küsimused olid seekord, mulle meeldisid eriti lätlasest adminni, Uku? Ja Marise Paldiski-aarete omad. Ning no muidugi oli vastuste ettelugemisel siis eriti kahju, et meie tiim tehnikaplokki kuuluva puutetundliku küsimusega alt läks, sarnase loogikaga kunst&antiik-Andromeda suutsime ju ometi küll välja tuletada... :D.

Taaskord üks muhe istumine oli, sai nii huumorit kui uusi teadmisi, sõpradega lobada ja kaasatoodud hea-paremaga maiustada. Tegelikult võiks sellised mälumänguõhtud meil üldse samasuguseks traditsiooniks saada nagu Geojaanipäev ja Teeme ära, ehkki jah, ma saan aru, korraldusmeeskonnale paneks see pääääris paraja koormuse… Nu loodetavasti siis vähemalt kolmas mälumängulahing ikka tuleb meile veel ;). Minu poolt küsimustemeistrile aitäh hästi kokku pandud, peente vihjetega ning erinevate valdkondade vahel hästi tasakaalustatud küsimuste eest, Laurile kogu ürituse ja terve selle suure hulga auhindade organiseerimise ning Max-Marisele taaskord lahkesti ruumide jagamise eest :). Ja muidugi aitäh siis ka oma tiimile koos kapten Zdrk-iga, ilma teieta poleks ma kindlasti osaline muidu sellest tublist neljandast kohast ning omapead oleksin päris kindlasti feilinud nii Aegviidu-geograafias kui igas viimses kui spordikas… :D.

Tore mäng see mälu testimine. Tundus nagu, et küsimused lähevad raskemaks, samas vastused tulid kergemalt, no need muidugi mida teadsime. Koht oli ka seekord tagantpoolt vaadates juba kõrgemal, nii on lootust, et järgmine kord jälle eespool. Igaljuhul targem, kui meelde ka midagi jääb. Korraldajatele tänud!

Mälumänge olen lapsest saati armastanud telekast vaadata. Nii põnev oli, kui targad mehed omavahel tarku asju arutasid. Igasugused mälumängu tüüpi lauamängud meeldivad ka väga ja Kuldvillakut vaadates tunnen end vahel kohe täitsa targana. Sellegipoolest jõudsin järeldusele, et ega ma tegelikult üheski mälumängus ise osalenud pole. Tartus meil muidugi võimalusi on, aga ju siis pole veel ühe hobi aktiivseks harrastamiseks siiani aega jagunud. Et aga sel kenal laupäeval nagunii pealinna asja oli, siis otsustasin sellest mälumängust osa võtta, sest sellised lisaväärtusega üritused mulle meeldivad. Koordinaat oli õnneks piisavalt täpne, nii et ei pidanudki mööda maja õiget ust taga otsima. Küll aga olin suutnud unustada, kes mind enda võistkonda värvata oli suutnud. Tore algus küll sellisele mängule. Õnneks oli Silveril rohkem mälu ja ta suutis mu ise üles leida. Ja siis ei jäänudki muud üle, kui põnevusega asja algust ootama jääda.

Esimesele küsimustelehega tõtt jõllitades tabas pilk kohe küsimuse, millele õige vastus varnast võtta. Teise või õigemini esimese vastuse tuletasin loominguliselt ja, nagu hiljem selgus, juhuslikult täiesti poliitiliselt korrektselt. Kolmanda küsimuse puhul suutsin ka enda vastuse läbi suruda, aga kahjuks seekord vale variandi. Neljandale lähenesime ka loogika ja tuletamisega, kahjuks jäi see loogika siiski poolikuks. Viienda õige vastus käis ka tegelikult läbi, aga ma ei tea, miks me seda edasi ei arendanud. Huhh, polnudki kõige hullem ju.

Teise küsimustelehega seevastu tabas nõutus, sest tuttavat polnud seal nagu midagi. Hiljem muidugi vastuseid kuulates ja tõdedes, et need kõik on ju geopeitusega seotud, tekkis küll tahtmine endale vastu pead laksata ja oiata, et miks küll. Igaljuhul stiilipuhas nulliring. Kolmanda lehega aga läks asi veel hullemaks, kui Thor Heyderdahlist sai Gustav Klimt, Lennart Merist Tiit Pruuli, Aegviidust Jäneda ja Andromedast Penelope ning arhitekt muutus üldse olematuks. Huhh tõesti.

Nulliringile järgnes lõpuks ka veidi punkte, sest Ukut? me ikka teame ja multikatest ja võluluudadest ka midagi. Tore oli ka muidugi see, et oma Kimidega koostajat lõbustada suutsime (see muide oligi eesmärk :)).

Kokkuvõtteks igati viisakas neljas koht tagantpoolt ja tõdemus, et Kuldvillak pole ikka miski õige mälumäng, kui minusugune end seal targanna tunneb. Igatahes aga oli kasutegur suur, sest tarkust nüüd kui palju juures. Lisaboonus kindlasti see, et nüüd oskan vähemalt võistkonnakaaslaste nimedega ka näod kokku panna ja oli tore uute inimestega tutvuda.

Ühesõnaga, oli tore õhtu ja hea meelega osaleks veel, kui keegi korraldada viitsib.

Eelmisel mälumängul mina küll ei käinud, aga Krista abiga olime saanud tutvuda tolle korra küsimustega. Vaatasin neid ja ma teadsin kahte vastust. Kartsin, et äkki nüüd kohale tulles ei tea ühtegi, aga lausa neli vastust oli mulle teada. :) No täpselt need vanainimeseküsimused - Vremja ilmateate muusika, salv, mida praegugi kasutame, Soomes ehitatud laev ning veel Amandus Adamson, kelle tütrega sai Krimmis Sevastoopolis tema isa kuulsat skulptuuri vaatamas käidud :) :) Vot! :) Väga tore mäng oli! Aitäh korraldajatele!

Huvitavad küsimused ja kindlasti uued teadmised juurde saadud.

Kiidusõnad ja tänud korraldajatele.

Eelmisel õhtul tegin Kuldvillaku saatel väikese harjutuse. Sellele järgnes Roaldi nädal, mis oli seekord spetsialiseerunud mälumängu mängivale triole. Nägin ühes lõigus ka meie küsimustemeistrit ennast kaamera eest peitu pugemas. Igatahes oli väga teemakohane mõtteid õigele lainele suunav õhtupoolik.

Tiim zdrk koosseis tegi võrreldes eelmise mälumänguga kaks muudatust. Marise ja minu kõrval võtsid laua taga istet Kristel ja Timmu. Küsimused olid väga rasked. Üksinda oleksin arvatavasti nulli peale jäänud aga kaaslaste abiga suutsin isegi mõne õige vastuse oma suust välja podiseda. Mälumäng läks üle ootuste hästi ja saime lausa 4. kohta. Võrdlesin siis tulemusi eelmise sündmusega ja tuli välja, et punktiskoor täpselt sama - 19. Kokkuvõtteks võib öelda, et oli meeldiv kvaliteetaeg ja uksest astusin välja targemana kui olin tulnud. Mõned tunnid hiljem avastasin, et logiraamatu sodimise olin täiesti ära unustanud. Proovin selle vea kunagi tagantjärgi parandada.

Tänan ürituse korraldajaid ja tarkasid meeskonna liikmeid!

Kui ma midagi teadsin, siis seda, et ma midagi ei teadnud. Ühel korral siiski julgesin arvamust avaldada ja siis sai ka õige vastus valeks soditud. Mulle tundus, et Kaido ja Germo teadsid ühtkomateist ja Liia poolt said kirja enamused tublisti vastatud küsimused, mis tiimi väärikale kohale tõstis. Rõõm oli näha, et keegi ei peljanud rumal olla. Geopeiturid on tark rahvas. Tähtis pole võit, vaid osavõtt! Aitüma ürituse korraldajale, nutikatele tiimi kaaslastele ning Hannesele hoolitsuse eest, et GP rahva mälu rooste ei läheks :)

Väga hästi koostatud küsimused nagu eelmiselgi mälumängul.Punktisaak jäi taas nigelaks,koht tuli siiski parem eelmisest korrast.Loodetavasti saab millalgi taas mäluga mängida :)

Aitüma kõigile kes andsid oma panuse selle toreda sündmuse toimumiseks!

Meie tiimis oli nii vanemat, kui nooremat generatsiooni ja see ilmselt meile edu tõigi. Lisaks veel see, et kõik olime mälumängus totaalsed algajad. Aga kõik teadsid midagi, kes Vremja ilmateate muusikat, kes oli kindel, et tegu kosmose-, mitte allveelaevaga, kes Kornei Tshukovskit, kes Kaplinna, mis teiste survel siiski Johhanesburgiks muutus. Esimene voor tõi meeldiva üllatuse, et me polegi nii juhmikesed, edasi muidugi nii hästi ei läinud. Siiski leidus ka meil paar soolot (hallooo, Leptoceratops! :D). Vahepeal saatsime enda tiimi salarelva, sellesama vahva poisijussi teisi segama ja lõppkokkuvõttes oli meil väga lõbus.

Aitäh tiimikaaslastele ja aitäh korraldajatele!

Hannes on ikka väga tõsiselt võtnud seda meie harimise eesmärki, et mälumängus võidavad need, kes varem ei teadnud, aga nüüd saavad teada :) Igastahes esimese vooru järel oli selgemast selgem, et küsimused on pärit kuskilt teisest universumist ja ei tea me tuhkagi ning siis ütles Mihkel ekraanile vaadates, et oleme teisel kohal. Nojah, järelikult teised teavad veel vähem :) Edasi tulid ikka mõned paremat enesetunnet tekitavad küsimused ka. Minu eriline tänu Paldiski küsimuste eest, need tegid mu südame soojaks. Ja NKT kohta võin ääremärkusena lisada, et püüdsin välja mõelda aarde nime, mida olen seal Pärnu mnt ääres leidnud. Olin surmkindel, et ma olen seda aaret külastanud. Ma ei mõelnud üldse, et tegelikult olen seda aaret peitnud :) Suur tänu korraldajatele!

Seekord olime esimestena kohal. Maris ja Laur keerutasid parjasti toole paika ja Maris toimetas kohviga. Mängult lahkusime võitjatena, pluss miinus 25 teadmise jagu rikkamana. Igati vahva üritus rohke osavõtuga. Tänud perenaisele Marisele ja Hannesele ja Laurile.

Päeva esimene aare Tallinnas ja minu üleüldse esimene sündmusaare. Nulli leidmine probleeme ei valmistanud, meie saabudes sammus Miki enesekindlal sammul üle parkimisplatsi õige ukse poole. See oli kõige keerulisem mälumäng, kus osalenud olen. Järeldan seda võitjate, mitte iseenda ÕVP-st. Geokogemusest oli abi täpselt ühe küsimuse puhul, hiljutine ukulkäik tasus tagantjärgi ära. Muus osas on aardeid seni valedes kohtades otsitud. Puutetundlikkuse soolo üle oli hea meel ja tõesti kummaline, et nii paljud sõnastuse õnge läksid. Eelnevad 22 küsimust oleks ju võinud õpetada, et nii lihtsalt need asjad ei käi. Suur tänu Hannesele, tean omast käest, et mängu kokkupanek on märksa suurem koorem kui kohale tulemine ja vastamine.

295

Pool tundi enne sündmust oli selge, et hilinen. Kohale jõudes oligi juba tunda kärssavate ajude lõhna. Leidsin kiirelt oma tiimi üles ja üritasin kaasa mõelda. Minu kokkuvõte sündmusest kōlaks lühidalt nii: tunned, et ei tea midagi, aga teised teavad veel vähem. Küsimused olid kavalad, aga õnnestus piisavalt läbi pureda, et kolmas koht saada. Oli tore näha, et seekord oli vanainimeste küsimuste vahel ka pisematele mõeldud. Kasu oli kindlasti Paldiski tundmisest. Mõne küsimusega kirusin, et abistavad aarded veel leidmata, näiteks need neli NKT-d, mis mul esimesest poolest käimata. Aitäh, meeldis!

Veidi ikka lootsime, et seekord on lihtsam.. Tore oli end lohutada põhjendusega, et oleme liiga noored, teadmaks seda või teist;)
Tore oli, vahva üritus, tänud korraldajatele! Silverile tänud tiimi moodustamise eest, tore oli tutvuda Aimi ja Marjega. Saime uusi tarkusi, kergitasime kohta edetabelis, samamoodi edasi ja juba kolme järgmise mälumängu järel oleme esikolmikus..;)

Juta ajas kamba kokku. Loomulikult sisustasime ülejäänud ajaks ka aarde jahi. Viktoriin oli minu jaoks raske aga õnneks oli kambas ka teadjamaid. Tänud, tore üritus oli.

Kohale saabusin paariminutilise hilinemisega ja sain hakata kohe küsimustele vastama. Algul tundusid küsimused veidi raskevõitu, aga kamba peale saime midagi siiski kirja. Mängu lõpuks oli üllatus suur, kui avastasime ennast kolmandalt kohalt. Auhinnad tiimi vahel jagatud ja paar sõna juttu puhutud, läksin koju. Oli tore, aitäh!