Mõõk ja võti

10 oktoober 2011 leidis Alex [alex]
Kohe hommikul tehti meeled erguks kui aarde asemel kellegi trussikud silma jäid ja nulli ligidal kostis ainult üks üle laante kaikuv ohe millele sekundeerisid vaid vihmapiisad.Ma saan aru Vanapaganast ja Kalevipojast kui need kive pilluvad aga seal?Selline?Õnneks hakkab tasapisi tekkima mingigi vilumus mis padrikus ei luba üle veerandtunni olla sest padrik ei kao ju kuhugi:D

3 september 2011 leidis Maku [maku]
Jätsin tsikli sama mülka juurde, millest rääkis Algaja ja läksin otsima. Õnneks tehtud :)

23 juuli 2011 leidis Lauri [algaja]
Autoga sai muretult 300 meetri peale. Siis oli mingi ilge mudaauk. Kuna mul juba kogemusi on (ikka väga mitu aega oma elust olen igasugu sopaaukudes kinni istund) siis läksin jalgsi edasi. Polnud asi üldse hull. Kellegi alukad olid puu küljes, kasv võis vist olla 3 meetrit ja vööümbermõõt ka samapalju. Igatahes rippusid nad õiges kohas, sealt pidi rajalt metsa vahele keerama. Lõpuks olin 4 meetrit kivist aga kivi polnud kuskil. Uitasn ikka mitu aega seal. Äike hakkas pea kohal lärtsuma. No ehk saab ruttu valmis. Esimeste piiskade ajal ronisin mingite lähemate puukeste vahele ja kuna ma kivi ikka veel ei leidnud siis uurisin moblast, et milles asi. Ei saanud midagi targemaks. Uuesti GPS pihku ... raisk seda polegi enam taskus. Tänasin kõiki asju viisakalt ja ebaviisakalt ja hakkasin siis seal pea rinnuni rohus ja endisel raielangil oma GPSi otsima. See on üks haigemaid kogemusi. Poole tunni pärast hakkas vihm ametlikult pihta. Mitte ühte kuiva riiet polnud seljas/jalas. Kummik oli pea ääreni vett täis. Kuna moblast oli kahju siis rebisin tal aku ära ja toppisin selle kõige kuivemasse kohta, kolme riidekihi vahele. Tunni pärast oli kopp ees. Vihm oli üle jäänud ja see tegi hea võimaluse kogu lendavale koosseisule rünnakut alustada. Trampisin autosse, tuju kadunud. Kruvisin 5 suitsu valmis, et seal lendava brigaadi vahel kuidagi ellu jääda. Läksin tagasi ja hakkasin otsast peale. Kaasa võetud suitsud panin vahepeal kogemata leitud kivi juures oleva oksa külge rippuma. Kuna enda käidud rajakesed olin juba mitu korda läbinud siis hakkasin süstemaatiliselt otsima. Ehk siis roomasin ringi ja kiskusin seda jama mis seal kasvas. Ja siis, kokku vist 2 tundi hiljem leidsin. Juhhuu. Loivasin kivi juurde tagasi, tegin kivist pilti ja siis trampisin autosse. Sõitsin tükk maad eemale ja heinamaal hakkasin kuivi riideid selga ajama. Kogu see lendav parasiitide kamp oli endiselt kukil. Kõik see äratrambitud ja juurtega üles kisutud umbrohi ning muu jama on seal minu tehtud. Väga kauaks jääb meelde see aardeleid. Kilomeetreid hiljem naba sügades tundsin läbi särgi mingit imelikku muhku. Mis asi see veel on ? Tee ääres seistes ja särki üles tirides leidsin 4 parmu, kes olid särgi ja keha vahel ootamas millal rünnata. Vähemalt on neid seal kivi juures selle võrra vähem. Aga muidu oli ilus rahulik õhtupoolik. Ja legendi kohta arvan, et kivil olev märk räägib sellest, et sealt edasi on eramaa ja kui üle piiri tuled siis lõigatakse midagi küljest ära.

13 september 2010 kommenteeris pillekene [pillekene]
Tundmatu objekt on lakukivi - (täpsemalt http://www.sool.ee/?id=1151).
http://www.sool.ee/?id=1151

11 september 2010 leidis Ave ja Marko [oiorokko]
Seened, seened, seened, kivi, seened, seened, seened. Seitse märksõna sellest aardest. Kuna mul olid jalad juba läbi ligunenud, siis polnud minul kummikuid vaja, muidu aga tuleksid need kasuks. Ave tahtis juba legendide tõelevastavust kontrollima hakata, aga suutsin talle selgitada, et ilmselt poleks see tark tegu :).

5 september 2010 leidis Urve ja Hannes [jussike]
Aasta tagasi jäi leidmata, sest vastu õhtut ei tahtnud enam metsa minna ning kirjelduste järgi pidasime teekonda raskeks. Nüüd võib öelda, et tegemist oli jalutuskäiguga metsaradadel, kuigi kummikud olid vajalikud. Jalutasime sinna ja tagasi 4,7 km, korjasime seeni, tegime kivist pilte ja korjasime veel seeni – kuuseriisikaid oli palju.

9 august 2010 leidis Joonas Vangonen [joonas444]
leiukuupäev umbkaudne

21 juuli 2010 leidis Hanno [hanno5000]
Mööda põldude vahelisi teid ja lõpuks üle heinamaa sain autoga lausa poole kilomeetri kaugusele. Siis raskem osa alles algas, läbi kõrge rohu ja tiheda võsa ragistamine võttis selles palavuses päris läbi, aga lõpus oli metsa all juba lihtsam. Lõpuks nulli jõudes ei läinudki kaua kui leidsin mingi kivi, esialgu ei märganudki kohe, et tegemist ongi sellega, mida otsin. Peale mõningast sambla kraapimist paljastusid ka salapärased märgid. Jäädvustasin siis tõestusmaterjali oma seal viibimise kohta, sõin ära kosutava halvaa kamaka ja suundusin tagasi auto poole. Loomulikult leidsin nüüd ka mingi loomaraja, mida mööda oli oluliselt lihtsam liikuda ja mis viis ka täpselt õigesse kohta :).

24 juuni 2010 ei leidnud Mart Laidroo [marlai]
Järgmine kord lähen maasturiga :)

24 juuni 2010 ei leidnud Piret, Mart ja Annika [sylli]
Jaanipäeva jalgrattamatkalt tagasi sõites otsustasime, et otsime ka selle aardekivi üles. Algul lähenesime auto GPSi järgi sealt poolt, kus tee peal oli silt, et ERAMAA ja valvab kuri koer, siis suure ringiga läksime teiselt poolt. Sealt jäi aardeni kusagil 1,5 km. Kuna rattad olid auto kärus, siis ei hakanud autoga porist teed edasi sõitma, vaid kimasime ratastega. Umbes 500m enne aardekohta pidime ka rattad maha jätma, sest kiskus metsikuks. Ja nii metsikuks, et rohi ulatus rinnuni ja kärbsed oli nii palju, et üksteist nägi nagu läbi loori. Nullpunktis aga tabas meid üllatus - meile ei hakanud silma mitte ühtegi kivi. Ka natuke kaugemalt otsides. Võis olla viga selles, et oli kõrge rohi ja me ei otsinud piisavalt põhjalikult või mahalangetatud ja saetud puid oli kohapeal, mida me ei jõudnud üles tõsta ja nende alla vaadata, või olid need miljon kärbest meie silmavaate tuhmistanud. Igal juhul kivi me ei leidnud ja üsna surmväsinult jõudsime tagasi autoni. Naljakas tunne oli, et imepisikesi mikroaardeid leiad, aga suurt kivi ei leidnud... Loodame, et aarde koordinaadid olid ikka õiged, olime need aardelehelt alla laadinud.

25 oktoober 2009 leidis Ove [ove]
Kuna vihma tibutas, siis oli lähenemistee mitte just kõige autosõbralikum ja enne ühte suuremta tõusu põlluteele liikusin juba edasi jalgsi. Metsast leidsin nii mõõga kui ka võtme, tegin neist ka pilti, et selle virtuaalse aarde juurest käimist fikseerida.

11 august 2009 leidis Kats, Indrek ja jäljekoer Luna [carina]
Leitud koos kasutajaga [kil]

11 august 2009 leidis Kac, Indrek ja jäljekoer Luna [kil]
Jõudsime aardest umbes 300 m. kaugusele, kui auto keeldus edasi liikumast (ehk siis jäime lihtsalt kinni) :-) Ei lasknud ennast sellest häirida vaid läksime aaret otsima. Metsatee oli väga, väga märg, aga metsa-alune kuiv ja läbitav. GPS juhatas meid päris aarde ligi ja pärast mõningast otsimist leidsime ta kenasti kätte. Tagasi auto juures selgus, et omal jõul me välja ei pääse ja läksime abi otsima. Välja tõmbas meid endine metsavend Mart Prisko, kes oli oma metsavenna aastail selle kivi leidnud. Tema teada on tegemist Tartu Ordu maade piirikiviga! Tänud talle abi ja huvitava info eest.
http://www.umaleht.ee/index.php?leht=3068&keel=110

8 juuli 2009 leidis seekord ainult [bjorn]
Pääsesin mootorattaga 750 meetri kaugusele. Enduuroga oleks veel paarsada meetrit edasi saanud aga põlluralli polnudki eesmärgiks. Tohutu kärbse ja sääseparv kannul suundusin aarde poole. Maa läks vahepeal päris tümaks, kuid ei midagi hullu. Kohalejõudes vaatasin lootusrikkalt ringi, et kus võiks olla peidukas, enne kui logisid lugedes sain aru, et tegu on virtuaaliga. Kaadris olev UFO on tegelikult objektiivi ees olev sääsk

15 mai 2009 kommenteeris www.geopeitus.ee [kaits747]
aardel on geocachingu tunnus GC8C81

3 mai 2009 leidis Lembit [polekala]
Vahva kivi. Praeguse ilmaga kannatas sõiduautoga aardest u 360 meetri kaugusele saada, edasi ei soovitaks ka maasturiga mitte, millel vintsi ees ei ole. Teepeal õnnestus näha ka ühte hoiatust, see siis ka pildil jäädvustatud. Tänud vahva objektini juhatamast!

6 jaanuar 2009 kommenteeris Ain [aints]
Sellest kivist paistab juttu olevat teadusartiklis: Kalda, M. Märkidega kivid ja peidetud varandused. Mäetagused, 2002, 17/18, 194-211, mis on elektrooniliselt kättesaadav (vt Seonduv URL). Leheküljel 202 kirjutatakse kivist ja lk. 203 on toodud joonistus. Viimaselt torkab silma kaks asja: 1) mõõga käepideme tipp ei lõpe joonistusel aasaga nagu näeme fotodelt (joonistatud osaliselt mälu järgi?); 2) lisaks fotodel nähtavatele mõõgale, võtmele ja ristile on joonistusel ka kirves. Soovitan järgmistel leidjatel kivi lähemalt uurida - kas selle madalamal osal on tõesti ka väikene kirve kujutis? Kui on, siis...ah, lugege parem ise.
http://haldjas.folklore.ee/tagused/nr17/kalda.pdf

28 detsember 2008 leidis Erkki [drerz]
Millegipärast arvasin seda aaret otsima minnes, et asi lihtne ja kiire aga võta näpust. Auto jäi aardest ca 1,5km kaugusele ja aardele lähenesin alguses tohutu ringiga, et vältida vesist metsarägastikku. Tagasitulles otsustasin otse läbi metsa kimada. Aega kulus ilmselgelt kauem kui ringiga käigule kulus ja kuna jää ei olnud veel piisavalt paks ja minul kõht kah jõulukraami täis siis suutsin 2 korda läbi jää kah kukkuda :) (õnneks vesi jäi ikka allapoole põlve). Üldiselt oli vahva :)

15 november 2008 leidis Sven [geokrahv]
Auto jätsin ikka väga kaugele ja edasi riskisin ainult kõndida. Kivi juures tekkis selline teooria, et kivisse raiutud rist on ilmselt piirimärk. (Eelajalooline silt "ERAMAA") Võti sümboliseerib kodu ja mõõk tähendab kaitsmist. Seega on jutt üsna lühike. "Siit algab minu maa, kus on minu kodu, mida kavatsen kaitsta iga hinna eest" Kas see nüüd tõele vastab on iseasi. Tänud juhatamast!

23 august 2008 leidis Ermo [pioneer]
Selle aarde juurde jõudes oli ilm jõudnud halvaks minna. Nullis tabas ebameeldiv üllatus 50 meetri kaugusel töötava harvesteri näol. Siiski otsisin kiiruga kivi ülesse ja hakkasin maha võetavate puude vilina saatel edutult aardekarpi otsima. Siis selgus, et tegemist virtuaaliga. Egas kedagi, mingi foto telefoniga ja kiirustades ohutusse kaugusesse. Arvan, et tegemist on kiviga, kuhu mingil põhjusel on raiutud mõõk ja võti.

11 mai 2008 leidis Kaimo, Laivi, Rait ja Kurmo [kimo]
Saaremaalt tagasiteel sai nüvi järgi kohale sõidetud. Õnneks olid ilmad eelnevalt kuivad olnud, kuid siiski C-klassi mersu jaoks suht kehva tee, mis mingist hetkest päris põlluteeks ja metsarajaks üle läks. Lõpuks läks metsatee juba päris soiseks kätte, niisiis panime jala edasi. Ligi 350 meetri pärast tuli metsavahele keerata, kus otsijatele abils puu külge ujumistrikoo (sinine) riputatud. Natuke võsa vahel ragistamist ja nüvi järgi pidanuks nagu kohal olema. Pisut ringitatsamist ja Rait siis kivi nägigi. Mõned pildid moblaga ja saigi tagasi vantsitud.

6 aprill 2008 leidis Ain [aints]
Esimesed pool kilomeetrit jalgsimatka mööda heinamaad kulgesid täis lusti, kuid siis tuli üsna lai kraav ning teine pool kilomeetrit märga metsaalust. Nii venis pooletunniseks prognoositud matk ligi tunniseks. Ei varjagi: päris raske oli. Kivi leidsin ruttu ja pärast langenud lehtede kõrvaldamist avanes aare täies oma põnevuses. Nagu ka eeleidjate fotodelt näha, on kivisse raiutud kolm elementi: ristatud mõõk ja võti ning kreeka rist. Kuivõrd kõik need sümbolid kuuluvad heraldika kullafondi, otsustasin need lahti mõtestada heraldilisi põhimõtteid arvestades. Võrdsete harudega kreeka rist on igivana nõiamärk, mille hoidev ja kaitsev tähendus on nüüdisajalgi salvestatud Rahvusvahelise Punase Risti sümboolikasse, rohelise ristina apteekide sümboliks ning sinise ristina veterinaaria tähiseks. Muidugi ei saa välistada, et rist kivil tähistab siin lihtsalt nelja maavalduse piire ning heraldiline tähendus sellel antud kontekstis puudub. Võti on Püha Peetruse sümbol, mis kujutab sissepääsu paradiisi. Mõõk on heraldikas Püha Pauluse atribuut, kusjuures tõstetud mõõk väljendab pühaku võitlust usu eest. Esimene mõte on siduda sümbolid Võru ja Valga vappidel kujutatuga, kuid see raketiteooria ei tööta: 1931.a. kinnitatud Valga vapil oli küll käsivars ja mõõk (aastast 1996 hoopiski neli viisnurkset hõbetähte), kuid Võru vapp kujutab kuuske. Tegelikult ei saagi administratiivset vapindust tõsiselt võtta, sest vapid on suhteliselt uued, olles kinnitatud 1920.ndatel ja 1930.ndatel ning veelgi hiljem 1990.ndatel aastatel. Hoopis tõsisemalt tuleb aga võtta Tartu vappi, mille aluseks on 1250.a. pärinev linnapitsat. Sellel on kujutatud linna kaitsepühakute sümbolitena need samad mõõk ja võti, mis teineteise suhtes ristatud 90-kraadilise nurga all. Tulemuseks on rist (kolmas komponent kivil!?). Kaks risti on samas ka Tartu vapi müüridel. Siit ka põhjus, miks Tartus on Peetri ja Pauluse kirik, vastavad kogudused ning kalmistud. (Huvitav on mainida, et Tartu linnaga sama sugune apostlite pühakute „kombinatsioon“ figureerib ka Saaremaal, 1430.a. paiku ehitatud Kaarma kirikul.) Erinevalt Tartu vapist on kivil kujutatud mõõk ja rist teineteise suhtes hoopis teistsuguse nurga (mitte täisnurga) all ning võti on mõõgast hoopis väiksem. Arvatavasti on selle põhjuseks lihtne asjaolu, et kivil olev looduslik suhteliselt sile kaldpind ei võimaldanud kiviraiduril kasutada teistsuguseid proportsioone. Probleemi tuleks analüüsida ka aadlivappide kontekstis, kuid vastavad andmed mul hetkel puuduvad. Seega pakun kokkuvõtteks välja, et tegemist on apostlite Peetruse ja Pauluse atribuutidega, kuid küsimus MIKS need sümbolil sellele kivile on raiutud, jääb minu poolt vastamata. Suur tänu peitjale põneva aarde eest!

1 juuli 2007 leidis Miki ja Tibu [miki]
Saime autoga kusagile kilomeetri peale ja siis suund otse koordinaatidele läbi metsa ja muda. Kohale jõudes (kergete killast see jõudmine kohe kindlasti ei olnud) oli objekt kergesti tuvastatav, minu arvamuse järgi on tegemist siis piirikiviga, millele talumärgid sisse toksitud.

24 juuni 2007 leidis Paavo [speedy]
Raudne suksu jäi minust 700 meetrit aardest eemal looduslikku parklasse. Kohe silmasin valvetorni. Edasi sammudes tuli peagi ka teine hoiatus. Esimene oli vist nii hirmutav, et selekteerisin selle välja. Kohapeal nullis olles sain ikka omajagu ringi tatsuda, et kõrge heina vahelt graveeritud kivikene üles leida, sest piisas, et GPS näitas vaid 10 meetrit mööda ning ma päris suure maalapi - kuid valelt poolt - läbi kammisin. Auto juurde tagasi jõudes tundsin end kui lehm - must, hullupööra pinisev kärbseparv lärmas mul ümber pea. Aga "tegija" tunne oli siiski. Õigustatult.

7 detsember 2006 leidis Kalle [sookoll7]
Kuna ilm oli vihmane, siis tuli üle kilomeetri jalgsi kõmpida.Teepeal sai nätud nii vahitorni ja hoiatusi neile, kes väga kaugele lähevad.Kes kohale jõuab on "tegija".Arvamus, et see võiks olla piirikivi, kuna minu vanaisa maadel olid samasugused, ainult ristiga.Aga sellel ka rist ja lisad.

28 oktoober 2006 leidis Reido, Anne [reido]
Sealkandis on metsa tehtud ja mingid teed on hetkel täiesti olemas, võiks öelda, et üsna tihe liiklus isegi, 4 autotäit jahimehi tuli vastu. Teine hoiatus oli omal kohal, esimest kahjuks ei näinud. Objekt ka alles, keegi pole kaevamas käinud.

23 juuni 2006 leidis Silver, Kirke, Heli ja Aare [karuonu]
Kaartidel lõppesid kõik teed juba 1km enne sihtpunkti. Meie parkisime 500m kaugusele, aga 4WD sõidaks päris lähedale. Koordinaadid täpsed ja aare ise lihtsalt leitav. Arvame, et objekt võib vihjata läheduses peituvale päris aardele. Mõni sõja eest põgenev mõisnik võis oma vara maha matta ja tähistada niimoodi selle peidukoha.