MA ❤️ TALLINNA väga palju

Lõpuks ka see finišijoon ületatud siis. Redeliga lõpu poole suundudes oli õhk hirmsast haisust paks, aga vähemalt maapind kandis piisavalt ja kuigi puu kõikus, siis redel pidas vastu ja sai ka kõrgused ohutult vallutatud. Meie kümnes juubelihõnguline 5/5! Aitäh peitmast!

Üksi oleksin siin kimpu jäänud, nii lahendamise kui logi kirja saamisega.

Tehtud, tänud!

Leitud, tänud!

Aitäh aarde eest!

1000s leid hakkas lähenema. Mõtlesin, et võiks midagi huvitavat ja lahedat leida selle puhuks. Armastan Tallinna Boonus jäi silma. Varem olin küll proovinud lahendada, aga siis jooksis vahepeal kokku. Otsustasin, et võtangi ühe pika päeva, kus käin kõik punktid läbi ja ei pane telefoni kinni. No ikka jooksis kokku (tundub, et ongi ifööni probleem) . Küsisin siis Karult abi ning sain koordinaadid kätte. Kolmapäev on käes ning plaan oli karuga see 5/5 ära võtta. Ilm oli rõvedaks läinud, talv oli kohal. Tundub, et minu talveuni on kätte jõudnud, rattaga enam nii kaugele ei saa :D . Siis sattusingi karuga samasse bussi ning jõudsime boonuseni. Väike eeldus juba oli, et paganama libe, kuid mäletasin piltide pealt, et peaks olema ronitav. Oli libe. No tossud maha siis ja paljajalu üles. See läks juba palju kiiremini. Olingi siin. 1000s leid ja ma olen mingi paganama puu otsas. Karu sai ka oma 5/5 kätte, nii et mõlemal oli tuju rõõmus. Nojah siis.... eks see geopeitus selline on :) Aitäh peitjale!

Drooni juures hakkas kartul lobisema, et läheb seda 5.0/5.0 tegema. Kuna ise polnud käinud ning vajasin Wherigot see kuu, siis tulin kaasa. Ootasin natuke ronitavamat puut, kuid kartuli ronimisoskused üllatasid mind. Mina oleks pannud kohe DNFi ja tempeldanud redeliaardeks. Elu esimene 5.0/5.0 maa peal seistes ja vaadates. Aitäh peitjale ning ronijale.

Tänud aarde eest!

Tallinna väga palju armastamisele olin ükskord väga lähedal. Pea alati linnas ringi sõites oli kassett lahti ja aeg-ajalt tegi ta rõõmsat häält ning järgmise foori taga sai jälle pisut ülevaatlikku infot vaatamisväärsuse kohta. Need korrad jäid küll üha harvemaks, sellegipoolest tiksus tasapisi 43 täis. Ja siis tuli Androidi süsteemiuuendus, mis mõneks ajaks WhereYouGo täielikult halvas... Äppi järgmine versioon aga ei tahtnud enam vana pooleliolevat mänguseisu laadida. Hakkasin küll nullist uuesti, aga teist korda polnud enam üldse põnev. Pealegi välja lülitatud ekraaniga ooterezhiimis ei reageerinud WhereYouGo sugugi asukohamuutusele, mis oli muidugi tõsiselt tüütu. Sestap läksin lahendamisega lõpuks lühemat ja lihtsamat teed. Aitäh.

Vaatamisväärsused said tuvastatud mõnda aega tagasi. Nüüd tuli aga õhtul koer (ja redel) jalutama viia. Tuul oli tugev, väljas pime ning rada, mida mööda aardeni lähenesime polnud mõistlik (tavaline mure aardele lähenedes ;)). Tagasi sai lihtsamini, ilma peakõrguse taimestiku ja langenud puudeta. Aitäh, juhtumisi 3000. aare Eesti lehel, jääb hästi meelde :)

Vaatasime mere ääres linde ja käisime metsas aardel külas. Aitäh!

Aitäh peitjatele!

Esimesed paarkümmend punkti tulid mul paari õhtuga kiiresti, edasise paarkümne leidmiseks kutsusin Arturi seltsi ja need sõitsime jalgratastega läbi. Viimaste mõnede otsimiseks võtsin appi ikkagi auto.

Respect turistidele, kes ühe päevaga selle ära teevad. Muidugi ei ole see võimatu, aga mul, kohalikuna, tegevust ikka jätkus.

Armastasime ennast logiraamatusse

14384.

Mis seal ikka, teist päeva järjest 5/5 aare. Auto sai parklasse jäetud ja tegime siis jalgsi eelluuret, et vaadata, kas redeliga saame kätte. Hinnang ütles, et saame. Siis tulime redeliga tagasi ning edasi polnud mingit probleemi. Natuke niiske pinnas oli väheke, aga see oli pisidetail. Need 45 punkti said ikka suure vaevaga kokku, ei ole midagi öelda. Kiitus kõigile, kes sellega hakkama saanud. Me täname!

Eile sai Bransoni puu all veidi arutatud, et mis viisnullid meil veel logimata on. Kuna selle kohta siin ütles Raul, et saab ka väiksema köiekogusega tehtud, siis tulimegi kohe vaatama. Punkt sai kaardile läbi risti ja viletsuse, kusjuures viimaste vaatamisväärsustega oli küll tunne, nagu oleks laevade pommitamist mänginud. Said pihta - ei saanud - said jne. Õnneks looduses oli asi hulga lihtsam, kuigi pidi redeliga kraave ületama. Meie redelist piisas täpselt nii palju, et viimasel pulgal sain mina aardele ligi. Õues oli korralik torm ja parklas pidi tuul ära puhuma, aga aarde juures oli hea vaikne toimetada. Ja nii meie viies viisviis kätte tuligi. Aitäh!

Ilmselt kohalikele pakuvad igapäevaselt huvi hoopis teised huvipunktid, kui turistidele ja seepärast läks see lahendamine meil ka üle kivide ja kändude. Tallinnat see rohkem armastama igatahes ei pannud aga ega see polnudki ju aarde eesmärk. Tore kui meie pealinna külalised seda seiklust naudivad, sest neile see ongi ju pühendatud.

Täna sai siis ka ära proovitud see kogenud väljakutseveteranide trikk, et kodust välja mindud hilisõhtul. Ja nii ühe käiguga külastatud üks aare enne ja teine peale südaööd. Üldiselt eelistaks pigem magada sellisel kellaajal aga imeliselt vaikne õhtu ja suur täiskuu larakas taevas ning muidugi head kaaslased tegid selle seikluse lõpu päris meeldivaks. Aastaaeg oli ka aarde külastamiseks parim võimalikest. Maapind ja vesi tahkeks tõmmanud ja võsa olematu. Kuuvalgel aarde otsimine võttis küll natuke aega, kuid peitu ta ei jäänud. Siis natuke lähenemise strateegiat arutades ja oligi see topsike meil näpus.

Aitäh peitjatele, et sellise aarde tegite, mis meil kaua täpina kaardil püsis ja nüüd just sobival hetkel põhjuse andis natukeseks öiseks liigutamiseks.

Auto parklasse ja redel õlale ning lõpu poole.Oh mu redel oli tiba lühike aga viimase astme pealt tudisedes ma ta kätte sain,ise olin uhke enda üle,et tehtud.Aitäh!

Oioii, kui palju aega võttis meil, et asukoht teda saada. Korduvalt jooksis asi kokku. Nüüd viimane kord oli üks koht veel puudu, et kordinaadid kätte saada. Proovisime mitu korda kahe kohas, mis võiksid mängu jaoks vajalikud olla. Lõpuks küsisn varemleidjalt üle, et kas tõesti need kaks kohta ei ole siin sees. Varemleidja kinnitas, et temal need toimisid. Pfffffff. Täna oli meil vaja Harjumaa aaret ja kuna mõistatust ega tavakat vaja ei olnud, siis otsustasime selle aarde kasuks. Vihma küll kallas, aga soov oli kiirelt üle vaadata asukoht. Ja kui juba aare sai leitud, siis ka kiirelt ära logida. Tagasi autosse minnes olime läbimärjad ja ma eriti õnnelik meie esimese 5/5 aarde üle. Loomulikult soovis meie veekoer Freddi ise täiesti läbimärjana veel ujuma minna. See ka mu 1400 aardeleid :). Aitäh tordeda seikluse ja aarde eest!

Õnneks mul äppi endaga kordagi probleeme pole olnud, aga probleem oli sellega, et see äpp ka õigel ajal lahti saaks võetud. Mõned punktid tulid küll päris kogemata ja ootamatult.
Lõpu jaoks sai vale aastaaeg valitud niiet saan vaid iseennast selles üsnagi ebameeldivas kogemuses süüdistada. Õnneks nüüd vormistatud. Aitäh!

Oi mul oli hea meel, kui 45 punkti lõpuks läbi said kepsutatud. Kuigi mõne puhul olin ikka väga üllatunud, et see ei lähe arvesse ja teiste puhul olin üllatunud, et läksid ja kolmas variant üllatusi oli siis, kui oli justkui kirjas üks piirkond, aga ometigi tuli sealt veel natuke skoori juurde.

Eelnevalt olin kuulnud külajutte, et lõpp on kummikuga võetav. Eks ta olegi, aga dr Mang on määranud mulle vist igavese ronimiskeelu, nii et saime kaks korda aarde juures käia ja abivahendeid tuua.

Iseenesest mulle see wherigo meeldis, ainult et kui Ma laavin Tallinna aardel oli väga äge lõpp, siis olid ka siin ootused natuke kõrgemad.

Ei oska öelda mitu päeva läks kokku, et 45 kohta täis saada. Catibergiga sõitsime päris pikalt ringi mõned korrad. Ühes spordipühamus olin nii kindel, et käisin seal kolm korda ja arvasin, et peab telefoni viga olema. Kui siis kesklinna kandis lõpuks 45 täis sai, oli rõõm suur. Rohkem ei olnud isu otsida, et saada teada, mis kohad veel arvesse lähevad. Äge mäng. Lõpuks sain endale ka esimese ja arvatavasti viimase 5/5 aarde. Aitäh!

Selle aarde koordinaadid olid juba mõnda aega oodanud oma järge ja kuna meil olid täna Sveniga redeliga võtmise aarded nimekirjas, siis kelgutasime ka siit läbi. Maastik aardeni oli lumine ja veidi ka vesine, Sven nägi päris koormatud välja, redel õlal, käe otsas oma poissi vedava kelgu kelgunöör ja hammaste vahel taskulamp. Ma olin lihtsalt kaasas.
Tänud

Seda ma ei oskagi öelda kui palju ma seda Tallinna armastan, aga arvestades aardega tegelemise aega, siis ikka ilmselt natuke küll :)

Punktide kogumisega sai kõige paremini hakkama üks vana Samsung. Kui punktid koos, siis jäi see maastik 5 ootele. Ja natuke isegi selliselt, et las ta siis ootab, ega mina seda ilmselt ära nagunii ei tee.

Aga täna saabus päev, kus tegin - ja täitsa iseseisvalt käisin topsi juures ja panin nime kirja :) Seda ma poleks endast kindlasti veel mõni kuu tagasigi uskunud, aga näe, mis aeg teeb :)

Selline aarde vallutus tegi igatahes tuju väga heaks :)
Aitäh selle eest!

Mu Tallinna armastus pole kohe kindlasti suur, aga aeg-ajalt tuleb siin ikka käia ja õnneks mõned kohad väärivad siiski külastamist ka.
Selle 5/5 aarde peidukoht vääris ka, kuigi natukene teistel põhjustel. Alguses üritasin kohapealsete abivahenditega logiraamatuni jõuda, aga peale kehvast läinud katset otsustasin siiski autost redeli tuua ja uuesti üritada. Sellega oli oluliselt lihtsam ning nimi sai kirja. Aitäh!

Vajalikud punktid said leitud mõnusa rattasõidu käigus. Inimesi oli vähe, sai ilusti mööda linna tiirutatud. Minu wherigo jooksis lõpus ikka kokku, saime karuonu omaga hakkama.

Täna tulime ilusat ilma nautima ja ragistasime ka aardeni. Aitäh!

Seda mitu korda alustanud, 10tk tuli kiirelt aga sealt edasi oli pähkel. Kas just ka kohtadega aga pigem äpiga probleemid kus lõpetas töö. Eelviimane kord sai 30tk järjest ära tehtud ja 31st enam ei saanud... nullisin ära ja siis töötas jälle. Nii see läks kuniks eile sai tehtud ja täna vormistamas. Nimi kirjas ja mahlane punkt jälle tehtud, suured tänud :)

Selle aarde asukoha teadasaamiseks tuli meil teha Tallinnas lausa 4 tiiru. Äpp õnneks kokku ei jooksnud, kuid kuna osa märkmeid läks kuhugi kaduma, siis ilmselt külastasime mõnda valet kohta ka järjekindlalt mitu korda. Väga põnev aare! Tänud!

Mõni koht hüppas ise pardale ja üllatas, mõnda pidi lolli järjekindlusega veenma, et ta lihtsalt PEAB olema listis???? Ja vahest oligi, aga mõnikord ei olnud ka. Paar kohta jäidki kripeldama, aga no mis sa teed kui tulukest ei sütti.
Ja siis - tellisime hüpertutika tööriista ja kui see lõpuks saabus, siis käisimegi ja logisime ära. Kaalun, kas teha temaatiline aardenimeline kleebis, see tööriistale kleepida ning tööriist Ma❤Tallinna-ks ristida. Igatahes pidulik ja vääriline avalöök. Aitäh.

Esimese katsega jõudsin 35 punkti kokku koguda. Siis aga otsustas android tarkvara uuendust nõuda ja ma rumala peaga nõustusin..
Mis seal ikka, peale tarkvara probleemide lahendamist asusin uuesti vaikselt muu toimetamise kõrvalt punkte koguma. 44 suutsin kokku ajada, ei punktikestki rohkem. Lõpuks sain abistava vihje, mis suurepäraselt viimaseks punktiks sobis ja koordinaadid kätte andis. Lõppu külastasin täna kolmandat korda. Küll laius ookean ees, küll olin liiga lühike. Täna hommikupooliku sombusust kasutades ragistasin redeliga kohale ja sain lõpuks nime kirja. Tehtud. Tänan peitmast.

Selle aarde leidmiseks pidin võtma geokursuse, kuidas lihtsamini vajalikud punktid leida. Viimase viiega läks natuke aega, aga leitud need said. Vaatamata märjale ilmale läksime asja uurima, kas ligi pääseb? Pääses, isegi märjaks ei saanud. Tänan.

Oi, seda mängulusti oli selle aardega palju. Nii tore ju, kui niikuinii linnas ringi vurad ja aeg-ajalt pilgu peale paned, et mitu põnevat paika juba külastatud on. Mõned leidsime ise, mõnda suunati, mõnda ei leidnudki, aga lõppude lõpuks tuli sõberitega kõik vajalik piisavalt hästi välja. Ja siis jäi lõpp enam kui pooleks aastaks kaardile kolletama. Vaevalt, et maastikult 5.0 kuhugi kaob, kiiret pole.

Täna oli paslik päev laenuredeli ja -mudilasega teha lühike matk siinse 5/5 topsini. Kummikuis oli lihtne ja redeliga veel õige lihtne, kuigi saanuks ka ilma. Aga ei tihanud ilmaasjata riideid trööbata, pärast seda ju ikkagi kohe edasi võidurõõmsalt tööle minek.

Aare oli korras, kätte saadud, logi kirjutatud, tagasi pandud. Aarde lähistelt paar poolikut plastpudelit ka prügikasti ära koristatud. Kahju ainult, et aare niivõrd pisike on, et Harriet kaasasolnud nänikotist midagi vahetada ei saanud. Küll otsivad Marjega järgmine nädal mõne suurema aarde. Palju tänu Mariannile ja Laurile meeldejääva ringivuramise ja Viis5viieks viimase vajaliku leiu eest! Bueno!