Kiirusmägi on pikka aega olnud populaarseks pidude ja spordivõistluste pidamise paigaks.
Sulaoja kõrgele mäekünkale, mida praegu Kiirusmäe nime all tuntakse, valmis 1899. aastal Krüüdneri Jalgrattasõitjate seltsimaja. Kiiruse selts rajas mäekünkale ka velodroomi ringipikkusega 285 meetrit. Raha selle ehitamiseks saadi pidude korraldamisest.
Kiirusmäel hakati jalgrattavõistlusi pidama ja seal püstitati nii mõnedki Eesti rekordid. Korraldati ka rahvusvahelisi võistlusi, millel Eesti parimate ratturite kõrval osalesid Läti sportlased. Peale jalgrattasõidu võisteldi poksis, maadluses, jooksmises, võrkpallis ja hilisemal ajal ka mootorrataste võidusõidus. Jalgrattavõistlusi peeti Kiirusmäel veel pärast Teist maailmasõdagi, hiljem jäi koht ümbruskonna inimeste kooskäimise ja jaanitule tegemise paigaks.
2009. aastal põletasid vandaalid maha vabaõhulava ja talvine lumi langetas sisse katusealuse. Peale seda on Kiirusmägi jäänud unustuse hõlma.
Lumeta ajal on enam kui 100 aastat vana velotreki rada veel ka autoga läbitav.
Palun käsitle aaret ettevaatlikult! Võta oma pastakas kaasa!
Kiirusmägi on pikka aega olnud populaarseks pidude ja spordivõistluste pidamise paigaks.
Sulaoja kõrgele mäekünkale, mida praegu Kiirusmäe nime all tuntakse, valmis 1899. aastal Krüüdneri Jalgrattasõitjate seltsimaja. Kiiruse selts rajas mäekünkale ka velodroomi ringipikkusega 285 meetrit. Raha selle ehitamiseks saadi pidude korraldamisest.
Kiirusmäel hakati jalgrattavõistlusi pidama ja seal püstitati nii mõnedki Eesti rekordid. Korraldati ka rahvusvahelisi võistlusi, millel Eesti parimate ratturite kõrval osalesid Läti sportlased. Peale jalgrattasõidu võisteldi poksis, maadluses, jooksmises, võrkpallis ja hilisemal ajal ka mootorrataste võidusõidus. Jalgrattavõistlusi peeti Kiirusmäel veel pärast Teist maailmasõdagi, hiljem jäi koht ümbruskonna inimeste kooskäimise ja jaanitule tegemise paigaks.
2009. aastal põletasid vandaalid maha vabaõhulava ja talvine lumi langetas sisse katusealuse. Peale seda on Kiirusmägi jäänud unustuse hõlma.
Lumeta ajal on enam kui 100 aastat vana velotreki rada veel ka autoga läbitav.
Palun käsitle aaret ettevaatlikult! Võta oma pastakas kaasa!
Lõuna-Eesti teed on algavaks ralliks erinevaid märke ja ehitisi täis. Sõitsime siis ka mõned kilomeetrid ralliradadel ja tegime siin peatuse. Topsi endani rullides kukutasin selle omale pähe :D Pääsesin vigastusteta. Logiraamatuga kõik korras, tühjendasin purgi sodist ja monteerisin tagasi omale kohale. Aitäh!
Palju kordi mööda sõidetud, nüüd ka peatus tehtud. Kes juba kord mäest otse üles ronib, läheb ikka sama teed pidi alla tagasi ka... Aitäh! EVEJ
Kui valisin oma tänasel teekonnal välja järgmise aarde, mille juurde minna, siis lähenedes ronis hinge kuri kahtlus, et siin ma olen juba olnud. Olingi, jumala tuttav koht ja jumala tuttav peni, kelle tõttu eelmine kord ebaõnnestusin, olid täitsa olemas. Must suur koer tormas vaata et auto rataste alla, jumala suitsiidne, täitsa hirmu ajas peale. Mitte see, et ta mind läbi auto ründab, vaid see, et äkki sõidan ta vigaseks. Eelmisel korral jäigi aarde juures käimata, kuna mul oli ka kutsa kaasas ja kuna kohalik neljajalgne tuli lähemalt uudistama, et miks ma seal küll olen, sõitsin minema. Tegelikult tagantjärgi tarkusena oleks saanud nurga tagant tasapisi minna küll, nii et ta ehk poleks järgnenud, aga nii tol korral läks, et ma kohale ei läinudki. Nüüd panin silma teeotsale kenasti peale ja ...põrutasin mööda. Need ptaegused kruusateed on ikka nii vedelad ja libedad, et kõike ei oskagi ette näha. Kulgesin siis natuke edasi kuni sain ringi keeratud ja tasakesi uuele katsele. Vist oleks saanud autoga lausa sinna kiirusmäe otsa sõita, aga targu jätsin ta ikka väheke allapoole ootama. No ma ikka otsisin, nii lagedal ja suure aarde kohta ikka lubamatult kaua. Igatahes lõin logid lahti ja sisestasin TBin'i koordinaadid sisse ja siis sain alles nägijaks. Aga hea, et vähemalt sain. Tänud peitjale seda kiirusmäe lugu jutustamast ja aaret peitmast. Niisugune huvitav ja ajalooga koht meil siin lausa.
PS pole neil pabereil viga midagi, eks õues olles ikka ju koguvad niiskust, mis teha.
Kiire leid. Paber oli niiske, vajaks vahetust!
Leitud teel Võru-Kubija tervisevetele puhkama minnes,Aitüma
Esimene peatus teel Valgjärve aarde poole. Kihutamine Tartu-Võru maanteel oli täna meeletu (Hauka laada tõttu?), nõudis suurt tähelepanelikkust, et ohutult õiges kohas tee ääres pidama saada. Aarde leidmisega läks veidi aega, kuna null hüples ringi. Pärast nime kirja panemist puhastasin purgi sisu katkiläinud niiskuseimajast nii hästi, nagu antud olud hetkel võimaldasid. Aitäh peitjale.
Kiire, lihtne leid.
Eelnevast (GC) logist aimasin halba ja isegi siia sõites nägin vastavat silti, kuid ei tea kas koer on talveunes vmis, aga sain hirmule hoolimata kähku ära logitud ja tagasi ohutusse neljajalgsesse masinasse. Tänud!
Huvitava ajalooga paik. Aitäh!
Leitud
Otsisime alguses veidi valest kohast ja kui silmi avasime siis vaatas aare meile vastu, et hei-hei, olen siiiiin ! Õnneks kõik küsimused kuidas ta kätte saada lahenesid talle liginedes. Väga vahva teostus, aitäh ! :)
Müstiline, milline ajalugu selles kohas on. Möödunud sajanditel olid inimesed ikka sitkemad. Meie suudame nende saavutusi vaid tulnukate abiga seostada.
Aitäh.
Aardeni valisime ikka raskema lähenemistee. Peale logimist ringi vaadates oli raske ette kujutada endisaegseid tegemisi. Kahju kohe... Lahkusime juba hoopis mugavamal rajal :)
Tänud kohta tutvustamast!
Keerasime siis soovitatud kohast sisse. Mirjami väike Yaris pidi natuke jõudu näitama. Aarde tabasime distantsilt, aga mitte täielikult oma õigel kõrgusel. Taastasime logimise järel eeldatava originaalseisu.
Kiirusmäele jõudes oli seal juba üks auto ees, jätsime veidi kaugemale. Aardeni jalutamise ajal oli auto aga kadunud. Õnneks oli aare peaaegu omal kohal. Tegime natuke "hooldust" ning panime õigemasse kohta tagasi. Ja sõime metsmaasikaid! Aitäh!
Roheliste rattaretke "Kuidas elad, Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024?" raames oli siin lausa kohajutt. Logisin aarde samal ajal kui teised mälestusi kuulasid. Tegelikult olin siin ühe Suveseikluse raames ka varem olnud aga siis polnud aega logida.
Leitud.
Leitud, tänud!
Jaaa, saab täitsa paralleeli tõmmata meiekandi mahajäetud Siimusti lauluväljakuga. Olid ajad...
Aitäh kutsumast!
Naabrikutsu haukus teel, pärast jõe ületamist muutus sõbralikuks sabaliputajaks. Aaret kätte küll ei näidanud, aga vähemalt elas otsimisele kaasa. Aitäh!
Käisime mäe otsas.Aitäh!
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne". Vabandust, ei märganud.
Tegelikult ei ole see kättesaamatu ja peitjat on ka teavitatud sellest. Noh, ma ei saa aru.
Tänud peitjale!
Mõtlesin läbi astuda ja vaadata olukord üle. Konteinerisse oli kogunenud vett ja välja see siit kuidagi ei saa. Võib olla päikese soojendades pikapeale aurustub.
Puurisin mõned väikesed augud põhja ja jälgin olukorda.
Lisasin minigripi ja natuke silikaati, aga jätsin logiraamatu hetkel välja, sest üpriski kuiv oli juba teine.
Mäkketõusu sain teha lausa kolm korda. Esimesel korral konteinerit auto juurde toomas, teisel korral konteinerit viimas. Kolmanda põhjuseks oli, et unustasin silikaadid autosse.
Kellel võtab pea, kellel jalad.
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu". Ootab hooldust, seni pausil
Kui talvel ronida mäest ülesse, 2 jalaga, siis maastiku aste tõuseb 3/3.5ni.
Tänud aarde eest!
Logiraamat täiesti läbivettinud.
Võimas aare võimsas kohas. Pimedas nagu ikka natuke otsimist aga leitud ta sai. Tulemus oli seda väärt!
Siin märkasin ennem võssa ning mäkke ronimist logisid lugeda. Jep, täitsa viisakas tee viib nii aardeni kui ka tagasi. Peitjale tänud, lahe teostus!