Kirjeldus
Päike paistis madalalt, kullates oma kiirtega puude oksi. Kahe järve vahele jääv metsatukk tundus salapärane. Loodus oli hilissügiseselt, või siis hoopis varakevadiselt kollakas-punane. Äkitselt kostis selja tagant hirmus ragin, ümber pöörates oli näha kuidas murdus eelmise päeva tormis räsida saanud hiigelsuur kuusk. Jälle läks puude lugemine sassi … Hmm, kui kummaline, see on Deja Vu, aga mitte elust enesest, vaid ühest ammuloetud raamatust.
"Christopher Robin teadis, et see paik on võlutud, sest keegi polnud veel kunagi suutnud lugeda, kui palju neid puid seal õieti on – kas kuuskümmend kolm või kuuskümmend neli – isegi siis mitte, kui ta ka iga loetud puu ümber nöörijupi sidus." (A. A. Milne)
Aardele sobiv koht leitud, ei olnud nime väljamõtlemisega enam vaeva vaja näha. Olenevalt aastaajast saab siin lõket teha, ujuda, kala püüda või lihtsalt elu üle järele mõelda. Kui kellelgi õnnestub puud üle lugeda, siis pange see arv ka logiraamatusse kirja.
Päike paistis madalalt, kullates oma kiirtega puude oksi. Kahe järve vahele jääv metsatukk tundus salapärane. Loodus oli hilissügiseselt, või siis hoopis varakevadiselt kollakas-punane. Äkitselt kostis selja tagant hirmus ragin, ümber pöörates oli näha kuidas murdus eelmise päeva tormis räsida saanud hiigelsuur kuusk. Jälle läks puude lugemine sassi … Hmm, kui kummaline, see on Deja Vu, aga mitte elust enesest, vaid ühest ammuloetud raamatust.
"Christopher Robin teadis, et see paik on võlutud, sest keegi polnud veel kunagi suutnud lugeda, kui palju neid puid seal õieti on – kas kuuskümmend kolm või kuuskümmend neli – isegi siis mitte, kui ta ka iga loetud puu ümber nöörijupi sidus." (A. A. Milne)
Aardele sobiv koht leitud, ei olnud nime väljamõtlemisega enam vaeva vaja näha. Olenevalt aastaajast saab siin lõket teha, ujuda, kala püüda või lihtsalt elu üle järele mõelda. Kui kellelgi õnnestub puud üle lugeda, siis pange see arv ka logiraamatusse kirja.
Logiteadete statistika
Logiteated
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Arhiveeritud".
Selle aarde aeg sai läbi. Aitäh otsimast!
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".
Täiesti suvisel septembri nädalavahetusel sattusime Rooni järve äärde ujuma ja niisama lonkima. Mõtlesime et vaataks siis juba ka et kas mõni aare on läheduses. Oligi. Aga kahjuks aare onväga märg, mitte lihtsalt niiske.
Kohale uhasime otse läbi metsa, tagasi läksime ringiga ja jäime kenasti rajakaamerasse, mis ilmselt illegaalseid puhkekoha kasutajaid salvestab. Meie midagi nii koledat ei teinud nagu kaamera juures olnud piltidelt näha võis, vaid otsisime lihtsalt Puhhi peatuspaiga üles. Logiraamat oli niiske, jätsime ta mingigripist välja tahenema. Aitäh ilusasse kohta kutsumast!
Leitud. Aitäh peitjale!
Ilus koht. Kahjuks polnud aega ümbrust uurida. Enne pimedat oli vaja aare üles leida. Veerand tundi läks kindlasti selle keerutamisega. Puhhi tühjaks söödud purgid leidsime, aarde ka lõpuks. Aitäh!
Aitäh aarde eest!
Sel korral läks õnneks kiirelt. Mul näitas aarde juures 4 meetrit koordinaaditest eemal. Ei midagi hullu, aga eelmisel korral sinna kohta tõenäoliselt ei vaadanud.
Koht on ikka sama ilus, ainult sel korral tulin palju mugavamat rada pidi siia.
Ohsaa, kui ilus koht üsna kodukandis. Sattusime siia nii, et auto jätsime kruusateele ja astusime sada meetrit läbi metsa. Õhtune päike kuldas kogu metsaaluse ja järved üle, inimesi kuulda polnud, üks sõbralik peni haukus laisalt kusagil kagu pool metsa taga, linnud häälitsesid õhtuselt ja kägu kukkus kinnimaja aastaid. Oli nii õdus, et isegi sääsed ei tükkinud ligi. Meepurgi leidsime täpselt nullist üles ja puid lugesime kokku seitseteist. Aitäh peitjale.
Aare täiesti olemas, asub augus.
Leidsin tõenäolise vanakoolika peidukoha, aga aaret sealt mitte.
Leitud, logitud, tänan!
Pool aastat eelmisest külastuskorrast möödas ja olud kardinaalselt erinevad. Tee, mida talvel isegi olemas polnud, oli nüüd ka linnaautoga sõidetav ja saime ilusti järve äärde. Seal oli juba kaks autot ja kaks meest chillimas. Meie jalutasime oma eesmärgi poole ja peale teist kummardamist oli ka aardekarp näpus. Suvel ikka lihtne leid. Ja koht on ka praegu palju ilusam. Aitäh!
Leitud.Aitäh peitjale.
Jälle üks koht, kuhu suvel saab ilmselt lähedale sõita, kuid praegu peab natuke ikka jalutama ka. Kuna eelmine lumega raskesti leitav aare oli nagu sipsti tulnud, siis otsustasime sedagi proovida. Tuuseldasime seal kohevas lumes peaaegu tunni, puhastasime arvukalt kände ja kraapisime lumest puhtaks auke, kuid aare jäi leidmata.
Päeva viimane aare. Väike jalutuskäik ja aarde leidsime üsna ruttu üles. Täname!
Autost väljudes hakkas vihma tibutama ja aarde juures oli juba laus sadu. Kuna jalatsid olid nii ehk naa juba läbimärjad, siis otsisime siin ikka väga kaua. Leidsime suurel hulgal mustikaid ja veidi pohlasid. Veel otsides leidsin tühja õllepudeli, mõni aeg hiljem teise. Aga Puhh oli kõigi oma meevarudega ilmselt läinud VAMM rajale. Seal metsatukas teda pühapäeval igatahes ei olnud.
Aitäh, tasub taaskülastada kunagi ehk, võib-olla..
Aare kiirelt leitud.
Tänud
Pärast seda, kui olime Lasa ja Tündre järve juures telkimiskohaga õnne otsimas käinud ja veendunud, et vahet pole, mis nädalapäev on, ilm on soe ja KÕIK telkimiskohad on täis, suundusime Rooni järve äärde. Liiga optimistlikud ei olnud, sest eelmine aasta kui siia telkima tahtsime tulla, oli tohutu kamp mehi end siia koos rendisauna ja mürtsuva muusikaga paigutanud. Aga kae ime, seekord polnudki kedagi ees. Telk püsti, lõke põlema ja sulps vette. Vesi oli nagu supp muidugi, isegi väike Maru ei tahtnud veest välja tulla. Hommikul jätsime Mihkli videokoosolekut tegema (tal oli tööpäev) ja läksime Maruga Puhhi aaret otsima. Mihkel muidugi luges sõnad peale, et jube keeruline leida ja tal läks nii kaua aega jne. Kui nullile lähenema hakkasin, võtsin logid lahti ja sattusin veel Karli logi peale, kes ka väitis sama ja siis vaatasin korra kõrvale ja... aare vaatas mulle lihtsalt vastu. See oli puhas õnn, sest ma ei olnud veel otsima hakanudki. Nii et jõudsime Maruga juba enne 15 minutise koosoleku lõppu tagasi.
Tuli dix ja leidis kogemata. Kohti on palju kus aare võiks end peita. palju Found it: (4472) 21.Jun.2021 10:32 Winnie Pooh. Pole kindel aga geoerosioon ümbruses võib ka tuleneda ebatäpsustest. Vägev paik kus saaks telkida ja ujuda. Tuleb meelde jätta ja miks mitte FP lisada.
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".
Puhh on väga tuttav tegelane ning seetõttu oli tarvis ka siia sisse põigata. Algul liikusime masinaga, kuid jätsime selle viimasesse risti ning läksime edasi jala. Üsna kohe olime ka lõkkeplatsil, mis oli muguvaba ning sealt edasi polnud aardeni jalutamine mingi mure. Ka aare sai kiirelt leitud ja logitud. Vapustavalt kena ja idülliline paik, metsaalune mustikaid täis ja kuulda on ainult üksikute veelindude plagistamist vees. Muidu vaikus ja rahu. Kahjuks (või õnneks) ühtegi karu, tiigrit, jänest, öökulli, kängurut, eeslit ega notsut ei näinud. Ilmselt olid nad kuskile seiklema läinud. Suured tänud siia juhatamast, kindlasti üks meie lemmikkohti, kuhu aardeid on peidetud!
Peale õngitsemist tulime kohe kolme autoga seda paika külastama. Palaval suvisel päeval hea koht mõnusaks ujumiseks. Tuleks siia teinekordki. Aitäh!
Peale õngitsemist hea lihtne leid ning mõnus suplus, tänud.
Kui Priit karbi oli üles leidnud, panime nimed kirja ja tormasime ujuma. Sellise ilmaga on vesi ikka väga mõnus, eriti nii kenas paigas. Tänan peitmast.
Kaks autotäit rahvast oli lõkkeplatsi juba vallutanud, metsas tulid ka kalamehed vastu. Ühe puu otsas oli kosklapuuur. Aare veidike jonnis, aga siis ikka andis end kätte. Puhh on ühte auku oma tühjad kondenspiimapurgid roostetama ladunud, kuid sellegipoolest üllatavalt kaunis koht. Aitäh!
Parkimiskohale jõudes pidime ootama vihma möödumist. Rüüpasime kohvi ja vaatasime vihmast järve. Natukese aja pärast jäi vihm järele ja saime metsa alla jalutama minna.
Seda aaret logides mõtlesime Haabersti karudele. Loodame, et neil läheb kõik hästi.
No mida värki. Täna muud ei saa., kui oh ja ah. Üks koht ilusam kui teine. Kuidas küll sellised kohad üles leitakse? Käod kukuvad, üks ühel pool ja teine teisel pool. Aitäh peitjale siia juhatamast!
Kuna tegemist tundus olevat (mobiili)kiirgusvaba tsooniga, siis kaevasime auto sügavusest välja Oregoni ja see juhatas enesekindlalt punkti, kust aardeni oli kena veetakistus. Õige raja leidsime loodusvaatluse teel ja peab tunnistama, et suvituskohana on tegemist täitsa tiptop kohaga. Aarde leidsime suht pooljuhuslikult.
Selle aardega läks ikka päris kaua. Õnneks oli ilm vägagi soosiv, vastasel juhul oleks ikka susasid ja pusasid lendama hakanud. Leitud sai puht juhuslikult tänu Külliki tähelepanule. Vaatas lihtsalt õigesse auku. Tänud
