Võle

A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4

N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9

3 september 2011 leidis Kaja ja Bruno [kajaliis]
No see oli korralik võsakas igate pidi. Hea, et tehtud sai. Aitäh!

12 juuli 2011 leidis fargo, frega, john [cocochanel]
Täielik sääskede ja nõgeste maailm.Aga aare sai ilusti leitud.

6 juuli 2011 leidis Lauri [shadow]
Pikalt edasi lükatud katsumus sai täna enam-vähem õnneliku lõpu. Käsi südamel, mina oma elus nii palju nõgeseid ja kärbseid näinud ei ole. Peidiku tuvastamine läks õnneks kiirelt, vastasel korral oleks elusloodus mind koos saba ja karvadega nahka pannud. Tuleb jällegi tõdeda, et linnainimene sattus metsa. Tänud juhatamast Eesti kõige nõgeserikkamasse piirkonda. Nüüd on teada kuhu minna kui vihta vaja teha. Evej

14 mai 2011 leidis Triin, Irokas [irokas100]
Kuna mugumetsaveomasinad olid tee üsna konarlikuks sõitnud, siis päris sinna me välja ei jõudnud kuhu tahtsime. Tegelikult ei olnud sellel variant B teevalikul ka midagi häda. Metsarada, lagendik ja miski 150m võsa ainult. Kohapeal on ikka lausa suur küla vist olnud. Päris huvitav retk oli, aitäh.

14 mai 2011 leidis Ain & Triin [linnapreili]
Jätsime auto tee äärde, tegime väikese kohvipausi ning asusime teele. Millegipärast logidest oli meeles - nõgesed, võsa, kraavid jne.jne, et tuleb vaim tuleb valmis panna mitte kõige lihtsamaks retkeks. Kas meie valitud lähenemissuund või lihtsalt aastaaeg või mõni muu tegur mõjus, siis tegelikult oli ilus ja kerge jalutuskäik mööda metsaradu ;) Aarde peidukat silmasime esimesel vaatlusel aga kuna pidasime seda kellegi elupaigaks siis alles teisel vaatlusel koputasime uksele ;) Aare korras.

11 september 2010 leidis Lilian ja Martti [siili]
Oli sombune ja pime öö, kui me jätsime auto metsaveokitest songitud porise tee äärde ja sukeldusime märgadesse nõgestesse. Teel aardeni võitlesime kurjade endast pikemate nõgestega, vahepeal kaotasime peaaegu tossu porikraavi, tegime kägarkõndi kuuskede all, siis võitlesime veel pisut nõgestega, kellega olid liitunud kurjad ja märjad pajud. Õnneks ei olnud see tüüpiline võsakas, kus aare on visatud mingi anumaga suvalisse kohta. Peidupaik on väga hästi valitud, aare on isegi sellise ilmaga kuiv ja korras. EVEJ ja asusime tagasiteele. Kõik kordus vastupidises järjekorras. Prrr.

19 august 2010 leidis Raiko Kaasik [raku178]
Hästi huvitavad vanad kivimüürid. Teel aardeni leidsime ühe ämbri ning plekist piimanõu. Retk oli kilomeeter pikk ja seikluslik. Aare kindlas kohas ning kuiv. EVEJ.

14 november 2009 leidis Ove [ove]
Algul vaatasin maanteelt kahlutavalt metsavahele minevat lumist teed kuid algus tundus sõidukõlbulik ja nii ma ukerdasin kuni esimese suurema sihiristini. Lähenemiseks kasutasin tavalist sõiduautot täitsa tavalise laiusega lamellkummidega. Edasi tundus tee siiski kahtlane ja ei olnud ka teada kas autot hiljem kusagil ringi pöörata õnnestub ning seega jätkasin viimase kilomeetri aardeni jalgsi. Nii paksu lumekihti nägin sel aastal esmakordselt ja oli kahju, et olin suusad ja räätsad maha koju jätnud. Aarde leidmine on lihtne isegi talvel lumega. EVEJ.

14 november 2009 leidis Inga & Hanno [hanno5000]
Veeresime mööda miski kõrgema ja laiema rehviga masina tekitatud rööpaid aardest u. 300 meetri kaugusele, ületasime esimese kraavi ja suundusime endi meelest :)) risti läbi metsa nulli poole, vahepeal sai veel paar kraavi ületatud ja lõpuks jõudsime väikese tiiruga ilusti kohale. Ämbri saime ka kohe kätte, Ove jäljed olid ilusti ees. Logi kirja, väike paus ja tagasiteele, mis möödus väga lõbusalt oma tulemise jälgedes käies :). Tore aare, mulle need Raivo metsakad väga meeldivad, tänud! EVEJ.

14 november 2009 leidis Hanno ja Inga [kingu]
Eh, mina oleksin sinna läinud ilmselt aastal ..., kuid kui olime autoga õõtsunud aardest 300 m kaugusele, ei saanud ju minemata jätta. Olles esimese kraavi ületanud ning näoli lumistes põõsastes maandunud, tekkis mul küll küsimus, miks ma ei ole ometi kell 10 õhtul soojas kodus teleka ees. Kuid entusiastlik Hanno läks ees ja nii ma vantsisin kannul, ületades veel mitmeid ette jäävaid kraave, Hanno džentelmenlikult abi pakkumas. Jõudes peaaegu nulli avastasime suureks üllatuseks peale põdrajälgede ka inimjäljed ning logiraamatut lugedes leidsime, et Ove oli meist ette jõudnud. Arutasime, mis teed Ove kasutas, panime nimed kirja ning alustasime pärast väikest puhkepausi tagasiteed, mis tundus veidralt lühike ja omamoodi naljakas, kui oma tiirutamist jälgede järgi vaatasime. Täitsa lahe matk oli.

31 oktoober 2009 leidis Priit & Maarja [bonzo]
Lugesime kirjeldusest, kuidas suurepäraselt saab mootorsõidukiga aardeni. Nii me, täis optimismi, tallasime gaasi ja proovisime aardele läheneda. Kuna gepsu kaardi peal ühtegi teed aarde juurde ei viinud, siis katsetasime igat teeotsa, mis teelt maha aarde poole keerasid. Esimene viis põtrade söögikohani ja lõppes seal ära. See oli aardest ikka väga kaugel ja meid ei rahuldanud. Järgmine tee viis juba lähemale, aga keeras lõpuks valesse suunda ära. Nii me seal siis ekslesime mööda sihte, kuniks gepsu läbitud teekonna punktiir moodustas juba midagi labürindi taolist. Meie motoriseeritud teekond lõppes ca 500m enne aaret puuga risti üle tee ja samal ajal puu juurde seisma jäämisel ka kinnijäämisega. Õnneks ennast veel kraeni maasse ei jõudnud kaapida ja peale väikeseid meetmeid koos taganttõukamisega sai probleem lahendatud.
Huvitavates kohtades on ikka inimesed elanud. Sealsel heinamaal ja kivimüüridel oleks justkui oma lugu rääkida. Täielik eraldatus. Meile see koht meeldis, täname peitjat sinna juhatamast! Aare oli kuiv ja korras. Jätsime koera.

19 oktoober 2009 leidis Piret, Mart jt [sylli]
Sõitsime niikaugele kui saime. Läks juba pimedaks. Taskulambi valgel ja suures vihmasajus oli päris ekstreemne see aare leida. EVEJ

19 oktoober 2009 leidis Mart Laidroo [marlai]
Leitud ja ka kuupäev välja mõeldud.

1 august 2009 leidis Lauri, Maire [algaja]
Kuna vihma ka sadas siis peale mõnda mõtlemist läksime võtsime Rakverest natuke süüa. Vahepeal uurisin Mikilt, et kas tunniga on reaalne hakkama saada, kuna mul just niipalju aega oli. Vastuseks olev jah ei jätnud pikka mõtlemist. Auto jätsin suure tee peale, kuna ma olen niipalju kinni jäänud, et enam isu pole ja umbes 50 meetrit hiljem poleks selle masinaga ka parima tahtmise juures seda teed läbinud. Igatahes jalutasime otse, kuni tuli üks üsnagi kinni kasvanud metsasiht. Mina murdsin ees kahemeetriseid nõgeseid ja Maire kõndis järgi. Helen ei viitsinud tulla ja luges autos raamatut. Neid nõgeseid oli ikka päris pikalt. Lõpuks sai see nõgesejama läbi ja aardeni oli kuskil 300 meetrit. Siis kukkusin ma umbes meetrisesse auku. Täielik müstika, keset lagedat platsi olilihtsalt auk. Õnneks maend ega tehnikat ei lõhkunud ja edaspidi üritasin ka vaadat, et veel mõnda sarnast üllatust ei oleks. Mürasime noorte kuuskede vahel nulli. Ja just siis tegin ma mingi oksakese katki. Umbes 30 meetrit eemal pani seepeale mingi suur loom, vist põder, täie hooga ajama. Hea, et me talle ette ei jäänud. See võttis natuke tõsisemaks. Aardeleid oli kiire. Peidukas on tõepoolest parim, mis võimalik. Ja siis läksime tagasi, üle kiviaedade ja nüüd juba äratallatud nõgeste. Õnneks oli vihm järgi jäänud. Auto juures valasin kummikutest välja ligi pool liitrit vihmavett. Ma nimelt oli püksisääred kummikusse toppinud ja kõik need taimed mille vastu ma puutusin ajasid oma vee mulle pükste peale kustkaudu see siis lõpuks kummikusse kogunes. Täitsa vahva retk oli. Lapse jaoks oli põgenev loom kõige suurem elamus. EVEJ

8 märts 2009 leidis Lembit [polekala]
Kunagi suvel sai korra suurel teel peatutud, kuid ei viitsinud otsima minna. Nüüd sai asi ette võetud. Lund oli palju ja oma madala autoga ei julgenud lähemale kui 1,8 km aardele sõita. Edasi sai jalutatud mööda jahimeeste poolt jäetud jeebi-jälgi ning viimased 3-4 meetrit sumatud lumes. Õnneks oli aarde peidukoht ilusti kättesaadav ja leitav. Tänud! EVEJ.

17 jaanuar 2009 leidis Kalle ja Aare [karuonu]
Lähenemistee oli selle aarde parim osa. Autotee muutus järjest auklikumaks. Kuskil 500-700m kaugusel jätsime geomobiili maha ja läksime jala edasi. Ilm oli suurepärane. Päike muutis lumise metsaaluse säravaks. Suutsime lume peal tuvastada kitse, rebase, jänese ja hiire jälgi. Seal olid ka ühed geopeituri jäljed, aga ilmselt mitteleidja, sest 10m enne aaret keerasid jäljed mujale. Koordinaat täpne ja aare lausa kuninglikus peidikus. Tänud peitjale!

17 jaanuar 2009 leidis Aare ja Kalle [sookoll7]
Pisut jalutamist ja päikese käes mõnulemist ja siis metsaalla ligipääsuteed otsima. Ja taas peab kiitma külmataati, kes oli teed sillutanud. Mõmmisid ei näinud ja ka teised elanikud olid kusagile läinud. Sai kiirelt logitud ja minema mindud, enne kui elanikud tagasi tulevad.

25 detsember 2008 leidis andres [andres]
Väidetavalt sel kuupäeval külas ei käida, metsas ikka võib. Peale Rüütli aaret oli see siis tänane teine. Teelt ära keerasin, aga ca 500 meetri kaugusel näis targem olevat jalgsi jätkata, tavalise sõiduauto jaoks oli see ka mõistlik otsus. Edasi 800 meetrit mööda metsateed, kus olid olemas mingid maasturijäljed ja siis veel 250 meetrit juba otse aarde suunas, lumi kohati põlvini. Veendusin veelkord et hea saabas on väga tänuväärt detail aardeotsimisvarustuses. Varasemates logides mainitud karu magas tõenäoliselt juba talveund, kuid igasugu muude metsaelanikke jälgi oli palju ja laias valikus, aardest nad ilmselt huvitatud ei ole olnud ja seetõttu kulgesid jäljed kõikvõimalikes eri suundades, va vajalikus :). Läbi lume sumbates tekkis küll kartus, kas sellistes tingimustes midagi leida õnnestub, aga asukoha valik on tehtud väga targalt, aare suurepärases korras, kuiv ja kättesaadav. Tänud. Sellise kunagise asustatud koha leidmine sellisel teedeta alal oli omamoodi põnev. Ja selline jalutuskäik jõulustressi maandamiseks parim vahend :) V. Karu J Mõõdulindi

13 september 2008 leidis Urve ja Hannes [jussike]
Kiviaedu oli metsas nagu Saaremaal. Mootorsõidukiga on käidud päris aarde lähedal, peab mainima, et iga mootorsõidukiga sinna ei pääse. Need, kes märkisid logides karujälgi, ei eksinud - karu oli tõepoolest olnud viimase ööpäeva jooksul aardest vähem kui 100m kaugusel. Peidupaik lahe, veetõkked vihmaste ilmade tõttu pisut ebamugavad. V: klaver J: hüljes ja lõvi

20 juuli 2008 leidis Ain [aints]
Õnneks olin joonas444 riietussoovitust tõsiselt võtnud ja oi kuidas kulus ära, aitäh talle! Liikusin 850 m mööda kraaviga piirnevat metsarada, millesse maastur või traktor oli õnneks jäljed sisse sõitnud. Nõgeste vahel manööverdada andis nüüdki ning hullem oli alles ees. Nõnda palju sääski pole tänavu veel kusagil näinud ja kahjuks ka tundnud. Ma ei tea kas sellele aardele on õigem läheneda mingit teist teed pidi või hoopis teisel aastaajal, kuid kogetu põhjal olen sunnitud tunnistama: no ei meeldinud mulle see koht mitte kopikagi eest. Seevastu peidukoht oli viimase peal. Ja loomi on siin tõesti palju: jõudsin pojaga kährikuemast mõne meetri kaugusele kui suurem loom ehmunult kriisates plehku pani. Poeg oli keras ja vaatas mind esiotsa üsna koera kombel, kuid fotoka võtmiseks enam mahti ei andnud. Nii et natuke sain siiski osa ka muinasjutumetsast. Aitäh peitjale!

27 juuni 2008 leidis Merle ja Tanel [merle]
Kuna ma eelnevalt kirjutasin pika teksti ja unustasin selle kohe teele saata ja see kõik ära kustus, ei hakka ma enam pikka juttu ajama - aare sai leitud - lõpuks ometi! Auto jäi meil 700m kaugusele, kuna algses tundus, et lähemale ei saa. Jalad said lirtsuvalt märjaks juba 100m peale autost eemaldumist. Aare oli peidetud klassikalisse kohta, kui kord olime kohale jõudnud. Tagasi tulles (mitte sama radapidi - katsuge vaid sama rada üles leida:)) nägime ka metsloomadele mõeldud söögikohta ja olimegi (auto)teel tagasi. Kokku käisime ära üle 1,5h + veel autoga sõit suurelt teelt ja suurele teele tagasi. Võtsime Tanelile kõnekaardi ja jätsime allveelaeva aardest pärit ESS-märgi. Üksinda ei oleks ma mingil juhul sinna läinud!

13 juuni 2008 leidis j444 [joonas444]
ning endiselt "rebasetuuril". siin läks küll midagi valesti (13 ja reede ikkagi) kaarti lugedes (ikka pole gps-i!) ja see võsaretk tuli mul üsna jube. kuid lõpuks sai aare üles leitud. minu arvates oleks võinud aarde peita sellele tühjale väljale, millel on kivimüür ühes otsas - täiesti uskumatu, milline maagiline koht! ning lõpetuseks (ikkagi 13. viimane leid) annan ühe kuldaväärt soovituse nendele, kes paari lähema kuu jooksul tahavad seda aaret leida - kummik (või vähemalt kinnised korralikud jalanõud) jalga, pikad paksust riidest püksid jalga ja korralik, soovitatavalt pikkade varrukatega pluus selga. uskuge mind.

7 juuni 2008 leidis Tiiu, Eero ja jäljekoer Flora [kolla]
Vainupeal oli mere ääres vastik külm tuul ja siis tuli mõte lähedane metsa-aare üles otsida. Asi tundus igati mõnus, jalutuskäik ja taluvaremed (järelikult mingisugunegi teejäänus). Reaalsus oli tüki karmim – müttasime ja ronisime, nõgesed olid vööni, jäljekoer ei paistnud üldse välja ja tegi õhku hüppeid, et näha kus me ka oleme. See talu on vist küll Põhjasõjast saati varemetena. Aga vingeid kiviaedu nägime, õnneks karu oli kuskil mujal, teda ei näinud. EVEJ

24 aprill 2008 leidis Andreas [gpsitu]
Mina olen siis ilmselt esimene, kes üritas autoga võimalikult lähedale sõita. Vabandavaks asjaoluks loen seda, et muidu poleks ma saabuva pimeduse tõttu üldse midagi näinud. :-)
Sain tavalise sõiduautoga 500 meetri peale ja oleks ilmselt ka 300 kaugusele saanud, kuid seda juba teokiirusel. Seega mõttetu. Pealegi tuleb tunnistada, et sealtpoolt lähenedes olid viimased meetrid päris rasked - võsa, loomarajad ja kraavid.
Aare tuli kohe lagedale, peidetud väga kultuurselt. Ja ämber on muidugi Raivo stiilinäide. :-D

Võtsin aardest mittetöötava pastaka (pärast kodus hakkas tööle) ja Simpeli, jätsin töötava pastaka ja väikese kiisu.
Aitäh aarde eest!
http://mrcostello.wordpress.com/2008/04/24/vole-leitud/

20 aprill 2008 kommenteeris Raivo [raivo]
Tegin esimese sellekevadise jalgrattasõidu ja uudistasin aardest lõunasse jäävaid muistseid talukohti. Lõpuks astusin ratas käekõrval kompassi järgi läbi metsa ja vaatasin aarde ka üle. Kõik kenasti korras. Vaatasin ka ürgpuud, eelmistel käikudel jäi kahe silma vahele.

19 aprill 2008 leidis Miki ja Liia [miki]
Peale mõnusat jalutuskäiku oli täielik üllatus sellisest kohast endine elamine leida. Kuigi peitja ei ole kasutanud elektroonilisi abivahendeid, näitasid koordinaadid täpselt õige koha ette. Tänud peitjale.

19 aprill 2008 leidis Liia ja Miki [groll]
Sai meiegi matk piisavalt pikk. Kuna kummikuid polnud kaasa võetud, tuli kraavide ületamiseks pisut rohkem ringi vaadata. Jalad jäid kuivaks ja aare täiesti õigest kohast leitud, vihjegi pidas paika. EVEJ

6 aprill 2008 leidis Krõõt & Paavo [speedy]
Me tegime nii nagu peitja palus - jätsime auto asfaldile "Kandle" sildi juurde ning suundusime jala metsa. Kõrgema autoga saab aardele mööda metsateed ja seejärel sõidetavat metsasihti tõesti üsna lähedale ja sellisega on seal hiljuti ka käidud. Ühtegi keelavat silti pole. Meie läbisime kõik vapralt jala. Kokku kulus autost autoni 45 minutit. Vahepeal nägime igasugust ümbrust ja loomi või nende jälgi - metsatee, metsasiht, mets, kraavid, kiviaed, punker-kelder, hõre kuusik, võsa. Metsasihi otsas jälgis meid pikalt metskits, kes siiski putku pani ja meid oma soojade jälgedega aarde poole juhatas. Lisaks oli rohkelt eilsete käijate jälgi, karu omasid me aga näha ei tahtnudki :) Aardeni sai kummikuga väga mõnusalt võsavabas keskkonnas. Kohapeal peitis aare end väga loogilises kohas, kust ta hetkega välja ilmus.
Täname mõnusa jalutuskäigu eest! Aare heas korras. V: ei miskit. J: POP! stardikas (50 kr kõneaega) ja kaks Simpeli SIM-kaarti.

5 aprill 2008 leidis MMMM JA MMMM [mooritz]
Ükskord juhtus nii et kümneliikmeline jõuk läks metsa jalutama. Kohe peale esimesi meetreid jagunes jõuk soolisel printsiibil kaheks, vingemad tegelased sooritasid hüppe ja taibukamad matkasid vaikselt edasi. Varsti sooritasid vinged kutid uue hüppe ja ühinesid taibukamatega. Mingi hetk hüppas kõigil süda vaat et rinnust, sest jõugu ette rajale ilmusid suured metsaoti jäljed. Enam jaguneda ei tahetud, noorim oli venna peale pahane ka, kui see mörisema hakkas, kuid hiljem mörises ise vaikselt kui teised kellegi paljakslutusutatud kondid leidsid. Puud oigasid ka selles metsas oma vaikseid oigamisi, nii et kergem oli hingata kui mingi hetk karu jäljed meie suunalt vasakule ära keerasid. Umbes 150 meetrit enne aaret olid aga mõmmiku käpajäljed jälle näha, suundusid otse aardele. Heitsime nalja , et aare peidetud karukoopa lähedale ja et karu magab aare kaisus, õnneks oli aare siiski lömmis ämbri kaisus. Tagasiteel nägime veel hulgaliselt jälgi, enamus olid sõralised, kuid ühed olid vist veel ühe kiskjalise omad- hundi nimelt. Lastel oli igatahes väga hariv aarderetk. Suuremad hingasid alles siis kergendatult kui autosse said. Ja enne ärasõitu kostsid teise auto juurest heledad kilked, neid oli uudistama tulnud mingi kohalik kutsa, üritas vägisi priiküüti saada. Võtsime korrektori ja pastaka, jätsime kaks karu- jääkaru ja panda, metsaotti polnud kaasa võtnud.

5 aprill 2008 leidis Kikael ja sõbrad :) [kikael]
Aardeni lähenesime suure jalutuskäiguga. Ühed ühelt poolt kraavi, teised teiselt poolt. Varsti tuli teistel aga üle kraavi tagasi hüpata. Kohe tuli ka järgmine üllatus- Karu jäljed! vantsisime edasi mööda neid, mõne aja pärast juhatas GPS meid jälgedest eemale, kui mõne aja pärast olid karu jäljed jälle meie ees. Mõtlesime juba, et karu magab aare kaisus. Nii hull asi õnneks ei olnud. Jõudsime õnnelikult aardeni logisime ja vahetasime nänni. Tagasiteel nägime ka kellegi paljaks näritud konte.

5 aprill 2008 leidis Max ja sõbrad [max]
Olime arvestanud, et tuleb metsas matkata, olime varunud kuivi riideid ja kuuma teed. Kuid üllatusi tuleb alati. Seekord siis avastasime üsna kohe peale maanteelt ära pööramist, et meie teel on jäljed ja lähevad samas suunas, mis meilgi plaanis. Jäljed olid suured ja suurte küünistega - olime sattunud karu jälgedele. Karu matkas meiega täiesti ühes suunas ja kui mingil hetkel ta jäljed keerasidki vasakule ära, siis sel hetkel kui pidime padrikusse aarde poole suunduma, siis suundus otse sinna ka mesikäpa rada. Lastel jagus rõõmu kauemaks, ega ju iga päev karu jälgi näe. Suuremad vist rõõmustasid siis, kui terve nahaga metsast välja said. Aga aardeni me jõudsime ja jätsime klaveri. Leitud 13.08.

23 märts 2008 leidis Mari ja Siim [marx303]
Alguses tiirutasime Telciga natuke seitse II radadel, aga kuna Telci aeg lõppes, siis viisime ta auto juurde tagasi ja otsustasime koos Siimuga hoopis Võle ära võtta. See oli mõnus matk. Kasutasime sihte, teekesi ja lõpus läksime paarsada meetrit otse. Huvitaval kombel ei näinud me eelmiste jälgi. Ainult kitse jälgi oli väga palju. Nägime linde, põnevaid puid, alleed, pikki-pikki aedu ja vana talukohta. Aardesse jätsime mõned mündid, ei võtnud midagi. Tore, et meil on selline vahva geopeitur Raivo, kes metsast kõik põnevad kohad üles leiab ja teistele demonstreerib! Aitäh!

22 märts 2008 leidis Aili, Kaja, Liisa, Tõnis, Tõnu ja Osvald [osvald]
Algul proovisime aardele läheneda Võle põldude poolt. See meil ei õnnestunud, sest metsaalune muutus väga märjaks. Kuna meie varustus ei olnud sellise maastiku jaoks siis 600 meetri kaugusel aardest pöördusime tagasi. Läksime siis teist teed mööda mis viis aardeni. See ei olnud see tee millest eelmised külastajad pilte logide juurde on pannud. Nii et võimalusi kohale minna on mitu. Aarde juurde minekul olid abiks värsked jäljed mis tulid aarde peidukohast. Võtsime mobiili koti, jätsime auto.

21 märts 2008 leidis Pille- Riin, Hanna- Katryna ja Ermo [pioneer]
Hästi mõnus jalutuskäik talvises metsas ja hästi huvitav koht. Aare korras. EVEJ.

17 märts 2008 leidis Annika, Krister, Timo [vote]
Niisiis, algajad geopeiturid käisid ka Võle aaret otsimas. Auto jätsime suure tee äärde, ehk siis umbes 900 m. Õigesti tegimegi, sest ühest kohast oleks meie autoga läbimine võimatu olnud. Me läksime peaaegu kellegi jälgedes aardeni. Vahepeal otsustasime mööda metsa minna ja leidsimegi kenasti aarde. Leidjaks oli siis Annika. Tagasiteel valisime jälle paksu kuusiku kust kaudu tagasi minna ja eksisime peaaegu ära, kuna geps sai ka tühjaks. Siiski jõudsime ilusti autoni tagasi. Aarde leidsime 18.20 ja otsimiseks läks ligi 10 minutit, sest sai vist natuke valed koordinaadid sisestatud. Ei tea kas oli pahasti, aga panime igaks juhuks kilekoti ka aardele ümber. V: Kaelapael J:Suur punane klaaskuul

16 märts 2008 leidis Marko & Merle [maku7]
Võtsime jalutuskäigu ette suure maantee äärest - aega võttis aga kohale jõudsime teepeale ette jäänud vanade varemete juures tekkis küsimus kui vanad need olla võiks ja kes nii sügaval metsas elas. V: võõramaa raha J: Helkuri ja pastaka.

15 märts 2008 leidis Janika ja Villu [jansa84]
Et kõik ausalt ära rääkida, peame tunnistama, et selle aarde asukoht ei suutnud meis algul mingit vaimustust tekitada. Pigem trotsi, et nii pikk jalutuskäik ette vaja võtta, aga samas ei saanud ju käimata ka jätta... Raudse suksu jätsime umbes 900m kaugusele. Edasi tuli järgneda gepsu näidule. Aarde leidsime täpselt nullist ja vihjele vastavast kohast. Logisime oma esmaleiu ära ja alles siis hakkasime vaatama enda ümber. Kusjuures aarde peidik meenutas haldjate kodu... :) Nägime huvitavaid ehitisi ja ehtsat muinasjutu puud! Kahetsen, et pilti ei teinud... Tegelikult avaldas aaret ümbritsev mets sügavat muljet! Kahju on ainult sellest, et sinna suvel ei sattunud. Kes pole varem muinasjuttu metsas käinud, külastagu seda aaret! :)) Aitäh sinna juhatamast.