14 september 2011 kommenteeris Kalle [simkalle]
(ignoreeritud)

14 september 2011 kommenteeris Sander [sander_s]
[jep ignoreerige mu kommentaari mis siin enne oli]

14 september 2011 kommenteeris Märt [mart]
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".

13 september 2011 leidis Kert, Carolys, Matis, Mikk, Oliver, Mari-Liis [ksuvi]
Aare leitud ning asus sügaval koobastes. Väga põnev seiklus :) Silti, et septembrist aprillini ei tohi siseneda, märkasime alles väljudes.

13 september 2011 kommenteeris Carolys Kallas [sun123451]
Silt koopa ees ütleb, et kuna tegemist on nahkhiirte püsi elupaigaga, siis liikumiskeeld on alates septembrist.

29 juuni 2011 leidis Tarks, Maarja, Priit, Mairi, Pisike ja Kaspar [pisike]
Kui vabastada oma mõtted sellest, et kaart aardeni juhatab siis tegelikult on seal ainult üks kurv unustatud peale märkimast või midagi sarnast. Meil õnnestus hea nina peale läbida tee otse aardeni. Ja vastavalt mittetunnustatud rahvusvahelistele mõõtmisstandarditele on see auk teel edaspidi sertifitseeritud kui vähemalt ühe pisikese suurune auk. Tegin ennast võiga kokku ja lupsti läbi augu. Vett oli täna madalamatel kummikutel natuke üle ääre. Normaalsetel paar senti alla ääre. Tänud juhatamast, jälle üks pikalt planeeritud tegu sai tehtud. EVEJ

29 juuni 2011 leidis Maarja, Mairi, Pisike, Tarks, Kaspar, Priit [bonzo]
No mida muud tarka ikka peetripäeval teha, kui minna kodule kõige lähemat aaret otsima. See, et see asub kusagil maa all külmas ja niiskes kohas, tegi asja ainult huvitavamaks :) Õues ilm oli täielik saun, panime siis pikad püksid jalga ja laskusime allapoole, seal oli meeldivalt jahe. Huvitaval kombel me üldse teelt ei eksinudki ja kohe esimese korraga jalutasime otse aardeni. Mairi küll oli natuke liiga madalad kummikud kaasa võtnud, aga see ei seganud hetkekski (vähemalt mind küll mitte). Kui maa peale tagasi jõudsime, siis kuumus tundus eriti vägev olema. Aga et veel põnevam oleks, läksime veel otsejoones sauna ka, et roomamisest tekkinud savimoodustised maha nühkida. Temperatuuride mäng, ma ütlen :) Täname, oli väga lahe üritus! EVEJ

23 juuni 2011 leidis Priit, Leho ja Merike [armastan]
Käikude kaart peitis meie jaoks üht salakavalat viga, mistõttu pugesime läbi väikese augu, mis ei viinud mitte kuhugile. Ainult prügine trepp oli vastas. Ei jäänud meil muud üle, kui läbi sama augu tagasi pugeda.
Leho on oma logis juba kõik ära öelnud. Igati lahe otsimine oli.

23 juuni 2011 leidis Leho & Priit & Merike [morgot]
Tegelikult võiks siia kaks logi samale päevale kirjutada aja ei viitsi. Esimese korraga olime joonises liiga kinni ja otsisime täitsa vale kohapealt. Kuigi kõik nagu klappis. Peale pooleteisetunnist maa all müttamist tulime välja lisainfo hankimiseks. Uurisime neid kaarte ja lugesime logisid ja siis otsustasime uuesti alla minna. Vahepeal liitus meiega ka Merike kes oli seal juba korra käinud. Uuesti alla ja seekord siis sai tänu uuele teadmisele õige kohani välja jalutatud. Eelmine kord jäi mingi 200meetrit puudu. (Kaart näitas ju midagi muud). Nüüd hiljem vaatan seda [TRALLS]i poolt pandud linki millel on tõesti kõiki palju paremini välja joonistatud. Koopad ise olid suht kuivad ainult mõnes kohas oli vesi poole kummikuni ja kont oli ikka alles.
http://maps.google.com/maps/ms?ie=UTF&msa=0&msid=112943821202517174960.000474003c27f9e19a05a

5 mai 2011 hooldas Kaja [kajaliis]
Aare on hooldatud ning uueks ühekordseks kestaks on militaarne katelok. Logiraamat vajab võibolla lähiajal väljavahetamist - on üsna niiske teine. Hetkel jätsime vana alles.

5 mai 2011 kommenteeris Kaja [kajaliis]
Aare tuleks ka GC lehel "üles tõsta"!

4 mai 2011 leidis Bruno, Triin, Liisa, Tom, Kuido ja andres [andres]
Asi sai alguse sellest et Triin tegi mingil hetkel ettepaneku ühineda maa-aluse retkega. Kuna ma sel päeval ka pealinnas juhtusin olema, siis tundus mõte päris huvitav. Igatahes olin ma kaugema kandi meestele omaselt esimesena sündmuskohal, sissejuhatavate tegevuste hulka kuulus varustuse ülekontrollimine, kummikuteteemalise mõttevahetuse ärakuulamine, tutvumine uute geopeituritega... Maa-alla laskujad õppisid pähe kaardi, maa-peale jäänu lohutas lubadusega päästeamet õigel ajal välja kutsuda... Ja siis me läksime. No nagu siin logides juba kirjas – ei olnudki nii märg nagu oleks võinud oodata. Ehk isegi natuke igav, korrektsed suured käigud, ei mingeid ruume, ei midagi muud, lihtsalt paekivist seinad ja lagi... Ja üllataval kombel tundus et käikudes on käinud aktiivne elu. Mitmevärvilised neoonvärvides märkmed ja numbrid seintel, ja muidugi purgid ja pudelid... kotitäie taarat oleks küll kokku saanud, ja ka kõige kaugematest koopasoppidest. Sealhulgas ka alles hiljuti tootmisse läinud märjukese pakendid. Muidugi selgus et kaart ei ole abiks. Ja loomulikult käisime enne õiget käiku läbi kõik teised. Veidi häirivam oli vaid ühest sissevajunud hunnikust käigu lae all üleronimine, aga noo... kui juba mina läbi mahtusin, siis ei olnudki see auk nii väga väike. Aardeleidu ja konteinerit siin juba kirjeldati. Välja jõudes tundus maailm kuidagi väga valge :).
Igatahes üks tore aare. GP leht näitab et see oli minu 250. No kaaslastega võrreldes tagasihoidlik tulemus, aga igati lahe ka selliseks väikestviisi ümmarguseks aardeleiu numbriks.
Ah jaaa... punane kont rippus ka laes...

4 mai 2011 leidis Bruno, Triin, Liisa, Tom, Kuido ja Andres [linnapreili]
Meie "tiimi" jaoks algas seiklus kui kohtumispaika saabudes sai avastatud, et üks õdedest jättis teise õe kummikud koju ;) Jätame mainimata, kumb meist. Kui tagasi kohtumispaigas, siis kiirelt minek. Minek, mida on oi-oi kui palju planeeritud kuid siiani toimumata erinevatel eelarvamustel. Logide põhjal eeldasin, et enamik ajast tuleb põlvini vees kahlata siis reaalselt oli enamik teest lihtsalt mudane ja üksikud veetakistused. Ning üllatuslikult koht oli oluliselt vähem kriipi kui seda arvasin. Võib olla neli meest ees või taga teed valgustamas, andsid turvatunnet, et pole midagi hullu. Otsingust ka - loomulikult meie käisime kõigepealt ära ummikus, kus aaret ei olnud ja alles siis võtsime teekonna aarde juurde. Aare osutus märjaks ja Bruno tegi aardele make-overit ;) Hea oleks, kui enne sügist saaks logiraamat siiski vajadusel veel kuivatatud. Muideks vahetult enne kui maa peale jõudsime jalutas vastu seltskond,kes pakkus võimalust minna kuhugile käiku vulkaanitolmu vaatama. Ja oi-oi kui hea oli, peale tundi aega maa all veetnuna, taaskord päevavalgust näha ;) Aitäh kõigile matkalistele ja Kajale, kes autosid (autovõtmeid) valvas ;)

4 mai 2011 leidis Bruno, Triin, Liisa, Tom, Kuido ja Andres [kajaliis]
Pikalt planeeritud maa-alune retk sai teoks. Kuidas kompanii seal kulges, teab pikemalt rääkida Linnapreili, kuivõrd logiteate kirjutaja pidas paremaks jääda maa peale lilli nuusutama. Betoonrajatisest leiti üles aare, mis oli vett täis ja üsna nukras seisus. Logiraamat kannatas allesjätmist. Kogu konteiner sai uue, küll teise kujuga, kuid samaväärse vastu vahetatud (katelok). Vana konteineri renoveerime ja kindlasti saab see taaskasutusõiguse mõne geopeituse uue aarde näol. Täname!

1 mai 2011 kommenteeris Märt [mart]
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".

18 oktoober 2010 kommenteeris Siim Sipsaka [siimsi]
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".

25 august 2010 kommenteeris telc [telc]
Eelnevate logide kommentaariks - eile all käies ei olnud seal varasemaga võrreldes muutusi (varingud vms) toimunud.

24 august 2010 leidis Urve, Tanel, Toivo ja Hannes [tasane]
Olen unustanud aarde leidmise kirja panna. Tänud...! :-) Leitud!

24 august 2010 leidis Urve, Tanel, Toivo ja Hannes [jussike]
Pikka aega sai hoogu võetud ja täna läksime objektile. Varusime kaasa lampe ja patareisid, kummikud jalga ja minek. Algus oli õudsevõitu - prügimägi+laest varisenud kraam. Hiljem läks lõbusamaks, solistasime vees, ronisime üle kivide, roomasime ja solistasime ikkka ja jälle vees. Üllatuslikult oli vett parajalt nii palju (või vähe), et kummikute äärani kellelgi ei ulatunud ja jalad jäid kuivaks. Helkuri ja aarde leidsime kolmandast umbkäigust, mida uurisime. Kuigi nägime veel ühte võimalust koopast väljumiseks läksime tagasi tuldud teed. V: lepatriinu, J: pastakas "Eesti Piirivalve".

23 august 2010 leidis Airi ja Tauno [tralls]
Kohe alguses oli selge, et aarde kirjeldusse lisatud kaart on paremal juhul skeemi visandi mustand. Õnneks oli keegi tänuväärne inimene guuglisse terve Merekindluse kaitserajatiste kaardi kokku pannud, mis asjasse konkreetsust tõi. Kahju ainult, et käesolevat aaret sinna kantud polnud, sest viidatud viie tunneli ristilt paremalt teine tunnel seda endas ei peitnud. Lisaks sellele jäi mulje, et ristmik on üsna hiljuti kokku varisenud. Otse edasi enam ei saa ning paremale pääsemiseks ette võetud pugemise ainus positiivne efekt seisnes selles, et kõik järgnevad pugemised tundusid jalutuskäiguna pargis. Seejärel otsustasime ka kõik ülejäänud käigud läbi käia. Loomulikult oli aare kõige viimase ja kõige kaugema käigu lõpus. Kokkuvõttes tore jalutuskäik. Ja ka vigasele skeemile ei taha tagantjärele palju ette heita, sest ilma selleta poleks me pooltes käikudes ilmselt käinudki.
http://maps.google.com/maps/ms?ie=UTF&msa=0&msid=112943821202517174960.000474003c27f9e19a05a

8 august 2010 leidis Martin [gpseurope]
Tutvusin kodus põgusalt pildimaterjaliga läksin kohale panin kummiku jalga ja läksin kohe lõppu välja vaatasin ringi ei leidnud midagi. tulin tagasi. Levikäes uurisin uuesti logisid särkivärki, kehitasin õlgu, vahetasin lambil patareid, panin deressipluusi peale ja läksin veel kaheks tunniks maa sisse. selle ajaga jõudsin vast läbi uurida kõik, mis sellel koobastikul mulle pakkuda oli kuni käpuli roomamiseni välja. Täna oli allmaailm soosiv kummikusse vaid läigatas niipalju vett, kui ma hooletu trampimisega sinna olin seda ise ajanud. e siis tavalisest rohelisest nokiast või põhjalast täiesti piisab. Pinnas oli vahel pea plasteliini sarnane samas sai aga kummarid täitsa säravpuhtaks P.S mõõtmised sooritasin kõige sügavamas kohas:D EVEJ

4 august 2010 leidis Priit, Ants, Kaili, Laura [triip]
Koobastesse mineku mõte oli juba eelmine aasta. Meeleolu tekitamiseks sai vaadatud temaatilist ja väga igavat õudukat, kus koobastes lendas verd ja jäsemeid. Siis aga sättisid nahkhiired ennast magama ja sinna see asi jäi... Nüüd sellel aastal jõudsime koobastesse. Pool rahvast arvas, et plätudest piisab aga nad muutsid üsna kiirelt oma arvamust. Teise poolega üritasime kaardist midagi aru saada aga ega sellest suurt kasu ei olnud. Lihtsam oli kõik koopa harud läbi käia ning leitud ta oligi. PS Kes tervet maa-alust teed tagasi ei viitsi jalutada, see võib aarde juurest veidi edasi vaadata, sealt saab otse ka maa peale. Auto jääb sealt ca. kilomeetri kaugusele.

28 juuli 2010 leidis Laur, Rainer, Risto & Maike [netfish]
Oli päris huvitav jalutuskäik plätudega :P Kuna Laur arvas, et vesi nagunii üle kummikuääre, siis arvasin,et sandaalid on parem idee. Ilmselt eksisin natuke:D Aga kogemus jälle uus - nii külmas vees polegi lonkinud kunagi. Koht ise võimas, üksi ilma valguseta sinna lõppu jääda väga ei tahaks.

28 juuli 2010 hooldas Laur, Rainer, Risto & Maike [laur]
Sai siis käikudes käidud ja uus konteiner viidud. Samuti sai tagasi viidud vana kuivatatud vahetuskraam ja ka vana logiraamat. Uus konteiner on väiksem kui vana, niiet paar asja jäid maha. Need aga sokutan kuhugi mujale. Uuel konteineril on ümber veel lisa karp, mida võib vabalt kividega loopida :)

26 juuli 2010 kommenteeris Laur [laur]
Plaanime see nädal mõni õhtu uuesti käikude külastamist. Olemas on mul ka sinna palju paremini sobiv konteiner, niiet see saab vahetatud.

Ja kui kellelgi soovi on, siis see võib meiega ka ühineda :) Arvatavasti saab külastus toimuma nädala teises pooles.

22 juuli 2010 soovis hooldamist Merike [mooritz]
Kuna aarde peitmisel libises meil kivi käest, siis tekkis karpi mõra. Aare vajaks veidi tugevamat kesta.

22 juuli 2010 leidis Merike, Aivar, Mika, Indrek [mooritz]
Selle aarde külastamist olin aastaid edasi lükanud, sest maa all ei tunne end just kuigi kindlalt.Kuid kui täna juba maa all olime, siis tundus, et jalutame lihtsalt mööda metroo tunneleid ja kohe- kohe tuleb kaugusest ere valgus ja rong läheneb. Vett oli kohati nii põlveni kuid Aivar oskas oma teibitud kummaritega kuskil sügavamasse auku ka astuda ja muidugi sirises kuskilt teipide vahelt kummikusse vett ka sisse, kuid ta rühkis vapralt edasi. Peaks mainima , et maa all oli oluliselt jahedam kui maa peal ja see oli parajaks vahelduseks.Vahepeal tilgutati meile vett ka kraevahele, nii värskenduseks. Paar kitsamat kohta pugesime ka läbi ja siis siras juba helkur kutsuvalt kauguses. Aga need kivid on ikka maru libedad seal aarde peal. Aaret tagasipannes libises meil käest kivi ja käis väike prõks, mnajah konteinerisse tekkis pragu. Minu arust peaks seal veits tugevam see konteiner olema, või peaks talle mingi laua või mingi muu asjavärgi peale panema, et need kivid teda oma raskusega ei lõhuks.Tagasi maa peale tulime teisest käigust ja siis oli juba märksa keerulisem autode juurde tagasi orienteeruda. Ja maa all ideaalsed riided ei tundunud seal üleval üldse enam head :)Tegelikult ei olnud seal maa all nii hull ühti kui ma kartnud olin, noh seltskond oli ka ju super :)J: helkurid, teokarbid ja helendava vahtralehe Ah jaa ,ühelt venekeelselt lehelt leidsin veel käikude kohta täpsema kaardi ka. Tänud kõigile, kes mulle juhiseid jagasid enne minekut!

22 juuli 2010 leidis merike, aivar, mika ja mina [diesel]
sisenesime nullist. vett palju polnud ja läbitavus oli hea. kohati tundus, et pole lampigi vaja. poole tunniga olime aarde juures. maskeeringut taastades libises savine kivi märja näpu vahelt ja paistab, et uus karp sai kohe väikse prao sisse. väga kahetsusväärne. kes järgmisena läeb võiks ehk veelkord karbivahetusele mõelda ja arve võib lahkesti mulle esitada. tagasi tulime lühemat teed mööda. pugemise kohti on sedapidi rohkem aga välja saab küll. iseasi kas sel mõtet on. kummikute ja tunkedega metsas marssida on üsna higine ettevõtmine. tuldud teed mööda tagasi minnes oleks ilmselt sama ajaga ja vähema higiga pääsenud. igatahes olime lahja tund peale kogunemist juba autode juures tagasi. peeter esimesega pole neil käikudel ilmselt midagi pistmist, seega võiks väita, et nimi on eksitav.

21 juuli 2010 kommenteeris Laur [laur]
Kuna viimati käies sai uus karp viidud, siis tõesti ei jäänud sinna kahjuks üldse vahetusnänni. Arvasin, et midagi saab ikka kohapeal ka puhtaks ja alles jätta, aga aare oli ikka väga kehvas seisus. Nüüd on aga kõik mis võimalik kuivatatud ja väga jube kraam minema visatud. Kui keegi on veel sinnapoole minemas, siis võin kraami kaasa anda ja saab nodi tagastada. Ise plaanin ka avatavasti ühe ringi veel sinna teha vabal hetkel ja siis saab kindlasti kraam tagastatud.

20 juuli 2010 leidis Rauno, Andres & Mikker [raider]
Saatsin päeval meili Andresele, Mikkerile ja Rainerile, et läheks kaeks neid koopaid. Arvasin, et ega minuga sinna kaasa nagunii keegi ei taha tulla, aga Andres ja Mikker saatsid koheselt oma nõusoleku. Rainer oli ka nõus ja tema naine isegi soovis kaasa tulla - logisid lugedes jäi mulje, et ega see ikka koht ei ole, kui naisi tuua ja nii saigi Rainerile seletatud, et päris karm koht on. Tunni pärast sain kõne, et ega siis Rainer isegi väga julge tulla:) Igatahes jõudsime kohale ja algaski meie retk sügavusse. Andres teadis rääkida palju vulkaanituha kihist, mida mõnel pool näha oli seintes - pidi Rootsi vulkaanist pärit olema see kiht! Ukerdasime ikka enamus käike läbi ja lõpuks leidsime ka helkuriga käigu! Väljusime lõunapoolsemast väravast (550m linnulennult sisenemis paigast). Kogu retk võttis aega ca 1,5h ja saime meiegi oma jalad märjaks (mikker oli jooksujalanõudega seal - nii, et tema sai oma krambid kätte juba tunneli esimeses osas). Igatahes super retk oli ja kui keegi teab sarnaselt põnevaid kohti, kuhu ka geoaare peidetud, siis andku sellest mulle meili teel kindlasti teada (rauno.loo@mail.ee). J: Bulgaariast toodud geomündi (mis seal pimedas kõvasti helendas) ja KOSS 25 juubeliaasta mündi. V: 2xAustraalia münti

19 juuli 2010 leidis ahti [hdhunt]
eeltööd ei teinud.lihtsalt vaatasin kodust 10km. kaugusel oleva aarde, võtsin lambi, naabrimehe ja läksime.algus sujus ladusalt, kuni esimese lombini, siis otsustas rich, et tema enam edasi ei tule.no eks ma siis sumasin tsiklisaabastes edasi.tuli üks kitsam ava, kust ma kohe kuidagi ei tahtnud läbi pugeda, aga kuna päris pikk matk oli juba selja taga, siis ei tahtnud enam tagasi ka minna. vale koobas.marssisin edasi. see koobas tundus lõputu. keerasin otsa tagasi. tegin kümme sammu. ei! lähen ikka edasi. sumpa-sumpa-lirtsa-lärtsa-sumpa-sumpa-käpuli! ja lõpuks ta säraski nagu lootuse kiir umbes kilomeetri kaugusel. helkuuur! see peaks olema õige koht. aaaare! jessss! tagasitee oli juba kergem. vett lendas kahte lehte. saapad olid naguinii vett ääreni täis. mis seal enam. küll nad ükskord ära kuivavad.väga kihft aarde peidukas! niisama ei julgekski sinna kondama minna. lõputud koridorid.

14 juuli 2010 leidis Carolys, Laura, Eva ja Anni [sun123451]
Hea põgenemiseks tapva kuumuse eest, kindlasti järgmine suvi tagasi.

14 juuli 2010 leidis Carolys, Laura, Eva ja Anni [mushroom]
Leitud siis kolmandal korral. Esimene kord oli juba suve algul aga siis jäi pooleli kuna vaid kahel inimesel olid kõrgemad kummikud ja vesi tahtis ka nendesse sisse ronida. Otsustasime, et järgmisel katsel oleme paremini varustatud. Teine katse oli täna lõunal aga ka see jäi pooleli vee juurde jõudes kuna olin ise plätudega ja no nendega ei ole võimalik ikka kuhugi jõuda. Laenasime siis ikka kummikud ja varusime terve rulli teipi ja algas kolmas katse. Teibiga tõmbasime kummikud ülevalt jala külge kinni (nelja peale kulus terve rull ära). Soovitan seda ka teistel teha. Nii ei jõua külm vesi varvasteni. Ja nii me siis läksime. Kaart valetab tõesti natuke, aga see ei seganud väga. Jooksime ka esimese hooga ühe trepi otsa mis ilmselt peaks kuidagi maa peale viima, aga praegu oli see küll tupik. Aga oli vaja lihtsalt pisut uudishimu ja õige tee me lõpuks leidsime. Ise olin pettunud vaid aardes endas. Karp oli suur aga seest ei leidnudki midagi. Ei võtnud midagi aga jätsime paar Austraalia münti, pastaka ja varbasõrmuse. Aga ega see teekond sinna oligi ikka see kõige põnevam. Väljas ootas aga kuum päike ja suur palavus, maa all oli hea jahe. Kindlasti kunagi veel tagasi, et teisi käike lähemalt uurida.

25 mai 2010 leidis Rainer ja Laur [prize]
Ehk leitud ka siis.

25 mai 2010 leidis Laur & Rainer [laur]
Sai täna ka lõpuks rännak pimedusse ette võetud. See mõte oli juba ammu ennem geopeitusega tegelema hakkamist, aga mõtteks ta alati jäi. Nüüd lõpuks oli mitu põhjust käikudesse ronimiseks. Nagu ikka suutis Rainer kaasa võtta kolm taskulampi, millel kõigil olid patakad tühjad, nii pidime hakkama saama ainult ühe minu superlambiga, ja õnneks sellest ka piisas. Aardeni viiv kaart tekitas küll natuke segadus, kuid õnneks suutsime teha kõik õiged keeramised ja lõpuks kaugelt ka helkur vastu säras. Endal oli uus logiraamat ja karp kaasas. Tegime siis omalt poolt sissekande ja eemaldasime vettinud aarde. Kahjuks ma kalamees ei ole ja väga kõrgeid kummikuid kaasa võtta ei olnud. Nii sai kummikutega ikka mitme liitri võrra vee taset koopa põrandalt vähendatud.
Ausalt öeldes oleks vast tossudes mugavam olnud, kuna nendest oleks vähemalt vesi kuival hetkel välja voolanud....Rainer oli aga natuke targem ja pani lihtsalt mingid saapad jalga :) Aga no liitri sai vast püksisäärest ja sokkidest ka kätte:) Vesi ise oli ikka väga külm.

Igatahes suured tänud peitjale! V: Vana aare J: Uus aare

25 mai 2010 hooldas Rainer ja Laur [prize]
Aarde karp ja sisu välja vahetatud. Terve karp asemel ja kuiv logiraamat ja õpetus ka sees, kuigi ei saa öelda et ise eriti kuivaks jäin. Jalad olid läbi märjad kuni põlvedeni ja vesi just eriti soe ka ei olnud. Lauril küll olid kummikud jalas kuid ega need ka teda enam lõpus nii palju ei päästnud, kuid see eest vägag lahe koht aga soovitus järgnevatele aarde otsijatele: pange kalamehe kummikud jalga, kui lähete.

20 mai 2010 kommenteeris Märt [mart]
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".

19 mai 2010 soovis hooldamist Andreas [gpsitu]
Aarde seisukord on halb: karbi kaanes auk, millest ilmselt kõrgema veeseisu puhul vesi aardesse pääseb - igatahes mina kallasin sealt hulga vett välja. Ka logiraamat on märg ja vettinud ning tuleks välja vahetada.

19 mai 2010 leidis Triin ja Andreas [gpsitu]
Tegime teoks millalgi küpsenud mõtte seal koopas ära käia, sest mine tea, kaua sinna üldse veel niimoodi vabalt pääseb ...

Koopa sissepääsu juures riietusin Triinu rõõmuks üleni valgesse ning koopas nägin tema sõnul välja nagu helendav kummitus. :) Esialgu liikusime ettevaatlikult, sest koopa alguses võib jalad murda. Ka tahtsid silmad pimedusega harjumist ning jalad kartsid märjakstegemist. Kuid pärast seda, kui ühes vales käigus vesi üle kummiku tuli, muutus meie samm üsna kiireks. :)

Üsna pea sattusime ka õigesse käiku ja nägime helkurit. Aarde leidmisega polnud probleemi, kuid selle seisund oli üsna kehv. Logi saime märga ja vettinud raamatusse siiski kirja ning liikusime tagasi. Ja siis selguski, et tegelikult on tegemist mainstream turismiobjektiga - vastu tuli 15-20 pealampidega tegelast ...

Väga lahe aare teravate elamuste otsijatele, soovitan!

19 mai 2010 leidis Andreas ja Triin [trine]
Jõudsime ära oodata, täna juba tohib! Ainsatki nahkhiirt ei kohanud, küll aga tuli meile tagasiteel vastu u 15 rõõmsat matkajat. Gpsitu rääkis neile, et meie grupis oli koopasse sisenedes sama palju liikmeid, mispeale nad viimast kahte mudakolli natuke kaastundlikult silmadega saatsid. Aardeni läksime täpselt tund aega, tagasi pool -- loomulikult käisime enne läbi ka kõik valed käigud ja ronisime sisse valedest mutiaukudest. Muidu poleks ju lõbus. Täpsema kaardiga, tuleb tunnistada, saaks praegu tavalise kummikuga kuivalt kohale, sest just vales käigus ulatus vesi korraks põlvini ja pani varbavahed lirtsuma. Aarde seisund on taas üsna halb, karp katki ja sisu märg. Väga äge õhtu oli, kahju ainult, et pilte ei saanud teha - mu maalriülikonnas kaaslane nägi väga lahe välja :)

29 aprill 2010 soovis hooldamist . [kaits747]
Ülehomme juba võib

3 aprill 2010 kommenteeris Rauno Kalda [kuukulgur]
Antud kohas kehtiva kaitseeskirja järgi on seal liikumine keelatud 1. september kuni 30. aprill. Seega palun kõigil geopeituritel veel pisut kannatust koguda.
https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=1051349

3 aprill 2010 kommenteeris Triin [trine]
Aprill on käes, selle võiks nüüd lahti teha.

2 oktoober 2009 kommenteeris Märt [mart]
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".

7 september 2009 leidis Martti, Erik, Kristo [sidewinder]
Erik ja Kristo on oma logides juba kõik ära öelnud. Igati lahe otsimine oli. Ei oleks arvanudki, et Laagris selline koht on.

7 september 2009 leidis Kristo, Erik, Martti [kristof]
Plaanisime jah Erikuga eelmisel nädalal selle retke ette võtta ja vahetult enne tööpäeva lõppu õnnestus ka Martti nõusse saada. Algus läks ruttu, kuna Erikul oli stardipaik teada, nii me seal marssisime ikka edasi, kui ühel hetkel jooksis juhe kaarti vaadates kokku. Hakkasime ise teooriaid arendama, mis viis meid peale kitsastes kohtades roomamist ja vees sumpamist maapeale tagasi. Mis kehvasti see uuesti, teistkordsel läbimisel oli kõik juba üsna kodune ja aarde leidsime tunneli lõpust, kuhu me enne ainsana ei sisenenud. Tänud peitjale sellisesse kohta juhatamast. Mis meie tiimi kostüümidesse puutub, siis Erik oli ainus, kel õnnestus see tervena koju viia :)

7 september 2009 leidis Erik, Kristo ja Martti [hel]
Eelmisel nädalal tekkis mõte, et peaks selle aarde ette võtma. Täna peale tööd läksime läbi hästivarustatud kauplusest ja hankisime endale niiskuskindlad ürbid, millest sai meie tiimi vormiriietus. Kuna me alguses uskusime tõsimeeli kaarti, siis läks meil ikka päris palju aega. Mitmeski käigus sai käia lausa mitu korda, sai läbi poetud imeväikestest augukestest ja lõpuks jõudsime maapinnale kuskil eemal. Kuna aaret ei olnud näppu jäänud, siis jalutasime mööda maad tagasi algusesse ja sukeldusime taaskord maa alla. Vesi oli parasjagu sügavamates kohtades alla kummikuserva ja pime meil kah ei olnud. Ilmselt me käisime läbi kõik käigud, lõpuks teadsime juba iga kohta, kuhu sattusime. Aarde leidsime täiesti vastavast kohast teisel ringil juba üsna kiiresti, olles kaardile teinud teatavad mööndused, nüüd tagantjärgi tundub kaart päris täpne olevat :) Mässisime karbile ümber lisakilekoti. Igaljuhul oli see pikim maa all viibimine, üle 3 tunni kokku ja tagasi maapinnale jõudnult pidin tõdema, et päikesevalgust sel päeval enam ei näinud, taevas paistis juba kuu :) Oli väärt koht, kus seigelda! J: võtmehoidja V: filmitopsi

15 august 2009 leidis Jan, Kalvi [muhujan]
Päeva põhieesmärgiks oli selle aarde leidmine. Kergelt see ei läinud kuigi olime põhjalikult valmistunud. Peavalu valmistas maa-alla ronimine sest sissepääsu kohe ei leidnud. Käikudes kolamine sujus kenasti. Mõnes kohas oli vett veidi üle põlve aga enamus jalutuskäigust möödus praktiliselt kuiva jalaga. Kohtasime paari nahkhiirt ja ronisime sinna kuhu poleks vaja olnud. Aardekäigu otsas olev helkur oli maha kukkunud ja alguses ei arvanudki, et juba lõpus oleme. Aarde leidsime siiski kiirelt kuid maskeering on tapnud aardekarbi ja see vajab kindlasti järgmiste otsijate poolt vahetust. Võtsime mustad sokid, jätsime kuhjaga mälestusi. Üle pika aja midagi teistsugust. Tänud!

7 juuni 2009 leidis Asko [asko]
Ära tegin. Kummikud olid küll põlvini, aga ühes asjasse mitte puutuvas käigus oli vesi sügavam ja jalad said märjaks. Huvitav jah, kes küll käivad maa all õlut joomas? Taarat vedeleb igas käigus. Keegi oli lakke riputanud ka mingi kondi, millest telefoniga pimedas kehva kvaliteediga pildi tegin. Sellistes kohtades on igatahes huvitav käia.

29 mai 2009 leidis Cris, Virko, Evelin, Lembit, Priit [helgs]
Otsustasin kursusekaaslastele tutvustada geopeituse võlusid ja tulemuseks oli väike ITK TS16 ekspeditsioon maa keskpunkti poole. Lembit ja Priit otsustasid eirata minu korduvaid soovitusi kummikud kaasa võtta ning ilmusid kohale vaid töösaabastes. Üsna pea, pärast sisenemist, osutus see aga veaks ja nad otsustasid maapeale tagasi ronida. Edasi ootas seiklus pilkases pimeduses koos arvatavasti eelmisi ebaõnnestunud ekspeditsioone meenutava laes rippuva kondiga. Aare paljastas ennast kiirelt loogilisest kohast. Kokku kestis seiklus umbes tund ja 15 minutit. J: itcollege.ee pastakas

20 mai 2009 leidis Andri, Tarmo, Siret [leidiir]
Kuna Tarmo (temal aare leitud) ja Andri tahtsid minna käikudesse niisama uudistama ja kolama, siis haakisin ennast sappa. Ilmselt muidu oleks kahtlane olnud sinna sattumine üldse :) Põnev oli - käisime kõik võimalikud käigud läbi. Ühte pikka koridori läbisime isegi 3 korda. Maa all olime tund ja 20 minutit. Vesi on praegu madal - jalad jäid ka poolde-säärde kummikutes kuivaks. Käikudes erilist eksimiseohtu ei olnud, aga maa peale tulime teisest kohast ja siis panime küll korra elektroonika tööle, et aru saada, kus me oleme (tegelikult töötas väikse künka otsa ronimine paremini - sealt nägin läheduses olevaid maju). J: plaksuti, EV

18 mai 2009 leidis Telc ja Hanno [telc]
Kiirelt sündinud otsus lätlaste kombel (tehtud-mõeldud) ja ära me seal käisimegi. Hanno on kõik juba kirja pannud.

18 mai 2009 leidis Telc & Hanno [hanno5000]
Peale Telc'i kõnet, et vett pidi vähe olema, jäid muud mõtted koheselt tahaplaanile, hea, et kummikud ja lambid alati autos kaasas on. Peale sisenemist vaatasime algul ikka kaarti ka, aga üsna pea saime aru, et ega sellest suurt abi pole. Sellegipoolest jõudsime vähem, kui poole tunniga aardekarbini, logi kirja, uus mingrip logiraamatu ümber ja tagasiteele. Juba käidud teed pidi pole aga kunagi huvitav tagasi minna, valisime siis alternatiivse haru ja peale mõningatest kitsaskohtadest läbi pugemist olimegi maapinnal tagasi, seda siis linnulennult umbes 550 meetrit alguspunktist. Väga lahedad käigud igatahes, oleks hea meelega seal veel pikemaltki rännanud. EVEJ.

17 mai 2009 leidis Imre, Airi ja Kait [spek]
Väga šefid käigud, kuhu varem pole olnud põhjust sattuda. Nahkhiiri ei kohanud. Vett, kive ja tühja taarat see-eest küll. Kuigi veetase oli käikudes üsna madal, sundisid mõned sügavamad kohad siiski mõtlema veidi kõrgema säärega kummikute peale. Kokkuvõttes tõepoolest väga meeleolukas aare. Tänud!

17 mai 2009 leidis Airi, Imre ja Kait [triick]
Peeter I merekindlus peidab endas kahtlemata üht Eesti kõige vägevamat aaret. Sellelaadsed aarded on meile alati meeldinud. Kuid see on kõigist samalaadsetest aaretest mintu korda vägevam. Käigu sissepääs on mõningal määral saastatud, kuid see on Eesti oludes nähtavasti paratamatu. Hoolimatuid inimesi on selleks liialt palju. Tänane päev oli aarde külastamiseks ideaalne. Veetase oli väga madal ning ei ulatunud mitte üheski kohas üle kolmekümne sentimeetri. Seega töötasid kummikud ideaalselt ja varbad jäid igal pool kuivaks. Käikude kaart peitis meie jaoks üht salakavalat viga, mistõttu pugesime läbi väikese augu, mis ei viinud mitte kuhugile. Ainult prügine trepp oli vastas. Ei jäänud meil muud üle, kui läbi sama augu tagasi pugeda. Savine pinnas määris seejuures kõik, mis parasjagu pinnasega kokku puutus. Viimaks peale mõningate kitsaskohtade ja veetakistuste läbimist jõudsime ka aardeni. Tegime näpud saviseks ja päästsime aarde tema peidikust. Aarde läheduses vedelevad õllepudelid tekitasid aga küsimuse, miks keegi valib õllejoomiseks sellise väga ebamugava koha? Samuti ei suutnud mõista, millist emotsiooni annab käikude kõige tagumiste soppide seintele inglisekeelse roppuse sodimine? Kuid inimese hing on sama sopiline nagu Peter I merekindlus ning sellest arusaamine jääb meie jaoks kaugeks. Kui aardeni kõndisime ligikaudu 50 minutit, siis tagasitee võttis aega umbes 25 minutit. Seega võttis kogu maa-alune rännak aega üks tund ja viisteist minutit. Aitäh peitjale ühe vägevaima aarde eest. Aardesse jätsime lepatriinu, võtsime mängukaardid.

11 aprill 2009 leidis Erkki ja Marily [drerz]
Üsana mitmeid kordi oli kummikuserva ja veetaseme vahe õige pisike (ka siis kui ise kikivarvukil kõndisime). Peaaegu oleks ka kuivalt käidud saanud aga tagasi tulles kiirustasime veidi ja Marily sai varbad külmaks tehtud :) Teel kohtasime 3-4 nahkhiirt (üks neist susistas üsna kõrva lähedal - oli vist veidi pahane). Koht oli igatahes vägev ja kokku veetsime aega maa all ca 1,5 tundi. Aare kenasti korras. V:klaaskuuli J:pudeli

29 september 2008 leidis Inga ja Helen [leenu]
Ütlen vaid Inga pikale ja põjalikule ülevaatele lisaks: oli see vast kogemus, on mida meenutada!

29 september 2008 leidis Helen ja Inga [kingu]
Lõpuks leitud. Eelmine kord läksime kaardi järgi ja jõudsime tupikusse, kus viis silma järgi kuhugi lakke mingi trepp. Seal polnud muidugi mingit aaret. Teine kord läksime teadja inimese õpetust järgi ja siis oli kõik kena lihtne, v.a. see, et vesi on ikka tõesti üsna kõrge ja väga külm. Läbi kitsukese augu pugeda oli mõnele inimesele tõeline eneseületus ning kaaluti korra juba loobumist, kuid klaustrofoobiaga võideldes suruti end siiski läbi ning pärast tagasiminek läks juba libedamalt. Hoolimata kummikutest, kilekottidest jms said jalad märjaks, kuid saime siiski lõpuks öelda "Näe, ära tõin!". V: kaelapaela, mis jääb seda seiklust alatiseks meenutama. J: Miki Hiire kaardipaki. Kes see küll oli, kes tuli ideele paigutada see aare kõige kaugemasse käigu otsa. :)

29 september 2008 kommenteeris kalle [simkalle]
võtsin helkuri ikka aardest,see mis seinapeale oli pandud see on alles:)

28 september 2008 leidis MetsJeesus, Kalle ja Airi [airce]
Olin teadlik, et läheme maa alla aga, et ees ootab sedavõrd sigalahe seiklus, see selgus alles kohapeal olles.

Koobastes ringi liikutes võis paralleele tõmmata eelnevalt leitud Friigi kui ka Militaarne Hiiumaa´ga aga see siin trumpas kõik üle. Peale esimest "lompi" olid jalad jäbimärjad ning ma loobusin ligamärgadest sokkidest ning jätkasin kummar palja jala otsas liikumist. Tagant järele mõeldes oleks ilmselt kergem liikuda olnud plätudega, poleks pidanud seda veemassi endaga kaasas tassima. Jah, tõsi oli pisut jahe, vahepeal lausa sedavõrd, et ei saanud enam aru kas jalad on all või mitte aga sellega harjus ära.
Poistel kaarti kaasas polnud, ilmselt meelega, kuna nende kindel soov ja tahtmine ( vaikimisi ) oli läbi käia kõik võimalikud koopad. (Minul ei saanudki kaarti kaasas olla, kuna polnud plaanis sinna minna ja nad võtsid mind tee pealt kaasa.) Ega mul ei saanud ka eriti midagi selle vastu olla, sest ma niikuinii ei teadnud, kuhu me suunduma peame. Mul raskusi ka maa peal orienteerumisega, mis siis veel maa all orienteerumisest rääkida.
Kokkuvõttlikult: hirmus ei olnud, keegi ära ei kadunud, vette ei kukkunud, ka MetsJeesus mahutas end kitsamatest kohtadest läbi :) Mõned nahkhiired kihutasid ringi, vesi tilkus pähe. Aare sai leitud.

PS! Täna, 2 päeva hiljem olen terve kui purikas, väike karastus tegi ainult head :)
V: Simpel SIM-kaardi J: Smile kirjaklambri

28 september 2008 leidis Kalle,metsjeezus Airi [simkalle]
Sai siis ühendatud geojõududega seda aaret rünnatud,ainsaks vihjeks mis meeles- helkur.Huvipärast käisime läbi kõik käigud peale ühe kuhu ei viitsind algul pugeda.Pugemisest me siiski ei pääsenud ja välja tulime ka teise väljapääsu kaudu et ei peaks jälle sügavas vees sumpama.Üks küsimus jäi pead vaevama.Nimelt tuleb endise koerte varjupaiga poolt sinna suunda mingi km pikkune käik mis lõppeb sissevarisenud prügihunnikuga nagu siingi lõppes üks käik samasugusega.Ilmselt on tegu ühe ja sama käiguga V:helkuri J:kaelapaela

28 september 2008 kommenteeris . [kaits747]
Ristumiskohad on traktorite või koppadega täis aetud maapealt ja teatud asjapulkade koordineritud tegevuse tagajärjel. Diggerid on lihtsalt allpool mõned kohad uuesti lahti kaevanud.

28 september 2008 leidis Metsjeesus, Kalle, Airi [metsjeesus]
Kuna Ohusilla aarde uuestiüritamine jäi Taneli ja Heido ootamatu 'kadumamineku' tõttu üritamata, kummikud olid aga sellekspuhuks kaasas, sai Kalle ettepanekul siirdutud Laagri militaarmaastike kõige sügavamatele levelitele Peeter I aaret otsima.

Nendesse käikudesse sattusime me kõik esimest korda. Varasemaid logisid lugedes oli jäänud mulje et käigud on äärmiselt prügised, vesised ja ohtlikud, kohapeal selgus et asi nüüd NII hull ka ei ole. Sissepääsud on küll pisut räpased ja käigud ka kohati üsna vesised kuid ise pääsesin oma 40cm kõrguste kummikutega täiesti kuiva jalaga. Klaustrofoobikutele lohutuseks et käigud on tõesti nii kõrged ja laiad et sinna mahuks sõitma kasvõi kaubikuga. Paraku on mitmetes käikude ristumiskohtades, ilmselt tänu sellele et õõnsused on suuremad ja toestust vähem, toimunud mingitel aegadel totaalsed varingud. Varingukohtadest pääseb küll mööda kuid paraku üsna kitsaste avavuste kaudu, kus võib ennast üsna lihtsasti saviseks teha (mida suuremate gabariitidega geopeitur on, seda tõenäolisemalt ennast ka ära mäkerdab). 13.12.03 logi kaardil on varingukohad tähistatud punaste ringidega, peasissepääs on laiem ristkülik. Lisaks aardele leidsime veel ühe sissepääsu (või väljapääsu), mis asub kaardi kõige lõunapoolsemas tipus ja mille kaudu ka peale aarde ülesleidmist väljusime (samuti üsnagi kitsas ja rokane lõik). Lõunapoolse ja idapoolse sissepääsu vaheline kaugus on linnulennult 500-600 m, pika tupik-käigu pikkus (kaardil pikk põhjapoolne sirge), on vähemalt 500m. Kokkuvõttes matkasime maa all pea 3 km ja aega kulus pea 2 h.

Aare ise oli, tänu uuele laekale, väga heas seisus. Sisu kuiv ja üsnagi rikkalik. Ise jätsin 20 Saldejumsistani santiimi ei võtnud midagi, Airi kirjeldab oma transaktsiooni oma logiteates.

23 mai 2008 leidis mari & piia [vastikaff]
Kuna koht polnud võõras (aga tol ajal polnud geopeitusega veel tutvunud), asusime kohe asja kallale. Vesi väga madal (sügavamates kohtades veidi alla põlve), lidusime aadre suunas. V: hotell Salzburgi kaelapaela, J: t.u.k.i

21 mai 2008 leidis Meelis/Kaspar [kaspar]
Ka minule on see aare juba algusest saadik huvi pakkunud. Nüüd pooleldi lõõpides sai õhtul välja pakutud, et lähme otsime. Meelis teada tuntud ägedate seikluste otsija oli kohe nõus. Ega muud üle jäänudki, otsisime oma riided ja varustuse välja ning saime kokku. Jõudsime nullpunkti juurde ning valmistusime ette. Mina ajasin varustuse selga ning Meelis täitis samal ajal tõrviku süütevedelikuga. Egas midagi, auto lukku ja maa-alla. Jõudsime alla ronida ja natuke jalutada, kui tundsime end nagu kuskil Indiana Jonesi filmis. Ümber ringi vanad paekivi müürid ning meie tõrviku valgel. Aardeni minemiseks kasutasime aardepeitja kaarti ning peab mainima, et probleeme ei kohanud. Korra suutsime ühe trepini jõuda, aga siis saime jälle õigele rajale. Aardeni jõudsime kenasti ja kuivalt- vähemasti mina :P Meelise "laste" kummik oli mõnes kohas natuke liiga lühike ning ta sai märjad varbad. Juhtub. Aarde leidisime 00:27 aeg ning sinna jätsime sellised asjad: pastaka, hariliku, GP juhendi minigripp kotis ning jägermeistri kaelapaela. Meelis võttis rännaku eest endale ühe simpeli ja mingi mündi. Peitsime tagasi ning tulime ise ka tagasi. Mitmeid kordi kuulsime nagu keegi räägiks, aga arvatavasti oli see meie kujutlusvõime vili :D Igati äge seiklus ja me mõlemad naudiks hea meelega veel selliseid aardeid. Nii et tänud peitjale ning ka taastajatele! PS! Kas on veel sarnaseid aardeid? Vastata võib erasõnumiga :)

19 mai 2008 leidis Sven & Paavo [speedy]
Tõsi ta on, et seda aaret olen tahtnud juba üle aasta leida. Tänu Svenile sai see ka teoks. Sõidutee ääres, 40 m nullist, tegime totaalse muutumise - mustust mittekartvad kilekad selga ja kummikud jalga, lambid pähe ning pihku. Edasi toimus minu elu pikim maa all viibimine - 2h 15min :) Aga kõik see aeg oli väga tore ja muretu - ei mingit hirmu, külma, märgi jalgu, nahkhiiri või muid kolle. Isegi laipasid ei leidnud, kuigi mõte käis peast läbi. Saime pea kõik käigud läbi käidud, sest kaarti poleks tegelikult üldse olnud mõtet vaadata. Käimata jäigi vist vaid üks käik, kuhu oleks ka pääsenud, ent me jõudsime oma eesmärgini enne. Tund varem nägin ma ühe teise tunneli otsas ka helkurit, aga selgus, et ma lihtsalt tahtsin seda seal väga näha ;) Uut kaarti joonistama ei hakka ja vihjepiltidele suundi ei kirjuta, et ka teised saaks käikudega põhjalikult tutvuda :)
Õige käigu lõpus hakkas oma tööd teostama Aarde Renoveerimise MTÜ. Tegime head tööd, kuid mitte päris põhjalikult - aardes on praegu puudu GP juhend ja kirjutusvahend. Palun järgmistel jätta aardesse pliiats-pastakas! Igal juhul on aarde leidmine ja käsitlemine senisest kordades meeldivam.
Aare nüüd korras. V: palju mudast ja hallitanud saasta. J: kaks Simpeli SIM-kaarti, täiesti uus konteiner, mini-grip kilekott logiraamatule. Põnevaid allmaa-seiklusi järgmistele! Mina läheks sinna isegi tagasi - igapäevane elu maa peal on liiga rahulik ja esteetiline ;)
http://www.linnamuuseum.ee/peetrimaja/

19 mai 2008 leidis Paavo ja Sven [234u]
Sattusin vaatama siin Paavo aaretekaarti ning punane täpp paistis hulga roheliste seas kohe silma. Minul oli ka see aare veel otsimata ning nii see mõte sündiski.
Meil oli kõigepealt veidi tegemist et üldse nullpunkti juurde sõita, sest teepeal oli igasugu ümbersõidu ja läbisõidukeelu märke.
Sissepääsude juures vedeles tonnide kaupa olme- ja ehitusprahti. Varsti on oht et sissepääsud maetaksegi prügiga. Huvitav, et Teeme Ära 2008 sinna ei jõudnud.
Varustus oli meil ilmselt üle keskmise korralik - juba valgusteid oli meil kahe peale tükki 7 vähemalt :) Kaks suurt otsingulampi jätsime kohe alguses autosse. Paavo oma oli muidugi selline, et laseb veel 200m pealt põse soojaks :)
Mismoodi kitsad ja madalad koopad? Suur enamus koobastest on seal sellised, et sinna mahuks väikebuss sisse sõitma. Tõsi, tuli ka õige pisut roomata või siis käpuli ukerdada.
Nõustun üldise nurinaga kaardi täpsuse aadressil. Midagi seal ei klapi ja mulle tundub, et peitja on lihtsalt osa kaarti vahelt ära unustanud :) Üldiselt - viimane aardeni viiv käik peaks olema enamvähem ida-lääne suunaline.
Vett oli parasjagu niipalju, et meie tavalised kummikud pidasid vastu. Igatahes olid jalad pärast kuivad.
Olime plaani võtnud selle aarde renoveerimise ning seda me ka tegime, vahetades välja 80% aardest, sh. aardekonteineri. Nüüdsest on aardekonteineriks tavaline veidi suurem säilituskarp. Osa vana aarde hallitanud-roostetanud-seenetanud sisust tõime maapinnale ja viskasime prügikasti. Paavo tegi enne pilte ka sellest, mis seal oli.
Aardest sai trofeena võetud Saku on Ice, asemele jätsin klaaskuule ja ühe kinder surprise mänguasja.
Üldiselt oli marulahe seiklus. Minule jäi pisut kripeldama see, et me ei läinud seda teist väljapääsu otsima.
Kokku sai koobastes veedetud ca 2h15min.

5 mai 2008 leidis Janika, Villu, Kertu ja Duke [jansa84]
Neljakesi oli täitsa talutav seal maa all olla :) Pool ajast sumpasime vees ja ülejäänud pool saviligasel pinnasel... Minu kummikud on nüüdseks prügikastis, sest selline koht oli neile tõsiseks proovikiviks. Järgmised ostan kindlasti pikema säärega, peale esimest "lompi" oli vesi sees... lõpuks polnud mõtet vett väljagi kallata :) Enam tagasi minna ei tahaks... Jätsime kee ja smiley.

5 mai 2008 leidis Anti & Kertu, Janika & Viljar [duke]
Kerge kilomeetrine matk mööda pimedaid, madalaid ja niiskeid koopaid, vesi laest tilkumas, põrandad mis on kaetud vaheldumisi ligase märja savi, varisenud kividega ja kohati 30-40cm sügavuses vee all - vahele ka paar kitsamat auku, kust tuleb läbi ronida ... ja siis leveli lõpp - aardekast. Ei see ei ole Doom, see on Peeter I aare :)

Neljakesi käisime võtmas, üksinda oleks ma seal vist hulluks läinud, sest ma ei kannata selliseid kitsaid ja maa-aluseid ruume eriti. Seltsis oli aga hoopis segasem, kamba peale andsid lambid ka päris korraliku valgustuse ja niimoodi oli see retk päris talutav.

Ei võtnud midagi, jätsime minigrip koti sees vasest kaelaehte ja muidugi smiley. Keel igatahes ei paindu kuidagi ütlema, et palun veel selliseid aardeid :)

2 mai 2008 leidis Lauri ja Joonas [algaja]
Võtsin Joonase väljakutse vastu ja sai siis käidud seal. Minule sellised kohad ei meeldi. Põhjust ei tea isegi. Aga midagi vaadata seal küll ei ole. Saab ehk pisut mõelda, millise mõjuvõimuga oli selle asja rajanud tegelane, kuna seal käies ei suuda küll välja mõelda kui palju sarnase tegevuse ja tööhulga eest näiteks praegu raha küsitaks. Igatahes on selle valmistamisega hirmus energia huugama. See kaart mis aardepeitja siia on pannud on tegelikult täiesti õige aga ära on jäetud ainult sissepääsu osa. Kui see juurde panna (või siis kohapeal ette kujutada) saab väga hästi hakkama. Mina igatahes sain küll. Osasid käike mida kaardil näha saab ma aga ei näinud, ega ei otsinud ka. Aardeni viiv osa on aga kõik olemas. Aare ise on aga üsna õnnetus olukorras. Logiraamat on mingigrip kilkoti tõttu veel enamvähem korras. Ülejäänu aga on suuremas osas hallitav ja üsna peletava välimusega. Tee sinna ja tagasi oli kummiku kasutamisel kuiva jalaga läbitud. Kui veetase tõuseb siis enam nii lihtne pole. Ja helkur on siiani alles. Käigu lõpust säras ta vastu, kui käigu alguses lamp sinna sai suunatud. EVEJ

2 mai 2008 leidis j444 ja algaja [joonas444]
selgus, et aare ikkagi polnud seal, kus ma ta kindlalt arvasin olema. igastahes sai seal sumbatud, roomatud ja uuritud, kuni aare välja tuli. või siis õigemini seenekoloonia. oli tore!

1 mai 2008 ei leidnud j444 [joonas444]
ei leidnud kehva eeltöö tõttu. aga nüüd tagantjärgi tean täpselt, kus ta olema PEAB. kui kellelgi on plaanis minna, võib minga kontakti võtta, tuleksin rõõmuga asja vormistama.

13 aprill 2008 leidis Mairi ja Priit [maipri]
Kuna reedel sai meil aeg otsa jäid ka 2 tunnelit läbi vaatamata. Täna siis suundusime tagasi sinna müstilisse kohta. Maamõõtjaid enam polnud aga selle eest leidsime aarde. See täpsemkaart mille täna hommikul logidest avastasime on päris täpne (peaaegu samasuguse joonistasid meile reedel ka maamõõtjad)...see teine kaart, mis kirjelduses on ei vasta kohe kuidagi reaalsusele...igatahes aare oli alles aga kehvas seisus...meil oli kahjus liiga väike vahetuskarp kaasa (sinna sobiks mingi kast), mis ei oleks sinna hästi sobinud ja oleks kivide vahel arvatavasti purunenud. Logiraamat oli niiske aga kannatas kirjutamist. Kirjutusvahend tuleb ise kaasa võtta. Väljusime teist teed kaudu, mis võiks olla samuti kaardile märgitud ja lisatud veel märkus, et on raskesti läbitav. Aga väga põnev oli igatahes. Aare ootab uusi leidjaid.
V: -
J: zorro märk

11 aprill 2008 ei leidnud Mairi ja Priit [maipri]
Sai ette võtetud kaua plaanitud aardeotsing. Olles leidnud tee maaalla hakkasime oma värskelt ostetud potikutes edasi kahlama. Vahepeal läks päris sügavaks aga õnneks üle kummari ääre ei tulnud. Kuskil keskel kohtusime maamõõtjatega. Rääkisime veitsa juttu ja jätkasime oma teekonda. Jõudsime ühe teise pika käigu lõppu koos maamõõtjatega. Kuna me aarde käiku ei leidnud küsisime neilt nõu, et kus me siis lõpuks oleme. Mehed visandasid meile hea meelega vähe parema kaardi, millest selgus, et arvatavasti on talve jooksul ühe käigu suue sisse varisenud. Nemad vähemalt väitsid sedasi. Nende jutust saime aru, et nad käivad suhteliselt tihi seal mõõtmisi tegemas, sest nad näitasid maas kivihunnikuid, mida seal kuu tagasi polnud. Ühtlasi ka hoiatasid meid, et peab ettevaatlik olema ja kindlasti kiivrit kandma, kuna suvalisel hetkel või kivilahmakas laest pähe sadada. Niipalju saime ka teada, et esimese ja teise ristkminu vaheline kaugus on ca 400 meetrit :) vägev. Nad suunaisd meid ühte teise käiku, kust oleks saanud kiiremini maapeale aga me otsustasime siiski tuldud teed tagasi minna.
Mis me oskame öelda...igaks juhuks võtame uue kaardi kaasa ja käime lähiajal seal uuesti ära, et üle kontrollida ka teised käigud...aga välja prinditud kaardi järgi seda käiku enam pole, kus aare olema peaks.
Tore koht sellegipoolest.

18 oktoober 2007 leidis Kristjan, Alvar, Roland, Jaanika [kpihus]
Peale mõningast matkamist leidsmine õnnelikult aarde. Pastakas aardes ei toimi, ning karp on kehvas seisukorras, aga see selleks. Käigus ise on päris lahedad. P.S, kes korralike kummikuid soovib, siis Lisatud URL aitab, võiks mainida, et maksid suhteliselt mitte mitagi :)
http://www.kalale.ee/pood/Miw3MCwxNjksMTMyMiww/

11 juuli 2007 leidis 1845 ja co [gratos]
Kogusime kokku suurema seltskonna ja suundusime koopasse. Eelnevalt erinevad kaardid välja prinditud. Veetase oli normis, max. 40 cm. Võtsime eesmärgiks lisaks aarde leidmisele ka kõik käigud algusest lõpuni läbi käia, vähemalt niipalju kui võimalik. Aare leitud probleemideta, edasi suundusime tagumise väljapääsu poole. 50 min ja olimegi jälle päevavalguse käes. Pärast väikest puhkust suundusime tagasi ja siis juba kõik käimata jäänud käigud. Kokku oli maaall veedetud aeg natuke üle 2h.

3 juuni 2007 leidis Leelo ja Allan [iksid]
Taas üks esimestest otsitud aaretest, aga hullult meeldis. Lahedad tunnelid, vesi oli üle põlve, aga seda nagu ei märganudki. Väga meeldiv tunnike oli, aitäh. EVEJ

19 mai 2007 leidis Segaseltskond [max]
Tekkis võimalus seda aaret külastada ning leitud ta saigi. seltskond; Kosejuss, Pinkerton, Max

19 mai 2007 leidis Margus, Urmas ja Hando [hando]
Leitud teisel katsel. Esimesel katsel oli veidi kiire ja valgusallikas ka hädine, nii et üks läbipääs märkamata jäi. Kaart, jah, jätab tõepoolest soovida, aga ega seal neid variante lõpmatuseni ka ei ole. Väljusime natuke lühemat teed pidi, kui sisenesime. Kokku kulus maa all umbes tunnike. Veidi räpaseks sai kah. Aare ise oli suht hallitanud olemisega, aga muidu täitsa kombes. EVEJ.

18 mai 2007 leidis Kõrbetuul: Allan, Janno, Kristi [kõrbetuul]
Leitud ilma viperusteta, kaart küll pisut ebatäpne. Väga tore aare. EVEJ.

17 mai 2007 leidis Märt ja Ef [nodsutours]
Oli see vast seiklus, elamus missugune! Lühikummikulised leidsid koha pikakummikuliste kukil ja nii said ka need raskused ületatud :). Suurekaliibrilistel tasuks enne igaks juhuks mõleda, kui minna... väike dieet tuleks kasuks... aga kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab ;). Vähemasti sellest suunast, kust meie läksime. Leidmine raskusi ei valmistanud, logisime.

17 mai 2007 leidis Ef ja Märt [mart]
Ei olnudki nii hull see teekond aardeni, kui eelnevalt oletasime. Skeemi täpsus jätab jah mõnes kohas pisut soovida, kuid ega seal palju võimalusi polegi. Natuke kolasime ikka valedes käikudes ka, kuid lõpuks leidsime aarde ilusti ülesse.

17 mai 2007 leidis Aigar [katsulas]
Kuna lähiajaks oli ennustada Peeter I pärandiga tutvujate suuremat aktiivsust, siis otsustasin neid ennetada. Peale tööpäeva saigi suund sinnapoole seatud ja aare üles nopitud. Nii pudedaid kahekrooniseid polegi varem õnnestunud näha kui seal aardes oli. EVEJ.

21 aprill 2007 leidis Silver ja Aare [karuonu]
Külm, tuul ja vihm ei soosinud geopeitusega tegelemist ning seetõttu valisime aarde, mida võib iga ilmaga otsida. Laagri tanklas kiikasime veel korra Internetti ja kribasime paberi peale käikude plaani. Plaani täpsus jättis soovida, aga ilma selle paberita ei tasu maa alla minna. Viibisime käikudes kokku 1,5h. Aare oli korralikult vettinud ja kutsunud eriti sisus sobrama. Tahtsime juba logiteadet eraldi lehel lisada, kui äkki õnnestus karbist leida kuiv! logiraamat. EVEJ. Hea seiklus oli!

9 september 2006 leidis Margusja ja Varulane [varmar]
Ootasime midagi haledamat aga lõpptulemus üllatas meid. Vähemalt ei olnud puu all :) Tegelikult koht oli selline, et ilma aardeta ei olekski lõpuni läinud, ilma sihita raske liikuda sealkandis... helkur andis sooja ja koduse tunde. Pidevalt tuli mõelda mis siis teha kui AINUKE taskulam ära kustub või koos meiega vette kukub... ja kummikud võiks ka ikka vähemalt põlvini olla. Ülikonnas ei tasu minna aaret otsima, sõbralik vihje või nii :) Võtsime piljardimündi, jätsime kaelapaela. Kui jälle maa peale olime tõusnud tuli mingi kamp vastu... aga peale seda kui me kummikutest vee välja valasime teatraalselt istusid nad autosse ja sõitsid uuesti tundmatusse :) Veel selliseid aardeid!!!

26 september 2005 leidis Miki [miki]
Minul vedas kaardiga natu rohkem. Peale selle, et seal ühel sirgel võiks murdekoht olla vastas see kaart tõele. Ei võtnud ega jätnud midagi.

17 september 2005 leidis Veronts ja Sixten [sixten]
Koobast kaardist oli vähe kasu, kune see täiesti puus. Peale sead kui olime vist kõik käigud läbi käindu hakkas aga lõpuk ka helikur ühe seina peal silma ja seal ta oligi, täiesti katmata aare. Aarde kast lahe aga mitte üldsegi sobilik sellistesse oludesse. Eemalasime aardest terve hunniki vettinud pabereid ja komme. Jätsime muti. Võtsime statoili helkuri. Logiraamatu panime ka tervesse kotti.

13 september 2005 leidis Kalev [keegikolmas]
Tõesti suurepärane seiklus. Poleks arvanud, et koopad nii lõputud võivad olla. Maa all kadus igasugune kauguse taju ära ja nii ei teagi kusmaal lõpuks sai ära käidud. Olime koobastes ligi 2 tundi ja üks käik, kuhu ligi pääses vaid roomates jäigi avastamata. Võib-olla sealt oleks leidnud ka teise väljapääsu. Kõik ülejäänud väljapääsud olid kinni aetud. Kõrged sõjaväe saapad tegid peaaegau oma töö ära, ent mõnes kohas ulatus siiski vesi üle saapa ääre ja nii, ei õnnestunudki kuiva jalaga matk läbi teha. Riided oleksid pidanud samuti olema sellised, mis ei karda mustaks saamist, sest raskesti läbitavad kohad ei jätnud võimalust neid mitte määrida. Aare on tõsiselt niiskusest kannatada saanud, ent kergesti leitav, kui õige koha üles leiad. Võtsin ühe aardesse peidetud kommi ja jätsime helkuri.

13 september 2005 leidis Ermo ja Co [pioneer]
Kuna varsti ei tohi enam koobastesse minna, siis võtsime huvilised (Liina, Arbuus, Keegi Kolmas, Andropov, Mina ja perekond Rajamäed) ligi ja läksime maa alla. Kui üritus ühesõnaga kokku võtta, siis oleks see SUPERÄGE! Kogu värk oli ikka täislaks - koopad, vesi, vale kaart, väiksed urud, kust pidi läbi ronima, helkur, vettinud logiraamat ja puha. Aardest ei võtnud midagi ja jätsime Statoili helkuri ning helkuri minigrippi panime uue logiraamatu. Eeldatavasti lõhub järgmine leidja selle koti märkmiku kätte saamise nimel ära, nii et järgmine võtku ise uus gripp juba kaasa, et ka teistel oleks kuhu kirjutada. P.S. Nahkhiiri polnud ja vesi üle põlve ei ulatunud.

5 mai 2005 leidis Aire & Mäering [ingo]
Aire koos oma Mäeringiga leidis aarde peale meeldivat jalutus- ja roomamiskäiku kaunites strekkides. Panime mündi. Logiraamatusse ei kirjutanud kuna polnud millegagi millelegi kirjutada, kinnituseks jätsime visiitkaardi ja mingi tšeki kus peal hiljutine kuupäev. Nahkhiiri ega nende kaitsjaid ei olnud näha.
http://tipikas.ee/maering/

7 jaanuar 2005 kommenteeris Taimo Jõõts [taimo]
On selgunud, et aarde asukoht on kaitse all kui Laagri nahkhiirte talvitumispaik ning seda ei tohi külastada oktoobrist aprillini.
http://www.geopeitus.ee/foorum/read.php?1,500

20 november 2004 kommenteeris Siim ja Raido [SiimSi]
Külastasid aaret aarde asutaja Siim ja Raido. Aasta alguses välja vahetatud karp oli aga kuuldavasti halvas seisus seega võtsime kaasa uue ja korraliku. Kast on tehtu vineerist ja kaas pleksi klaasist. Aarde avamiselt tuleb silmas pidada et kaas käib lahti ainult osaliselt ja selle lukustamiseks on kaane nurgas alumiinium pulk(needipüstoli neet), mis tuleks eemaldada Ilm oli ilus ja parajalt jahe. Vee tase oli koopas madalam kui eelmistel kordadel. Tavalistest kummikutest piisas täiesti. Koobas heas olukorras ja ettevaatuseks märkuseid tegema ei pea. Varustust suurt kaasa ei varunud kuna teadsime juba mis ees ootab. Võtsime kaasa ühe suure orienteerumistel kasutatava pealambi ja ühe väiksema pealambi. Lisaks oli ka üks käsitaskulamp. Raidol polnud isegi kummikuid. Säärteni vees potastega polnud tema meeleolust aru saades eriti rõõmus käia. Aga plaan polnud sinna ka pikemaks ajaks jääda:) Et kiiremini välja saada lahkusime lõpuks koopa teisest väljapääsust. Kaasa võtsin ka videokaamera. Sellega filmides pidi olema aga väga ettevaatlik kuna laest tilkus aegajalt vett ja vette kukkumine oli ka rangelt keelatud. Filmi väga hästi välja ei tulnud kuna filmimiseks piisava valgustuse kaasa toomine tähendaks juba suure prozektori kaasa võtmist. Samui pole sealne niiskus elektroonikale eriti tervislik. Vaatasime üle aarde sisu ja puhastasime selle sinna kogunenud prahist. Eemaldasime patarei ja töökindad, mis ei olnud niiskusele vastu pidanud. Paistab et talvel miinuskraadidega on koobast mõnusam külastada kuna veed maapinnal on jäätunud ja veetase koopas selle pärast võib isegi madalam olla. Mõnusat otsimist! :)

8 november 2004 leidis Helen, Ove ja Siim [ove]
Peale nädalavahetuse ebaõnnetunud Võlviteooria aaret tuli peale esmaspäevast tööpäeva mõte külastada Peeter I aaret, mis on meil ühtlasi kodule kõige lähedasem aare. Kuna aarde asukoht oli tuttav, siis sissepääsu otsimiseks GPS-i vaja ei olnud. Abivahenditena võtsime kaasa kummikud, Silva 20W pealambid, mis päiksevalgusestki eredamad ja igaks juhuks veel paar taskulampi. Esimese käikude hargnemiseni tuli vahepeal sumada päris sügavas vees, mis õnneks siiski üle kummiku ääre ei ulatunud aga palju sellest puudu ka ei jäänud. Esimeses käikude hargnemiskohas uurisime varasemate peitjate/leidjate käikude skeemi kuid kuna teisel skeemil ei olnud aarde asukohta märgitud, siis selguski, et algul valisime vale käigu, kus liikusime seni kuni veesügavus enam ei lubanud edasi minna ning pöördusime tagasi, et uurida teist käiku. Teises käigus tuli lahendada ka roomamise lisaülesanne ja peale seda oli juba aaret valgustav helkur kaugele näha. Aardekarp oli katki ja aare seetõttu niiskust saanud. Aare vajaks peidukoha suure niiskuse tõttu kindlasti mingit hermeetilist ümbrist. Aardest võtsime lihavõttejänku ja asemele sai võtmehoidja ja küünal neile, kes taskulambi aku ootamatult tühjaks saab.

20 august 2004 ei leidnud Registreerimata kasutaja [notreg]
20.08.04 Anz ja Mell Ikka väga vinge kohaga on tegemist. Kuna aga Kalvi mõisas Jahigaala õhtusöök oli ootamas ja aega vähe ei jõudnud me aardeni japidime ajapuudusel tagasipöörduma. Kindlasti läheme läheme lähiajal uuele katsele.

27 juuni 2004 leidis Heikki Joon [heikki]
27.06.04 kell 14.10 Aarde juurde tegid ekspeditsiooni Heikki ja Aare. Kuna me oleme varemgi omal algatusel seda kohta korduvalt külastanud polnud GPS-i seekord vaja.Vajalik oli vaid erivarustus ja kindelmeel. Vett oli poolde säärde nagu varemgi. Kohalikud on sissepääsu muutnud kohutavaks prügiauguks.Vihjavate piltide seast leidsin tunnelite skeemi, mis ei vasta kuigi täpselttegelikkusele.T ekkis mõte kunagi need tunnelid kompassi ja mõõdulindi abil ise ärakaardistada. Kuna mul see koht on tuttav, ei võtnud aarde leidmine kuigi kauaaega. Aare on heas korras,ehkki kasinavõitu. Ei võtnud midagi, lisasime väikese nahast rahatasku ja sinise plastkuuli.

11 juuni 2004 leidis kaits747 [kaits747]
11.06.2004 -reisijututoa masinistina

11 juuni 2004 leidis Kaido Einama [kaido]
11.06.04 kell 20:25 jõudis Reisijututoa seltskond koosseisus Kaido ja Kaido(2) Peeter I aardeni, tagalat kindlustas maa pealt Eili.Kuna meie seltskonnale oli see 50. aare, otsustasime ette võtta midagi ekstreemsemat. Peeter I Tallinna lähedal paistis selleks sobivat küll peale tööpäeva. Kaasa sai võetud abivahendeid: taskulampe, tõrvik, küklooplamp ja rull prügikotte.Kohapeal oli miski suurem veoauto just suurema hulga prügi kallutanud otse koopasissekäigu ette. Ühes käigus keegi elas - isegi nurgadiivan oli kohale veetud. Kuna kohalikke elanikke näha polnud, astusime kutsumata sisse ja leidsime käikude alguse ühe seina alusest august. Olime samas kohas kunagi rattatiirul kolanud, siis jäi koopasissepääs märkamata.Nõrganärviliste jaoks on keegi naljahammas kohe käikude algusesse teinud ühe hirmutav-kõheda objekti. Seda ignoreerinud, suundusime edasi vette. Savi ja kivid olid siiski piisavalt madalal, et prügikottidest ja isegi kummikust vesi üle ei tulnud. Uskumatult pikad käigud. Hargnemiskohtades on teeviidad nagu mõnel turismiobjektil.Kui jõudsime esimese suurema takistuseni tundus, et äkki oleme liiga kaugele läinud. Roomasime edasi. Ühe käigu lõpust leidsimegi võltsaarde, kuid see ei osutunud paraku õigeks. Õige oli seal, kus ta olema pidi - refleksiga käigu lõpus. Hiljem kontrollisime, et 13.12.03 aaret külastanute skeem oli üsnagi täpne, kuigi teise väljapääsuni me ei jõudnud. Liiga palju oli selleks ajaks juba roomatud.Aardes oli sellest aastast mitu sissekannet, mida veebist ei leidnud. Külastatud oli aaret nt 2. jaanuaril ja viimati enne meid 2. juunil. Siis oli tehtud venekeelne sissekanne: "Dumali, sto dupik. Uze mokrõje" vms. Aardekülastajad olid enne meid olnud kaks 16- ja 17-aastast poissi, kummikuteta. Arvata võib, et märjad olid...Tõrvikuvalgel vaatasime aarde üle, oli üsna rahuldavas olukorras. Ei võtnud midagi, jätsime kaevuri abimehe, pastaka, 500 vene rubla.Pildid aardeotsimisest on sellel lingil.

13 detsember 2003 leidis Registreerimata kasutaja [notreg]
13.12.03 Luutsinapäeval kell 17.50 külastasid aaret Kristjan, Victor ja Mari-Liis.See polnud meie esimene retk sinnakanti, aga varem puudus korralik varustus. Seekord olid meil gaasikaitse säärikud, kolm lampi, veekindlad keebid; kõikpeale GPS'i. Käisime mõnuga kõik käigud läbi, roomasime, ronisime ja suplesimejne. kuni üleni sopastena kohale jõudsime. See on senini kõige põnevam koht,kuhu me aardejahil sattunud oleme. Aarde seisund: purk oli katki, keegi võiks sinna kasvõi ühe kilekoti ümber viia. Aardes olnud karamellkommid olid sulanudja nii mõndagi kleepuvaks teinud. Võtsime aardest keti ja jacsi, asemele panimejacsi, pildiga kustuka ja 30 senti. Püüdsime teha ka koopast täpsemakaardi, kuhu meelega aarde asukohta ei märkinud - kolage mõnuga, see on väga lahe!- aga kuna kompass streikis (seal on palju metalli) ja GPSi polnud, siis on see täpsusväiksem kui soovisime. 

26 september 2003 leidis Helen [helen]
26.09.03 õhtupoolikul käisid koobastes Janne, Samuel ja Kondor. Koopa ümbruse loodust nautisid Helen ja jäljekoer Juss. Kuigi enamik meist oli juba kevadel Peeter I aarde juures käinud, tundus koht ja maa-alune elu sedavõrd huvitav, et otsustati teha korduvkülastus.Võrreldes aprilliga oli vett tunduvalt vähem ja neil, kellel kummikud, pääsesid täiesti kuivalt. Aare oli juba tuttavas kohas ja endiselt täie tervise juures. Meie üllatuseks oli aga logiraamatu andmetel käinud peale meid veel 4-5 seltskonda, kes kahjuks webi ei ole oma seiklustest teatanud.Jätsime aardesse lõhnakuuse ja välgumihkli. Omastasime mõned mündid ja kesklukustuse mootori. Tagasiteel avastasime veel uusi käike ja maa peale jõudsime hoopis teisest punktist kui oma rännakut olime alustanud.

18 aprill 2003 leidis Helen [helen]
18.04.03 oli seltskonnale koosseisus Helen, Samuel, Janne ja Silver Tallinna lähedal olevate (maa-aluste) aarete külastamise päev. Meie viimane sihtpunkt oli Peeter I aare.
Koobaste leidmine läks suhteliselt lihtsalt, seda enam oli tegemist maa-aluse seiklusega.Kinnitan sama, mis aarde panijad laususid: Kummikud on VÄGA vajalikud, kohati jäine vesi, mis jalad momentaalselt krampi tõmbab, isegi üle põlve. Lampe olgu mitu, igal otsijal üks ja hea kui mõni veel tagavarakski. Maa-alune matk on suhteliselt pikk. Meie meelest oli koopa joonis natuke eksitav, aare oli vasakul pool olevas käigus, mitte paremal. Viimasest pöörangust oli umbes 15 min läbi muda ja vee sumamist. Helkur on õnneks suhteliselt kaugele näha. Aga lõpuks siiski otsitava leidsime.Võtsime ühe pastaka ja helkuri, lisasime päevakohase lihavõttejänese, metallist keti ja patarei.Maa peale tagasi jõudes olid kõigil jalad läbimärjad (vaatamata kummikute omamisele) ja külmunud. Õnneks olid vahetusriided kaasas.See on väga hea aare neile, kes ekstreemsusi otsivad ! Aga lapsed ja nõrganärvilised naised jätke selle aarde juurde minekul koju.