Paunküla

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Arhiveeritud". Kevadkoristus 2022.

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu". Kinnistu omanik ei soovi enam aaret enda maadele.

Kuna saartel paiknevate aarete järele tulles juba siiakanti sattusime, siis otsustasime väikse kõrvalepõike teha ja kaks korda ka Pirita jões sulistada. Väike vaheldus veehoidla puljongile ning kiire leid. Aitäh peitjatele!

Paunküla seeria väike vahepala. Üle aasa ning külma-külma kraavi. Tegelikult mitte midagi halvavat, kuid eks selleks hetkeks oli juba paar head tundi sulistatud ning pilvisema momendiga kõige palavam tunne enam ei olnud.

Seda aaret olen pikalt vaadanud, ainult vaadanud kui jälle vana Tartu mnt sai sõidetud. Kuidagi ei tihanud võssa ragistama minna. Seekord tuli võimalus ära kasutada ja SUP oli hea variant jõest üle saamiseks. Natuke võsas ragistamist ja nimed said kirja. Aitäh.

Kui juba siinkandis olime, siis võtsime saareaaretele vahelduseks ka ühe mandrimaalt. Selleks ajasime ühe SUP laua veehoidlast jõkke ning kimasime aarde suunas. Loomulikult oli lühikeste pükstega võsas ronimine üks ülimalt meeldiv tegevus, kuid vähemalt leidsime aarde ruttu. Kõik korras, aitäh!

Kui siinkandis juba olime, siis tegime selle ka ära. Kristjani sõiduk sai 300m peale ja edasi oli jalutuskäik pargis. Natuke enne lõppu tegime võsaraiet ja siis Simone terav silm juba otsitava tuvastaski.

Leitud

Millegipärast olin seda aaret korduvalt ingoreerinud, sest kujutasin ette mingit võsas ragistamist. Varakevadisi tingimusi arvestades otsustasime nüüd asja uurima tulla. Üllatuseks oli täisa mõnus jalutuskäik. Metsaservas oli veel korralik lumekiht, aga jõel sulistavad pardid tekitasid juba mõnusa kevadise tunde. Aitäh!

Lõpuks sattusime siia päevavalges ja tabasime ilma keelumärgita teeotsa. Pisikese jalutuskäigu järel eelmiste otsijate jälgedes polnud leidmiseks vaja isegi gepsu sisse lülitada. Panime aarde maast jälle pisut kõrgemale positsioonile. Aitäh!

Kraavi servapidi paras jalutuskäik. Tagasiteel nägime suurt kotkast kraavi kallastel tiirutamas. Ligipääs Ardu parklast.

Autoga sain kraavini. Edasi ikka otse läbi võsa aardeni ja tagasi mööda mõnusat teerada, tänud.

Andis vantsida

Tee oli pikk ja rohi oli veel talutava kõrgusega. Võsas läks natuke aega aga kindel oli eesmärk üles leida, et ei peaks sinna enam kõmpima.

Logisid lugedes oli jäänud mulje, et siin on eriti hull võsa. Tegelikkuses polnud olukord üldse nii hull. Aarde lähedalt leidsime ka ühe uhke suure sirmiku :) Tänud!

Siin sai tükkaega kaheldud kas hakkab seda teekonda ette võtma või mitte. Läksin isegi drooniga asja uurima ja selgus, et kallas ilusti raseeritud ja pole hullu midagi. Sai siis mindud aga lõpp oli ikka korralik võpsik kus mõtlesin isegi korra otsa ringi keerata ja vb kunagi teinekord tulla uuesti. Aga suudeti ümber veenda kuna lõpp oli vaid 40m kaugusel :D

Hea, et enne käisin teisel pool vett ära, kuna siinpool kanalit jäi veehoidla ilu ja võlu ja päikesesillerdus ära. Igatahes auto jäi parklasse ja hakkasin astuma. Hein üpris hiljuti niidetud, seega polnud sel minekul vigagi. Ühe põdramullika ehmatasin ilmselt mõnusast tudust üle, pani vingudes-määgides-kaeveldes sügavamale metsa poole ajama. Veel pikalt oli seda vingumist kuulda, eks ta siis emmele kaebas, et näed, tulevad siia, valele poole vett. Muus osas olid need kokku ca 4000 sammu üpris sündmustevaesed, aardekoti leidmisel veidi pimesikutasin, aga sai ta lahti lapatud ja karp, karp, gripp, gripp ka lahti. Jätsin logiraamatule ühe niiskuseimaja ka seltsi.
Tänan lühema matka eest, sai meeldivalt jalutada, ainsaks miinuseks siis see pigem lahja vaade, kuna kanal liigset põnevust ei pakkunud.

Paunkülas käidud küll, aga mitte selles nurgas. Vaatasin veel parklas kella, et kas jõuan! Jõuan ikka, geojaanini oli veel jäänud tervelt 22 tundi. Kulutasin natuke teed, sahistasin murus ja natuke võsaski ning peagi oli kiire leid vormistatud.

Käidud, nähtud, tehtud. Tänud.

Leitud

Jalutasin kanali äärt pidi, hea lai rada oli niidetud. Leiuga kaua ei läinud, sääsed vaid kiusasid. Õnneks jäid nad võssa ja tagasitee oli sama mõnus jalutus kui minek. Tänud.

Täitsa mõnus jalutamine oli mööda jõe serva. Nullis ootav paks lumi võttis küll korraks kukalt kratsima, aga nii umbes viie minutiga sai karp leitud. Panin nime kirja ja jalutasin mööda jõe äärt Muti poole edasi. Tänud juhatamast, täitsa kena koht.

Käisin Tallinnas töölähetusel. Koju minnes võtsin mõned aarded. Seda aaret olen pikalt nillinud aga kunagi pole mahti olnud. Täna olin üksi ja keegi ei sõltunud minust, seega olid vabad käed. Sain geomobiiliga peaaegu aarde kõrvale. Astusin pimedasse metsa, ronisin künka otsa ja hakkasin peidukat otsima. Lõpuks kandsid otsingud vilja ja logi sai kirja.

Seda aaret pole kunagi Tallinn-Tartu vahet sõites aega otsida. Seekord Paidest tulles oli just paras. Saime autoga 650m peale, edasi ei julgenud. Allanil oli varem leitud ja leidis ka seekord sest mu gps tiirutas ringi. Rohkem aardeid teepeale ei jäänud ja hea oligi, kell 01:40 jõudsin voodisse.

Lähenesin lõunast mööda rajakest. Ühes kohas oli suur puu raja peale kukkunud, millest oli päris raske rattaga üle ronida. Otsustasin, et tagasiminekuks otsin uure rajakese, seda ronimist ma enam ei korda. Aarde leidsin kergelt, sest valge kilekott paistis kaugele. Lahkusin ida suunas mööda kraaviperve. Mingit rada seal polnud, aga kõrge rohu sees polnud raske sõita. Aitäh!

Aare leitud. Jalutuskäigul aardeni ja tagasi saatis meid (ja teine kord meie jälle teda) Pirita jõe kanalis elutsev saarmas. Olime viiekesti - mina, Marek ja lapsed Laura, Markus ja Robin. Aarde leidis Marek.

Aare mida olen juba pikalt tahtnud korjata, aga kogu aeg tundub see lõpmata kaugel olevat. Täna oli tõeliselt hea ilm väikseks jalutuskäiguks. Teekonna algul kingisime teineteisele usinasti võililli. Lõpuks punusid preilnad mulle nendest võililledest pärja. Nullis läks meil ikka natuke aega, kõige teravama silmaga oli meil sellel korral Mia, kes leidis ja logis. Tänud mõnusale jalutuskäigule kutsumast ja aarde eest.

Autoga sai kenasti kanali äärde ja sealt oli juba kaks korda kiviga visata. Huvitav kas aarde lähedal olev ehitis ongi siis see linnupesa...?, rohkem nagu suvepaviljon:) Tänud peitjale!

Jalutatud ja leitud.Tänud peitjale!

Auto jätsin Ardusse teeäärsesse parklasse.Linnulennult näitas aardeni 1,3km.Miski 15 minutiga olin aarde nulli jõudnud.

No on alles tööpõld oli esimene emotsioon :) Aga vaikselt tasa ja targu sai hakatud jälge üles võtma.Õnneks ei läinudki väga pikalt,kui hakkasin kogu kompotti lahti pakkima :)Täitsa lahe pusserdamine,aitähh!

Varasemast mäletan, et vaated Tallinna varuveehoidlale olid eriti maalilised sellest punktist: 59.10700 25.37777. Aarde asukohta täpselt süvenemata arvasin, et just sealt tulebki jalutada, mööda Paunküla oja-Pirita jõe ning veehoidla vahelist maariba. Leidsin kõlbuliku parkimiskoha ja hakkasin vaikselt astuma. Väga kaugele ei läinud, sest gepsu käima pannes tuvastasin peatselt, et väikse valearvestuse tõttu ootab ees külm suplus :P Kuna maastiku raskusaste lubas kergemat ligipääsu, siis vaatasin paremini ning teisel katsel lähenesin juba mõistlikust küljest. Hoolimata normaalsuuruses karbist oli leid ise üks päeva raskemaid, kõva pool tundi maadlesin kohapeal kindlasti. Kottpimedas vanakooliaardeid taga ajades aeg-ajalt juhtub nii :o)