Siia maani ja mitte kaugemale

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Arhiveeritud".

Keset päeva oli Geokaru kirjutanud, et kas on soovi see aare ära logida ja arhiivi saata. Kuna eelmisel korral üle 3 aasta tagasi olime saanud kurjalt maaomanikult suure sõimu endaga kaasa, siis kõlas täitsa intrigeerivalt see kutse. Mirjam jäi vahti pidama. Suundusin karuga siis nulli. Ega ei läinud minutitki, kui karp käes oli. Toona sai lume alt õige pikalt otsitud ja tulemuseta. Hea, et tehtud ja aitab siis kah, maaomanik võib nüüd kergemalt hingata - ei tule tema jaoks soovimatuid külalisi enam.

Kui geokaru tegi keset päeva ettepaneku see aare siin ära logida, et see siis mängust eemaldamise eesmärgil kaasa võtta, ei lasknud me end kaua veenda. Õnneks oli karuisa ka piisavalt lahke ning ootas meie pika tööpäeva enne lõpuni. Nullis saime kokku, panime paika sõjaplaani ning läksime rindele. Lahingus keegi vastu ei tulnud, seega saime pühalikult logiraamatu veel viimast korda määrida. Mõnusat pensioniiga karbile ja tänud karuperele kaasa kutsumast!

Kui kuulutati välja, et LTF e. Last to Find oli saadaval, siis seekord ma ei tahtnud hiljaks jääda. Kutsusin Mirjami ja Märteni kaasa, sest seltskonnaga on alati parem logida probleemseid aardeid. Õnneks leidsime kiiresti ja maaomanik ei jõudnud meid tüütama tulema.

Tänud aarde eest!

Aare kokku korjatud ja minu käes. Õnneks maaomanik pahandama ei tulnud.

Me võime täna minna läbi ja viimase leiu kirja panna.

GC-s on aare arhiivi pandud. Kas leidub kedagi, kellel see aare veel leidmata ja tahab veel viimase leiu kirja saada ning karbi loodusest ära tuua? Omanikuga suheldud, ta ei tea, millal ta sinnakanti satub.

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu". Kuniks omanik või keegi julge probleemse karbi eemaldab.

Logitud, kuid peidukoht on probleemne.
Pikem jutt on GC lehel.

Auto jätsin suure tee äärde ja jalutasin kohale. Leid tuli ka õnneks kiirelt. Tänan.

Eks muidugi oli mõnevõrra ebamugav sisuliselt eramaal toimetada. Loodetavasti kedagi siiski hullusti ei häirinud. Aare on okeis seisus, aitäh!

See kivi sai nüüd küll juba kolm aastat tagasi külastatud ja kõik arvutused ning muu mida iganes vaja, talletatud. Ja siis jäi ta ootama ning ootas ära aja, mil ilmus logi, et maaomanik ei taha oma valdustes ühtegi kõrvalist isikut näha. Matsin juba maha mõtte seegi aare logitud saada, kuni mõni aeg tagasi sõitsin mööda ja piidlesin seda kohta kohe natuke aega. Keegi toimtas õue peal, aga see ju ometi niivõrd eemal, no kuidas nad küll end häirituna tunnevad, aga noh, kui nii siis nii. Panin paika, et kui nädala sees siiakanti satun, vaatan järgi, äkki ehk käivad tööl või juhtub ilm kehva olema ning õuepealne tühi, lippan siva läbi. Täna ei tundunudki, et ma suudan seal kedagi häirida, kuigi igaks juhuks hoidsin puude varju, nii et plaan toimis. Leid tuli ka õnneks hetkega ja oligi see häiriv täpike likvideeritud. Tänud peitjale kohta tutvustamast, mõistatust koostamast ja aaret peitmast.

Leitud, tänud!

Leitud

Lahendamise pool raskusi ei valmistanud. Selline konkreetne ja selgelt arusaadav. Lõpus jätsin auto ilusti märgi taha ja läksin jala objektile. Nac otsimist ja oligi otsitav leitud. Alles nyyd kodus loen et vana aare ja maaomaniku teadmatus asja olemasolust. Õnneks kellegagi maid jagama ei pidanud ja sai rahulikult ära käia. Tänud peitjale

Eks oli ju teada, et omanikule ei meeldi. Aga mul oli siht silme ees - jooksin kohale ja panin nime kirja ja jooksin üle põllu nagu küülik ka tagasi. Lihtsalt oli vaja kirja saada. Muidu ju kenasti korras aare, kuid selge see, et tuleb nihutada. Aitäh.

Märksõnad: aare on peidetud 2009, ehitajad, omanik. Ju on tekkinud sinna maaomanik. Koht ikka muutub 14 aasta jooksul.

Tekkis otsides kokkupuude maaomanikuga. Sealt tuli tungiv soov võõrastel isikutel vastaval maatükil mitte viibida. Naabrivalve on seal üpris tugev. Et ainsad, kellel lubatud maatükile minna, on ehitajad. Omanik geopeitusest kuulnud polnud ning praegune olukord talle absoluutselt ei sobi.

Meiega samal ajal jõudis parklasse teinegi auto. Mõtlesin, et ju lähevad lähedal olevale kirbukale, aga ei. Paarike istus hoopis kivi kõrvale pingile sööma. Ei läinud neid segama, vaid krõbistasime ise ka natuke kaasavõetud kõrsikuid. Uurisin ka kaarti ja logisid ja tegelikult sai selgeks, et me täna lõppu ei hakka üldse minema. Siiski enne lahkumist võtsin kivilt vajaliku info, et saaks kodus täpi kaardile panna.

Tänud peitjale! Kõrval oleva maja ehitajad hakkasid just ära minema objektilt ja ma pidin siis targa näoga seda kivikalmet uurima.

Kivi leitud, pink leitud ja arvudega natuke mässatud. Lootust andev punkt sai kaardile ja läksime kaema. Põld oli mullane, kuid õnnestus siiski kohale hüpelda. Aare oli ilusti oma peidupaigas. Aitäh!

Tutvusime kohaga, polnud enne seda kivi näinud. Natuke halb aeg sattus selle aarde otsimiseks. Pidi läbi maisipõllu minema, õnneks saab seal käia nii, et midagi väga kannatada ei saa. Maapinna asemel võiks aare kõrgemal asetseda, siis ei saa koht kannatada. Aitäh.

Null oli kena ning lahendus selge ja lihtne. Küll ei meeldinud mulle lõpu asukoht. Vana kivikalmet segi pöörata mulle lihtsalt ei meeldi. Jätsin aarde nähtavamaks, kui enne oli, et säästa asukohta. Rästikuid õnneks ei näinud. Aitäh!

Kivi juures läks kiiresti, seejärel jalutasime päikesepaistelisel maanteserval ja urgitsesime, kuni karp end kätte andis. Aitäh!

LOGITUD, ja ka paraleelselt geocaching äpis

Mul nii suurt karpi ei olnud, aga ei tahtnud ka hoolega pakitud lisamaterjale välja rookida ja raamatut koos pisema vahetuskraamiga väiksemasse karpi komplekteerida, seega teipisin karbi korralikult ära. Logiraamatu kuivatasin ja panin koos niiskuskogujaga värskesse minigrippi. Vast kestab veel pikka aega.

Numbrid tulid kenasti, aga vaat koordinaati sisestada ei oska. Tegin korrektuurid ja saabusin hunnikusse. Pikka otsimist ei olnud, aga ma alati kujutan ette, et nendes kohtades on iga kivi all vähemalt rästik või mitu.

Nullis arvutasin mina ja Karl täitis tühjad lüngad. Lõpus oli päris külm ja tuuline, kindad suutsin autosse jätta. Vaatasin potentsiaalseid kohti siit ja sealt, käed ei kippunud taskutest välja, kuid ei jäänud midagi muud üle kui käed ikka tööle panna ja karp peidukast välja urgitseda.

Karp katki. Paraku ei olnud normaalsuuruses karpi kaasas.

Seekord oli kivi ümbrus tühi ja sai numbrid kätte.

Lõpus läks aga liiga kaua aega neid suuri kive vaadates. Peaaegu hakkas asi destruktiivseks muutuma. Nu oli ikka liiga sügavale peidetud asi. Jätsin ränduri ja vist ka oma kirjapulga sinna. Sest hiljem ma seda pole enam näinud.