Alltoa

Leidsime nii kivi kui ka aarde.Aitäh!

Kunagi suvel sai siin alla antud ja ega tänagi väga meeldiv jalutuskäik ei olnud, aga kindlasti vähem võsane ja putukavaesem. Aare sai leitud mõistliku ajaga ja kuna paljud on kurtnud, et nemad kivi ennast ei näinudki, siis läksime otsisime ikka selle ka üles ja pildistasime tõestuseks. Nüüd, tagantjärele 10 aastat vana pildiga võrreldes, ei tundu üldse sama kivi olevat muidugi... Tagasiteel sai ka põdrakooki astutud. Aitäh aarde eest!

See oli muidugi pettumus. Peale võsas ragistamist, hordide sääskede toitmist ei mingit kivi, vähemasti a30 meetri kaugusel aardest. Sauna suurune kivi kah veel. Kuidas küll see võiks kahe silma vahele jääda. Ja kivi pärast saigi ju tuldud. Aga ok mis siin ikka viriseda- matk tehtud ja logi kirjas. Tänud

Piilsi jaamast veeresin otse siia teeotsa. Saapad vahetasin vabatahtlikult kummikute vastu ja start. Tsiisas, oli siin ikka võsane lisaks vesisele see teekond. Aga ega sellest polnudki midagi, olingi täna kuidagi lihtsalt pääsenud. Kive siin ikka pakuti, aga ei ühtegi saunasuurust ma küll ei näinud, kõik olid väikesevõitu. Ega ekstra otsima ei hakanud ka, eks neid kive on ikka üksjagu nähtud ka. Aga hea teada, et ta siin kuskil ikka on. Tänud peitjale siia aaret sokutamast, sai teine kiirelt leitud.

Mnjah.. aarde leidsin tänu lambivalguses vastu helkimisele, kuid kivi jäigi leidmata..

Tänan peitmast.

Midagi ma seal nägin jah, umbes kaardil märgitud kohas, kuid georadarit kaasas polnud ja tundus, et kohe suure tee ääres oli trassiehitajatele hoopis suurem mürakas saha taha kinni jäänud. See oli märksa hõlpsamini vaadeldav.

Hea, et ikka kaarti sai vaadatud, peaaegu oleks valele poole lõikama pannud. Aga jah, kive näigime seal igat mõõtu. Peale aarde logimist sukeldus Madis veel võssa, et otsida seda õiget. Midagi ta seal vist nähi ka, aga kas see just see oli, ei oska öelda. Tänud aarde eest!

Puuduv kork sai topsile pandud.
Logiraamat on küll kergelt niiske, aga kestab veel. Tops asub otsese vihma eest kaitstud kohas, aga kaua see objekt vastu peab, on iseküsimus.

Asusime teele elektriliini alust võsa mööda. Oksatüügaste vahel oli maa kohati päris pehme ja märg, aga eks ole hullemastki läbi ronitud. Topsi otsimine võttis ikka aega. Levi puudumine ei lubanud enam kirjeldust ega logisid lugeda, nii et vihjest me midagi ei teadnud. Tuustisime kõik kuused paarikümne meetri raadiuses läbi, aga ei miskit. Lõpuks taipasime ka veidi teistsuguseid objekte vaadata ja nii sai ka tops leitud. Raamatu kättesaamine oli järgmine katsumus, sest oli tihedalt seal puntras - enamvähem ühes tükis saime ikka kätte. Nimed kirja ja katsusime vähe sirgemalt tagasi panna. Puuduva korgi panime ka topsile, nii et nüüd võiks ta olla paremini kaitstud. Panime ta tagasi samasse kohta, kust leidsime, iseasi, kas seda nüüd auguks saab nimetada... Aitäh peitjale!

Järgmine otsija võiks tavalise plastpudeli korgi kaasa võtta, praegu kisub olemine niiskeks.

Viimati siin käies pidin mõnekümne meetri järel kummikute puudumise tõttu tagasi pöörduma. Seekord sain varba märjaks alles 200 meetri peal ja kuna selleks hetkeks oli juba pool teed tuldud, siis võis sama hästi ka lõpuni käia. Karu ei näinudki, aga põdrapabulaid oli küll igal pool. Aitäh!

Alltoa on alati teedest väga kaugele jäänud ja ootas siin meid juba aastaid. Täna nägime, et raudtee on täiesti sõidetav ja napp 500m jalgsi minna. Võss oli lehetu, kõik varbad märjaks ei saanud ja 15 minuti pärast olime juba autos tagasi. Tehtud!

Leitud! Tänan!

Leitud kuid tundub, et aarde peidupaika enam kauaks ei ole :(

See alumine tuba vaatas kaardilt ammu vastu, aga Kaupo oli hoiatanud, et lihtsalt seda leidu ei tule. Maastik oli tõesti korralik trenn ja sääskede eest põgenedes tõmbasin õigest august ka aarde välja.

Kivi kahjuks ei näinud, ega eriti ei otsinud ka. Kummikud olid vajalikud. Tänud aarde eest!

Nii uhke pikk sirge tee seal, kuid ülearu populaarne see "võsakas" siin just pole. Originaal logiraamatus aastast 2018 on mõned lehed täis kirjutatud vaid. Vesine ja võsane. Kivikesi nägime kuid kivi ennas mitte kusagil. Ju olid Kalevipoeg ja sarvik jälle neid loopimas käinud. Logiraamatust jäi meelde, et Anna ja Kallo olid "eile" 27.mai käinud :)- mitte 21 nagu netis logi on. Aarde endani jaksasin vaid mina ja J välja "submata". Väga märjaks ei saanudki ja sääsed olid lõunauinakul. Puugi vist sain aga see tegeles jooksmise mitte mugimisega. Tagasi auto juures õnnestus meilgi Mustvee suunal mõmmiku tegemisi jälgida. Piisavalt kaugel, et teda tuvastada. Äge. Nüüd peab vaid kuskile hirve vaatlusele minema. Aarde poolikuid kattev teip hakkab väsima. Omanik, mine ja jaluta seal ise ka veidi :) Täname!

Täna tundus sobiv aastaaeg selle aarde külastamiseks. Et lund enam ei ole ja võsa ning rohtu veel väga ei ole. Lisaks olime liikumas veidi kõrgema autoga ja mõtlesime, et pääseme tee peal maha keerates mööda liinialust veidi lähemale. Tutkitki, seal oli võsa juba piisavalt, pinnas pehme ja vesine ning ei pääsenud me kuhugi. Ikka tuli läbi metsa ja võsa kohale ragistada. Kuigi mujal pole veel sääski kohanud, siis siin oli neid väga palju. Eks see vesine ümbrus on olnud neile hea kasvulava. Aitäh.

Tänu sellele, et maa oli külmunud, ei olnudki tegelikult nii hull. Saime ainult jalgu tõsta üle lume, jää ja mätaste. Usun, et suvel on see ikka palju-palju hullem. Eks see natuke selline geosõltlaste aare ole :D Aitäh!

Kuna igasuguste võsade ja padrikute külastamise jaoks on sügis parim aeg, siis otsustasime ka selle kivi üles otsida. Esmalt muidugi suund aardele, millele lähenemine polnudki väga keeruline. Algul läksime mööda traktorirööpaid ja kui need lõppesid, siis leidsime metsaäärest isegi midagi raja moodi. Kui aare leitud, siis vaatasime läbi raagus võsa ka kivi suunas ning seegi sai nähtud. Tundub, et pole just väga sagedasti külastatav vaatamisväärsus ja ega seal suurt miskit ka vaadata polnud. Aare oli korras, aitäh peitjale!

Leitud tänan

Tänan aarde eest!

Ebareaalne, kui rõve see padrik tundus. Higi, parmud, sääsed. Trügisime kohale läbi metsa, sest alguses tundus, et läheb tee. See viimane aga kadus täitsa ära ja panime siis eriti suurte sinkavonkadega aarde poole. Õnneks selle augu otsimine väga kaua aega ei võtnud. Tagasi tulime elektriliini alt. Jalad lõhki, käed verised. Jalanõude valik oli ka super - kummist plätud. Ning tippude tipuks, kus krt. see kivi oli? (Kivi nähtud nüüd teiste logide juurest leitud fotodelt.) Nojah, vot see on, kui ära harjuda uuemate aaretega, mis enamasti hõlpsasti ligipääsetavad ja vaatamisväärsused jäävad selle minemise teekonnale või jäävad aarde otsimisel silma. Eks see oma viga ole, et õues mütates neid kirjeldusi tihtilugu üldse ei avagi. Aga sellises kuumas suvepäevas rohkem võsakaid küll teha ei tahtnud. Aitäh!

Selle nelja päeva kõige hullem matk aardeni. Parmud ei hooli karvavõrdki peale lastud putukamürgist.
Isegi liinidealune on võssa kasvanud ja päris mitmeid marrastusi sai rohu sees peituvatest puutüügastest.
Kivi ei õnnestunudki kohata.

Terve tee aardeni tüütasid meid parmud, on ikka tüütud loomad. Aare oli päris raskesti ära peidetud, aga leidsime üles. Lõpuks saime metsast välja ning parmud jälitasid meid autoni. Väga hästi peidetud aare!

Seekord põtru ei näinud, aga selle eest oli seal metsikult parme. Tundus, et kaitsevad aaret. Veidikene otsimist ja lõpuks vihje peale ka topsik peidust välja tuli. Tagasi mööda liini alust autoni tüütasid parmud ikka väga korralikult. Aitüma!

Põtrasid ei näinud. Olid valve üle andnud parmudele. Katsusime küll nendega võitlusesse asuda, aga jäime kaotajaks. Jääb järgmiseks korraks.

Aare on endale korralikud valvurid muretsenud. Neid nähes kadus kohe ka aarde otsimise tuhin. Kuigi jah, igale üks suksu kõlas ka ahvatlevalt. Vaatame kuna taas oma nina julgeme siia pista :)

Mitteleid. Põhjus lihtne: Ei jõudnud veel autost väljagi minna, kui vastu vaatas 2 suurt põtra. Minut nende imetlemist ja teiselt poolt tuli veel kaks suurt põtra teistele seltsi. Viskasime nalja, et igale ühele meist üks suksu edasi liikumiseks. Nali naljaks, aga ei ole kunagi näinud korraga 4 suurt põtra, super vaatepilt.

Peaaegu kohale jõudes nägime 4 põtra. Jätsime minemata. Ei hakanud riskima põdra kallaletungiga.