ÄMM (Äntu Metsa Matk) seeria tutvustab teile Äntu-Nõmme looduse õpperada. Rada paikneb metsarikkas oosistikus Väike-Maarjast 7-10 km lõuna ja kagu pool põhiliselt Äntu maastikukaitsealal. Piirkonna järvestikku kuulub seitse Äntu looduslikku järve. Ala kuulub Pandivere lubjatoiteliste järvede valdkonda. Piirkond pakub lisaks veekogudele huvi ka pinnavormide poolest. Järved asuvad siinsete põhja-lõunasuunaliste ooside ja nendega põimuvate mõhnade vahel.
Hundipoiss
Hunti võib välimuselt kergesti pidada suureks koeraks. Oma lihaselise keha, jõuliste jalgade ja võimsete lõugadega sarnaneb ta idaeuroopa lambakoeraga. Erinevalt koerast ei hoia võsavillemi saba kunagi rõngasse ja hundi jälg on koera omaga võrreldes kitsam ning pikem. Mõistatustes ja muinasjuttudes on hunt olnud ikka tark, julge ja vastupidav metselanik. Nendele omadustele võiks veel lisada kiiruse ja tugevuse. Näiteks võib hunt hambus ära viia terve lamba.
Hunti võib Eestis kohata varjulistes metsades, rabades ja võsastikes ning aastaid tagasi oli hunt levinud kogu põhjapoolkeral, välja arvatud Aafrikas ja igilume- ja jääga kaetud aladel.
Praeguseks on tema arvukus kahanenud Põhja-Ameerikas ja Lääne-Euroopas. Talvel elavad hundid kindlal maa-alal, mille piire pidevalt kontrollitakse ja märgistatakse kutsumata külaliste eest. Suurtele sõralistele peetakse jahti terve karjaga. Ajujahi taktika kasutamisel on osa karja liikmetest jälitaja rollis, teine osa aga varitseb parajat hetke ründamiseks. Hundi saakloomade hulka kuuluvad veel jänesed, temast väiksemad kiskjad, sageli ka konnad, hiired, putukad ja linnumunad. Hundikari suudab maha murda ka karu.
Poegade kasvatamisega tegelevad isa- ja emahunt koos. Pesa rajatakse varjulisse, raskest ligipääsetavasse kohta veekogu lähedale. 2...9 mustjaspruuni kutsikat sünnib aprilli alguses. Lisaks piimale toidetakse poegi ka poolseeditud lihaga, mille vanemad pesa juures välja oksendavad. Suve algul hakatakse pesasse tooma ka elustoitu, et pojad saaksid keerulist saagipüüdmist ja murdmist harjutada.
Kindlasti on tuttav selline mõte, et hunt on metsa sanitar, kes kütib haigeid või vigaseid loomi ning piirab näriliste ja sõraliste arvukust.
Inimesel oleks hundilt õppida julgust ja vastupidavust, eks ütle vanasõnagi: "Julge hundi rind on rasvane".
ÄMM (Äntu Metsa Matk) seeria tutvustab teile Äntu-Nõmme looduse õpperada. Rada paikneb metsarikkas oosistikus Väike-Maarjast 7-10 km lõuna ja kagu pool põhiliselt Äntu maastikukaitsealal. Piirkonna järvestikku kuulub seitse Äntu looduslikku järve. Ala kuulub Pandivere lubjatoiteliste järvede valdkonda. Piirkond pakub lisaks veekogudele huvi ka pinnavormide poolest. Järved asuvad siinsete põhja-lõunasuunaliste ooside ja nendega põimuvate mõhnade vahel.
Hundipoiss
Hunti võib välimuselt kergesti pidada suureks koeraks. Oma lihaselise keha, jõuliste jalgade ja võimsete lõugadega sarnaneb ta idaeuroopa lambakoeraga. Erinevalt koerast ei hoia võsavillemi saba kunagi rõngasse ja hundi jälg on koera omaga võrreldes kitsam ning pikem. Mõistatustes ja muinasjuttudes on hunt olnud ikka tark, julge ja vastupidav metselanik. Nendele omadustele võiks veel lisada kiiruse ja tugevuse. Näiteks võib hunt hambus ära viia terve lamba.
Hunti võib Eestis kohata varjulistes metsades, rabades ja võsastikes ning aastaid tagasi oli hunt levinud kogu põhjapoolkeral, välja arvatud Aafrikas ja igilume- ja jääga kaetud aladel.
Praeguseks on tema arvukus kahanenud Põhja-Ameerikas ja Lääne-Euroopas. Talvel elavad hundid kindlal maa-alal, mille piire pidevalt kontrollitakse ja märgistatakse kutsumata külaliste eest. Suurtele sõralistele peetakse jahti terve karjaga. Ajujahi taktika kasutamisel on osa karja liikmetest jälitaja rollis, teine osa aga varitseb parajat hetke ründamiseks. Hundi saakloomade hulka kuuluvad veel jänesed, temast väiksemad kiskjad, sageli ka konnad, hiired, putukad ja linnumunad. Hundikari suudab maha murda ka karu.
Poegade kasvatamisega tegelevad isa- ja emahunt koos. Pesa rajatakse varjulisse, raskest ligipääsetavasse kohta veekogu lähedale. 2...9 mustjaspruuni kutsikat sünnib aprilli alguses. Lisaks piimale toidetakse poegi ka poolseeditud lihaga, mille vanemad pesa juures välja oksendavad. Suve algul hakatakse pesasse tooma ka elustoitu, et pojad saaksid keerulist saagipüüdmist ja murdmist harjutada.
Kindlasti on tuttav selline mõte, et hunt on metsa sanitar, kes kütib haigeid või vigaseid loomi ning piirab näriliste ja sõraliste arvukust.
Inimesel oleks hundilt õppida julgust ja vastupidavust, eks ütle vanasõnagi: "Julge hundi rind on rasvane".
Hundipoiss oli omal kohal ootamas. Aitäh!
Tore konteiner ja vahva kant!
Aitäh aardemeistrile!
Vahva hundipoiss, aitasin ka hooldada ja nüüd hundipoiss ootab järgmisi leidjaid!
Jätsime lamineetud mängujuhendi, hariliku ja topsile kleps.
Tänud peitjale vägeva aarde eest!
Armas hunduke. Aitäh!
Täna võtsime ette ÄMMa rajad. Olin juba ammu kaardil seda kogumit näinud ja tundus, et ka vahva teostusega aarded. Selles osas pettuma ei pidanud, küll aga oli see tõenäoliselt üks orienteerumisele kõige rohkem sarnanevaid matkaradasid - seda siis võsa ja pisikeste radade näol ;) Küll sai alles langenud puude vahelt mände otsida ja samal ajal sääskedega võidelda. Lõppkokkuvõttes olime enamasti edukad, aga kahjuks hakkas teine üritus peale tulema ja päris tervet ringi ei jõudnud ära teha. Tuleb naasta :) Tänud nähtud vaeva eest!
Leitud
Armas hundu, tänud!:)
Nunnu, tänud aarde eest.
Nu ütleme, et siiani me ka veel kärutasime.. edasi läks asi juurikaseks ja oli vahva alles pärast autos asja meenutada. Tore teostus, kiidan! Aitäh!
Nii tore aardehoidja.
Aitäh aarde meisterdajale!
Hundi leidsin juba kuuvalgel.
Ebamõistlikult kaua otsisin teda
Hundipoisist kimasime esimese hooga mööda, siis jalutasime tagasi ja otsustasime enne üles otsimist väikse söögipausi teha. Söök maitses hästi. Peale söömist leitsime ka aarde. Selle juures rääkisin poistele hundu materjalist ja kus seda kasutatakse. Meile aare meeldis. Väga tänud.
Hundipoisike sai samuti sellel rajal leitud. Nimi kirja ja edasi. Tänud peitjale
Väike vaheldus, tänud!
Hundipoisikene ka leitud. Tänan!
Esimese hooga panime mööda, aga lippasin tagasi kuni grupp veekogu imetles. Malle märkas Hundipoissi esimesena. Aitäh peitjale!
Leitud.
Nunnu aare, täname! Oleme näinud hunti Mukri raba vaatetornist.
Ilus matk T9 juurest siia! Eestis pole võsavillemit näha õnnestunud, aga Saksamaal (kus ta rangelt kaitstud) oli kord põgus meeldejääv teederistumine. Peitusehundu nüüd ka üle vaadatud - oli hea tervise juures. Aitäh peitjale!
Maantee viis aardeni. Aare korras.Aitäh peitjale!
Leitud
Leidsime
Hundipoiss ka leitud, ei varjanud teine end kuigi kaua meie eest. Üsna julgelt ootas meie tulekut.
Leitud.
Leitud.
Siin tuiskasin esimese hooga mööda, põgenesin vist kärbeste eest... Hunti olen näinud kunagi Noarootsis Tuksis auto ninaees üle tee jooksmas :) Ja muidugi talviti metsas lumel olen ka näinud nende jälgi.
Hundipoiss oli kodus ja kutsus külla. Nimed kirja ja mööda rada edasi. Tänud peitjale.
Kui aasta tagasi raja esimeses pooles oli igast nunnud loomad, kes oma sileda karvaga vastu vaatasid, siis hunt oli nüüdseks omandanud juba oma liigile omase välimuse. Väärikas, aga veidi räsitud, mis annab aimdust, et temaga jamada ei maksa. Mina ka temaga ei jamanud. Paitasin kõhtu, panin nime kirja, ja astusin edasi. Aitäh!