Igaüks meist kardab midagi. Foobia tähendab aga põhjendamatut hirmu millegi ees, mis tegelikult ei kujuta endast reaalset ohtu. Olgu siis tegemist ämblike, pimeduse, rottide, vere, suletud ruumide, kõrguse või millegi muuga – ülemäärane hirm võib foobiku elu maapealseks põrguks muuta.
Aarde avaldumise kuupäeval täitub aarde peitjal esimene geopeituse-aasta. Aare tähistab paljusid hirme, millega geopeiturid geopeitust mängides tihti kokku puutuvad ning millest mõned ka aarde peitja oma esimesel aastal suuresti tänu geopeitusele seljatada suutis.
Aarde nullpunkti minema ei pea. Aarde leidmiseks lahenda allolev mõistatus.
AARDE LEIAD 58° 1A'BC.D" 26°1E'FG.H"
Iga tekstilõik kirjeldab ühte konkreetset foobiat. Erinevaid foobiaid märkivad tekstid on pärit teie enda logidest. Nimeliselt kedagi ära ei nimeta, aga kui keegi end ära tunneb, siis loodetavasti ei pahanda :)
Sinu ülesanne on igast lõigust ära tunda konkreetne foobia, millega tundmatu geopeitur kokku puutus. Seejärel eemalda sõnast selle lõpp -FOOBIA. Loe kokku järele jäänud tähtede arv. Lahuta/liida sulgudes olev arv. Järelejäänud arv vastabki konkreetsele tähele.
Mõne foobia kohta on mitu erinevat nimetust, selle jaoks ongi aardes geokontroll, et tervet maakonda ei peaks läbi sõitma :)
A - …läksin täiega õnge, Miki susises kõrval nagu uss ja ma võpatasin peaaegu südame rütmist välja, kaotasin tõenäoliselt aasta oma võimalikust elueast... mitte kuidagi ei sattu ma siia, ma ei saa aru, miks talvel ka hoiatus üleval on, meie kandis siis nad põõnavad kuski sügaval aga no mida ka mina siin nendest voolikutest tean, ma läen neist kaarega kiunudes mööda, jubedused...(-4)
B - …no, kui ikka mitmekümnepealine hiigelloomade kari otsejoones sinu suunas sammub, võtab ikka kõhedaks küll..süda puperdamas, otsustasime edasi liikuda, kari kannul oli nii hirmus, et isegi selfit ei julgenud nendega teha, päris sürr foto oleks tulnud hobustekarja sees ilmselt… (-2)
C - …jehh, need surnuaia aarded, mida on vaja pimedas otsida... no ma löön juba enne nende juurde jõudmist iga kord vedelaks ja siis kõnnin neid otsides ringi nagu öökull, pea 360-kraadiseid ringe tegemas… sest need salapärased krõpsud pimeduses – need tähendavad ju ilmtingimata seda, et kohe-kohe algab midagi õudusfilmi sarnast ja vastu oma tahtmist avastan järsku peaosalisena selles muuvis oma elu eest jooksmas ennast… (-7)
D - …tee peal läksid Sass ja Mamm suisa vaidlema, et kes siis ikkagi joonistab. Kohapeal olid sipelgad ka kasti hõivanud ja Sassi joonistamishimu läks ruttu üle. Mamm sinna ühe oranži hobuse siiski joonistas… (-4)
E - …pean siin taas tsiteerima Nublut: "Ai sa oled hull, aga ai, sa oled hea!", tavalisele inimesele poleks selles midagi hullu, varem on olnud mul tore kaasteeline, kes need torniasjad ära ajas, aga nüüd pidin ikka ise ronima, hakkama sain ja olen enda üle uhke, torn oli õnneks esimeseks täitsa oma käega torniaardeks hea jurakas, inimese suurim vaenlane on ikka tema ise... (-2)
F - …ööaarded pole samuti kõigile loodud, on ka kartlikuid geopeitureid, kel pole see tegevus just meelepärane, mõni otsib ka neid aardeid valges… (-3)
G - ...Alex oli murdumas, kui mina hirmust värisedes tigedike poole ronisin, sest mis seal salata, taskulambivihk oli paljastanud triibuliste aardevalvurite pesa otse aarde taga, hinge kinni pidades ronisin aardeni, haarasin selle ja logisin kindlalt maapinnal… (-1)
H - …ainult paar tunnikest hiljem kui rongis istudes kodu poole sõitsin, tundsin foobia järelkaja, lesed tulid silme ette ja selline võdina tunne tekkis… (+2)
Nüüd mine koordinaadile ja naudi vaadet!
Ja pea meeles, ära karda! :)
Igaüks meist kardab midagi. Foobia tähendab aga põhjendamatut hirmu millegi ees, mis tegelikult ei kujuta endast reaalset ohtu. Olgu siis tegemist ämblike, pimeduse, rottide, vere, suletud ruumide, kõrguse või millegi muuga – ülemäärane hirm võib foobiku elu maapealseks põrguks muuta.
Aarde avaldumise kuupäeval täitub aarde peitjal esimene geopeituse-aasta. Aare tähistab paljusid hirme, millega geopeiturid geopeitust mängides tihti kokku puutuvad ning millest mõned ka aarde peitja oma esimesel aastal suuresti tänu geopeitusele seljatada suutis.
Aarde nullpunkti minema ei pea. Aarde leidmiseks lahenda allolev mõistatus.
AARDE LEIAD 58° 1A'BC.D" 26°1E'FG.H"
Iga tekstilõik kirjeldab ühte konkreetset foobiat. Erinevaid foobiaid märkivad tekstid on pärit teie enda logidest. Nimeliselt kedagi ära ei nimeta, aga kui keegi end ära tunneb, siis loodetavasti ei pahanda :)
Sinu ülesanne on igast lõigust ära tunda konkreetne foobia, millega tundmatu geopeitur kokku puutus. Seejärel eemalda sõnast selle lõpp -FOOBIA. Loe kokku järele jäänud tähtede arv. Lahuta/liida sulgudes olev arv. Järelejäänud arv vastabki konkreetsele tähele.
Mõne foobia kohta on mitu erinevat nimetust, selle jaoks ongi aardes geokontroll, et tervet maakonda ei peaks läbi sõitma :)
A - …läksin täiega õnge, Miki susises kõrval nagu uss ja ma võpatasin peaaegu südame rütmist välja, kaotasin tõenäoliselt aasta oma võimalikust elueast... mitte kuidagi ei sattu ma siia, ma ei saa aru, miks talvel ka hoiatus üleval on, meie kandis siis nad põõnavad kuski sügaval aga no mida ka mina siin nendest voolikutest tean, ma läen neist kaarega kiunudes mööda, jubedused...(-4)
B - …no, kui ikka mitmekümnepealine hiigelloomade kari otsejoones sinu suunas sammub, võtab ikka kõhedaks küll..süda puperdamas, otsustasime edasi liikuda, kari kannul oli nii hirmus, et isegi selfit ei julgenud nendega teha, päris sürr foto oleks tulnud hobustekarja sees ilmselt… (-2)
C - …jehh, need surnuaia aarded, mida on vaja pimedas otsida... no ma löön juba enne nende juurde jõudmist iga kord vedelaks ja siis kõnnin neid otsides ringi nagu öökull, pea 360-kraadiseid ringe tegemas… sest need salapärased krõpsud pimeduses – need tähendavad ju ilmtingimata seda, et kohe-kohe algab midagi õudusfilmi sarnast ja vastu oma tahtmist avastan järsku peaosalisena selles muuvis oma elu eest jooksmas ennast… (-7)
D - …tee peal läksid Sass ja Mamm suisa vaidlema, et kes siis ikkagi joonistab. Kohapeal olid sipelgad ka kasti hõivanud ja Sassi joonistamishimu läks ruttu üle. Mamm sinna ühe oranži hobuse siiski joonistas… (-4)
E - …pean siin taas tsiteerima Nublut: "Ai sa oled hull, aga ai, sa oled hea!", tavalisele inimesele poleks selles midagi hullu, varem on olnud mul tore kaasteeline, kes need torniasjad ära ajas, aga nüüd pidin ikka ise ronima, hakkama sain ja olen enda üle uhke, torn oli õnneks esimeseks täitsa oma käega torniaardeks hea jurakas, inimese suurim vaenlane on ikka tema ise... (-2)
F - …ööaarded pole samuti kõigile loodud, on ka kartlikuid geopeitureid, kel pole see tegevus just meelepärane, mõni otsib ka neid aardeid valges… (-3)
G - ...Alex oli murdumas, kui mina hirmust värisedes tigedike poole ronisin, sest mis seal salata, taskulambivihk oli paljastanud triibuliste aardevalvurite pesa otse aarde taga, hinge kinni pidades ronisin aardeni, haarasin selle ja logisin kindlalt maapinnal… (-1)
H - …ainult paar tunnikest hiljem kui rongis istudes kodu poole sõitsin, tundsin foobia järelkaja, lesed tulid silme ette ja selline võdina tunne tekkis… (+2)
Nüüd mine koordinaadile ja naudi vaadet!
Ja pea meeles, ära karda! :)
Eks nende katmistega on nagu on. Kui järgi mäelda, siis oluliselt, paanika piirini minnes ei karda ma vist midagi ega kedagi, aga jälestust või siis mõningast kõhedust tekitavad ikka paljud asjad. Kohapeal nagu esiti erilist hirmu ei tekkinud, aga aja möödudes hakkas tunduma, et kui ikka leiuga tahame lahkuda, siis vist jäämegi siia. See polnud küll kõige meeldivam tunne. Vahepeal olin jõudnud juba pea kõigi oma sõbralistis olevate tegelastega ühendust võtta ja ilmnes huvitav asjaolu. Igaüks neist oli leidnud aarde erinevast kohast, hea et objektki üks oli olnud. Igatahes vaatasime veel kord kõik üle ja sahistasime maas lehtede sees, aga no ei leidnud midagi. Lahkusime tühjade pihkudega.
Kohale jõudes kartsin just seda tüüpi foobikuna hullemat värki, aga õnneks ei olnud peitjad asja väga hulluks teinud. Tänud!
Ohh kui kaua läks selle aarde lahendamisega. Läks nii kaua, et uus ilmakodanik on maa peale tulnud ja kui ta oskaks oma pead ragistada juba selliste asjadega, siis oleks ka temale see murdmatuks jäänud. Kristel küsis natuke abi. Saime teada, et minul oli üks pool täiesti õige, teine pool täiesti vale ja Kristelil oli üle ühe koordinaadid õiged. Pidime täna Rõngu minema ja mõtlesime, et lähme vaatame lõpuks aarde üle. Autoga sai päris ilusti lähedale. Edasine nii ilus polnud. Teed olid kõik üli porised, vihma tibutas ja igale poole astudes oli võimalus, et käid perseli. Ehk lühike jalutuskäik venis päris pikale. Kuidagi me ikka jõudsime kohale ja saime ka aarde leitud ja logitud. Aitäh peitjale!
Mõistatust pusisime kordamööda ja leidsime erinevaid numbreid.. lõpuks enam pea ei võtnud ja küsisin peitjalt nõu, mida ta ka lahkesti jagas. Aitäh.
Juhul kui ei oleks nõu küsinud oleks siin võinud mõni uus foobia tekkida.. nt nüktogeofoobia - hirm mitte leitud aarete ees... tuntud ka kui geopimedus ;).
Välitöödeks sai ikka eriti vahva päev valitud: vihm ja pori.. sai lausa liuelda aardeni.. tagasitee valisime veidi metsasema. Silver tegi viimased jõupingutused ja saime nimed kirja. Aitäh peitjale!
Väga äge, et sellisest kohast selline objekt on üles leitud! Miskipärast arvasime, et tops on kuskil maas, aga oli hoopis kenasti mõistlikus asukohas. Aitäh!
Katsetasin erinevaid numbreid ja värki, piirkonda pommitades oli suht koht teada kust võiks otsida. Edasi juba tulin kirvega ja peagi oli nimi kirjas, aitäh :D
Eksimisehirmu kogesid mu põnnid küll.
Vaated olid toredad????
Ja iss koos pojaga tegid krossisõitu...mõlemal näod naerused.
Maalisime sügist kirjumaks.
Ei kartnud, logisin hoopis aarde. Peale logimist sai pisut karjääri vaadeldud.. natuke tagasi lapsepõlve tunne tekkis korraks, sest siis sai suvel tihti üsna sarnases veesilmas, kuid oluliselt kompaktsemas karjääris soojas vees suplemas käidud.
Tänan peitmast.
Mõistatus on väga lahe ja kõigi foobiate ja nende kartjatega tegime tutvust juba mitu aastat tagasi. Aga edasi jäi täpp mitmeteks aegadeks kaardile ootama. Täna olime siit möödasõidul ja tundus õige hetk ka aare üles otsida. Eemalt lähenesid sünged vihmapilved ja hetkel kartsimegi kõige rohkem paduvihma kätte jäämist. Seega hülgasime auto kuskile mudasele metsateele ja pistsime punuma aarde suunas. Täitsa kuivalt jõudsime kohale, aarde asukoha tuvastasime kiirelt aga logimise ajal hakkasid esimesed piisad kukkuma ja varsti kallas juba täiega. Nii, et karda või mitte, aare sai ka loodusjõudude kiuste leitud. Aitäh peitmast!
Leitud teel Geojaanilt koju. See oli üks üllatav koht, kahju, et palju ei saa rääkida. Aaret otsides valdas meid totaalne geopimedus ning karuonu pidi ikka päris vapper olema. :D Õnneks ikka langes loor silmilt ja leidsime heas korras oleva aarde üles.
Aitäh, tore mõistatus ja näitamist väärt koht!
Aitäh aarde eest!
Võtsin selle aarde ette juba tükk aega tagasi aga õigeid koordinaate ei saanud. Siiski arvasin aarde asukoha ära kui piirkonda nägin aga kui võtsin maaameti kaardilt täpsed koordinaadid siis ka need ei andnud õiget tulemust. Pidevalt on mul sealt mööda sõites kas kiire või väljas juba pime, täna lõpuks oli hetk aega ja leidsingi topsi täpselt sealt kus seda arvasin olevat. Koht on aarde vääriline!
Me alguses kartsime, siis võtsime julguse kokku, aga tuli välja, et asjatu vaev ja kartus.
Lõpuks tuli veel üks mugu ka eneseületuste puhul õnne soovima - ütles, et tema küll kardaks :)
Aga vaade oli ilus - kõik kohad olid sinililli täis.
Aitäh! Leitud ja logitud ja jalutatud.
Lahenduse ettevõtmine pidevalt venis. Tõotas tulla keeruline pusimine, natukene kartsin. Kui oli selge, et varsti sõidame siit mööda, siis vaatasin oma hirmule silma ja peale koordinaadi mõningast korrigeerimist sain rohelise tule. Ei olnudki nii raske, hirmul on suured silmad.
Täna oli imekena kevadpäev. Linnud laulsivad, lilled õitsesivad, catiberg naeratas mulle ja siis tulivad tsiklid.... . Eemalt kostsid nagu vihased ja näljased herilased. Õnneks herilasi ma ei karda. Ei kartnud ka nullis aarde maastikku vaadates kohe orbiidile startida. Päris kõrge oli, lõpuks hakkas veidi hirmus. Tipust jäi natuke puudu, kui catiberg mulle karjus, et tule alla ta juba logib. Laskumine oli palju raskem, tundsin puudust kinnastest. Tagantjärgi tarkus - ära torma, pea aru ja vaata ringi. Aga vaade oli üleval ilus. Aitäh seda kohta tutvustamast!
Igasuguseid väikemaid putukaid ja usse me ei karda, nendega on küll ja küll saanud kokku puutuda. Suured kurjad koerad on küll teine teema - need mulle ei meeldi. Üldse suured loomad - naljalt ma nendega ühel territooriumil olla ei taha. Eemalt võib küll vaadata. Kõrgust ka otseselt ei karda, aga ronimiseks eelistan kasutada treppi või lauget teed. Puu otsa ja seinu mööda pigem ei roni. Kindel pind peab ikka jalge all olema.
Mõistatuse lahendas Indrek mõni aeg tagasi juba ära. Nüüd tuli end kokku võtta ja objektil ära käia. Nii nagu Indrek sellele järgi turnis, poleks mina küll julgenud. Tema jaoks pole selline võimlemine mingi küsimus. Panime nimed kirja ja viimane hirm oli, et kas auto ka lumest välja saame. Õnneks läks kõik hästi. Aitäh peitjale!
Kui ma rampväsinuna kajaka vaimu juurest tagasi jõudes autosse istusin ja mõttes ainult sauna järele õhkasin, hõõrus Tiit käsi, et nüüd on soojendus tehtud ja hakkame skoorima.
Esimene skoorimise üritus sai tehtud siin. No mul olid koordinaadid 3.5+a olemas, aga iga kord, kui siiakanti sattusin, oli kas kärss kärnas (ei olnud aega) või maa külmand (aare oli jalga lasknud). Seekord siis oli aega, oli kaaslane, kes ronimisvalmis ja tundus, et ka aare on olemas. Lisaks neile vajalikele komponentidele oli ka üks mittevajalik - lumi. Räigelt palju lund.
Olukord muidugi väga hull ei olnud. Geomobiiliga saime nii 500m peale. Jalgsi mööda mingi atv või asja jälge, 200m peale. Aga edasi sumpasime täie rauaga. Eks jalad olid juba treeningut tunda saanud omajagu, aga nii sügavas lumes polnud täna veel viibinud - reiest saadik sai ikka supeldud paaris kohas.
Samas aarde juurde jõudes oli üllatus positiivne, et väga kõrgele polnudki tarvis ronida ja Tiit sai selle nii umbes 10 sekundiga kätte. Minu hooleks jäi vaid logi kirja panna.
Aitäh peitmast!!
Sai pisut turnitud, aare kuiv ja korras. Tänud peitjale!
Leitud, logitud, tänan!
Tänan aarde eest!
Logide põhjal oli aarde mitteleiu hirm päris madalale toodud ja kohapeal sai kiiresti täiesti maandatud. Kui eelmisel katsel sai ka teise hirme ületatud, siis seekord sai see osa vahele jäetud. Ilmaolud lihtsalt ei olnud soodsad selleks. Aitäh peitjale peitmast ja taastamast.
Leitud.
Kõrgust polnud, usse polnud, inimesi polnud, pimedust polnud, ämblikke polnud, vaablasi polnud. Ma olen muidu suur argpüks, aga siin polnudki karta muud, kui ehk seda, et trandulett jääb kuhugi rajale kinni. Aitäh peitjale.
Kuni geobeebi veel ilmavalgust näinud ei ole, taastan siin seda geobeebit :-) Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".
Kuigi kõik mõistatuse numbrid ei tulnud sujuvalt, siis geokontroll sai tähelepanu ja loogikat kasutusele võttes ikkagi esimese katsega põhja lastud. Koha peal sai ka hirme ületatud, kuid üks hirm sai reaalsuseks - aaret polnud. Võiks arvata, et ajutiselt kättesaamatu aarde puhul normaalne, kuid see nii olnud juba aasta jagu ja selle aja sees leide tulnud kui palju. Praktiliselt maapealt sai leitud üks tükk teipi kahe magnetijupiga, mis kõik tundub viitavat sellele, et "aare oli, aga enam pole".
Kui objekti nägin, sain kohe aru, mis võib olla. Ronisin , panin nime kirja ja vaatasin veidi kõrgemalt ka vaadet.
Koordinaatide saamiseks oli julmalt pusimist
Tänud aarde eest
Mõistatud on ammu lahendatud ja ootas märkmetes oma aega. Vahepeal jõudis asi kinni minna, aga värske leiulogi julgustas siia uurima tulla. Kaardi pealt olin kohta uurinud, kuid päriselt kohale minnes oli koht palju võimsam. Nimi kirjas, tänud!
Mitu korda olen plaaninud siia aarde juurde tulla aga olen kahelnud, et kas tasub või mitte. Täpp on mu geokaardil juba väga pikalt omal kohal punasena seisnud. Ka sel korral panin geoplaani koostades selle aarde ette küsimärgi. Teel Rõngu majutusse oli meil täpselt sobivalt palju päevavalget aega veel alles, et võiks nagu katsetada. Komberdasime mööda kuumaastiku kohale. Eest leitud objekt oli oluliselt võimsam kui ma eeldanud olin. Üllatuslikult leidsime aarde vähem kui minutiga. Ma ei suutnud vastu panna ja suundusin ka testima oma kartmist. Maapinnal olles ei kartnud. Jõudes kolmandiku peale ma samuti ei kartnud aga kohale jõudis ohutunne, mis ei lubanud tippu minna. Just tippu oleks olnud vaja minna, et näha ilusaid vaateid. 5-10 minutit hiljem toimunud päikeseloojang oleks sealt kindlasti lummav olnud. Paistab, et elu lapsevanemana on taaselustanud mingeid hirme kuid samal ajal vastupidi muutnud hoopis julgemaks. Aitäh aarde eest!
Aarde poole minnes rääkis Karl mulle natuke sellest aardest. Küll pidi see kuskil kõrgel asuma, samas aga ka madalal. Olevat katki kukkunud ja siis taastatud, kadunud aga ikka leitav. Jutt läks aina segasemaks ja ma ei saanud lõpuks eriti arugi mis teema selle aardega siis on :). Kohale jõudes oli kõik aga lihtsamast lihtsam. Aitäh aarde eest!
Hoolimata aarde ebaselgest seisundist võtsin ette juba ammu väljaarvutatud peidukoha. Konteinerile oli niiskus liiga teinud ja täitsa algosadeks muutnud. Jätsin aardekonteineri sinna alla rippuma. Vaatan kas annab midagi juppidest kokku panna. Tänud peitjale
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".