Deedu, Eedu ja Feedu

Aitäh!

Nende Deedude ja Eedudega läks nüüd seekord küll sedasi, et midagi mul ju oli, aga mitte kõike, mida õnneks vaja. Aga selle vastu, kui kompetentsemad ja tublimad kaasa kutsuvad, pole mul küll kunagi midagi. Kohapeal tekkis küsimus, et mis porist ja veest nad küll räägivad, puhta valge lumi ja kõva jää kõikjal. Ei oska aastaaega valida järelikult. Kõige koledamgi mudamülgas muutub mingil hetkel säravvalge vaibaga kaetud maaks. Eks see konteiner ikka natuke vastu punnis, aga eks ta ole avamata seisnud juba väga kaua ka, sest loomulikult polnud Gängsterist logiraamatus jälgegi. Kahju teisest kohe, üldse värske ühu kätte ei pääse, ainult istu toas ja proovi kontrollidest mööda hiilides mingi logi kirja saada, et 400 leidu ikka kenasti koos püsiks.
Tänud peitjale mõistatuse ja aarde eest

Lahendasin mõistatuse aja jooksul jupi kaupa ära ja täna öösel võtsin ette jalutuskäigu lõppkohta.
Leid ei tulnud kergelt, sest tundub, et aare liikus enda esialgsest peidukohast eemale.
Teine paar magnette on praeguses peidikus puudu.
Kuna geokontroll ka puudub, pidin küsima abi teiselt geopeiturilt enda arvutatud koordinaatide verifitseerimiseks.
Aarde välja meelitamine ja tagasi lükkamine oli omaette tsirkus. Soojemal ajal see oleks tähendanud põlvini vees toimetamist.

Väga vahva mõistatus, aitäh aarde eest ja FP mu poolt!
Aare on ise korras ja kõik jupid paigas. Väga moekas punane lips on Fedjal :)

Mõistatuse lahendasin talve paiku ära ja täna tulin logima, enne kui vesiseks maapind läheb. Mõnus mõistatus, tänud :)

Noh.. mida ma teada sain. Esiteks seda, et ma olen sealtsamast aaret korduvalt otsinud ja ei ole leidnud ning olin siiski täiesti õiges kohas. Punkt, mille mina olin märkinud kaardile, oli 5m kaugusel aardest. Niipea, kui aare taastus ja oli lootus jälgede järgi õigesse kohta välja jõuda, oli plaan paigas.

Mis ma veel teada sain? Seda, et aarde kättesaamiseks piisab täiesti tavalisest pisikesest inimesest ning mingeid abivahendeid ei ole vaja.

Ja seda ka, et Iti on tegelikult nirakas rebane. Sest nulli viis ainult korralik väiksekäpaline rebaserada. Peale minu käiku jäid sinna ka rammusad mikijäljed, kuid praeguseks on need juba läinud ning jäljekütid võivad oma vurrud puhtaks pühkida :) . Lahe teostus, mulle meeldis.

Iti taastas kõik detailid, mis kevadel kadunuks jäid - pool Eedut ja terve Feedu. Deedule keerasime kruvi kuklasse, et ta liiga kergesti plehku ei pääseks. Palume toimetada ettevaatlikult ja hoolikalt, konteinerit igaks juhuks mitte avada ebakindlal pinnal, sügava lume kohal või kõrge heina sees. Aaret ei maksa üldse minna püüdma kui tekivad kahtlused selle korralikult kätte saamise või pärast täpselt samasse kohta tagasi paneku osas - siis vajad abivahendit. Praeguste ilmaoludega võib maastiku raskusaste tavalisest veidi kergem olla. Vahepunktid vaatasin ka üle, kenasti korras ja lumega leitavad. Kes enam-vähem õigest piirkonnast otsib, saab jälgi mööda praegu pisut hõlpsamini otsa peale. E(e)du!

Käisin korjasin lõppkoordinaatide ümbrusest kokku, mis veel alles oli. Kahjuks leidsin vaid neli osa seitsmest. Ega nüüd muud üle jäägi kui uus toorik tellida ja siis loota, et Iti leiab kunagi aega see asi kogu ilus taastada...

Uskumatud olud kohapeal? Praegu igatahes nõksa leebemad kui nad aaret peites olid, mõnel ajal pääseb veelgi kergemini. Minu arvates just parasjagu 3.5 - kõrgem maastikureiting võib teatavasti tähendada mitmeid erinevaid asju. Mingi mugavusvarustus oli mul kaasas, aga tehniliselt saab märkimisväärse vaevata täitsa ilma hakkama. Juhul kui pikkusest jääb puudu, siis see on ju inimeseti erinev ning keskmisest lühemale otsijale kindlasti mitte üllatus. Enda puhul olen näiteks harjunud mõttes raskusastmele ühe punkti juurde liitma kui näen, et aarde kättesaamiseks oleks vaja kas kämmal või terve kere mingist praost läbi pressida või siis kuskil laudtee all püherdada.

Mõistlik geopeitur tuvastab aarde tõenäolise asukoha ning kui tekib kahtlus oma võimetes/soovis seda kadudeta kätte saada - tagasi panna, siis jätab plaani katki, et teinekord (vahest kasvõi kümnes kord) paremini varustatuna tagasi tulla. Teame ju kõik: "Aarde kahjustamine logimise eesmärgil pole lubatud." Loomulikult, kui asukohaga/protseduuriga kaasnevad ebameeldivused ületavad taluvuse piiri, siis ei olegi mõtet punnitada, las jääda.

Muide, juhul kui aare pole sinu külastuse järel enam leitav, siis õigem teate tüüp on "Vajab hooldust". Vähemalt aus ülestunnistus siin mitteleiu näol, asi seegi!

Ei teagi, mida kirjutada. Kehva kogi ju peitja ei oota aga midagi head mul ka kirjutada pole. Koordinaaditel käisime ammu aga edasi tookord ei saanud. Vihjeid ju alati saab. Siis käisime lõpus huupi lahmimas aga ei midagi.

Täna oli mul 3lt koordinaadid saadud, läksin kohale ja käisin siin ja seal, ühel ja teisel pool. Hakkasin vihjeid küsima, tuli nagu varrukast. Lõpuks kui olin end pooleks käristanud, nägin. Iga kord kui ise aardeid tegin, mõtlesin ette kuidas ma otsijana seda teeksin. Siiani uskusin, et sul kodutöö kõvasti alati tehtud aga mine vaata hetkel, kuidas sa ise aarde kätte saaksid?

Tead, ega ei saagi, sest aardekonteinerit pole, õigemini on küll aga kõik seal, kuhu mina oma linnajalanõudega ei pääsenud. Aarde sain teiselt poolt peaaegu kätte aga üksteise järel pudisesid need “sinna”. Kui juba logirull ka, siis viimase pooliku lasin ise sõrmede vahelt lihtsalt lahti.

Pole tükk aega nii kehva maitset geopeitusest jäänud, 2,5 tundi raisatud, riided määrdunud, käed katki… aga ka kehv maitse on maitse…

Selle aarde eeltöö tegin juba suvel, mil käisin läbi kõik vahepunktid. Leidsin nii Deedu, Eedu kui ka Feedu, lükkasin neil sõrmed sahtli vahele ja pinnisin välja kõik vajalikud andmed aarde leidmiseks :) Aarde otsimise jätsin ma tookord teadlikult sobivamat ilmastikku ootama. Täna oli lausa lust logima minna, lumevaip kattis maad, päike säras taevas ja talvekülma jagus veel küllaga. Mulle väga meeldis see mõistatus ja muidugi aare ise ka :)

Aitäh peitjale!

Aitäh aarde eest!

Eeltöö oli korralikult tehtud, sest kohapeal leidsin muretult infokillud üles. Nendest selge sihtkoha paika panekuni viis esimene mõte.. kuigi jah, sain kaks potentsiaalset kohta, kuid panustasin loogilisemale. Ja siis jäi aare nii pooleks aastaks lihtsalt õiget aega ootama..

Täna olime piirkonnas luusimas ja jalutasime kohale. Kohapeal sai mõnda aega tiirutatud, kuid üsna pea jäi peidukoht silma ja siis ka Deedu ning nõnda riburada pidi sai ka logiraamat tuvastatud ja võis aarde edukalt leituks lugeda. Mulle see teekond meeldis.

Tänan peitmast.

Lugedes Inga ja Veiko leiulogi ja paiknedes Tallinnas tekkis minulgi huvi aare üles otsida. Koordinaadid olid ammu olemas, aga otsima polnud ma varem erinevatel põhjustel jõudnud. Kuna mul Veikot, keda kaasa võtta, pole, siis mõtlesin, millist raskerelvastust vaja võiks minna, et ise aardele näpud taha saada. Kuna teadmine puudus, siis vedasin end kohale, et asi vähemalt üle vaadata. Tuli välja et täna olid ideaalilähedased olud. Mugusid peaaegu polnud, loodus säästis mind ja mu parameetrid mitte ei pidurdanud, vaid aitasid aarde leidmisele kaasa. Aju oli õnneks õigetel hetkedel töökorras, nii et sain kenasti leitud, logitud ja tagasi pandud täpselt nii, nagu ta leidmise hetkel oli. Aitäh! See esialgsete punktide nuputamine mulle eriti ei istunud, aga kõik ülejäänu oli väga äge.

Arvasin, et ma nii pea siia tagasi ei satu aga Inga käis peale ja reedene tööpäev oli nagunii täiesti mõttetu, seega jäin nõusse ja tegin veits varem minekut. Kui eelmisel korral tegeles Inga otsimisega siis seekord olid rollid vahetunud. Väga kaua ei läinudki kuni topsi nägin. Veidi pusimist ja sain logima hakata. Aga tagasi panek oli tunduvalt keerulisem. Tükk aega tegin seal akrobaatikat ja muid imetrikke aga tagasi ma ta sain. Nägin kus õige koht on ja kontrollisin enne lahkumist ka, et püsib ettenähtud kohal. Tänan.

Kurbade kuulduste peale läksin juunikuu viimasel ööl vaatama, mis Deeduga lahti. Esiteks leidsin tarekese tema õigest kohast vähemalt viis meetrit eemalt... Kuna tean väga hästi, et nii Eedu, Deedu kui Feedu pole päriselt võimelised omapäi ümber paiknema, siis paraku langeb tugev kahtlus hoolimatutele otsijatele. Aare oli isegi mugudele juba kaugelt nähtaval kohal, lisaks pea alaspidi ning logiraamat koos sisemise konteineriga puudus üldse. Kartsin halvimat, kuid huupi kõrges rohus tammudes õnnestus Fedjat kogemata taskulambivihus märgata. Logi oli kergelt niiske, siiski keskmiselt normaalses korras, ei hakanud välja vahetama. Aarde panin muidugi õige koha peale tagasi ning toonitan veelkord - konteineril on millimeetri täpsusega välja mõõdetud konkreetne peidukoht. Täpselt sinna peab ta tagasi saama, kõigist võimalikest ebamugavustest hoolimata! Kui sa pole endas täiesti kindel, tule teinekord abivahendiga. Ülemine magnet läheb teise magneti vastu. Kui sa leiad leiad konteineri mingis muus asendis, siis anna kindlasti märku - selgitame välja, kes ei viitsi aaret omale kohale tagasi panna. Aitäh.

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".

Kuulduste kohaselt ei ole aare enam komplektne. Süüdlane võib privaatselt kontakteeruda, luban väiksemat karistust. Pärast jaani lähen vaatama, kuid originaalseisu taastamine võtab arvatavasti paar kuud kuni sobiva toormaterjali saabumiseni.

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".

Selle aarde pärast me kodust välja end vedasime. Mõistatuse lahendamisel oli must sama palju kasu kui... ee.... noh... üldse mitte. Seevastu välitöödel osutusin ma täiesti kasutuks. Küll aga oli tore ilusat ilma nautides jälgida möödujate reaktsioone kui nad Ingat veits ebatavalises kohas nägid. Teistsuguste ilmaolude korral tuleks ehk kunagi tagasi.

Mina muidugist pommitasin algul täiesti valesid asju aga kõike saab siin ilmas osta. Geokontrollid tegin ikka ise roheliseks. Kohapeal leidsime kõik, mis vaja aga kahel tühmapeal jäi muidugist haridusest puudu, et lõppu saada.

Käisin ka korra lõpus kirvetamas aga ennem läheb siga Venemaa vastu sõtta kui mina midagi kirvega pihta saan. Oli tore või siis mitte niiväga, sest alati on leid magusam kui esimene kord ise leiad, sest vihjeid sajab ju nüüd kohe robinal.

Päris humoorikas aare! Kust küll sellised ideed tulevad? Vahepunktid said juba pühapäeval läbitud. Nüüd reedel oli lõpuks sedavõrd palju külma olnud, et lõppaarde juures maa ja vesi kõndimiseks piisavalt tahkes olekus. Aare maskeering osutus päris kavalaks. Andis ikka pimesikutada. Tänud aardemeistritele!

Oh sa mu meie, see saaga on nüüd lõpuks läbi. See täpp kaardil häiris päris palju. Peaaegu iga etapiga saime pisikese tõuke ja abinõu, kuidas edasi minna. Kui infokillud koos olid, siis oli täitsa teada, et mis lõpus teha tuleb. Eks üritused on päris head infoallikad. Vana-aasta õhtul Geoduši juures sai seltsilistega arutatud, kellel Deedu, Eedu ja Feedu külastatud ja kellel mitte. Nüüd siis võtsime julguse kokku ja tulime proovima. Tuleb tõdeda, et täitsa edukalt. Jalad said veidike niiskeks küll, aga ei olnud mitte midagi hullu. Toredad tüübid need Deedu, Eedu ja Feedu. Aitäh, nii mõistatuse kui ka aarde eest. Plusspunktid!

Selle karbiga läks meil üsna üle kivide ja kändude. Avaldamisel vaatasime, et mõnusalt kodu lähedal, kuid edasi ei osanud ühti midagi hakata. Siis käisime Padise lähedal teiste peituritega võsa lõikamas ning saime sealt paar väiksemat infokildu, kust peale hakata. Võtsime nendest kinni ning saime lõpuks kuskilt midagi jooksma. See tähendas, et saime teha väikse rattatiiru ning külastada aarde nimikangelasi. Saadud infole vaatasime peale ja jäime taaskord toppama. Suure entusiasmiga ei lahendanud ka, ja nii jäi see kohati kuskile "sahtlisse" vedelema, kuniks saabub see õige tähtede seis.

See saabus nimelt Advendiseeria lõpetamise sündmusel, kus nii muuseas ka selle aarde lahendus jutuks tuli ning meile puupeadele veel punaseks võõbatult vihjeid anti. Siis läks pirn põlema küll ning vist sama õhtu (või äärmisel juhul järgmise) lõpuks oli täiesti arvestatav punkt kaardil. Küll aga oli neid punkte kaks.

Järgmine "milestone" oli tegelik advendiseeria lõpetamine, kui vana-aasta õhtul seltskonnaga Geodušši võtma sattusime. Ka seal keegi kavalalt uuris, kas oleme sellele aardele juba külastuse teinud. Enne seda tuli muidugi natuke ridade vahelt vihjeid ka juurde ning selle peale saime üsna kindlalt paika, kus see pagana karp end peidab. Kuid, nagu peituses ikka, kohe tormama ei läinud.

See pühalik hetk saabus täna. Liikusime Pirita poolt kodu poole, endal päevakarp veel võtmata. Otsustasime tulla siia vaatama, endal linnariided seljas ja varustusest kaasas vaid telefon (ja pastakas). Minu isalt saime laenuks pealambi ka, nii ettevalmistamata olime meie. Sammusime siis vaistu järgi mööda mingit rada nulli suunas ning üks hetk keerasime rajalt maha. Siis läks põnevaks. Maastik oli seal nagu miiniväli - kui vedas, said enam-vähem lumise ja "kuiva" koha, kui mitte, siis pidid leppima märgade jalgadega. Astusime seal ettevaatlikult edasi, ise mugusid silmas pidades, kuid kellaaeg oli hiline ja ilm ka sombune, ei paistnud väga kedagi. Jõudsime nulli ja siis hakkas alles nali pihta. Uurisime, puurisime, otsisime, ise pidasime silmas ka jalgealust. Ega me palju lootusi just ei pannud, ikkagi tunki aare ja nendega pole meil siiani kuigi hästi läinud. Aga võta näpust - needus sai murtud! Ebakõla jäi silma, see sai ära toodud, lahti harutatud, allkirjastatud, pildistatud ja tagasi pakitud. Ja tagasi viies sain muidugi jalad ka totaalselt läbimärjaks, sest olin ähmi täis ja ettevaatusest polnud enam juttu :)

Ühesõnaga - vahva! Piisavalt keeruline, aga samas üsna loogiline, karp hästi peidetud ja isikupärane ja koht kah selline, kuhu muidu.. no ei satuks :D Talvel on parem kui suvel, seda võib küll öelda.

Aitüma! Panen omalt poolt tänutäheks FP kah!

Leitud, logitud, tänan!

Asja positiivse poole pealt saab välja tuua, et ei läinud poolt aastatki ning juba saigi see aare meil leitud. Lisaks muidugi väga meeleolukas video, kuidas Deedule külla minnakse. No ja muidugi positiivse poole pealt veel hea teostus nii lõpus kui ka eelnevates etappides ja loomulikult väga elegantne ülesehitus ideest kuni teostuseni.

Negatiivse poole pealt saab välja tuua saamatud geopeiturid allakirjutanute näol, kes ei suutnud kogutud infost vajalikku tulemust välja võluda. Kõik vajalik sai üsna kiirelt kokku kogutud, aga midagi tarka sellega peale ei osanud hakata. Kui siis korra hakkas lubama ja idee jooksma, siis ikkagi jooksis asi jälle liiva. Kuniks... mingil täitsa suvalisel hetkel Annal jooksis kõik paika ja numbrid said ludinal ritta.

Täna siis õhtuse jalutuskäigu ajal sättisime end siiakanti ja panime nimed kirja. Muidugi võttis see lõppgi näo naerule, iga detail läbi mõeldud ja paigas! Meie täname!

Eeldasin, et sari läheb edasi hoopis Aadu-Beedu-Ceedu-Eesti-Läti-Leedu. Aga DEF-kamp sobib ka kenasti.

Mõistatus ise oli väga vahva - sai rumala näoga ekraani vahitud ja natuke vähemrumalama näoga välitöödel käidud. Hargnes ühtviisi ja siis teisiti ja lõpuks saime rohelise tule kätte. Kaups käis küll varem otsimas, aga tuli rõõmuga uuesti meistriteost kaema.

Aare oli natuke paigast liikunud, kuid iseenesest igati korras. Aitäh järjekordse meistriteose eest! :)

Selle aarde otsimiseks on parim aeg öösel kui mugusid ei ole liikvel. Leidmine võttis omajagu aega aga süstemaatilise lähenemise tulemusena sai karp lõpuks leitud.

Algul lootsime, et läheme mööda jälgi kohale ja paneme nimed kirja. Nädalaga aga oli loodus puhta töö teinud. Ühtegi jälge polnud. Hakkasime siis ise selle raske tööga maadlema. Peitmiskohti seal jagub, kuid geopeiturile sobiv koht jäi peagi silma. Tubli töö!

Nii oli tõesti,et kui oma "karukoopas" ärkasin oli tegusamatel juba geotuur lõpusirgel :) Sain seega viimasel minutil samuti kampa.Kuna nädal tagasi ei saanud "deedufeedude" juures vormistamisega hakkama ja vahepeal oli uusi rindeteateid lisandunud ,siis oligi aeg sealmaal, et uuesti neile "tegelastele" külla minna.Seekord oli Mari kõige krapsakam ja nimed said muretult kirja.

Mõistatus ise on lihtsalt geniaalne,teostus kõlavat aplausi väärt.Aitüma,aitüma

Allan magas olulise osa päevast maha, aga kui olime jõudnud nii kaugele, et uuesti Slava peidikut külastada, oli ka Allan juba jalad alla saanud ja nii me ta kaasa haarasimegi.

Et aga need soodsad ilmastiku olud nii ruttu kätte jõudsid, me küll oodata ei osanud. Korra oli mõttes, et äkki peaks abivahendi kaasa võtma, aga keegi ei viitsinud seda rasket kolakat nii pikka maad tassida. Pealegi olin üsna kindel, et kolmekesi saame ilma ka hakkama. Ronisin siis esimesena sinna kuhu vaja ja üllatus üllatus, tops oligi kohe käes. Teised ei jõudnud veel allagi tulla. Täitsa tore jalutuskäik oli siin, auto loeks võinud veel kaugemale jätta, oleks saanud seda ilusat talvist ilma pikemalt nautida. Ja suured tänud peremehele, järjekordse stiilse aarde eest!

Kõndises antud juhendite järgi konteineri poole nägin siinsamas, maeiteamida söömas kitse. Astusin edasi, vaatasin vargis tagasi ja tema pilgust lugesin SPMPK...

No lihtsalt ei tulnud siin midagi aga lõpp tõi naeratuse näole :)

Aitäh, Iti ja Esko!