Hunt on metsiku ja puutumatu looduse sümbol. Meie rabasid ja suuremaid metsamassiive on tabavalt nimetatud ka hundimaastikeks. Ilmselt pole läänemeresoome aladel ühtegi teist looma, kes oleks loodusmaastike kujunemist, samuti inimeste keelt ja kultuuri rohkem mõjutanud kui hunt.
Et logida see virtuaalne aare pead linna pealt leidma kaks hundisõsart (Jah - mõlemad on naissoost:))
Hundiskulptuurid on pühendatud PÖFF-i filmifestivalile.
Et saada logimisõigus:
Poolikud ja nõuetele mittevastavad logid süüakse huntide poolt ära. Või kustutatakse.
Seotud lingid:
Hunt on metsiku ja puutumatu looduse sümbol. Meie rabasid ja suuremaid metsamassiive on tabavalt nimetatud ka hundimaastikeks. Ilmselt pole läänemeresoome aladel ühtegi teist looma, kes oleks loodusmaastike kujunemist, samuti inimeste keelt ja kultuuri rohkem mõjutanud kui hunt.
Et logida see virtuaalne aare pead linna pealt leidma kaks hundisõsart (Jah - mõlemad on naissoost:))
Hundiskulptuurid on pühendatud PÖFF-i filmifestivalile.
Et saada logimisõigus:
Poolikud ja nõuetele mittevastavad logid süüakse huntide poolt ära. Või kustutatakse.
Seotud lingid:
Linda veenis meid enesele järgnema, et lahendada ülesanne ja teine veel lisakski.. Pildile ta siiski ei jäänud ja Geopeitust ise (veel) ei mängi.. olgu aga tema nimi siiski mainitet.
Üheks eepiliseks linateoseks on mu jaoks olnud "Risttuules"
Mõlemad hundid leitud. Kuna külma ja lumega teise hundi koordinaate mobiilist ei leidnud, siis pidime veidi googeldama, et teise hundi asukohta leida. Nüüd arvutist logi kirjutades on loomulikult ilusti näha mõlema hundi koordinaadid :D Miks minna otse kui saab ringiga? :D Tänud huntide eest.
Lemmik Eesti näitleja on Harriet Toompere.
Sai täna 3h matk ette võetud, et saaks logitud kesklinna ja vanalinna virtuaalsed aarded. Tänud peitjale.
Selle aasta pöffil tuli meelde, et juba eelmise aasta pöffi külastuse ajal said ju fotod selle aarde jaoks tehtud. Otsisin nüüd pildid üles, et taas järjekordne pöff enne logimiseni jõudmist ei saabuks;). Pöffil sai seekord nähtud üle aastate taas üks film, mida vaadates oli tõeline piin lõpusubtiitriteni vastu pidada. Õnneks teised nähtud filmid olid head.
Eesti filmide osas meenub esimesena muidugi ikka vana klassika: Mehed ei nuta, Noor pensionär, Tätoveering jmt, Nipernaadit võib alati jälle vaadata ning aina paremaks läheb :). Tudengiajal oli ühikas meil väga populaarne mäng Eesti filmiklassika tsiteerimine, lõpusate repliikide ring muutus ajas aina pikemaks ja lõpu oli laialt.
Väga vahva virtukas! Tänan peitjat ja premeerin FP-ga.
Hundipreilidega pildid tehtud. Kas nüüd just lemmikfilm, aga kindlasti kümneid kordi on nähtud vana hea "Siin me oleme". Tänud peitjale!
Mõlema hundi asukohad olid juba varasemast teada:) täna sai kohapeal käidud. Üks ammuseid Eesti filmi lemmikuid on Malev olnud. Uuematest on meelde jäänud November ja ka Taevatrepp.
Hundid söönud ja lambad terved.
Lemmikfilmi on raske öelda, aga eks nad kõik depressiivsed on, nagu Eesti filmide puhul kombeks - vanematest filmidest olid kunagi muljetavaldavad filmid "Vana mees tahab koju" ja "Ma olen väsinud vihkamast", natuke uuematest vast "Mandariinid" ning esimesest ja viimasest on ilmselt ka lemmiknäitlejad, ehk Kaljo Kiisk ning Lembit Ulfsak.
Esimene pilt mõnda aega juba ootel, nüüd käisime ka teisel hundil külas. Viimase viie aasta lemmikuks Eesti filmiks on "Talve".
Need kesklinna virtuaalsed on toredad aga mul oli tunne, et need väga ei tõmba mind. Kuidagi polnud tahtmist üksi neid teha. Täna aga oli meeleolu kõrgel, kuigi jooksuüritusel panin üle ja ei täitnud oma ootusi aga ma ei lasknud ennast sellest kõigutada. Pärast kehakinnitust tegime üheskoos linna peal ühe mõnusa jalutustiiru ja noppisime mõned virtuaalsed aarded. Aitäh! Ah, et film? Olgu selleks Nukitsamees :)
Jalutasin õhtuses pealinnas ja kohtusin nende tuntud huntidega. Eks meil ole ikka mitmeid häid filme. Üks lemmikutest on Viimne reliikvia, mida enamus eesti rahvast teab vist küll peast. Piisab, kui kuuleb mõnda fraasi ja pilt tekib nagu iseenesest silmade ette.
PÖFFi festivali olen ikka külastanud,filmide kvaliteet on kahjuks olnud väga seinast seina.Meenub üks Hiina film mille tegevus toimub kaubakeskuses.........see "kunstiteos" võttis pikaks ajaks kinos käimise isu.
Eestis valminud filmidest on minu lemmik 1968. aastal Kaljo Kiisa poolt lavastatud "Hullumeelsus". Filminäitlejatest on lemmikud nüüdseks juba manalamehed Lembit Ulfsak ja Arvo Kukumägi
Sohh. Aarde avaldamisest juba kaks aastat möödas. Korduvalt mööda kõndinud nii ühest kui teisest hundist, aga pole märkand fotokat taskust välja võtta. Nüüd see juhtus :)
On ikka keeruline se liiklus siin praegu. Oleks ikka kahe hundi vahet jala kõndima.
Täna oli kohe selline päev, et kutsus jalutama ning sai siis need aarded ette võetud, mille jaoks linnas kunagi aega pole.
Kirjutan muhujani arvamusele kahe käega alla. Malev. :)
Leitud! Lisaks lisan ka väikese armsa hundikese, kelle Raekoja platsilt leidsin.
Pildid tehtud õhtul päris hilja. Oli vähemalt kena ja rahulik. Filmidest on number üks kindlasti dokumentaalfilm "Malev". See peaks kooliprogrammis lausa kohustuslik vaatamine olema. Tänud!
Pildid tehtud. Eesti film "Ühe katuse all" on filmitud meie koduküla Navesti mõisas. Aitäh!