Aarde on peitnud geopeitur 123pakri, kes kajastab enda tegemisi geocaching.com lehel. Antud aarde peitja ei mängi ise geopeitus.ee lehel ning aarde info ei pruugi seetõttu 100% täpne olla. Vaata kindlasti infot ka geocaching.com lehel, samuti saab aarde omanikuga sealtkaudu ühendust! Kui märkad erinevusi geopeitus.ee ja geocaching.com lehtede vahel, siis anna sellest palun teada geopeitus.ee lehel "Kiri administraatorile" (lehe vasakul pool või allservas) kaudu.
Aare asub Peraküla-Aegviidu-Ähijärve matkateel, seega kondimootoriga liiklemine on igati lubatud. Samas on ka mônus ujumiskoht. Aare toob teid Kolviku piirivalvekordoni helikopterite maandumisväljakule, aardest 25 m lôuna suunas.
Piirivalvekordon ( merepiiril ka rannakordon) oli piirivalvevägede põhiline allüksus, NSV Liidu „raudse eesriide“ režiimi tagamise peamine lahingüksus, kes kuulus piirivalvesalga või -komandantuuri koosseisu ja kelle ülesandeks oli vahetult ja pidevalt valvata ja kaitsta kindlat riigipiirilõiku, mille pikkuseks oli keskmiselt 15–25 km. Sõltuvalt looduslikest, sõjalis-poliitilistest või muudest iseärasustest võis aga NSV Liidu piirivalvekordoni vastutusala ulatuda mõnesajast meetrist mitmesaja või enam kui 1000 kilomeetrini nii piki piiri kui ka sellega risti. Kordoni kohustuste hulka kuulus ka õhukaitseväeosade ja mereväe teavitamine õhupiiri rikkumistest.
1980. aastail oli Eestis asunud NSV Liidu piirivalvekordonite koosseisu suuruseks ette nähtud 3 ohvitseri, 2–3 üleajateenijat ja 35–60 ajateenijat .
Merepiiril asunud piirivalvekordoni koosseisu kuulusid juhtkond (kuni 10 inimest) ja 4 jagu (à kuni 12 meest), sh laskurjagu, side- ja signalisatsioonijagu, tehnilise vaatluse posti(de) jagu ning raadiolokatsioonijagu ehk liikuvate tehnilise vaatluse postide jagu.
Aarde on peitnud geopeitur 123pakri, kes kajastab enda tegemisi geocaching.com lehel. Antud aarde peitja ei mängi ise geopeitus.ee lehel ning aarde info ei pruugi seetõttu 100% täpne olla. Vaata kindlasti infot ka geocaching.com lehel, samuti saab aarde omanikuga sealtkaudu ühendust! Kui märkad erinevusi geopeitus.ee ja geocaching.com lehtede vahel, siis anna sellest palun teada geopeitus.ee lehel "Kiri administraatorile" (lehe vasakul pool või allservas) kaudu.
Aare asub Peraküla-Aegviidu-Ähijärve matkateel, seega kondimootoriga liiklemine on igati lubatud. Samas on ka mônus ujumiskoht. Aare toob teid Kolviku piirivalvekordoni helikopterite maandumisväljakule, aardest 25 m lôuna suunas.
Piirivalvekordon ( merepiiril ka rannakordon) oli piirivalvevägede põhiline allüksus, NSV Liidu „raudse eesriide“ režiimi tagamise peamine lahingüksus, kes kuulus piirivalvesalga või -komandantuuri koosseisu ja kelle ülesandeks oli vahetult ja pidevalt valvata ja kaitsta kindlat riigipiirilõiku, mille pikkuseks oli keskmiselt 15–25 km. Sõltuvalt looduslikest, sõjalis-poliitilistest või muudest iseärasustest võis aga NSV Liidu piirivalvekordoni vastutusala ulatuda mõnesajast meetrist mitmesaja või enam kui 1000 kilomeetrini nii piki piiri kui ka sellega risti. Kordoni kohustuste hulka kuulus ka õhukaitseväeosade ja mereväe teavitamine õhupiiri rikkumistest.
1980. aastail oli Eestis asunud NSV Liidu piirivalvekordonite koosseisu suuruseks ette nähtud 3 ohvitseri, 2–3 üleajateenijat ja 35–60 ajateenijat .
Merepiiril asunud piirivalvekordoni koosseisu kuulusid juhtkond (kuni 10 inimest) ja 4 jagu (à kuni 12 meest), sh laskurjagu, side- ja signalisatsioonijagu, tehnilise vaatluse posti(de) jagu ning raadiolokatsioonijagu ehk liikuvate tehnilise vaatluse postide jagu.
Tulime purjekaga Alliklepa sadamasse ja esimese jalutusretke tegime selle aardeni. "Helikoptereid" ehk parme oli palju, aga aare sai leitud ja natuke tee peal ka ravimtaimi korjatud.
Igasugu muid huvitavaid objekte oli ka tee peal.
Teeotsad olid siin kõik ära sildi ja aiastatud. Nii et otsisin linnulennult parimat alternatiivi. Paralleeltee oli täitsa sõidetav ja sat kaardi järgi näitas kahe järve vahel kõrgemat metsa ehk siis ka kõrgemat pinnast. Nii parkisingi ennast sinna kahe järve vahekohta ja hakkasin sealt astuma. Esialgu läks kõik igati ludinal, aga seda kaart ei näidanud et lisaks metsale on seal keskel ka mitmemeetrine kraav. või noh vähemasti praeguste veeoludega. Tagasi jalutada tundus ka kuidagi narr nii et polnudki muud kui koorisin alakeha paljaks. Saapad ja ja püksid hambusse ning hakkasin astuma. Keset kraavi ulatus vesi peaaegu sinnani kus kaks jalga kokku saavad. Teisel pool kraavi jälle pyksid ja matkasaapad jalga ning edasi. Tee peal kohtasin veel päris mitut huvitavat hütikest mis siia järvekaldale ehitatud on. Eks nad kellegi saunad ole. Objektile jõudes vaatasin seda asjandust ja enda arust olin kindel mis edasi juhtuma hakkab. Kui siis olin topsikust ca 50cm kaugusel sain päriselt nägijaks :D Kaval värk. Esimese hooga silm ei eristanudki. Edasi talitasin siis juba nagu ette nähtud ja nimi sai raamatusse kirja. Käisin uudistasin veel seda asfalti platsikest ja neid hunnikuid mis seda katsid. Ja siis olin dilemma ees kas minna tuldud teed tagasi või otsustada natuke pikema jalutuse kasuks ümber järve. Teist korda siiski kraavi väisata ei soovinud ja valilis teise variandi. Ka siit minnes pidin päris suure kaarega ümber järve minema kuna ka kogu metsaalune oli üpriski vesine. Õhtul kodus sokke jalast võttes avastasin et varbad on verised. Kraavi ületades olin ikkagi mingi oraga jalga astunud. Külma, tuima jalaga ei saanud esiti arugi. Aga väike torge, küll ta ära paraneb. Peitjale aga tänud seikluse eest
Mõnus jalutuskäik päikseloojangul, aitäh aarde eest!
Leitud
Leitud
Suht võsastunud aga leidmisega raskuseid polnud. Lootus oli sinna järve ka ujuma minna aga nähes džunglit siis loobusin seekord ujumisest. Tänan
Väike kõmpimine+ aarde leid ????
Leitud
Leitud.
Hea, et gc-s parkla on. Nii polnud probleemi õiget kohta leida. Nullis ootas mind tore aare. Sain temaga kenasti jutule ja peagi oli logitud ja aare tagasi oma peidukas. Aitäh! Põnev paik vähemalt kaardil.
Lähenemiste leidmine oli problemaatiline, kui aga jalgvärava juba üles leidsin, hakkas looma. Süsteem toimis.
Tänud
Ei jäänud siin esialgu midagi silma, seejärel midagi nagu jäi.. Ning siis jäi silma ka see, millega asi kõrgustest alla tuua. Tore jalutamine, peitjale tänud!
Parkisime auto kenasti värava taha ja kasutades praokil jalgvärava teenuseid suundusime helikopterit otsima. Mõnus astumine oli. Tagasiteel olid lapsed punaste sõstardega maiustamas, ju kunagi kellelgi aed siin olnud. Otsimiseks eriti aega ei kulunud, väheke nõkerdamist ja saigi logi kirja panna ning tagasi astuma hakata. Tänud peitjale aarde eest.
Kui märkasime aaret, siis tekkis esimesel hetkel kerge nõutus, et kuidas me selleni pääseme, kuid kohe leidsime ka sobiva abivahendi ja kõik sujus suurepäraselt. Tänud peitjale, huvitava lahenduse eest!
13611.
See aare tundus kaardi järgi huvitavat kohta tutvustavat. Leidsime raja algusest jalgvärava ning täitsa ametliku matkatee. Astusime kevade värskeid värve nautides ja jõudsime kopteriplatsile. Et see kopteriplats oli, seda lugesin muidugi alles kodus, tagantjärgi tarkusena. Kohapeal vaatasime kahte lehte löödud kadakaid ning mõtlesime, et mis neil küll kopteritega ühist on. Veidikese otsimise järel jäi silma. Tänud peitjale jalutama kutsumast!
Hakkas juba lootus kustuma kui märkasin miskit huvitavat. Leitud!
Nullis on üks suur kadakas end mitmesse ilmakaarde laiali sirutanud. Veetsime tükk aega pudisevates okstes tuhnides, pärast noppisime õhtuni pesu vahele pudenenud okkaid. Kui siis pilk lõpuks õigele objektile pidama jäi, oli rõõm suur. Aitäh!
Aitäh siia kutsumast!
Toreda teostusega aare ilusas kohas.
Tänud aarde eest!
Üsna ehmatav värava- ja märgisüsteem matkateel. Kunagi jäi matka käigus Kolviku järve naaber uudistamata. Seekord siis oli põhjust tulla. Kadakas oli kahtlaselt lahku vajutatud, vajalik jäi ruttu silma. Tänud peitjale.
Käisime Alliklepa sadamat vaatamas, sealt asub helikopteri plats umbes 1,5 km kerge jälutuskäigu kaugusel. Torm möllas kusagil Edela-Eesti kohal, siin oli aga meri rahulik ja ilm oli ilus. Asfaltplats on täiesti olemas nagu aare ise.
Aitäh kohale juhatamast!
Leitud. Aitäh peitjale!
Mingisugune eramaa silt oli ette topitud, läksime ringiga. Tagasi tulles selgus, et see rada ametlik matkatee ja märk on eksitav. Väga jultunult ikka topitakse neid silte igale poole. Aare kiirelt leitud. 859. Aitäh!
Algul arvasin, et siia ei hakka täna tulema. Lõpuks siiski tulin. Sidusin aga Triinu-Lys'i enda külge kinni ning asusin jalutama. Algul aaret ei leidnud, siis meenus aarde nimi ning mõtlesin, kuidas ma sellise aarde peitnud oleksin. Peale seda mõtet jäi ka õige asi silma. Aitäh oli väga mõnus ja ilus jalutuskäik! EV J: helkur
Suvise kõrge rohuga paras ülesanne ja mõistatus, aga üles me ta leidsime. Suur aitäh siia kutsumast - vähe lahe koht!
Hehh, nii vahva teostus! Konteiner sai ruttu tuvastatud, aga muuga läks aega. Lõpuks tuli insener appi ja päästis päeva.
Saabusin nulli ja lasin kopteril maanduda mättale. Nii lihtne see leid seekord oligi.
Aarde poole sõites märkasin järsku silmanurgast ühte väravat. Igaks juhuks valisin teise tee, mine tea, kas see tagasi tulles ka avatud on. Ringiga teiselt poolt lähenedes jõudsin teise suletud väravani, Õnneks jala võis läbi minna. Parkisin siis auto ära jätkasin teekonda ühel rattal. Kohapeal läks ikka natuke aega, tundus, et kopteripiloot on maandumisel veidi puusse pannud. Lugesin logisid ja ühel hetkel lõi pirni põlema ja teadsin täpselt, mida otsima peab. Panin nime kirja, lisasin trükkplaadi ja veeresin tagasi auto juurde. Aitäh peitjale.