Jämejala Haigla

Asutus (Anstalt Marienhof) asutati 1897 Liivimaa Langetõbiste ja Nõdrameelsete eest Hoolekandmise Seltsi ja Viljandi mõisa omaniku Oswald Ungern-Sternbergi eestvõttel. Asutuse rajamiseks osteti apteeker Ewald von Deblerilt kolm talu (Kaljapulga, Västriku ja Jämejala), mis olid ühendatud Marienhofi kinnistuks suurusega 142 ha. Ühe talu nime järgi sai asutus ka oma hilisema eestikeelse nime.
Asutusel on aja jooksul olnud mitu nime: Jämejala psühhiaatriakliinik, Jämejala Psühhiaatriahaigla, Jämejala Vabariiklik Psühhoneuroloogiahaigla, Jämejala Psühhoneuroloogiahaigla, Jämejala vaimuhaigla.
Esimesed haiged toodi asutusse (Anstalt Marienhof bei Fellin für Blöde und Epileptische) 24. oktoobril - 5. novembril 1897. Haiglahooneks kujundati üks kinnistu elumajadest, nn Immanueli ühekorruseline maja, millest sai langetõbiste ja nõdrameelsete ravi- ja hoolekandeasutus. 1898. aasta lõpuks oli asutuses juba 26 hoolealust. 1904. aastal oli haigete arv juba 80–90 ja haiglas töötas üheksa nais- ja neli meespõetajat, kaheksa teenijat ja üks sulane.
1919. aastal hakkas Jämejala haiglat kui peremeheta vara haldama Viljandi maakonnavalitsus. 1923. aastal viidi haigla üle Töö- ja Hoolekande Ministeeriumi alluvusse ja nimetati ümber Tervishoiu Peavalitsuse Jämejala Vaimuhaiglaks, juhataja oli (1923–1932) Osvald Soo, 1932–1940 Nikolai Born, 1940–1944 Bernhard Saarsoo.
Jämejala haiglas viibis lühikest aega ka 1954. aasta detsembris Konstantin Päts, enne Moskva lähedale praeguse Tveri oblasti Buraševo külla Litvinovi-nimelisse Psühhoneuroloogiahaiglasse viimist, kus ta ka 18. jaanuaril 1956 suri. Mina töötan selles asutuses aastast 2008, sundravi osakonnas. Selles osakonnas on ravil kliendid, kes on ohtlikud teistele või iseendale. Siin pargis on ka palju teisi osakondi: Laste,- üld psühhiaatria, sõltlased, hooldus osakond, akuutosakond jne. Siinset parki hakkasime taastama eelmisel aastal. Purskkaev siin töötas viimati 1982 aastal ja nüüd esimest korda eelmisel aastal. Siin on väga palju erinevaid puude liike kus elavad ka paljud erinevad linnud ja ka oravad. Neile kõigile teeme elamiseks ka uusi pesakaste. Kui oled aarde ära loginud (arsti vastuvõtul ära käinud), siis vaata ja jaluta veel ringi. Ehk näed ka purskkaevus kala ujumas. Ei ole siin hullu midagi.
Et arsti vastuvõtule pääseda, pead luku avamiseks leidma ühe kolmekohalise numbri. Kõige tagumise maja taga u 150 m kaugusel on kohalik surnuaed, mis valmis aastal 1910. Viimane matus oli seal aastal 1966. Ja nüüd küsimus: Kui palju lahkunuid on sellele kalmistule maetud?
Head nuputamist, palun ära kasuta jõudu! Esimest leidjat ootab ees minu enda valmistatud kingitus.

EN The institution (Anstalt Marienhof) was founded in 1897 at the initiative of Oswald Ungern-Sternberg, the owner of Viljandi Manor and the Welfare Society for the Ambulances of Livonia. To establish the institution, three farms (Kaljapulga, Västriku and Jämejala) were bought from the pharmacist Ewald von Debler, which were combined into the Marienhof property with a size of 142 ha. The institution also got its later Estonian name from the name of a farm. Over time, the institution has had several names: Jämejala Psychiatric Clinic, Jämejala Psychiatric Hospital, Jämejala Republican Psychoneurological Hospital, Jämejala Psychoneurological Hospital, Jämejala Mental Hospital. The first patients were brought to the institution (Anstalt Marienhof bei Fellin für Blöde und Epilepticsche) on October 24 - November 5, 1897. One of the residential buildings on the property, the so-called Immanuel one-story house, was designed as a hospital building, which became a treatment and welfare institution for the paralyzed and feeble-minded. By the end of 1898, there were already 26 wards in the institution. In 1904, the number of patients was already 80-90, and the hospital employed nine female and four male nurses, eight maids and one servant. In 1919, the Viljandi county government began to manage the Jämejala hospital as an ownerless property. In 1923, the hospital was transferred to the Ministry of Labor and Welfare and renamed the Jämejala Mental Hospital of the General Administration of Health, the manager was (1923–1932) Osvald Soo, 1932–1940 Nikolai Born, 1940–1944 Bernhard Saarsoo. In December 1954, Konstantin Päts also stayed in Jämejala Hospital for a short time, before being transferred to the Litvinov Psychoneurological Hospital in the village of Burashevo, Tver Region near Moscow, where he also died on January 18, 1956. I have been working in this institution since 2008, in the forced treatment department. This department treats clients who are dangerous to others or themselves. There are also many other departments in this park: Children's, general psychiatry, addicts, care department, acute department, etc. We started restoring this park last year. The fountain here last worked in 1982 and now for the first time last year. There are many different types of trees here, where many different birds and squirrels also live. We also make new nest boxes for all of them to live in. If you have logged out of the treasure (visited the doctor's appointment), take a look and walk around some more. You might also see fish swimming in the fountain. In order to get to the doctor's appointment, you need to find a three-digit number to open the lock. About 150 m behind the rearmost house is the local cemetery, which was completed in 1910. The last burial there was in 1966. And now the question: "How many deceased are buried in this cemetery?" Good guesswork, please don't use force!"