"Järve mets & sport" boonus

Labi olime läbinud eelmisel nädalavahetusel ning lõpu paika loopimisega oli ikka tükk tegu. Aretasime igasuguseid teooriaid, aga kontroll vingus endiselt. Kui 5.0 chatis abi palusime, siis saime suunava juhise, seejärel oli juba arusaadav, mis sokki siin pakuti. Nüüd siis oli ronimise aeg. Jõudsime väikese hilinemisega, aga polnud hullu. Üleval saime ikka ära käidud kõik. Ma olin siis viimane. Algus oli, nagu ikka, kiirevõitu. Aga mida meeter edasi, seda rohkem jõud rauges. Jalas seda tõuget enam polnud, rakmed soonisid vist liialt ning võimalik, et seetõttu seal tipus topsi juures mul ka kerge paanikaatakk tekkis. Lisaks kõikusin mitte horisontaalses suunas, vaid hoopis ümber puu. Nii ma seal nagu koaala ümber puu olin, rahustasin iseennast ning logisin oma varesejalad ära. Taaskord üks eneseületus tehtud. Aitäh seltskonnale!

Selle aardega läks nii, et kuna sammuda oli vaja, siis esimesed neli punkti käisime tublisti jala läbi. Viies aga jäi juba natuke kaugemale ning me mõtlesime, et oleme kavalad - võtame tõuksid. Mõeldud, tehtud. Küll aga saime üsna pea teada, et ühel tõuksil kuigi palju kaugemale sõita ei lubatud. Minu oma aga viis ilusti viiendasse punkti ning sain seikluse lõpetada. Märten viis enda oma lubatud tsooni tagasi ning käis autoga antud punkti vaatamas. Ega me andmetega suurt midagi peale hakata ei osanud ning lõpuks läkski vaja varemleidjate vihjet asukoha osas. Sest puu otsa oli ju vaja saada.

Täna tegime selle tüki ka ära. Kiirusrekordeid seekord ei purustanud, aga oli muidu väga mõnus õhtu ronimiseks ning puu all seltskonnaga maailmaasjade arutamiseks. Teinekordki. Aarde eest aitäh, seltskonna eest veel suurem aitäh!

Järjekordne "Oravaklubi" tore kokkusaamine aarde juures mida niisama kätte ei saa :) Minisündmus umbes 3h kestusega möödus taas kiirelt.Meie tegevuse vastu tundis vahepeal huvi ka üks mugu kes siiski ajapuudusel loobus ronimisest.

Geojuttude vahele oli põnev kuulda ka Rauli ja Herki maratoni jooksmise muljetest.

Aitüma õhtupooliku eest mõnusas seltskonnas.

See oli minu jaoks tõeline pähkel. Olin enda lahenduses nii kinni, et õige variandi peale ei tulnudki. Kontroll punetas ning läks riiulisse. Õnneks 24 tundi enne üritust torgati nina õige lahenduse sisse. Limpsasin nina puhtaks ja lasin geokontrolli põhja. Vedas, muidu oleksin päris kaugele läinud ronimiskohast.

Ronimine oli seekord juba puhas rõõm. Igakord proovin midagi paremini teha. Minisündmus möödus kiiresti, kolm tundi ja juba läbi. Tundub, et kohtume varsti. 1066. Aitäh!

Kui kirjutatakse personaalselt, et köis üleval, tule pane nimi kirja, siis ei saa kutsest mööda vaadata. Meelitasin Mari-Liisi metsa ja peale mõningasi õpetussõnu oli ta juba topsi juures. Mulle pandi isegi eraldi soojendusköis üles, kus ka mõned tõmbed harjutasin. Tänud peitjale, veel suurem tänu abimeestele!

Kui juba Kondiraputaja juures olin, siis Geopeituse lehe järgi asub null kõrval, kodus olin niipalju vaadanud, et Lääb ja see mu telos täitsa olemas. Maastiku rämedat 5-te muidugi teadsin aga no algus siis vähemalt tehtud.

Seisin siis mina nullis ja no midagi telefon ei näita. Ei lääbi lõhnagi. Haarasin õlekõrre järgi ja möhh, algus asub hoopis 2 km ja rohkem kaugusel. No aitäh, ei ole ma niipalju kaloreid sisse lahminud, et ühe päevaga edasi-tagasi 5-6km või rohkem maha põletada, 1 hommikuse Kohukesega seda ära ei tee.

Et leidmata alguski jäi, on mõnes mõttes kahju, samas aga logi linnariietega kirja ju poleks saanud ka. Ma olen enne ka Lääbe teinud aga ei mäleta küll, et nende algus mujal asuks. Eks jälle targem - geomäng ei ole mäng vabas looduses, vaid alusta ikka kõigepealt arvutis ja tee korralikult kodutööd ja tee väljaminekuid varustuseks!

Täna meie viimane ronimine,ronijatel juba käed väsinud ja jalad tantsud aga õnneks oli see ka lihtsamaid puu.Pärast veel Lepakas proovis Slingidega ronimist ka natuke.Oli igati hariv päev.Aitäh Ovele ja kaaslastele.

Kas sain aarde juures külmetuse, mis koroonat võimendas või siis külmetasin juba koroonaga… kes teab, aga nimed vaatamata sellele, mis edasi sai, kirja said. Peitjale aitäh! Lab lahe ja mõistatus paras pusimine, eriti kui robootik ühte lahenduskäiku kinni jääb ja tsüklist enam välja ei saa.

Suvel sai lab läbitud ja täna otsustasime siia ronima tulla Sandri abiga. Minu jaoks oli raske ja huvitav ronimine, sest ei ole varem kaheosalist ronimist teinud. Kõigepealt ühe oksani ja siis slingidega edasi. Endiselt ei ole slingide fänn, aga seal kõrguses õppisin pisut paremini neid kasutama. Aitäh!

Lääb läbitud sai meile selgeks,et lõppu meil täna pole mõtet minna siis isegi ei üritanud sellest aru saada.Äkki kunagi...

Ei tea miks aga otsustsime, et alustaks päeva ühe Lab aardega, terviserajal ka veel, saab jalutada. Jalutasime siis Hundut, ennast ja vahepeal korra ka autot. Kui olime viimase punkti ära teinud siis sai hakatud ka boonusaarde kirjeldust lugema. Kui kirjeldus sai läbi loetud siis sinna paika see edasine otsimine jäigi ja ju jääbki. Aga ilusa ilmaga talvistel radadel jalutamine oli mõnus. Aitäh!

Eks ta paras sokikas oli, aga kuidagi õnnestus ikka metsast ka topsik tuvastada. Paras võimlemine oli ka kohapeal, eks ta veidi õelavõitu oli, aga lõpuks siiski õnnestus nimi kirja saada. Aitäh peitjale.

Kõik yhe ja yks k6igi eest.
Tänud

Laboriaare oli juba mõnda aega läbitud, aga boonust polnud veel logida üritanud. Sel korral sai võetud algandmed ja tehtud nendega vajalikud tegevused, kuid miskipärast geokontrolli roheliseks ei saanud. Sellele vaatamata otsustasime saadud koordinaatidel natukene ringi vaadata. Vahtisime päris tükk aega taeva poole, aga ei märganud midagi. Otsustasime sel korral loobuda ja tagasi parklasse naasta. Üllatusena avatasime sealt eest teised ronimishuvilised Kristani, Mareti ja yksk6igi näol, kes olid sarnase mõttega kohale tulnud. Jagasin oma muret koordinaatide kohta ja lõpuks sain sellised, mis geokontrollile meeldisid. Mis oli aga üllatav, et asukoht oli peaaegu identne.

Seejärel läksime juba suurema kambaga puude alla tagasi, mis asusid ehk kümmekond meetrit algselt uuritud kohast eemal. Ka nüüd ei märganud aaret, küll aga tundus üks puu kõige sobilikum aardepuuks, mistõttu sai selle otsa köis visatud. Maret oli esimene, kes ronima läks. Kuna hakkas juba hämarduma, siis käisin vahepeal autode juures lampe tuua, et latvade suunas valgust näidata ja loodetavati aaret märgata. Tagasi tulles selgus, et esimene puu siiski aaret ei varjanud ja tuligi edasi otsida. Tükk aega tiirutasime ringi, kuni lõpuks valgusega aardetopsi tabasin. Seal lasi Kristjan esimese lasuga minu jaoks põhimõtteliselt kui läbi nõelasilma ideaalsesse kohta. Viskeliini raskus jäi küll kõrvaloleva puu latva korralikult kinni, ent kuidagi õnnestus see mul siiski sealt lahti tõmmata.

Sellal kui yksk6ik ronis ja meid kõiki kenasti kirja pani, saabus ka peitja isiklikult. Kuna kell oli hiline ja peitja armuline, siis mina pääsesin sel korral kõige kergema vaevaga. Eks teinekord teen siis tasa :) Aitäh aarde eest!

Leitud, logitud, tänan!

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne". Aare on uues asukohas alates 23.04.2021. NB! Lab-i ei ole vaja uuesti läbida kes selle on juba läbi teinud.

Enamuse lääbist tegime veebruari algul kogu perega läbi, viimane jupp jäi mulle tänaseks. Saadud infoga kohe midagi peale hakata ei osanud aga tagasi autoni kõndides tuli mingi enam-vähem mõte, kust tasuks otsida. Kahjuks või õnneks avastasin alles peale vahepunktide läbimist, et tops pole praegu saadaval, nii et plaanitud leidu täna kirja ei saanud. Kui aarde kunagi tagasi ilmub, eks siis vaatab kui suurt ala peab hakkama läbi otsima, sest kui seal seikluse juures veel mingit inffi oli siis seda ma enam ei mäleta. Edaspidi peab hakkama schreenshote tegema, et vajalik info kaduma ei läheks kuna mingil imelikul põhjusel pole Groundspeak Inc ette näinud, et läbitud seiklusi peaks veel näha saama. Aga jalutuskäigud ise olid mõlemad toredad, ilmaga vedas ja vaatame kas kunagi GP kaardil ka täpi roheliseks saab või mitte.

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".

Kuna aarde asukoha objekt läks demonteerimisele seoses uue kergliiklustee ehitamisega, siis aare ei ole hetkel kättesaadav kuni uude asukohta paigaldamiseni.

Seikluse läbisime üsna kohe peale aarde avaldumist ja käisime seda algset aarde peidukohta isegi takseerimas. Ei jõudnud veel väga plaani hakata välja mõtlema, kui ootamatult see aare pausile läks. Kui uuesti kättesaadavaks muutus, siis käisime ka uut peidukohta uudistamas ja muidugi mõistsime, et ilma hea abivahendita siin midagi teha pole. Viimasel sündmusel muidugi tuli seegi aare jutuks, et võiks kunagi mingi kambaga seda üritada.

Ja siis, täna hommikul olime just kargud alla saanud ja hakkasime end sättima koolivaheaja Virumaa reisiks, kui telefon tegi piiks. Seal oli Janari teade, et kohe täna ja vähem kui paari tunni pärast on Kristjan oma varustusega kohal. No loomulikult olime nõus natuke hiljem startima, et saaks enne ka selle aarde juures käia.

Kohapeal käis kõik juba kiirelt, Kristjan paigutas köie osavasti sobivasse kohta ja Salme pani krabinal üles vaatama, kas me ikka õigesse kohta oleme tulnud. Õnneks olime täitsa õige objekti välja vaadanud ja aare oligi leitud. Logimine toimus maapinnal ja Janar viis pärast topsi õigesse kohta tagasi. Ajasime natuke geoloba ja oligi hommikune kiirreageerimine läbi.

Suur tänu Kristjanile ja Simonele, kes vaba päeva hommikul viitsivad saamatutega metsas jantida. Ja aitäh Janarile, kes minu õhku visatud mõtet mäletas ja kaasa kutsus.

Seikluslabori sai läbi käidud siis, kui aare oli puhkusel või oli see isegi natuke enem puhkusele minekut. Ei mäleta enam. Igatahes on selle lõpu raskusaste lihtsaks ronimiseks liiga keeruline. Mul oli juba valmis plaam, redeli laenamiseks ja leidsin ka ürituselt endale paar seltsilsit, kes oleks nõus redelit tassima. Ise samas uurisin Kristjanilt nagu muuseas, et kas sul see aare otsitud. Kahjuks tuli Kristajanilt jaatav vastus. Eks see mõtte sinna paika jäi. Plaanisin täna, et teen väikse kaugema tiiru aarde otsimiseks, aga ühel hetkel täna varahommikul kirjutab mulle Kristjan, et mis sa arvad, kui läheks täna võtaks selle aarde ära. Vau. Juhuu. Mis sa veel oskad tahta ja kuida saab asi veel paremaks minna. Kuna mulle meenus Heleni soov, seda aaret koos ostima minna, seega kirjutasin ka talle. Tema oli muidugi kohe käpp, kuigi neil oli hoopis plaan Harjumaalt udustuda. Kohale liikusin nägu lehm libedal jääl. Kõik see käng oli end ilusti kohal. Nüüd pani Kristjan kogu kaadervärgi üles ja esimeseks minejaks osutus SalmeS. Mina sain selle austava ülesande aare kohale viia. Nüüd pean ausalt tunnistama, et see mu esimene ronimine selliselt maa ja taeva vahele. Kristjan tegi põhjaliku koolituse. Tõmba siit ja ära tõma sealt ja võiski üles minna. Üleval ootas halb üllatus, olin konetineri nii ära pannud, et ei leidnud seda taskutest üles. Alla nagu polnud ka kukkunud. Eks siis otsisin edasi ja kui leidsin, siis just sellise koha pealt, kus oli seda ilm võimatu kätte saada. Aga kui väga tahta, siis saab ikka. Paigutasin Kristjani juhendamisel aarde tagasi võimalikult täpselt, eks ikka nii, et te kõik peaksite seda rohkem otsima. Aga peremehele suured tänud aarde eest ja muidugi kõige suuremad tänud Kristjanile, kes ise kohale tuli ja oma varustust kasutada lubas. Aga kõigile peituritele teadmiseks, et mu kõhutunne ütleb, et varsti läheb vist seal kaevamiseks, hakatakse uut kergliiklusteed tegema. Nii et kiirustage sõltlased. kiirustage.

KAUNIST EESTI SÜNNIPÄEVAL TEILE KÕIGILE.

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Aare on korras". Aare on üleviidud uude asukohta ja juhend uue infoga täiendatud.

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".

Sportijatel ilmselt tekkisid mõned küsimused küll meie gruppi ja kaasasolevat varustust nähes aga küsima keegi otse muidugi midagi ei tulnud... :D.

Ovele aitäh aarde eest mis arvestatava mõõtmega humoorika seikluse pakkus ning kaaslastele tänud mindki logimisele kampa hõikamast, oli taaskord väga lõbus ja tore :)

Ega esimese hooga ei osanud selle saadud infoga midagi peale hakata, aga peale natukest laagerdumist sai asi selgemaks ja nii oligi aeg varustus selga pakkida ja turnima minna. Koha peal läks kõik juba libedalt (sõna otseses mõttes). Tänud aarde eest!

Kui kutsuti otsima siis tuli minna, labor oli läbitud juba päev enne. Enam vähem kant oli teada aga ega ta lihtsalt ei tulnud, pikkusest jäi väheks. Aga lõpuks leitud ta sai ja järgmine kord lihtsam kui keegi appi kutsub, aitäh :)

Kui kutsutakse otsima, siis ikka tuleb minna, eriti veel 5,0 maastikuga aarde puhul. Seikluse osa oli parajalt risti rästi tehtud, nii et pea hakkas ringi käima. Õnneks sihtkoha kätte saamiseni viis esimene mõte, mis seilkuse päevikut vaadates tekkis. Aga selle eest sai lõpus ikka kenasti pimesikutatud ja oluliselt rohkem turnitud, kui leidmiseks otseselt vajalik.. nii et Ove annuse grinchi saime ikka kätte. Tänan peitmast.

Sportimine on raske, vähemasti vastava nimega aaretest nii Nõmmel kui Järvel võib seda järeldada. Kuna mul vastavaid spordivahendeid pole ja pakuti võimalust otsima minna, siis kasutasin võimalust. Kõige keerulisem oli aarde nägemine, spordivahendite paigaldamine läks üllatavalt kergelt ning ega ka järele minek väga keeruline polnud. Aitäh õhtuse spordi eest.

Sammud vajasid tegemist ja päevakarp leidmist. Kuna adventure'id mulle meeldivad ja ronimine mitte, siis see tundus hea sammumise kohana - töökoha viimase Endomondo aktiivsete minutite väljakutse vaimus. Teisest kolmandasse sattusin kuidagi üldse Viljandi mnt äärest jalutama ja siis oli üllatus suur, et ah kuidas see kergliiklustee siia veel saanud on :D Lõpus olin veidi nõutu aga sain siiski Anni abiga õigele teele ning kahtlust kinnitasid ka geopeiturid, kes mulle teolt vahele jäid. Kuna Endomondo enam mulle öelda ei taha, pikaks eilne ring läks siis pakun, et 10 km ja 2+ tundi kindlasti. Kahjuks aga kesise lõunasöögi pealt nii et ainuke asi, millele ma viimased kilomeetrid mõelda suutsin oli Burger Kitcheni kanaburks. Ja tõesti juhtus minuga nii, et see burger oli selleks hetkeks ahvatlevam kui sülle kukkunud võimalus 5.0 kirja saada. Hetkel seda logi kirjutades tundub juba täiesti uskumatuna, et nii läks aga oma valikutega ei peagi keegi teine peale enda elama. Tervitused vahelejäänutele ja peitjale sportliku seikluse eest!

Eelmise aasta detsembriseeria aarde põhjal tekitas peitja muidugi teatud põnevuse, mis sel aastal küll oodata on. Avaldumise järel raskusastmeid nähes sai kahtlus kinnituse, ega selgi aastal Ove meile midagi kerget ei paku:).

Hommikune vihmane ja hägune ilm nurjas meie head plaanid täna kusagil metsas lõkke ääres pikem oleng teha, seega jäi üle aega Järve metsas ringivaatamiseks ja hiljem Aruküla terviserajal jalutamiseks. Seiklus sai läbitud ja info kogutud. Pärast mõningast mõtisklemist tekkis ka teooria, mida otsustasime õhtul kambaga kontrollima tulla. Uurisime ja puurisime, kuni paremale positsioonile end paigutanud Silverile ka kinnitus saabus. Pisut sättimist ja panime järjekorra paika, kõik korraga ei mahtunud, käisime kordamööda kõik konteinerit lähemalt piilumas ja katsumas.

Oli tore õhtu taas.

Aitäh peitjale selle seikluse eest.

Toredat aastavahetust! Soovin minagi kõigile rahumeelset ja vahvat järgmist geoaastat!