Kohtla-Järve sai linnaõigused 15.juunil 1946.aastal. Põhiosa linnast asetseb endiste Kohtla ja Järve mõisa maadel, millest tuleneb ka linna nimi. Kohtla-Järve linnaosad paiknevad laialipaisatuna mööda Ida-Viru maakonda ühel ja teisel pool Jõhvi linna. Hetkel kuuluvad Kohtla –Järve linna koosseisu: Ahtme, Järve, Kukruse, Oru, Sompa ning Viivikond koos Sirgalaga.
Kukruse(Kuckarus) asumit mainitakse esmakordselt 1241.aastal. Põlevkivi on saanud oma ladinakeelse nime just Kukruse järgi( kukersiit). 1916 aastal algas siin põlevkivi kaevandamine. 1933.a. lõpuks oli kaevandus ehitanud oma töölistele 16 elumaja 128 korteriga. Asulasse ehitati 2 sauna, 2 pesukööki, haigemaja ja ambulants ning raamatukogu ja lugemistuba. Kaevanduses töötas hulk haritud inimesi, kes hoidsid ülal asula kultuurielu. Ka pealesõjajärgsel ajal oli Kukruse asula eluks mugav. Oli klubihoone, koolimaja, toidu- ja tööstuskaupade kauplused, lasteaed, ambulatoorium ning isegi võõrastemaja, mis hiljem raamatukaupuseks ümber ehitati. 1953.aastal asfalteeriti asula tänavad – nagu Posti, Jaan Tombi, Punase Kaevuri, Spordi ja teised ning ehitati jalgpalliväljak ja tantsuplats. Kaevandus suleti seoses aherainemäe põlemisega 1967 aastal.
Mõistatuse nullpunkt asub endise Punase Kaevuri tänava otsas. Tänav kannab nüüd teist nime, kuid vähemalt kahel kõrvutiasuval majal on vana tänavanimega number alles(loomulikult räsitud ja halvasti loetavad). Teil tuleb üles leida ühelt selle tänava majalt geopeitusele viitav märk. Märgist suunal 200 ja kaugusel 65 m leiate aarde.
Kohtla-Järve sai linnaõigused 15.juunil 1946.aastal. Põhiosa linnast asetseb endiste Kohtla ja Järve mõisa maadel, millest tuleneb ka linna nimi. Kohtla-Järve linnaosad paiknevad laialipaisatuna mööda Ida-Viru maakonda ühel ja teisel pool Jõhvi linna. Hetkel kuuluvad Kohtla –Järve linna koosseisu: Ahtme, Järve, Kukruse, Oru, Sompa ning Viivikond koos Sirgalaga.
Kukruse(Kuckarus) asumit mainitakse esmakordselt 1241.aastal. Põlevkivi on saanud oma ladinakeelse nime just Kukruse järgi( kukersiit). 1916 aastal algas siin põlevkivi kaevandamine. 1933.a. lõpuks oli kaevandus ehitanud oma töölistele 16 elumaja 128 korteriga. Asulasse ehitati 2 sauna, 2 pesukööki, haigemaja ja ambulants ning raamatukogu ja lugemistuba. Kaevanduses töötas hulk haritud inimesi, kes hoidsid ülal asula kultuurielu. Ka pealesõjajärgsel ajal oli Kukruse asula eluks mugav. Oli klubihoone, koolimaja, toidu- ja tööstuskaupade kauplused, lasteaed, ambulatoorium ning isegi võõrastemaja, mis hiljem raamatukaupuseks ümber ehitati. 1953.aastal asfalteeriti asula tänavad – nagu Posti, Jaan Tombi, Punase Kaevuri, Spordi ja teised ning ehitati jalgpalliväljak ja tantsuplats. Kaevandus suleti seoses aherainemäe põlemisega 1967 aastal.
Mõistatuse nullpunkt asub endise Punase Kaevuri tänava otsas. Tänav kannab nüüd teist nime, kuid vähemalt kahel kõrvutiasuval majal on vana tänavanimega number alles(loomulikult räsitud ja halvasti loetavad). Teil tuleb üles leida ühelt selle tänava majalt geopeitusele viitav märk. Märgist suunal 200 ja kaugusel 65 m leiate aarde.
Nullis jäin kohe kohalikele silma. Selle tõttu jäin siia asulasse pikemaks ajaks, kui võib-olla oleksin tahtnud.
Pidin paadist välja astuma, et seda õiget õnne üles leida.
Aitäh aarde eest!
Kaardil said potentsiaalsed kohad paika pandud, aga vanu tänavasilte koha peal silma ei jäänud. Astusime siis autost välja, et lähemalt vaadata, aga hoopis tuttav märk vaatas otsa. Kohe sai ka suund ja kaugus paika pandud ning siis polnudki enam midagi rasket. Aitäh siia juhatamast, ei olnud siia majade vahele varem sattunudki.
Otsitav märk on ikka väga pleekinud ja peab teravat silma olema, et seda märgata. Õnneks lõpu leidmisega mingeid raskusi polnud, täitsa loogilises kohas ja ilusti olemas. Täname!
Leitud, tänud!
Nii, ei läinud kuud aegagi, kui meie taas samas koosseisus tagasi. Nüüd juba kaarditööd teinutena ja õnneks polnud praegu ka aja surnukslääjaid, nii et pea kohe aardele küüned taha, logi kirja ja üha edasi. Tänud Kukrusele kutsumast, selle koha ajalooga tutvustamast ja aaret peitmast.
Olles Kukrusel juba vulkaani vallutanud, tulime siis seda endist punast kaevurit ka üle vaatama. Kusjuures selle märgi leidmisega polnudki erilisi probleeme, täiesti loogilises kohas, kuigi ega möödasõites ikka ei näe küll, aga jala selle kahtlusaluse maja üle vaatamisel oli kenasti näha. Edasi hakkas aga ikaldus. Küll me vaatasime siit ja sealt ja siis jälle uuele ringile kuni suitsunäljas tädid tulid ka juba sinnasamasse uuele ringile, nii et juba kummaline hakkas seal neile seda seletamatut pantomiimi teha, nii et lasime jalga. Eks kodus saab kaarditööga ehk selle lõpu asukoha ka täpsemaks, praegu tundus küll asi suht lootusetu.
Mitteleid õnnestus täna leiuks muuta.
Leitud. Aitäh peitmast!
Täna oli õnne. Leidsime otsitava märgi. Vihmane ja sompus ilm aitas kaasa. Muidu täpselt sama jube koht nagu kaks aastat tagasi. Aitäh!
Kui koht oli tuvastatud, siis pusisime ikka tükk aega võimalike peidukate kallal, aga tulutult. Lõpuks ei jäänud muud alles, kui abivahend appi võtta ja peidukas avada - oli teine nii kõvasti kinni kiilunud. Aitäh!
Aitäh peitjale!
Logo leitud ja Locus mapiga on lõpp-punkti projektsioon paika panemine lausa liiga lihtne. Sellist peitmisviisi oleme Arturiga varem näinud, aga Katerinale, kui mugule oli see väga lahe.
Läbisime korduvalt tänavat nii jalgsi kui autoga. Märki ei näinud. Vehkisime kirvega veel pool tunnikest aga ei midagi. Ehk millalgi mõistus selgineb.
Instinktid viisid sihile. Aitäh!
Siin vist vedas, sest esimene täpsemalt uuritud objekt osutus märgikandjaks. Jäi üle vaid lõpu asukoht paika panna ja kohale minna. Lõpus liiga palju valikuid ei olnud ning peagi saidki nimed kirja.
Tänan peitmast.
Ei oleks uskunud, et Eestis veel sellised kohti leidub. Nagu kuskil Venemaa kolkas oleks olnud. Otsingud ei kandnud vilja. Meid jälgisid mitmed kahtlustavad silmapaarid ja teist ringi ei hakanud tegema. Kunagi ehk tagasi.
Tänan aarde eest!
Leitud, logitud, tänan!
Selles huvitavas kandis pilt sai leitud aga aare jäi tabamata. Teinekord õnnestub ehk paremini.
Koduteel tegime põike Kukrusele, siia on varem olnud põhjus sisse keerata vist vaid korra, Kukruse polaarmõisa toredat teatrietendust vaatama. Nüüd tutvusin ka kunagise Punase Kaevuri tänavaga. Tähelepanelikult silmitsedes leidsin ka vihjepildi, edasi läks juba ludinal. Aare korras, aitäh.
Väljas juba hämar kuid siiski sai proovima tuldud, peale mõningast sõitmist ei näinud miskit, sain vihje ja siis sai leitud. Aitäh :)
Lauril oli pool tööd tehtud, nii et nüüd suundusime ainult lõppu. Siin läks mõni hetk ja saimegi logida.
Aitäh!
Mõni aeg tagasi õnnestus mõistatuse osa läbida, kuid tookord oli lõpp ise jalga lasknud. Lolli peaga pole millegi pärast selle kohta logi märget teinud ja ei mäletagi millal seda tehtud sai. Igatahes peitjatele sai sellest teada antud ja kiirelt oli aare taastatud. Tookord logimiseni muidugi ei jõudnud. Nüüd aga oli lõpu asukoht veel hästi meeles ja seekord oli ka tops olemas, niiet aardest nimed kirjas. Tänud peitjatele!
Märk täitsa olemas. Elementaarne, et see pole mõne elumaja küljes.
Vaatasin, et lihtne mõistatus - teeb käbe ära kui niikuinii juba siin oleme. Paraku kõik võttis oodatust 10x rohkem aega ja leidu ei tulnudki. Tuvastasime paar täiesti potentsiaalset hoonet. Esimese juures oli ilmselt värskelt vundamenti korrigeeritud. Kaksikute juures tundus juba päris soe, aga üks kahest on renoveerimisel/remondis, ei pääsenud ligi et asja lähemalt vaadata. Omanik võiks igaksjuhuks kontrollida, kas märk ikka omal kohal.
Pärast selgitusi patrullile saime ikka oma logi ära teha.
Leitud logitud ja korras
Tänud.
Tänavaga tutvutud. Aare leitud. Tänud!
Leitud
Kae-kae, kust kukersiit oma nime sai - hea teada! Mööda tänavat sain ikka paar korda edasi-tagasi sõita, kohalikud pika pilguga saatmas. Lõpuks jäi muidugi veidralt eredates värvides GP märk silma, täitsa mõistliku koha peal isegi. Sealt edasi meetreid mõõtes liikus sihtpunkt mõnevõrra ootuspärasesse kohta, kuid kohapeal tegutsemine osutus üpriski ebamugavaks. Paar korda vaatasin valesti ja kahtlesin juba, kas üldse tasub päevavalgel jätkata. Kuid kolmandal korral näkkas, loodetavasti õnnestus ka logida ilma aarde peidukohta reetmata.
Aarde koordinaat juhatas siin ilusti tänava algusesse. Sättisime sealt end vaikselt edasi veerema. Kuna vihma sadas, siis vaateväli oli vähe piiratud ja segatud ning mitte kõige parem. Ometi said need kaks vajalikku maja üsna hõlpsalt leitud. Jah, mälestused nii lihtsalt ei kustu ning elanikud hoiavad vana aja asju veel kaua meeles ja au sees. Peab ütlema, et eelnevatest logidest oli kõvasti abi, saime lausa vajalikku vihjet. Nii õnnestus vajalik märk üsna kärmelt leida. Sealt edasi aitas juba telefon. Jah, geopeituri elu on ikka lihtsaks tehtud. Tänapäeva nutividinatel on peal täitsa pädev kompass, mis näitab ka vajalikku suunda ja ülitäpselt. Seega polnud mingit raskust end õigesse kohta navigeerida ja nimed kirja panna. Täname aarde eest!