Kohtla-Järve sai linnaõigused 15.juunil 1946.aastal. Põhiosa linnast asetseb endiste Kohtla ja Järve mõisa maadel, millest tuleneb ka linna nimi. Kohtla-Järve linnaosad paiknevad laialipaisatuna mööda Ida-Viru maakonda ühel ja teisel pool Jõhvi linna. Hetkel kuuluvad Kohtla –Järve linna koosseisu: Ahtme, Järve, Kukruse, Oru, Sompa ning Viivikond koos Sirgalaga. Vanalinn on piirkond Järve linnaosas.
Meie retk algab Pavandust. Pavandu õigeusu kirik paikneb Kohtla-Järve vana töölisasula servas. Kaevandus tegutses siin aastatel 1925 kuni 1927, enne seda kaevandati põlevikvi karjäärist. Asulast on nüüdseks alles ainult mõned majad, küll aga laiub üle tee tööstusigant VKG. Kirik ehitati Pavandusse 1938.a. A.Soansi projekti järgi ning oli ainuke 1930.aastatel ehitatud õigeusu kirik Eestis. Kirik tegutseb, alludes Moskva Patriarhaadi eesti Õigeusu Kirikule, ning kui värav avatud on , võib ka sisse vaadata. Kuigi kirik on läbi elanud vandaalitsemisi, on sisustus alles. Oru lossi väikekirikust, mille rajas lossi ehitanud kaupmees Jelisejev, on pärit altarisein ja ikoonid.
Siidisuka – nii hakati kutsuma ennesõjaaegset piirkonda. Arvatakse, et nime sai asum rikaste kaevandusülemate prouade järgi, kes neid kandsid. Et asjad tasakaalus oleks, siis tööliselamute gruppi hüüti Hädakülaks. Tänaseks on Siidisuka nimi antud kõrvalolevale tänavajupile ja endine tänav nimetatud kultuuri- ja haridustegelase Karl Lutsu nimega. Pargis asub ka Vabadussõja monument.
1945 kuni 1949.aastani asusid Kävas saksa sõjavangide kaks laagrit. Enamus kesklinna majadest ongi nende meeste tööga üles ehitatud. Palju vange töötas Käva-2 kaevanduses ja Kohtla-Järve - Leningrad gaasijuhtme ehitusel. Laagrist käis läbi 32532 sõjavangi ja 750-le jäi viimaseks puhkepaigaks vangilaagri kalmistu. Nõukogude ajal oli see koht teadlikult mahavaikitud ja unustatud ning ega tänapäevalgi sinna teeviita pole pandud.
1938.aastal valmis Anton Soansi projekti järgi uus koolimaja, mis oli suurimaid ja esinduslikumaid sel ajastul ehitatud algkoolihoone Eesti töölisasulas. Koolimaja taha rajati spordiplats ja ujumisbassein. Tribüüniga laululaval toimus 1938.aastal Kohtla-Järve esimene laulupäev. Peale uue kooli ehitamist Katse tänavale 1971.aastal on seal tegutsenud mitmed asutused. Praeguseks ajaks on hoone hooletusse jäetud. Tuntumad nimed, kes on selles koolimajas õppinud või õpetanud on näiteks Valdo Pant, Urve Kilk, Heino Kaljuste, Hirvo Surva, Kalle Küttis ja paljud teised.
Peaaegu kõikidele vahepunktidele saab autoga lähedale.
Lõpus võivad ilusa ilmaga segada mugud.
Kohtla-Järve sai linnaõigused 15.juunil 1946.aastal. Põhiosa linnast asetseb endiste Kohtla ja Järve mõisa maadel, millest tuleneb ka linna nimi. Kohtla-Järve linnaosad paiknevad laialipaisatuna mööda Ida-Viru maakonda ühel ja teisel pool Jõhvi linna. Hetkel kuuluvad Kohtla –Järve linna koosseisu: Ahtme, Järve, Kukruse, Oru, Sompa ning Viivikond koos Sirgalaga. Vanalinn on piirkond Järve linnaosas.
Meie retk algab Pavandust. Pavandu õigeusu kirik paikneb Kohtla-Järve vana töölisasula servas. Kaevandus tegutses siin aastatel 1925 kuni 1927, enne seda kaevandati põlevikvi karjäärist. Asulast on nüüdseks alles ainult mõned majad, küll aga laiub üle tee tööstusigant VKG. Kirik ehitati Pavandusse 1938.a. A.Soansi projekti järgi ning oli ainuke 1930.aastatel ehitatud õigeusu kirik Eestis. Kirik tegutseb, alludes Moskva Patriarhaadi eesti Õigeusu Kirikule, ning kui värav avatud on , võib ka sisse vaadata. Kuigi kirik on läbi elanud vandaalitsemisi, on sisustus alles. Oru lossi väikekirikust, mille rajas lossi ehitanud kaupmees Jelisejev, on pärit altarisein ja ikoonid.
Siidisuka – nii hakati kutsuma ennesõjaaegset piirkonda. Arvatakse, et nime sai asum rikaste kaevandusülemate prouade järgi, kes neid kandsid. Et asjad tasakaalus oleks, siis tööliselamute gruppi hüüti Hädakülaks. Tänaseks on Siidisuka nimi antud kõrvalolevale tänavajupile ja endine tänav nimetatud kultuuri- ja haridustegelase Karl Lutsu nimega. Pargis asub ka Vabadussõja monument.
1945 kuni 1949.aastani asusid Kävas saksa sõjavangide kaks laagrit. Enamus kesklinna majadest ongi nende meeste tööga üles ehitatud. Palju vange töötas Käva-2 kaevanduses ja Kohtla-Järve - Leningrad gaasijuhtme ehitusel. Laagrist käis läbi 32532 sõjavangi ja 750-le jäi viimaseks puhkepaigaks vangilaagri kalmistu. Nõukogude ajal oli see koht teadlikult mahavaikitud ja unustatud ning ega tänapäevalgi sinna teeviita pole pandud.
1938.aastal valmis Anton Soansi projekti järgi uus koolimaja, mis oli suurimaid ja esinduslikumaid sel ajastul ehitatud algkoolihoone Eesti töölisasulas. Koolimaja taha rajati spordiplats ja ujumisbassein. Tribüüniga laululaval toimus 1938.aastal Kohtla-Järve esimene laulupäev. Peale uue kooli ehitamist Katse tänavale 1971.aastal on seal tegutsenud mitmed asutused. Praeguseks ajaks on hoone hooletusse jäetud. Tuntumad nimed, kes on selles koolimajas õppinud või õpetanud on näiteks Valdo Pant, Urve Kilk, Heino Kaljuste, Hirvo Surva, Kalle Küttis ja paljud teised.
Peaaegu kõikidele vahepunktidele saab autoga lähedale.
Lõpus võivad ilusa ilmaga segada mugud.
Meist ühe juured on Kohtla-Nõmmel, seega lapsepõlvest tuttav linn, aga meeles on eelkõige mõned lagunenud majad (kurikuulus Keemikute ühiselamu) ja poodide külastamine. Nii palju infot kui sellest multist saime, ei teadnud varem üldse - suur aitäh tutvustamast! Väga meeldis ka punktide ülesehitus, teine oli tõesti paras pähkel, aga lõpuks ikka sai märgatud. Kolmandas kohtasime kohalikku, kes kahtlustas meid kurjas plaanis prügi maha poetada, selgitasime siis talle, mida teeme ja kuigi ta geopeitusest kuulnud ei olnud, siis meie sihtkohta teadis küll, kuhu tõesti tänini ühtegi viita ei näita. Rääkis täitsa soravat eesti keelt, kuigi eestlane polnud. Lõpp oli väga huvitav. Arutasime just, kas keegi tõesti seda sihtpäraselt ka kasutab, kui kuskilt astus välja vanem härra, asetas oma asjad keskkonda mittesobituvale valgele pingikesele, mis ilmselt oligi tema isiklik vara, ja asus aga kohta sihtpäraselt kasutama. Väga lahe ja informatiivne multi, meile väga meeldis!
Konteiner oli jäljetult kadunud. Panin uue topsi. Head otsimist!
Aare ise kuiv, korras, terve, aga päris kindlasti ei asu enam seal, kus peaks, vaid mõned meetrid koordinaatidest idas, suhteliselt varjamata ilma peal. Ilmselt põhjuseks see, et koordinaatidel asuvasse peidukasse ta enam hästi ära ei mahu.
Kaua tehtud kaunikene. Leitud. Aitäh!
Kunagi ammu pooleli jäänud multi. Läks pimedaks ja vahemaad olid päris pikad. Esimestes punktides läks kaua ka. Täna jooksis asi õlitatult lõpuni. Tore seiklus, mis tutvustab Kohtla-Järvel kohti mida ei teadnudki eksisteerivat. Selle eest FP. Linna üldpilt on muidugi kurb, aga me ei saa sellepärast silmi kinni suruda. Kohalikel on ees igal juhul suur töö, et leida piirkonnale uus väljund, mis aitaks selle linna kenaks muuta. Aitäh!
Punktid väga huvitavates kohtades. Aitäh.
Sellegi aardega läks ladusalt. Aitäh!
Aitäh peitjale!
Tundub, et see tööstusgigant VKG ei meeldi väga kellelegi, on ta siiski väga vajalik. Külastatud punktid olid ka väga huvitavad ja ilusad, aga põhitähelepanu tõmbas ikkagi VKG. Lihtsalt huvitav oli selline suur tööstuskompleks.
See oli küll tore otsimine. Tõeline ekskursioon paikadesse, mida muidu poleks kunagi külastanud. Kena, et Siidisuka hakkab elule ärkama. Kahju on kunagisest koolimajast õunaaiaga. Sõjavangide kalmistu keset tühermaad ja kirikuke tööstushiiu kõrval mõjusid masendavalt. Aga vaja on teada ka neid. Tänan!
Mulle meeldis, aitäh!
Mõnus multi. Aitäh!
Täitsa viisakas multi, lõpus sattusid kaks kalameest just olema seal, huvitav mida nad sealt püütsid :O Suve soojus läbi, et äkki mõni näkk jääb otsa :D Aga ega alati polegi ju tähtis saamine vaid protsess :)
Kuna oli multi-kultide päev, siis käisime ka selle punktiiri lõpuni. Siin küll silmaring ei hüüdnud tulles kuid põnev oli ikkagi. TFTC
Esimestest punktidest väga palju ei arvanud, aga vaikselt läks ikka huvitavaks ka. Aitäh!
Tore ringkäik mulle võõras linnas. Kohtla-Järve paremad kohad nüüd üle vaadatud.
Alustasime selle aardega eelmisel õhtul Kohtla-Järvele sisse sõites ja peaaegu kõik punktid said samal õhtul läbi käidud. Siis aga sai meil aeg otsa, sest tahtsime veel kindlasti enne poe sulgemist oma toiduvarusid täiendada. Nii me päris lõpuni samal õhtul ei jõudnud. Hommikul esimese asjana tegime multi lõpuni. Kõik punktid oli lihtsalt leitavad ja põnevates kohtades. Kokku tuli täitsa nagu linnaekskursioon ja põnevaid vaatamisi jätkus küllaga. Lõpus kohtusime meiegi sipelgatega, õnneks mugusid hommikul liikumas polnud. Aitäh toreda aarde eest!
Leitud, logitud, tänan!
Aarde peiduka on sipelgate koloonia üle võtnud. Peaaegu pista käsi sipelgapessa. Õiget geopeiturit see ei ehmata. Tore ekskursioon jälle. Tänan
Seda multikat alustasime juba eile. Kokku läks meil veidi üle tunni. Lumel oli koorik peal ja vahepeal lausa nii tugev, et kandis ja läbi ei vajunud. Kohad olid kõik huvitavad, üllatusi ikka jagus.
Aitäh aarde eest.
Täna õhtu tõi siis siia. Oli väga huvitav ring, mõtlemagi pani, kahju oli lugeda ühes kohas niipalju nimesid marmortahvlil. Ometi oli aktiivsest tegevusest möödas ju mitu aastat, ja kui mõned idapäritolu tegelased kipuvad väitma et nemad on siin kõik ülesse ehitanud siis tasuks neid korraks sinna viia. Tasub ka meenutada, et kütust toodeti siin juba enne maailmasõda ja koht oli Aadule niioluline et siin oli isegi radarijaam ja ööhävitajad
Oli veidi teistsugune vanalinn kui niteks Tallinnas :) Tänud!
Proovisime multiaardeid teha ja saime hakkama ja ilusad kohad olid :)
Väga huvitav retk ja super peidukas
Siin läks päris pikalt aga oli huvitav ka. Saabusime ka vist väga õiget teed mööda, kus kivid vahepeal raudteed ületavad. Vahepeal tahtis hais hinge matta ja plögane tee meid neelata. Aga kalmistu oli väga mõjus, kool vinge ja vaated ning hooned täiesti erilised. Tuleb välja ,et selline Eesti on ka olemas. Suur tänu.
Kuna sellele K-J aardele oli muguohu silt juba kahekordselt külge riputatud, siis pidasin paremaks vanalinna ring samuti õhtupimeduses ette võtta. Ega kuskil kuigi pikalt aega kulunud, kuigi ühte vahepunkti sõitsin tagasi, sest uduselt fotolt välja loetud koordinaatide lähedusse jõudes hakkas asi kahtlane tunduma. Käisin tegin uue pildi, veendusin, et nägin ennegi õigesti ja sõitsin kahtlasesse kohta kohale, mis uuel katsel enam nii kahtlane ei paistnudki :o) Lõpus nõudis viimati pea viis kuud tagasi leitud konteineri väljaurgitsemine mitme minuti pikkust sihipärast tööd, mida mugupilkude ees tõesti toimetada poleks tahtnud. Sestap oli heameel, et kell juba päeva viimast tundi tiksus. Tänud vanalinnatuuri eest.
Lämbe ilm tegi matka küll vaevarikkamaks, aga iga vahepunkti leidmise ahhaa-rõõm lisas sammumiseks jaksu. Prügimetsas ukerdamine tundus täiesti mõttetu, kuid kohale jõudes avanes ka põhjus ning tagasiminek kulges juba mööda õiget rada. Aitäh
Kuna loodusel on omad plaanid, siis minu plaaniline lõuna suunas liikumine lükkus edasi ja asendus hoopis ida suunaga. Kuni mehed käisid tehasega tutvumas kolasin mina linna peal. Vahepunktidest leidsin info kiirelt, kuid jalgsi selle teekonna läbimine osutus päris ajamahukaks... nii u.6km kõndi koos otsimis pausidega. Lõpus olid aardevalvurid sipelgad usinas sibamises, kuid õnneks nad pahaseks ei saanud ja lasid mul rahulikult logimise ära teha. Kenasti selge ja sujuv multi. Tänan.
Täna oli vaja teha väike kaubanduskeskuse külastus ja kui juba suurde linna satub, siis vaja ka aare ära korjata. Kuna eelmine kord vahtisin valvuritädiga tõtt ja ma polnud päris kindel, et mu punkt ikka õiges kohas on, siis tegime kiirelt kogu raja läbi. Punk tuli ikka sinna kus eelmine kord kooli peal. Aga nüüd vaatasin õigesse kohta ja saigi edasi liikuda. Lõpu juures ei tekkinud kahtlus. Peale logimist, aga tekkis meil vaidlus, et kui pikk see aarde kõrval olev objekt võiks ikka olla, aga kokkuleppele me igatahes ei jõudnud. Tänud toreda aarde eest.
Kõigest hoolimata olime sunnitud pooleli jätma, sest ilm ei soosinud. Väga märjaks läks.