K25

Arvuti taga sai selgeks, kust aaret otsida, aga selle leidmises küll nii kindel ei olnud, sest piirkond ju päris lai. Logisid lugedes mure süvenes. Eks selguski, et alustasime täitsa valest kohast, aga kui õiges kohas õige number silma jäi, siis oli selge, et siin tuleb natuke põhjalikum olla. Abi oleks olnud ka sellest, kui arahnofoob oleks julgenud oma käe kuhugi pista, sest selgus, et just tema aardele kõige lähemal oli. Täna oli siin täiesti inimtühi ka, ei kujuta ette, kuidas muul ajal otsida saaks. Aitäh aarde eest!

Tänud aarde eest!

Õiged abivahendid olid kaasas.
Otsimisele kulus umbes üks minut.
Aitäh aarde eest!

Aasta viimane aare!

Poleerisin objekti põhjalikult ja tänu vihjele(terv Maret!) võtsin karbi välja sealt kust olin otsimist alustanud. Olin liiga lohakas, mis muud.

Panin uue minigripi, sulica paki logi vahele ja jätsin kiletatud juhendi.
Tänud peitjale mõistatuse ja aarde eest!

Aarde asukohas olin täitsa kindel aga karbi leidmine kohapeal võttis ikka omajagu aega. Lõpuks see leid ikka tuli :) Aare ise on tip-top korras.

Aitäh!

Hakkasime juba loobuma, kuid õnneks Sõrmed varsti puutusid midagi lootustandvat. Vahvad trampliinid siin lastele harjutamiseks.

Sellele aardele sattusin millalgi talvel peale, siis sai see täpp ka kenasti uue asukoha kuskil aarde lähistel. Mõned korrad talvel mööda jalutades vaatasin ikka kuivõrd võimatu seda seal otsida suusahooajal oleks ja nii ta unus. Nüüd sai pilk peale heidetud lahendatud mõistatustele, et millistele saaks külla minna ja millised vajavad veel süvenemist. Siis lsee K25 lahterdus kohe külastatavate kampa. Kuna see tervisetee seal asukoha kõrval on teatavasti usinasti kasutatav, siis jätsime külaskäigu õhtusse. Aga siis oli meil seal turvamees või vist ikkagi valvur, kes uudistas mis kole, et mis need tädid seal toimetavad. Kui kinnitasin, et me pole pahandust tegemas, siis tema pärima, et mida me siis teeme kui pahandustki ei tee. Kõhutas seal käetoe najal ja teeskles lehe lugemist. Hõikasin et geopeitust mängime, siis alles noogutas rahulolevalt ja läks oma majja koos ajalehega. Ju siis teadis, et need tegelased, kes geopeitust mängivad, on ohutud.
Leidu me kusjuures ei lootnudki saada, lihtsalt tahtsime olukorraga tutvuda. Lugesime logisid ja vahtisime numbreid, mis kirjelduses oli ja proovisime vihjet tõlgendada. Peale leidu võib küll öelda, et eks nad mõlemad ikka abiks olid, aga sellele vaatamata ega see elid lihtsalt ei tulnud. Panime aga logidest infokillukesed kokku, et kellelgi jäi just see 15 cm poleerimata ja kellelgi oli kehva asend ja kellelgi kummaline käehoid. Kõik see kokku viiski võiduni, logi sai kirja. Tänud peitjale toreda mõistatuse ja aarde peitmise eest.

Aitäh aarde eest!

Triin nuputas mõistatuse juba mõne aja eest välja ja täna käisime siis otsimas. Natuke nuputamist ja nutikad abivahendid abiks, sai küllaltki kähku leitud ja logitud. Tänud peitjale!

Kirjutaks siis üle kuue aasta jälle ühe mitteleiulogi :) Mitte et ma seda seal vahepeal ei oleks otsimas käinud :) Aga mida need numbrid tähendavad ja kust otsida, seda minu pea ei võta :)

Oh sa püha ristivägi, see aare on lõpuks leitud. Kogu geokarjääri vältel oli see punkt mul silme ees, aga et kust aaret otsida, oli müstika. Aarde nimeobjekti teadsin loomulikult hästi. Võtsime siis täna julguse kokku ja tulime. Sai isegi kirjelduses toodud kombinatsioon tuvastatud, roomatud, kükitatud jne, aga tulemust polnud. Peaaegu andsime alla, hakkasime juba isegi tagasi liikuma, kui küsisin abi varemleidjalt. Kahtlustatud ja viimane vaadatud koht oli õige. Viimased 15 cm olid kontrollimata jäänud ja see oligi puudu. Geopeituses on tõesti nii, et tuleb lausa millimeetri haaval kogu piirkond läbi uurida. Elu sai liialt keeruliseks tehtud, saab ka lihtsamalt läbi.

Juhatuse õige asjani saime vist esimese guugeldamisega ning peale seda jäi see meile kaardile tiksuma. Ei kutsunud kuidagi see üsna mugurohke koht, eriti veel, kui rohkem vihjeid aarde peiduka osas ei olnud. Nii see Tallinna mõistatus meil ootas. Ootas kuni tänaseni.

Läksime kahekesi julgelt peale, mugusid õnneks nullis ei olnud, kuigi neid tuhises lähedalt üsna palju mööda. Tuuseldasime seal ühes ja teises ja kolmandas kohas, pidasime silmas valvekaamerat, sirutasime, kükitasime, venitasime, väänasime, valgustasime, pildistasime.. ei midagi. Meel muutus mustaks, kuid kohas olime nüüd täiesti kindlad, sest kahest arvust kaks klappisid ilusti. Ilm muutus üsna tumedamaks ja mina mõtlesin juba, et kui sadama hakkab, siis peab liikuma.

Panime teele paar abipalvet ka varemleidnutele, kes koha kinnitasid ning veidi täpsustavaid suuniseid andsid. Ja kus see karp siis oli? Uskuge või mitte, aga ainsas pagana kohas, kuhu me telefoni EI pistnud. Tegelikult polnud midagi keerulist ja ka maastiku raskusaste on enam-vähem täpne, võibolla poole pügala võrra tõstaks.

Aga mis siin ikka siunata, vähemalt ei pidanud mina mitu korda kohal käima :P Aitäh!

Objekt sai kodus tuvastatud, aga et kust otsast või kui alt siis alustada ... Vaatasime ikka päris mitmest kohast ja korduvalt ja loobumismõttedki hakkasid juba tekkima, aga siis suutis Indrek käe õigesse kohta toppida ja karbi välja võtta. Tänud peitjale!

Koordinaatidel põhineva Geopeitusega siin küll mingit seost polnud. See ju puhas otsi-kuskilt-midagi nuputamismäng. Kirjeldus andis küll piirkonna, kus otsinguid teostama peaks, kuid umbmäärasust oli siiski liiga palju. Nii me paaril korral oleme seal jalutamas käinud ja erinevaid objekte vaadelnud. Kord olid mugud väga häirivalt segavad, teine kord üürgas lähedal asuva hoone signa ja polnud tahtmist seal turvafirmadele selgitusi anda, miks me seal ringi luusime. Nii see aare oma aega ootama jäi ja ikka väga-väga pikaks ajaks.

Täna oli peale pikka ekraani vahtimist natuke silmadele puhkust vaja ja lootuses, et vihm on kõik mugud kodudesse ajanud, läksime uuesti objektile. Meie üllatuseks käis piirkonnas vilgas sebimine, kuid igaüks oli oma tegemistega ametis. Saime tänu piisavale eeltööle kiiresti nime kirja panna, natuke niisama ümbruses ringi vahtida ja selle aarde loole joone alla tõmmata.

Mõtlesime,et siin läheb pikemaks otsimiseks,kuna kohti on palju kuhu peita.Tegelikkus aga teine koht kuhu vaatasin peitis aaret.Aitäh!

Kunagi väga alguses vihjas Mai mulle midagi selle aarde kohta, aga tol hetkel ma ei teadnud, mis aarde kohta see käib. Pikapeale sain pihta, et see aare seal, aga kus täpselt ei teadnud. Käisin ka ükskord otsimas, aga ei leidnud üles, kuna avastasin, et seal noored hängivad läheduses. Täna võtsin igaksjuhuks Mai kaasa, aga temast ei olnud väga abi. Tegin väikse vaatluse, ning sain aru kuhu võiks oma käe panna ja aare oligi kohe seal. Aitäh!

Leitud. Aitäh!

Telefoniga tuvastatud ja leitud saigi.
Tänud

Lõpuks leitud. Juba päris mitmed korrad oleme siin otsimas käinud.

Leitud, aitäh peitjale!

Tormise ilmaga polnud ei mugusid ega geopimedust. Karp näppu ja nimed kirja. Aitäh!

Kord varem käisime siin otsimas, aga üleval olid mugud, seega väga kaua toona ei olnud siin. Täna oli plats puhas ja saime rahulikult otsida. Mina toppisin oma käe sinna kus oli aare, aga ei leidnud. Karl tegi teise ringi peale ja siis lõpuks jäi karp näppu.

Mõistatus lahenes endalegi üllatuseks kiiresti, kuid väga täpset asukohta teada ei saanud. Seega võtsin Kaupo kaasa, kes siis vajadusel suunaks ja muidu ka toeks oleks. Tõepoolest, otsimiskohti oli palju, kuid õnneks seab aarde suurus mingid piirid ette. Natuek pusimist ja oligi karp käes. Vahva, aitäh!

Sai algul pimesi otsitud, aga kui loogika appi võtsin, siis tuli ka leid. Väga kerge asend just ei olnud. Aitäh!

Millegi pärast arvasin, et tulen, näen ja võidan. Ei läinud nii. Ilma lisaabita siia tagasi ei kipu.

Esimesel korral juhtusime Priiduga siia selle talve ainsate lumiste päevade aegu ja kõik kohad olid mugusid täis. Täna uuele katsele tulles leidsin aarde täpselt samast kohast, kust eelmine kord otsimist alustasin.. no juu ma siis polnud ikka piisavalt põhjalik olnud.. Tänan, aare korras.

Eks ma ju teadsin, mis objekti tuleks otsida. Küll aga mulle ei istu eriti "leia mitmekümneruutmetrine 100 peiduvõimalusega objekt ja hakka poleerima" otsingud. Viimased logidki lubasid mitmekordseid külastusi ja tundidepikkuseid otsinguid. Seega ma lunisin Marttilt vihjet. Kohapeal leidsin nii paljutõotava koha, mis peaaegu, et aardes antud vihjele ka vastas. Selgus, et seal ei ole aga mitte miskit. Kasutatud õlekõrrest indu juurde saanuna leidsin hoopistükkis siis teisest kohast. Aitäh aarde eest!

Lõpuks ometi saab sellest sinisest lõustast lahti. Aaret sai otsimas käidud kaks aastat tagasi kahel korral, aga siis veidi valest kohast. Siis jäi seedima, aga oli ikka pinnuks silmas. Kolmas tiir sinna sai tehtud loetud päevad tagasi, siis juba õigemas kohas, kuid ikka jäi mõni sentimeeter puudu. Peale kinnitust varemleidnult, et ikkagi õige koht, hakkas täna karp näppu. Tänud selle pinnu eest, lõpuks see silmast eemaldatud!

Oleme seda objekti üksjagu poleerimas käinud. Aga nüüd on sellega kõik! Oli paras kirstunael; piinlik, aga lõpetasime suhteliselt samast kohast, kust alustasime, aga vahepealne oli nii ,,off-road,, , et las ajalugu vaikib sellest pigem. Aitäh ja leitud.